• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
7.kl kivimid
 

7.kl kivimid

on

  • 279 views

 

Statistics

Views

Total Views
279
Views on SlideShare
279
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    7.kl kivimid 7.kl kivimid Presentation Transcript

    • Kivimid Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Luppioberget’i graniitsest kaljuvoorest Põhja-Rootsis
    • Kivimeid liigitatakse tekke alusel Kivimid koosnevad mineraalidest – kindla keemilise koostisega osakestest
    • Tardkivimid tekivad magma tardumisel Graniit (vasakul) ja vulkaaniline kivim (paremal) mikroskoobis nähtuna Vaike Rootsmaa fotod
    • kvarts graniit Vaike Rootsmaa foto päevakivi vilk kvartsiliiv Graniit on süvakivim, mis koosneb päevakivist, vilgust, kvartsist jt mineraalidest
    • Purskekivimid on vulkaanilise tekkega Laava Tuff Vaike Rootsmaa fotod Obsidiaan Pimss
    • Basalt on tekkinud laava kiirel tardumisel Basaltsambad ja must kiviklibu rannikul Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunarannikult
    • Laavavool
    • Köislaava Köislaavat iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind. Köislaava pind meenutab üksteise kõrval asetsevaid köisi, sellest ka nimi. Köislaava tekib, sest laavavool jahtub pealt kiiremini, mistõttu tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu.
    • Loodusjõud lihvivad kivimeid  Suurte kivimite küljest murenevad väiksemad tükid ja alluvad seejuures liustikujää, vee või tuule kulutusele.  Jõevees ümardunud graniit.  Lainetuse mõjul lapikuks muutunud basalt. Vaike Rootsmaa fotod
    • Temperatuurikõikumised soodustavad murenemist Vaike Rootsmaa foto
    • Kivimid murenevad, järele jääb liiv ja savi Savi Liiv Rabenev rabakivi Vaike Rootsmaa fotod Liiv 36x suurenduses
    • Liiv on sete Millest sõltub liiva värvus? 2 1 3 4 5 Liiva päritolu: 1. Kallaste paljandi Devoni punane liivakivi 2. Bornholmi kriidikaljud 3. Piusa klaasiliiv 4. Tori põrgu kollakashall liivakivi 5. Islandi must basaldiliiv
    • Settekivimid tekivad setete kivistumisel
    • Põlevkivi on settekivim Suurendus 36x Näha on fossiilsed sammalloomad Vaike Rootsmaa fotod
    • Liivakivid 1 2 1. Devoni punane liivakivi Tamme paljandist 2. Selle 36x suurendus 3 4 3. Kambriumi liivakivi Ontikalt 4. Gotlandi käiakivi
    • Lubjakivi Suurendus 36x Kaugatuma sõrmuspaas – näha on fossiilsete meriliiliate varrelülid Millise tekkega on kivimid, mis sisaldavad fossiile? Vaike Rootsmaa fotod
    • Lubjakivi moondel tekib marmor Lihvitud Eestimaised lubjakivid Karinu rõngaspaas Ungru paas Vaike Rootsmaa fotod Kaarma dolokivi Marmor
    • Gneiss on vöödiline moondekivim Gneiss tekib graniidi moondumisel kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes Vaike Rootsmaa fotod
    • Too näiteid kivimite kasutamisest! Vaike Rootsmaa foto Pilguse mõisast Lääne-Saaremaal
    • Kalliskivid ja ehted Kivimi sisemuses kasvanud ametüsti kristallid Vaike Rootsmaa fotod
    • Kivid kui ehitusmaterjal Põhja-Eestis on kasutatud ehitusmatrjalina lubjakivi (pildil Pirita kloostri võlvikäik) Lõuna-Eestis on looduslikuks ehitusmaterjaliks sageli graniit (pildil Ruhnu kivikirik) Vaike Rootsmaa fotod
    • Maagid sisaldavad metalli Pruun, punane ja must rauamaak Vase– ja tinamaak Vaike Rootsmaa fotod
    • Boksiit on settekivim, millest saadakse alumiiniumi Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite keemilisel murenemisel Vaike Rootsmaa foto
    • Kivimid kui kütus ja keemiatööstuse tooraine turvas –> pruunsüsi – > kivisüsi – > antratsiit Mattumisel setted aja jooksul tihenevad. Turbast võib tekkida pruunsüsi, edasisel tihenemisel kivisüsi ja antratsiit. Antratsiit on hinnatud tahke kütus, sest on tunduvalt kõrgema kütteväärtusega kui turvas. Mis on Eesti tähtsaim kivim ja miks? Vaike Rootsmaa foto