Slaidid maj.struktuur energia_mets_põllumaj._9.kl

Vastse-Kuuste Kool 9.klass

 Tööstus, väliskaubandus, pangandus, loomakasvatus, raudteed, raha, riigieelarve jpm – see kõik on majandus. Kõik need nähtused on vaid osake majandusest, mille “keskel” me elame. Majanduse mõiste hõlmab nii iga üksiku inimese kui ka kogu ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmist ja nende tarbimise korraldamist ning kõike seda siduvat raharinglust. Ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus).

 Majandusgeograafia – seletab majanduselu ja majandusnähtuste üldisi ruumilisi seoseid ja levikut. Kõige laiemas mõttes huvitavad majandusgeograafiat tootmise paigutuse küsimused: ◦ millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas, kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. Lisaks sellele tegeleb majandusgeograafia ka teedevõrgu, liikluse ja rahvusvahelise kaubanduse ning ka rahvastikuga seotud probleemidega.

 Majanduse ruumilised iseärasused olenevad näiteks: ◦ piirkonna looduslikest tingimustest (kliima, pinnamood, vetevõrk, mullastik) ◦ loodusvarade (maavarad, mets, vesi) olemasolust ja kättesaadavusest; ◦ kaugusest suurematest keskustest; ◦ riigikorraldusest; ◦ ajaloost; ◦ jpm asjaoludest. Neid tegureid võib nimetada ka majanduse paigutusteguriteks.

 Riigi majandusgeograafilist arengut ja paigutust mõjutavad tegurid on ka: ◦ Naaberriigid oma arengutaseme ja koostöövalmidusega; ◦ Turgude ja toormeallikate (loodusvarade) lähedus ja kasutusvõimalused; ◦ Riiki läbivad rahvusvahelised kaubateed ja reisimarsruudid; ◦ Rahvusvaheliste sadamate, lennuväljade, kiirteede ja sideliinide olemasolu; ◦ Kapitali ja tööjõu olemasolu (inimeste haritus, huvitatus, töökorraldus jne). Kapital: ◦ Inimeste tööga valmistatud tootmisvahendid ja säästetud või laenatud raha (rahakapital) ◦ Inimesed oma teadmiste, oskuste ja kogemustega (inimkapital)

 Igas riigis või selle teatud piirkonnas on kasulikum spetsialiseeruda – ehk toota mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis ja ülejäänud osa teistele müüa. Teenitud raha eest saab osta sellist kaupa, mille tootmine on omal maal raske ja kallis. Nii kujuneb mõnel maal välja kõrgelt arenenud põllumajandus, teisel maal aga üks või teine tugev tööstusharu või hoopis tugevad teeninduse valdkonda kuuluvad harud (kaubandus, veondus vms).

 Geograafiline tööjaotus - kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus. Igale kaubale ja teenusele püütakse leida kõige sobivam pakkuja. Toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt.

Majanduse struktuur ja areng Vastse – Kuuste Kool Geograafia 9. klass

 Majanduse struktuur – riigi majanduse ülesehitus.  Milliste näitajate alusel hinnatakse?  Eri majandusharudes hõivatud töötajate arv (tööhõive struktuur) või seal loodud väärtused.  Koondnäitajad:

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) Sisemajanduse kogutoodang (SKT).  Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses.  Peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta.  Väärtust väljendatakse eurodes või USA dollarites.  Riike võrreldakse SKT väärtuse järgi elaniku kohta, arvestades ka kohalikku ostujõudu.

 Kui SKT näitab otseselt majanduse arengutaset, siis inimeste majanduslikku heaolu väljendatakse sageli ka inimarengu indeksi abil, mis sisaldab nii SKT-d kui ka mitmeid hariduse ja tervishoiu näitajaid.

 Majanduse struktuuri iseloomustab kogu majanduse jaotumine kolme sektorisse:  Primaarne  Sekundaarne  Tertsiaarne

Primaarne (esmane) sektor Toorme hankimisega tegelevad majandusharud (ehk hankiv majandus):  Metsamajandus  Mäetööstus  Kalandus  Põllumajandus  Jne

Sekundaarne (teisene) sektor Suurendab primaarse sektori poolt hangitud ressursside väärtust nende muutmise kaudu. Töötleva tööstuse harud:  Energiamajandus  Masinatööstus  Keemiatööstus  Kergetööstus  Toiduainetööstus  Jne

Tertsiaarne (kolmandane) sektor Teenuste sektor. Ühenduslüliks tootja ja tarbija vahel.  Hulgi- ja jaekaubandus  Veondus  Olmeteenused  Finants- ja äriteenused  Infotehnoloogia  Haridus  Teadus  Tervishoid, jne

Energiamajandus

 Energia on vajalik kõikjal majandustegevuses. Energia hind on alati üks osa toote või teenuse hinnast. Energiavarade struktuur ja hulk on riikides väga erinev.

 Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus on varustatud oma kütustega u. 70% ulatuses, ülejäänud tuleb importida. Suures osas tugineb meie energiamajandus Kirde-Eesti põlevkivi kasutamisele (u. 83% kodumaisest energiast).  Maailmas ei ole ühtki teist riiki, kus energeetika toetuks nii suurel määral põlevkivile kui Eestis.

Taastumatud loodusvarad Looduslike energiavarade hulka kuuluvad:  Mitmesugused fossiilsed kütused (nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, turvas, põlevkivi) Need on taastumatud ehk kindla suurusega varad, mille uuenemine on väga aeglane.

Taastuvad energiavarad Peituvad maa loodusprotsessides:  Päikese-,  Tuule-,  Vee-,  Biomassienergia  Ka tuumaenergia (nt Leedu, Soome, Prantsusmaa)

 Energia tootmisel muundatakse sageli energiat ühest liigist teise: näiteks fossiilsete kütuste energia muundub põlemisel soojusenergiaks. Primaarenergia – selline energia, mida kasutatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. (Primaarenergia varad) Riigi majandusarengu olulisteks näitajateks on riigi primaarenergia varadega kindlustatus ning nende struktuur, samuti energia tarbimine ühe elaniku kohta.

 Eesti energiamajanduses on esindatud nii soojus- kui ka elektrienergia tootmine ja transport. Soojusenergiat toodetakse kohalike ja sisseveetavate kütuste (nt maagaas, kütteõli) baasil. Eesti soojuselektrijaamad:  Narva lähedal: Balti ja Eesti SEJ põhinevad põlevkivil  Sillamäe, Ahtme, Kohtla-Järve  Ülemiste - põhineb gaasil & masuudil  Neis toodetakse 1/3 kogu Eesti soojusenergiast.

 Vastukaaluks monopoolsele ja keskkonnaohtlikule põlevkivienergiale on riik stimuleerinud alternatiivenergia (mittetraditsiooniline, ka taastuvenergia) tootmist ja kasutamist.  Tuuleenergia (arvutuste kohaselt võiks katta kuni 10% kohalikust energiatarbest, aga hetkel vaid u. 0,07%)  Lootustandev on ka bioenergia (energiavõsa, biogaas)

Vastse – Kuuste Kool Geograafia 9. klass

Sissejuhatus Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamaid majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks. Eesti territooriumist u. 50% on kaetud metsaga, mis tähendab, et Eesti on metsarikkamaid riike Euroopas.  Viimasel 30-40 aastal on metsade pindala kasvanud.  (Põllud ja heinamaad on jäetud hooldamata. Sööti jäänud põldudele kasvavad aga suhteliselt väheväärtuslikud puud – kask, haab ja hall lepp.)

 Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus meie metsades langeb.  Puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ja mets jõuaks perioodiliselt taastuda.  Metsa kui loodusvara keskmiseks uuenemiseks kulub 60-80 aastat.

 Metsamajandus – metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamise, kaitse ja kasutamisega (siia kuulub ka väetamine, kuivendamine, metsaistutamine, võsa- ja harvendusraie jm tööd). Metsamajanduse tähtsaim saadus on puit.  RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus – majandab riigile kuuluvat metsa. Puidutööstus – tegeleb metsade raiumise, puidu väljaveo ning selle esmase töötlemise, saetööstuse, tselluloosi, paberi ja paberitoodete ning puidutoodete valmistamisega.

Metsatööstuse toodang Tarbepuit – saematerjal, paberipuit (tselluloos) ja vineeripakud. Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina- ja mööbliplaate. Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. Imavere saeveski Järvamaal – Eesti üks suuremaid ja moodsamaid metsatööstusettevõtteid. (Väiksemad asuvad nt Paikusel ja Sõmerpalus)

Mööblitööstus Mööblitööstust loetakse vahel puidutööstusest eraldi seisvaks tööstusharuks. Mööblit valmistatakse enamasti puitplastplaatidest, mis on saepurust kokku pressitud. Väga hinnatud ja kallis on täispuidust mööbel, mida tehakse männist. Mööblit toodetakse järgmistest mööblitööstusettevõtetes:  Tallinnas (Standard)  Pärnus (Viisnurk)  Võrus (Wermo)  Tartus (Tarmeko)

Mööblist tuletikkudeni Vähem väärtuslikust puidust, peamiselt haavast, valmistatakse tuletikke. (Viljandi tuletikutööstus) Puidu keemilisel töötlemisel saadakse tselluloos, millest omakorda tehakse paberit ja pappi. (Kehra tselluloosivabrik)  Tselluloosi valmistamine on ümbruskonnale ohtlik, sest tekib hulgaliselt reovett.  Tehased peavad olema varustatud kõrge- tasemeliste puhastusseadmetega, et ei mürgitataks vee-elustikku.

 Et hõlmata kõiki puidu töötlemisega seotud tegevusi, nimetatakse puidutööstust sageli ka metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks. Puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad.  Eestis toodetud mööblist eksporditakse üle 70% (ligi 2/3).

Sissejuhatus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. Eesti peab arvestama põhjamaise asendiga paraskliimavöötmes ning harimiseks ja taimekasvatuseks sobivate muldade levikuga. Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada.

 Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks, mis on omavahel tihedalt seotud: loomadele kasvatatakse põllul söötasid, loomakasvatusest saadakse tagasi orgaanilist väetist põldudele.

 Looduslikud eeldused (pinnamood, kliima, sademete- ja veerežiim, mullastik) võimaldavad Eestis eriti piima-lihakarja ning kartuli, odra ja rukki kasvatamist.  Eestlaste peamise toiduvilja, rukki, külvipind ja saak on viimasel ajal kiiresti vähenenud.  Rohkem kui kolmandik põllukultuuride kasvupinnast on heina all, veerand on odra all.  Rukist ja kartulit kasvatatakse seevastu vaid 3%-l kasvupinnast.

 Otra, nisu ja kaera kasvatatakse meil peamiselt loomasöödaks. Toidunisu kasvatatakse vähe, sest selle küpsemiseks napib soojust. Maisi saab kasvatada vaid loomasöödaks, kuid ka sellest on viimastel aegadel peaaegu täielikult loobutud. Meie looduslikud tingimused on sobivad kartuli jaoks, kliima soosib eriti aga heintaimede kasvatamist. Laienenud on ka rapsikasvatus. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust: õunad, pirnid, ploomid, kirsid, marjad. - Kuid ka siin on Eesti tootjail üha raskem konkureerida lõunapoolsetest maadest pärit puuviljaga.

Peamine on ikkagi loomakasvatus Kuna söödataimed (hein ja söödateravili) kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus, mida on kasulik arendada suuremate asulate ja toiduainetööstuse ettevõtete läheduses. Vähemal määral kasvatatakse lambaid. Lindudest kasvatatakse peamiselt kanu.

 Meie edukaimad põllumajanduspiirkonnad jäävad traditsiooniliselt Kesk-Eestisse, kus on kõige viljakamad mullad ja põllumajanduseks sobivaim pinnamood. Maakonniti on põllumajandus kõige paremini arenenud Lääne-Virumaal, Järvamaal, Viljandi- ja Jõgevamaal.

 1990. aastatel oli Eesti põllumajandustoodangul raske võistelda arenenud riikidest sisse veetavate odavate toidukaupadega, mille eksporti oli toetatud nende riikide eelarvest. Sedamööda, kuidas on arenenud Eesti majandus, on ka Eesti riigieelarvest suudetud toetada üha suuremal määral põllumajandust ja maaelu. Eesti liitumine EL-iga ühtlustab konkurentsitingimusi ja suurendab ka meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet nii Eesti siseturul kui ka ekspordi puhul Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Toiduainetööstus Tegeleb põllumajandustoodangu töötlemisega enne selle tarbijani jõudmist. Jaguneb:  Piimatööstus – joogipiim, jogurt, või, juust, kohupiim jm.  Lihatööstus – vorst, sink, lihakonservid jm.  Kalatööstus – soolatud , külmutatud, suitsutatud kala ning konservid.  Kondiitritööstus – šokolaad, küpsised, tordid jm magus kraam.  Enamiku kondiitritööstuse toorainest, nagu suhkru, kakao-oad jm, peame teistest riikidest sisse vedama.

 Rohkem kui looduslikud eeldused ja tööjõud, määrab tänapäeval põllumajanduse suundumused turg. Viljakas muld ja piisav tööjõud maal ei tähenda veel põllumajanduse õitsengut. Avatud turumajanduse tingimustes on raske konkureerida soojemates piirkondades toodetud saadustega. Põllumajandussaaduste jaoks on vaja erilisi hoiu- ja transporditingimusi, seepärast on toodangu kiire müümine olulisem kui näiteks tööstuskaupade puhul. Tulenevalt ilmastikust on sellele majandusharule tüüpiline ka rütmilisus. Kulutusi tuleb teha aasta jooksul pidevalt, ehkki toodangu turustamine on enamasti hooajaline. Sõltuvus kohapealsetest kokkuostjatest ja toiduainetööstuse ettevõtetest.

 Põllumajanduse langust aitaks ühelt poolt leevendada põllumajandusettevõtete senisest kitsam spetsialiseerumine, teiselt poolt aga uute võimaluste leidmine maaelu mitmekesistamiseks. Üks võimalusi on mahepõllunduse laiendamine, st toiduainete kasvatamine ilma mineraalväetiste ja mürkkemikaalideta. Sellele on hetkel Euroopas turgu.

Slaidid maj.struktuur energia_mets_põllumaj._9.kl

by ingridgr

Accessibility

Upload Details

Usage Rights

Statistics

Slaidid maj.struktuur energia_mets_põllumaj._9.kl Presentation Transcript