Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena.
Kuigi fenomenoloogia on arenenud mitmes suunas, on selle mitmekesisust ühendavaks jäänud fenomenoloogiline meetod, mis lähtub eelkõige fenomeni esmasusest selle ilmingute suhtes.
Fenomenoloogilise meetodi üks selgepiirilisemaid määratlusi leidub
Fenomenoloogilise meetodi
üks selgepiirilisemaid määratlusi leidub Heideggeri tuntuima teose "Olemine ja aeg" seitsmendas paragrahvis, selle selgituseks filosoofilise uurimise printsiibina täiendab Heidegger fenomenoloogilist meetodit hiljem fenomenoloogilise reduktsiooni, konstruktsiooni ja destruktsiooni komponentidega, mis üheskoos igasugust fenomenoloogilist käsitlust filosoofiast peaks kandma.
Loogiline positivism:
Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest.
Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde.
fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid.
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprl 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Ta sündis Austria-Ungari mpeeriumis MäärimaalProssnitzis.
Tema vanemad olid juudid. Isa tegeles riideäriga. 10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis.
Aasta hiljem hakkas ta käima Olmützi Riigigümnaasiumis.
Ta oli keskpärane õpilane, kes eelistas matemaatikat ja loodusteadusi. Lõpetanud 1876. aastal gümnaasiumi jätkas Edmund õpinguid Leipzigi ülikoolis, kus õppis loodusteadusi.
Kaks aastat hiljem jätkas ta juba Berliinis matemaatikaõpinguid ja doktoriteesid kaitses ta 1883 aastal Viinis.
1884. aastal kuulas ta Franz Brentano loenguid filosoofiast. 1
886. aastal õppis ta Halles ja habilitatsioonitöö kirjutas arvu mõistest.
Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane.
1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent
. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last.
Husserlid jäid Hallesse 1901. aastani. Sel perioodil kirjutas ta oma "Aritmeetika filosoofia" ( Philosophie der Arithmetik ) ja ladus aluse fenomenoloogiale kui eraldiseisvale filosoofilisele meetodile.
1901.aastal kutsuti Husserl Göttingeni, kuhu ta jäi järgnevaks 16 aastaks.
Göttingeni perioodil formuleeris Husserl uue fenomenoloogilise teaduse piirjooned, mis esitati raamatus Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologischen Philosophie .
Ideede esimene köide ilmus 1913. aastal Husserli aastaraamatus Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung .
1916. aastal võttis Edmund Husserl vastu professorikoha Freiburgis Breisgaus.
Kuigi ta emeriteerus 1928. aastal jätkas tööd erinevate fenomenoloogiliste projektide kallal kuni surmani 1938. aastal.
Kui Heidegger sai 1933. aastal Freiburgi ülikooli rektoriks ei liitunud ta ainuüksi parteiga, ja mitte ainult ei rääkinud kaasa " natsionaalsotsialistlikus revolutsioonis ", vaid ka keelas endisel õpetajal sisenemise ülikooli õppehoonetesse ja raamatukokku. Husserl oli sellest väga kibestunud.
H usserli peamised tööd.
Über den Begriff der Zahl . Psychologische Analysen, 1887.
Philosophie der Arithmetik . Psychologische und logische Untersuchungen, 1891.
Logische Untersuchungen . Erste Teil: Prolegomena zur reinen Logik, 1900;
Logische Untersuchungen . Zweite Teil: Untersuchungen zur Phänomenologie und Theorie der Erkenntnis, 1901;
" Philosophie als strenge Wissenschaft ," Logos 1 (1911) 289-341.
Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologischen Philosophie . Erstes Buch: Allgemeine Einführung in die reine Phänomenologie, 1913.
Philosophie und phänomenologische Forschung 9 (1928), 367-498.
" Formale und transzendentale Logik. Versuch einer Kritik der logischen Vernunft ," Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung 10 (1929) 1-298.
Méditations cartésiennes , 1931.
" Die Krisis der europäischen Wissenschaften und die transzendentale Phänomenologie: Eine Einleitung in die phänomenologische Philosophie ," Philosophia 1 (1936) 77-176.
Eesti keeles on ilmunud Edmund Husserli "Pariisi ettekanded", tõlkinud Ülo Matjus – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1389–1424
Analüütilise filosoofia esindajad:
1) Fenomenalistlik analüüs: varane Viini ring Schlick ja varane Wittgenstein.
mis aitab selle valdajal visandada õigeid järeldusi! (mõttetehnoloogia) Süsteemne vaatlus ning teabe kogumise, eritluse ja järelduste tegemise viis. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uuringud kasutavad ülekaalukalt erinevaid meetodeid.
Teaduslik meetod - reeglite süsteem, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse - metodoloogia.
Erinevate meetoditega saadud tulemusi saab kontrollida teiste meetodite abil.
Statistiline meetod, kontentanalüüs
Meetodid (näites psühholoogia):
Eksperiment
või katse võtta kontrolli alla, uurib neid mis huvitavad, jõutakse põhjuslike asjadeni välja.
Loomulik- toimub inimese loomulikus keskkonnas
Vaatlus
ekstrospektsioon e. introspektsioon e. välisvaatlus sisevaatlus
Test- kindel, fikseeritud protseduur. Teada tüüpilisemad tulemused. Test aitab liigitada. Küsitlus e. anketeerimine- kindlalt formuleeritud kõikidele inimestele. Saame ainult arvamuse teada. Modelleerimine- tehakse algoritme. Kas mudel kirjeldab ka tegelikku käitumist + produktide- käekiri, kuidas puud istutatud
biograafiline- elulookirjeldus, päevikud
Reliaablus näitab testi usaldusväärsust, nt kui tehakse kordustest samade inimestega, siis tulemused peavad tulema ligilähedaselt samad tulemused.
KIRJANDUS
Alfred Koort, "Fenomenoloogiline filosoofia. Edmund Husserli surma puhul" – Looming 1938, nr 6, lk 656–666; ka raamatus: Alfred Koort, "Inimese meetod", sari Eesti mõtteluu, nr 8, Ilmamaa, Tartu 1996, lk 101–116
Ülo Matjus, "Edmund Husserl Descartes'i teil" – Akadeemia 1993, nr 8, lk 1571–1603; ka raamatus: Ülo Matjus, "Kõrb kasvab", sari Eesti mõttelugu, nr 54, Ilmamaa, Tartu 2004, lk 352–382 http://blog.ekspress.ee/viewdoc/C83E8C93A5DE642CC2256DA20053FB9F
0 comments
Post a comment