• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Ränded ja rändeiive 9.kl
 

Ränded ja rändeiive 9.kl

on

  • 442 views

 

Statistics

Views

Total Views
442
Views on SlideShare
442
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Ränded ja rändeiive 9.kl Ränded ja rändeiive 9.kl Presentation Transcript

    • RÄNDED JARÄNDEIIVEVastse – Kuuste Kool9. klass
    • RÄNNE Ränne ehk migratsioon – inimeste alaline ümber- asumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrandid – välismaalt meile elama asunud inimesed. Emigrandid – meilt väljarännanud inimesed. Sisseränne ehk immigratsioon. Väljaränne ehk emigratsioon. Siseränne – kui inimesed vahetavad elukohta riigi piires. Välisränne – kui elukohavahetus toimub üle riigipiiri.
    • MIKS INIMESED RÄNDAVAD? Majanduslikud põhjused – sobiv töö ja parem palk; lastele parem haridus; meeldivam elukeskkond.  (Vabatahtliku rände tegurid) Sõjad, rahvuslik, usuline või poliitiline tagakiusamine, rassism, näljahädad ja epideemiad, loodusõnnetused, vägivaldne väljasaatmine ehk küüditamine.
    • EESTLASTE RÄNDED 19. saj lõpul ja 20. saj algul: – maa ja töö otsing (vabatahtlik) * Ameerikasse * Venemaale (Peterburi ja Siberisse) 1920. a. algul (Eesti riigi loomine, Tartu rahu) – 40 000 inimest Venemaalt Eestisse tagasi
    • EESTLASTE RÄNDED II 1939. a sõlmisid NSVL ja Saksamaa kokkuleppe (Molotovi-Ribbentropi pakt) – lahkusid sajandeid siin elanud baltisakslased. 1944. a nõukogude võimu eest pagesid – kümned tuhanded eestlased ja peaaegu kõik rannarootslased (kokku 70 000-90 000 inimest); – esialgu mindi Rootsi ja Saksamaale; sealt edasi Kanadasse, USA-sse, Austraaliasse.
    • KÜÜDITAMINE 14. juuni 1941. KUNI 25. märts 1949. Küüditati 30 000 eestlast ja teistest rahvustest inimest poliitilistel põhjustel Siberisse.
    • NSVL RAHVUSPOLIITIKA Pärast II MS (1945-1955) hakkas Eestisse massiliselt saabuma sisserändajaid NL teistest liiduvabariikidest: – lootus leida Eestis paremat elu; – keskvõim tahtis lõhkuda Eesti suhteliselt ühtset rahvuslikku koosseisu; – sellele aitas kaasa ka eestlaste küüditamine; – rajati suuri tööstusettevõtteid, kuhu värvati töötajaid mujalt NSV Liidust. See kestis tõusude ja mõõnadega kuni iseseisvumiseni.
    • SISSERÄNNANUD Sisseränne andis aastatel 1951-1990 natukene üle poole Eesti rahvastiku juurdekasvust.  Kui arvata juurde ka sisserännanute Eestis sündinud järglased, moodustas võõrpäritolu rahvastik u 80% meie rahvaarvu juurdekasvust.  Nõukogude okupatsiooni ajal oli sisseränne suurem, kui Eesti jõudis vastu võtta ja seetõttu oli palju nn. läbirändajaid. Sisserännanute lõimumine ehk integreerumine (tihe ja tõrgeteta läbisaamine) eestlastega oli vaevaline.
    • TAGASIRÄNNE 1980. aastate lõpul vähenes sisseränne ida poolt järsult ning 1991. a taasiseseisvunud Eesti riik hakkas soodustama muulaste tagasirännet ehk remigratsiooni oma kodumaale.  Alates taasiseseisvumisest muutus Eesti jälle väljarändemaaks. Mõne aasta jooksul lahkus kümneid tuhandeid endisi immigrante. Enim rännati välja Venemaale.  Tagasirännet soodustas ka Vene vägede väljaviimine Eestist – koos sõjaväelastega lahkusid ka nende perekonnad. (Samal ajal suurenes ka Eesti elanike väljaränne lääne poole.)
    • RÄNDESALDO Esimest korda ületas väljaränne arvuliselt sisserände 1990. aastal.  Väljarände arv oli suurim 1992. a., kui Eestist lahkus 37 000 inimest.  Ka rändeiive ehk rändesaldo oli sel aastal suurim: Eestist lahkus 34 000 inimest rohkem kui meile saabus. Praegu püsib väljarändajate arv enamvähem võrdne sisserändajate arvuga. Rändesaldo = sisserändajad - väljarändajad
    • IMMIGRATSIOONI KVOOT ... on valitsev kehtestatud piirarv mõnedele riikidele ehk sisserände piirarv; on kehtestatud välismaalastele, kes immigreeruvad Eestisse ning mis ei tohi olla aastas suurem kui 0,05% Eesti püsirahvastikust; Seetõttu on viimasel kümnendil sisseränne kahanenud 1000-2000 inimeseni aastas.
    • EESTIST VÄLJARÄNNE Soome, Rootsi, Saksamaale, Suurbritanniasse, Iirimaale, Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse jt kõrgelt arenenud riikidesse.  Otsitakse paremaid töö- ja haridustingimusi. Venemaale väljaränne on oma olemuselt tagasiränne, alates 1991. aastast 70 000 inimest.
    • EESTISSE SISSERÄNNEVENEMAALT Sisserändajate enamik pärineb endistviisi Venemaalt, umbes 1000 inimest aastas. Mujalt on sisseränne tagasihoidlikum.
    • RIIGISISENE RÄNNE Rahvastik koondub suurematesse linnadesse – Tallinn. 1959-1989 suurenes: – Tallinna elanike arv 1,7; – Narva 2,8; – Tartu 1,5 korda. Praegu asutakse suurematest linnadest elama linnalähedastesse valdadesse, jätkates linnas töötamist.
    • RIIGISISENE RÄNNE IIKaugemate maapiirkondade tühjenemine: – koolid suletakse; – teenindusasutustel napib kliente. See kutsub omakorda esile inimeste lahkumise maapiirkonnast. Riigisisene ränne: – linnaelanike osatähtsuse kasv; – maaelanike osatähtsuse kahanemine.
    • PENDELRÄNNE Pendelränne – riigisisese rände eriliik. Lühiajaline edasi-tagasi liikumine seoses töö või õppimisega. “Pendeldavad” justkui kahe asula vahel. Suurem suurlinnade ja ümbritsevate valdade vahel. Vahel kaugemale 100 km.
    • RÄNDE MÕJURAHVASTIKUPROTSESSIDELE Ulatuslik ränne on avaldanud väga suurt mõju Eesti rahvastikuprotsessidele. Suuremad ühesuunalised välisränded mõjutavad riigi rahvaarvu, soolis-vanuselist, sotsiaalset ja rahvuslikku koosseisu, isegi loomulikku iivet (sündimust ja suremust). Suure sisserände tõttu vähenes nõukogude perioodil eestlaste osatähtsus kiiresti. Eestis kujunes kaks täiesti erinevat rahvastikku, kusjuures Kirde-Eesti linnades muutusid eestlased vähemusrahvuseks. Eriti ilmekaks näiteks on II maailmasõjas täiesti purustatud Narva linn.