Mehhatroonika ja konkurents
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Mehhatroonika ja konkurents

on

  • 715 views

Tõnu Hein'a esitlus ISO-Klubis.

Tõnu Hein'a esitlus ISO-Klubis.

Statistics

Views

Total Views
715
Views on SlideShare
715
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Mehhatroonika ja konkurents Mehhatroonika ja konkurents Presentation Transcript

  • Mehhatroonika jakonkurents HeiVäl Consulting Kollane 8/10-7, 10147 Tallinn info@heival.ee www.heival.ee
  • Tõnu Hein 2 18.10.2012• Tõnu Hein on juhtimiskonsultant aastast 1992• Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala 1986. a.• OÜ HeiVäl asutajaliige ja konsultant. Enamik HeiVäli projekte on seotud strateegilise planeerimise, tehnoloogiaarenduse kvaliteedijuhtimise, turunduse ja rahulolu-uuringutega.• Tõnu Hein on aidanud koostada 14 tehnoloogiaarenduse projekti biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia jt valdkondades• Tõnu Hein õpetab Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, Ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise magistriõppe erialal ainet “Tehnoloogiastrateegia rakendamine ettevõttes” – lektor alates 2003• Tõnu Hein on AIESEC Eesti – asutajaliige ja alumni 1989, McKinsey&Co Inc – alumni, Eesti Kvaliteediühingu liige• Rahvusvahelise Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi üks algataja Eestis.• Tunnustus - Eesti Aasta Konsultant 2010• Tunnustus – Eesti Kvaliteedi Nägu 2010• Keeled: eesti, inglise, soome, vene Kontakt:• Hobi: keskkonna- ja energiatehnoloogiad tonu.hein@heival.ee 509 4004 www.heival.ee
  • HEIVÄLI TUTVUSTUS3 18.10.2012Teeme uuringuid järgmistes valdkondades: •Töötaja rahulolu •Kliendi rahulolu •Sisekliendi rahulolu •Turu-uuring •Teadus- ja arendustööoKasutame rahvusvaheliselt tunnustatud ESI/CSI metoodikat rahulolumõõtmiseksoUuringute tulemused on kohandatud kliendi vajadusteleoTeenindame kliente järgmistes keeltes: eesti, inglise, vene, soomeoVeebipõhiseid uuuringuid teeme globaalselt.oKlientide rahulolu HeiVäli teenustega on 88 saja palli skaalaloHeiVäl Consulting sai 22.06.2007 ja 02.03.2010 EestiKvaliteediühingult tunnustuse “Edasipürgiv organisatsioon”.
  • KLIENTIDE JAOTUS4 18.10.2012 Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada efektiivses kliendijuhtimises
  • TÖÖTAJATE JAOTUS5 18.10.2012 Vastajate jaotust kategooriate vahel saab kasutada personalijuhtimises
  • HeiVäl Consultingu suuremad uuringud 6 18.10.2012o Eesti keskkonnatehnoloogiate kaardistuso Kvaliteediühingu liikmete rahulolu kaardistuso Mehhatroonika uuringud Eestis ja Soomeso Tööstusheite direktiivi majanduslik ja sotsiaalne mõju Eesti ettevõteteleo Välismaalaste rahulolu uuring Eestis, Lätis, Rootsis, Soomes - käimaso Iga-aastased avaliku sektori ja rahvusvaheliste ettevõtete klientide ja töötajate rahulolu-uuringud
  • INIMRESSURSI UURINGU TUTVUSTUSEesmärk 7 18.10.2012Uuringu eesmärgiks oli koostada Põhja-Eesti jaLõuna-Soome mehhatroonika valdkonna inimressurssikvalitatiivne analüüs, mis sisaldab järgmisi ülevaateid:1. mehhatroonika valdkonna tööjõu kompetentsid ja tase erinevate ametite lõikes,2. Põhja-Eesti haridusasutuste poolt mehhatroonika valdkonnas läbiviidavad täiendkoolitused kompetentside lõikesning saadud tulemuste põhjal töötada välja mehhatroonikavaldkonna inimressursi kompetentsuse arendamisevõimaluste soovitused.
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSMehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad8 18.10.2012 PERSONAALSED JA MEESKONNATÖÖ OSKUSED Allikas: TTÜ, HeiVäl Consulting`u täiendustegaJoonis 2. Mehhatroonika valdkonna inimressursi pädevusalad
  • UURINGU TUTVUSTUSProjekti piirkond9 18.10.2012 Lõuna – Soome ja Põhja – Eesti Projekti piirkond Lõuna-Soome Põhja-Eesti Valimisse kaasatud ettevõtete asukohtade piirkonnad Projekti piirkond Külgnev ala EL riik Mitte EL riikJoonis 1. Projekti piirkond Allikas:http://www.centralbaltic.eu/programme, HeiVäl Consulting`u täiendustega
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult 10 18.10.2012 Mehhatroonika Numbrilise Koht- Automatiseeritud Aparatuuri juhtimisega automatiseerimise tootmissüsteemid koostamine seadmed lahendidInsenerid Arenduste juht / Tehnika juht Mehaanika / Elektri / Elektroonika / Automaatika / Tehnoloogia / Tootearenduse / Tarkvara insenerkeskastme- juhid Tootmisjuht Tootmisjuht Tootmisjuht CNC tööpingi Koostaja / Liini operaator Masina operaator seadistaja Koostelukksepp Automaatik Elektrik-seadistaja Hooldustehnik Elektrikspetsialistid Mehhatroonik Elektroonik Mehaanik Mehaanik Hooldustehnik Hooldustehnik Elektrik Elektroonik Mehaanik Mehaanik Automaatik MehhatroonikJoonis 3. Mehhatroonika valdkonna töökohad grupeeritult
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus11 18.10.2012Ettevõtete käive töötaja kohta tuhat EUR 200 Eesti 150 Soome 100 Eesti keskmine 50 Soome keskmine 0 ettevõttedJoonis 6. Eesti ja Soome ettevõtete käive ja keskmine käive töötaja kohtaValimisse kaasatud Soome ettevõtete keskmine käive töötajakohta on kaks korda kõrgem Eesti samast näitajast (piiritletudjoonisel punase joonega).
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSValimi iseloomustus12 18.10.2012Kasum võrrelduna mehhatroonika valdkonna töötajate arvuga tuhat EUR / töötajate arv(logaritmiline skaala) Eesti ettevõtete kasum 10,000 1,000 Eesti ettev. mehhatroonika valdkonna töötajate arv 100 Soome ettevõtete kasum 10 1 Soome ettev. mehhatroonika ettevõtted valdkonna töötajate arvJoonis 10. Ettevõtete kasumi ja mehhatroonika valdkonna töötajate arvu võrdlus järjestatuna kasumi järgiEesti ettevõtete puhul joonistub selgelt välja tendents, etrohkem teenivad kasumit ettevõtted, kus on rohkemmehhatroonika valdkonna töötajaid (v.a. üks ettevõte).
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas13 18.10.2012 töötajate arv Eesti (logaritmiline skaala) 1000 Eesti 3-5 aasta pärast +220% +12% +38% +16% +28% +50% +0% +0% +89% +18% Soome 100 Soome 3-5 aasta pärast 10 Eesti ja Soome kokku 1 Eesti ja Soome kokku 3-5 ettevõtted aasta pärastJoonis 11. Eesti ja Soome ettevõtetes töötajate vajadus mehhatroonika valdkonnas täna ja 3-5 aasta pärastValimisse kaasatud Eesti ja Soome ettevõtetes on tänakokku 519 mehhatroonika valdkonna töötajat. (piiritletudjoonisel punase joonega) Firmad prognoosisid, et 3-5 aastapärast on see number 728. Seega eeldatakse kokku40%-list mehhatroonika valdkonna töötajate arvu tõusu.
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSTöötajate vajaduse suurenemine ametite lõikes14 18.10.2012 ametid SMA operaator Elektroonikatehnik Keevitaja Täna vajatavad CNC tööpingi opaatorer Insener-programmeerija töötajad Testitehnik, testiinsener Elektromehhaanik arvuliselt ametite Mehhatroonik, insener Montöör lõikes Automaatik, insener Laserlõikuse operaator, insener Laooperaator Hooldustehnik Roboti programmeerija Kvaliteedijuht 3-5 aasta pärast Ekspordi müügiesindaja töötajate Tootearendusinsener Koostaja vajaduse Peainsener Liinioperaator suurenemine Korrashoiuspetsialist Tarkavara projekteerija arvuliselt ametite Projektijuht lõikes Insener-projekteerija Metroloogia insener Disainer töötajate arv 120 100 80 60 40 20 0Joonis 13. Töötajate arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast ametite lõikes
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSKompetentside arvuline vajadus ametite lõikes15 18.10.2012 ametid Mehhatroonik Automaatik Insener-mehhatroonik Automaatikainsener Korrashoiuspetsialist Testiinsener Hooldustehnik Peainsener Mehaanika projekteerija Elektrik Tarkavara projekteerija Automaatika insener Tootmisinsener Testi-automaatikatehnik Mehaanik Lasertehnoloogia insener Tootmistöötajad Elektromehaanik Seadistaja Meetodi arendaja CNC-tööpingi operaator Konstruktor Kvaliteedijuht Testitehnik 80 60 40 20 0 Montöör Tootearendusinsener kompetentside arvJoonis 15. Eesti ja Soome ettevõtetes mehhatroonika valdkonna kompetentside vajadus arvuliselt ametite lõikes
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast16 18.10.2012 kompetentsigrupid Isikuomadused Kompetentside Mehaanika tänane vajadus Oskused Mehhatroonilised süsteemid Elektromehaanika Kompetentside Pneumaatika vajaduse Hüdraulika suurenemine 3-5 aasta pärast Elektroonika Infotehnoloogia Peenmehaanika 6000 4000 2000 0 töötajate arvJoonis 16. Kompetentside arvuline vajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast kompetentsigruppide lõikes
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSEnimvajatavad kompetentsid täna ja 3-5 aasta pärast17 18.10.2012 kompetentsid Kohusetundlikkus ja vastutustunne Individuaalse töö oskus Meeskonnatöö oskus Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara… Arvuti kasutamise oskus - kontoritarkvara Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskus Inglise keel Eesti keel * Kompetentside Vene keel * tänane vajadus Juhtimisoskus Soome keel * Kompetentside Saksa keel vajaduse suurenemine 3-5 800 700 600 500 400 300 200 100 0 aasta pärast töötajate arvJoonis 17. Isikuomaduste kompetentsigrupi kompetentside arvulinevajadus täna ja prognoositud vajaduse suurenemine 3-5 aasta pärast
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUS Ettevõtetepoolne väljaõpe täna ja 3-5 aasta pärast 18 18.10.2012 kompetentsid Meeskonnatöö oskus Kohusetundlikkus ja vastutustunne Seadmete kasutamine vastavalt nõuetele KvaliteedinõudedVäljaõppe maht täna: Talitushäirete tuvastamine ja kõrvaldamine (remont) Isikuomadused Arvuti kasutamise oskus - spetsiaaltarkvara Mehhatroonilised süsteemid Seadmete käitamine vastavalt nõuetele Mehaanika Dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine Väljaõppe maht 3-5 Iseseisva analüüsi ja otsustamise oskusaasta pärast Installeerimine 50 40 30 20 10 0 väljaõppe maht nimetamise kordade arvu alusel Joonis 20. Eesti ja Soome ettevõtete poolt korraldatud väljaõppe mahud täna ja prognoositult 3-5 aasta pärast kompetentside lõikes
  • UURINGU TULEMUSTE TUTVUSTUSVäljaõppe osakaalud täna ja 3-5 aasta pärast 19 18.10.2012 väljaõppe 1500 maht +52% 1000 -31% Ettevõtted 500 Haridusasutused 0 Täna 3-5 aasta pärastJoonis 21. Eesti ja Soome ettevõtete ning haridusasutuste poolt korraldatud väljaõppe maht täna ja prognoositult 3-5 aasta pärastEesti ja Soome ettevõtted prognoosivad 3-5 aasta pärastfirmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31%ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu52 %.
  • KOKKUVÕTE 20 18.10.2012 Haridus- Ettevõtete asutuste soovid pakkumineJoonis 24. Ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas• Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama.• Ettevõtted soovivad tulevikus rohkem väljaõpet saada haridusasutustelt.• Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt.Järeldus: struktureerida õppepraktika kompetentsigruppide kaupamitmetes ettevõtetes
  • SOOVITUSED 21 18.10.2012• Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonnaettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada paremülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest.• Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamisevõimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteksaasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandjasoovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisakompetentse vastaval tasemel töötamiseks. Samuti annakssee süsteem kohest tagasisidet haridusasutusele.Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luuamotivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui kaettevõtetele.
  • SOOVITUSED 22 18.10.2012Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvaltaktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemestalates.Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtethuvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiksettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistavad iga töötajakoolitusvajadusi, samas näevad valdkonna teiste ettevõtetekompetentside üldist taset. (vt. www.innomet.ee kogemust)Haridusasutused võiks ettevõtete ametialaste kompetentsidekaardistamise teostada perioodiliselt õppetöö raames. Sellesttekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasisideharidusasutustele. Selle tegevuse koordineerija võiks ollaIMECC.
  • 23 18.10.2012 Mehhatroonika valdkonna suutlikkus ja konkurentsivõime Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome piirkonnas INNOREG projekt Tellija: Tallinna Ettevõtlusamet Teostaja: HeiVäl Consulting ja projekti ekspertgrupp
  • Ettevõtete klientide jaotus suurusealusel 24 18.10.2012Missugusesse gruppi kuuluvad ettevõtte põhilised kliendid? Soome ettevõtted teenindavad rohkem suurkliente. Eesti ettevõtted teenindavad väiksemaid kliente.
  • Kliendisegmendid riigiti vastanute alusel 25 18.10.2012Millised on ettevõtte kliendisegmendid tööstusharude lõikes? Eesti ettevõtete peamised kliendid on autotööstuses, elektroonikas ning muude alt nimetatud põllumajanduses. Soome ettevõtete peamised kliendid on aparaaditööstuses, tervishoiutööstuses ning muude alt nimetatud ehituses ja laevanduses.
  • Klientide ostumotiivide hinnangud riigiti 26 18.10.2012Millised on klientide ostumotiivid? Eesti ettevõtete klientide peamised ostumotiivid on kvaliteet, hind ning paindlikkus. Soome ettevõtete klientidele on hinna asemel kaks korda olulisem margitruudus.
  • Uute klientide leidmise allikad riigiti 27 18.10.2012Kuidas leiate uusi kliente? Eesti ettevõtted tegelevad aktiivsemalt müügiga, mida toetatakse messide, hankekonkursside ja internetiga. Soome ettevõtete tuntus toob kliente, mis võimaldab vähem tegeleda teiste allikatega. See võib olla seotud valdava tegutsemisega siseturul.
  • Ettevõtte klientide allikad sõltuvalttehnoloogilisest konkurentsivõimest 28 18.10.2012 Kuidas leiate uusi kliente? Ettevõtte tehnoloogiline konkurentsivõime Ettevõtte Ettevõte on Ettevõte on Ettevõte on täna konkuren- konkurentsi- turuliider paremas tidega samal võime on seisus kui tasemel madal konkurendid Tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisemad ettevõtted saavad rohkem toetuda tuntusele. Mida madalam on tehnoloogiline konkurentsivõime, seda enam kasutatakse aktiivset müüki. Turuliidrid kasutavad erinevaid klientide allikaid tasakaalustatumalt, nõrgad ettevõtted tuginevad valdavalt aktiivsele müügile.
  • Hinnangud tänasele turupotentsiaalile29 18.10.2012Kuidas hindate oma turupotentsiaali erinevate turgude lõikes täna (2010.a)? Soome ettevõtted hindavad kõige suuremaks koduturu potentsiaali. Eesti ettevõtete suurimaks praeguseks turuks on Põhjamaad.
  • Toodete ja teenuste väljatöötamine riigiti 30 18.10.2012Milliseid tooteid või teenuseid on ettevõte välja töötanud ja juurutanud? Eesti ettevõtted tegelevad enam uute toodete ja teenuste arendamisega. Soome ettevõtted tegelevad enamasti olemasolevate toodete modifitseerimise ja täiendamisega.
  • Ettevõtete tootearenduse korraldusriigiti31 18.10.2012Kuidas toimub tootearendus ettevõttes? Eesti ettevõtted tegelevad tootearendusega peamiselt oma arendusosakonnas, oma jõududega, seega väiksema koostööga ettevõtte sees või ettevõtete vahel Soome ettevõtted valdavalt ei oma üldse tootearendusmeeskonda või loovad vastavalt vajadusele ajutisi meeskondi.
  • Keskmine investeering arendusse aastakohta32 18.10.2012Kui suured on investeeringud arendusse keskmiselt ühes aastas? Eesti ettevõtete suurim investeering läheb tehnoloogia arendusse. Soome ettevõtted investeerivad nii toote-, tehnoloogia kui ka ettevõtte arendusse samas suurusjärgus.
  • Muutused ettevõtete struktuurivormis33 18.10.2012Milline on organisatsiooni struktuurivorm täna ja tulevikus? Hierarhilised struktuurid vähenevad mõlemal maal Eesti ettevõtteid iseloomustab projektipõhise struktuuri osakaalu tõus. Soome ettevõtetes rakendatakse tooteperekondade struktuuri.
  • Kvaliteedijuhtimissüsteemidekasutamine riigiti34 18.10.2012Millised kvaliteedijuhtimissüsteemid on kasutusel? Peaaegu kõik ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 standardit ja peaaegu pooled kasutavad ISO 14001 standardit.
  • Ettevõtete jaotus juhtimistehnika aluseltäna ja tulevikus 35 18.10.2012Milliseid juhtimistehnikaid ettevõte kasutab ja plaanib kasutada? Ettevõtted plaanivad tulevikus hakata rohkem kasutama tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ning 6-sigmat.
  • Juhtimistehnikate rakendaminetooteliigiti36 18.10.2012Milliseid tooteid ja teenuseid ettevõte pakub turule? Pooltooteid valmistavate ettevõtete seas rakendatakse enim erinevaid juhtimistehnikaid.
  • Ettevõtete protsessimuudatustesagedus riigiti37 18.10.2012Kui sageli teete muudatusi ettevõtte protsessides? Eesti ettevõtete protsesse muudetakse sageli. Soome ettevõtted muudavad oma protsesse valdavalt väga harva.
  • Ettevõtete struktuurimuudatustesagedus riigiti38 18.10.2012Kui sageli teete muudatusi ettevõtte struktuuris? Eesti ettevõtete struktuuri muudetakse sageli. Soome ettevõtted muudavad oma struktuuri valdavalt väga harva.
  • Põhijäreldused kvaliteedijuhtimise kohta 39 18.10.2012• Peaaegu kõik Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtted kasutavad aktiivselt ISO 9001 või / ja ISO 14001 standardit.• Pooltooteid valmistavad ettevõtted kasutavad enim erinevaid juhtimistehnikaid.• Tulevikus kasutatakse rohkem Tasakaalustatud tulemuskaarti, Lean põhimõtteid ja 6-Sigmat.• Eesti ettevõtted on paindlikumad ning teostavad muudatusi oma protsessides ja struktuuris oluliselt sagedamini kui põhjanaabrid.
  • Ettevõtete kontrolli korraldus riigiti 40 18.10.2012Kontrolli printsiip Soome ettevõtted kontrollivad oluliselt rohkem tööpingis ja mõõtemasinas. Eesti ettevõtted teostavad valdavalt kontrolli töökohal pärast tööoperatsiooni sooritamist ja toodete lõppkontrolli. Soome ettevõtted kasutavad samaaegselt rohkem kontrollimeetodeid.
  • Kasutatavad mõõteseadmed riigiti41 18.10.2012Milliseid mõõteseadmeid kasutate? Soome ettevõtetes kasutatakse erinevaid mõõteseadmeid oluliselt rohkem kui Eesti ettevõtetes.
  • Mõõdetavad näitajad riigiti 42 18.10.2012Milliseid näitajaid mõõdate oma ettevõttes? Soome ettevõtted tegelevad rohkem erinevate parameetrite mõõtmisega.
  • Peamised koostööpartnerid riigiti43 18.10.2012Kes on teie ettevõtte peamised koostööpartnerid? Peamiste koostööpartnerite tähtsuse järjekord Eesti ja Soome ettevõtetes on sama, kuid Soome ettevõtted teevad oluliselt rohkem koostööd kliendiga
  • Koostöövormides osalemine riigiti44 18.10.2012Millises koostöövormis ettevõte osaleb? Eesti ettevõtted teevad vähe koostööd ja praktiliselt ei oma klastri- ja kvaliteedialast koostöökogemust. Kõik Soome ettevõtted teevad aktiivselt koostööd.
  • Koostöö ulatus riigiti 45 18.10.2012Milline on koostöö ulatus? Eesti ettevõtted teevad koostööd peamiselt oma riigis ja Euroopas. Soome ettevõtete koostöö geograafia on mitmekesisem.
  • Ettevõtete käibed ja kasumid46 18.10.2012 Eesti ja Soome mehhatroonika ettevõtete käibed on samas suurusjärgus.
  • Innovatsiooni ja kasumi vaheline seos47 18.10.2012 Kõrgema kasumi teenijad investeerivad uue põlvkonna toodetesse ja kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse, aga vähem järk-järgulisse täiustamisse.
  • Kokkuvõte 48 18.10.2012• Eesti ettevõtted on paindlikud, teevad palju muudatusi, kuid teevad Paindlikkus ka tootearendust põhiliselt oma ligikaudsus organisatsiooni sees ja teevad vähe koostööd. Eesti• Soome ettevõtted fokusseeruvad suurklientidele, teevad nendega ja teiste partneritega koostööd, mõõdavad palju tehnilisi parameetreid ja reeglina juba protsessi käigus, mitte pärast Koostööaldis tootmist täiendava tegevusena. Samuti Eraklik keskendutakse müügile ja klienditeenindusele ning suudetakse minna ka Euroopast kaugemale.• See võimaldab Soome ettevõtetel stabiilsemalt töötada. Jäikus ja täpsus Soome
  • Soovitused 49 18.10.2012Eesti ettevõtetele:• Erineva koostöö kogemus on väike, oleks vaja koolitust ja motivatsiooniskeeme.• Suunata kliendifookus senisest enam suurettevõtetele ja arendada oma tegevust nende vajadustest lähtuvalt, samuti arendada margitruudust.• Leida koostöövorm, mille abil rakendada tegevuskeskset mõõtmist ja suurendada tootmise täpsusklassi.Soome ettevõtetele:• Turundus väljaspool Euroopat on alanud, kuid pole veel jõudnud märgatavate tulemusteni• Uurida paindlikkuse taset ja olulisust klientidele ning koostada ettevõttepõhine rakenduskava.• Kaasata Eesti ettevõtteid Soome võrgustikesse ja koostööalgatustesse.Kahe riigi koostöö arendamisele:• Kahe riigi koostöös oleks turundus väljaspool Euroopat odavam ja tulemuslikum.• Kuna Eesti ja Soome klientide tegevusvaldkonnad on erinevad, siis võiks analüüsida täiendava müügi võimalusi olemasolevatele klientidele aparaaditööstuses, autotööstuses jm• Kaardistada klientide tagasiside ja koostada selle põhjal individuaalsed ja gruppide plaanid• Kaardistada sisseostu vajadused ja arendada omavahelist müüki.• Eestisse rajatav keskus motiveeriks koostööd alustama ja tugevdaks mõlema maa ettevõtete võimekust suurklientide segmendis.
  • Diskussioon50 18.10.2012- Milliseid mõtteid uuringust saan kasutada oma ettevõttes?- Kuidas saada kasu koostööst Soome partneritega?- Milliseid uuringuid oleks vaja teha?
  • 51 18.10.2012 Aitäh! Tõnu Hein HeiVäl Consulting Kollane 8/10-7, 10147 Tallinn GSM: +372 509 4004 Skype: tonu.hein e-mail: tonu.hein@heival.ee http://www.heival.ee