Valgma grossfeldt mäendusõpik_mainekujundusvahendina
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Valgma grossfeldt mäendusõpik_mainekujundusvahendina

on

  • 152 views

 

Statistics

Views

Total Views
152
Views on SlideShare
152
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Valgma grossfeldt mäendusõpik_mainekujundusvahendina Document Transcript

  • 1. MÄENDUSE MAINE 5. MÄENDUSÕPIK MAINEKUJUNDUSVAHENDINA Ingo valgma, Gaia Grossfeldt TTÜ mäeinstituut Mäendusõpik on veebiõpik mäendusest. „Veebiõpikut täiendatakse pidevalt, teemad lisanduvad jooksvalt..“ algab veebilehel http://mi.ttu.ee/opik/ selgitav jutt mahuka veebikeskkonna kohta, mille TTÜ mäeinstituut koostöös Eesti Mäeseltsiga 2008. aastal käiku lasi. Kas oled entsüklopeediat lugedes mõelnud – mida nad on siia kirjutanud? See on ju selgemast selgem, et tegu on millegi muuga. Tehnika on arenenud, loodud on uued tehnoloogiad, masinad seadmed ja süsteemid. See on ju vananenud. Teatavasti on maine ettekujutluste vili ja tundmatu on hirmutav. Mäendus on tundmatu, arusaamatu ja keeruline, seetõttu on selle maine otseses sõltuvuses asjadest ja protsessidest arusaamises. Veebiõpik sündis vajadusest vastata korduma kippuvatele küsimustele ja väidetele nagu „Eestis ei ole ju mägesid!, Mis on kopp?, Mis on kaevandus?, Kui suur on mõju?, Mis on tranšee?, Eestis on maailma suurim ekskavaator, Maailmas ei ole kuskil nii sügavat graniidikaevandust tehtud kui Jõelähtmesse plaanitakse, Kolmekümne aasta pärast saab põlevkivi otsa jne, jne“. Joonis 5-1 Mäendusõpik Kas neile siis varem ei ole vastatud? On ikka, aga kahjuks pika aja jooksul nii inseneri-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Neile küsimustele on vastatud ka paljudes õpikutes ja käsiraamatutes. Kuid sellest on vähe. Neid raamatuid loevad vaid needsamad ülikoolitudengid ja valmis mäeinsenerid. Teised saavad oma teadmised ikkagi laiatarbemeediast. Nii saigi otsustatud, et arusaadav, lihtne ja pidevalt täienev süsteem on vajalik ja lihtsalt teostatav. 6 Webct , kuhu aastaid infot panime, jooksis kinni, selle struktuur on tüütu. Õppejõud ega tudengid ei soovi seda hea meelega kasutada. Blogi, RSS jm (http://mi.ttu.ee/rss.htm) süsteemid on aga niivõrd laia kasutajaskonnaga, et nad lihtsalt peavad kiiresti arenema, nende süsteemide kasutajasõbralikkus on esmatähtis ja miljonite pidevate kasutajate ootused on nii suured, et pidev parenemine on tagatud. Nii jäigi sõelale maailma enimkasutatav blogisüsteem millena mäeõpik üles on ehitatud. Autoreid on lihtne lisada ja autoritel on lihtne infot lisada. Autoritele on üles pandud keskkond, kus saab tekkinud küsimusi arutada ja kokku leppida: http://groups.google.com/group/maeopik. Mäendusõpiku nimevariandid on: Mäendusõpik, Mäeõpik, Veebiõpik, Online veebiõpik, Digiõpik ja nende kombinatsioonid . Joonis 5-2 Uraan 6 TTÜs kasutusel olev e- õppe keskkond 21 TTÜ Mäeinstituut
  • 2. MÄENDUSE MAINE Kirje all on sildid (e. tagid või labelid). Silt valitakse kas olemasolevate hulgast, või kirjutatakse uus, kui seda vaja läheb, N: Maavara, Tehnoloogia . Sildid, e. teemad on järjestatud lehe servas üksteise all, et soovitud infot oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt leida. Kirjed, mida autorid teevad on üldjuhul ehitatud üles lihtsate ja arusaadavatena. Need sisaldavad lühikest selgitavat info mäendustermini, -nähtuse, -protsessi, või -väite kohta. Võimalusel lisatakse pilt, film ja täiendava info link. Pildid on paigutatud teemaalbumitesse, et neid oleks võimalik ka eraldiseisvalt kirjetest mugavalt vaadata. Kui palju ütleb pilt, võrreldes sõnaga? Veel rohkem ütleb film, liikuv digitaalne mudel ja lõpuks reaalne mudel. Esimesi neist saab edukalt veebiõpikus demonstreerida. Enamusele piisab pildist ja pildiallkirjast. Vähesed soovivad näha põhjalikumat selgitust ja üksikud soovivad vaadata seonduvaid veebilehti, täpsemaid andmeid, teemaga seotud uudiseid. See on mäendusõpikus lahendatud teemalehtedena. Teemalehed nagu „mäetehnika“, „põlevkivi“, „ekskavaator“ on tehtud selleks, et hoida mäeõpik lihtsana ja siiski pakkuda lisalugemise võimalust. Teemalehtede tegijate huvi on sõltuvuses lugejate e. kogukonna huvist (community ing. k). Kui mäenduskogukonnast . tuleb signaal, siis see tekitab vajaduse ja huvi. Joonis 5-3 Liigendkallur Seega süsteem on paindlik, uuendav ja mõjutatav iga huvigrupi poolt Teemalehed on kohad kuhu tasapisi kogutakse veebis avaldatud materjali, linke, uudised. Automaatsete uudisvoogudega on lehel alati viimased vastavaid märksõnu sisaldavad uudised. Kirjeldatud lehtede põhiline erinevus paljudest teistest on see, et neid tehakse just siis kui autoritel soov ja vajadus tekib, kui tekib huvipakkuv teema või avaldatakse uus info. Puuduvad tähtajad, mis on näiteks statsionaarse entsüklopeedia koostamisel põhiline vigade allikas. Kuna kirjeid muudetakse siis kui vaja, puudub hirm, et mingit kirjet ei saaks parendada ja täiendada. Joonis 5-4 Kopp Kui tihti mäeõpikust uut kirjet võib leida? Oleme võtnud eesmärgiks, et iga kirjutaja lisab 1 kord kuus kirje. Sellega kaasnevad filmide, piltide, plakatite jne tegemine ja linkimine ning „tagimine“ tagades tiheda infovoo. Lisandub ka vanade kirjete parendamine ja täiendamine. Mäeõpiku lugejatest e. huvigruppidest on praeguseks sõelale jäänud lasteaialapsed, kooliõpilased, õpetajad, üliõpilased, õppejõud, teadlased, ajakirjanikud ja mäeinsenerid. Loomulikult korrastub suunatud teemade ring pidevalt. Tasapisi lisame ka andmebaase, kaarte, plakateid, värvi ise – jooniseid, teste ja õpetusi. Joonis 5-5 Maavarade kaevandamine 22 TTÜ Mäeinstituut
  • 3. MÄENDUSE MAINE Lastele suunatud info selgituseks võib tuua näite, kus poiss näeb suurte ja huvitavate masinate pilte ning näeb elus esimest korda selle õiget ja sisulist nime. Enam ei olegi ekskavaator kopp või buldooser. Veebiõpiku külgveerust leiate lisaks eelnimetatule teemalehtede ja mäendusuudiste ning sõnastike ja tõsisemate õpikute viited. Mäendusõpiku tegemine võtab aega. Tegijad ei eelda, et keegi hakkab seda algusest lugema ja loeb kõik läbi. Selleks ei ole võimalustki, kuna lugemise ajal ilmub kuskile uus või täiendatud kirje, link, pilt, digitaalmudel või film. Veebiõpikul pole algust ega otsa vaid on struktuur. Struktuur on lahendatud märksõnade ja otsingusüsteemi abil. Märksõna annab just selle kirje, kuhu autor on lisanud vastava märksõna (label, tag). Otsing leiab kõik kirjed, kus on otsitav sõna või fraas. Loomulikult võib kasutada ka tavaotsingumootoreid ja lihtsalt „guugeldada“. Kuna aeg on piiratud, siis nende tuhandete internetiotsingu tulemustega pole siiski palju teha. Kui otsida internetist suvalist sõna, siis selle sealt ka leiab. Mäendusõpiku otsingumootorist aga mittemäenduslikke tulemusi ei leia. Miks mäeinstituut ja mäeselts? Mäeinstituudi ülesanne ühiskonna ees on info levitamine, korrektse ja kaasaegse mäendushariduse andmine. Sama ülesanne on ka Mäeseltsil mis koosneb mäeinstituudi või lähierialade kasvandikest. Mäeseltsi ajupotentsiaal on erialaküsimustes asendamatu. Lisaks varasemalt omandatud teadmistele on mõisted paika loksunud pikaajaliste kogemuste alusel. Õpiku tegijatele tuleb põhiline kasu sellest, et mõisted ühtlustuvad, tekib sisuline põhjus ja võimalus vaielda. Lugejal on aga võimalus seostada kirje autoriga ja näha tema teemakäsitlusi. Vähesed suudavad väljendada seda mida mõtlevad ja seega ka ei mõtle seda mida ütlevad. Inseneri esinema või kirjutama saada ei ole kerge. Kuid ka siin on tegu lihtsa põhjusega. Tegu on IV kategooria inseneriga, kel pole motivatsiooni ja oskusi sellise tegevusega tegeleda. (Vt.: http://www.maeselts.ee/kutseomistamine/ ). Viienda kategooria ja volitatud inseneri tasemega spetsialistidel on mäendusõpikusse panustamine ja arendamine võimetekohane. Õpiku väljundiks saavad mäeinstituudi ja mäeseltsi aastakogumikud, veebikursused, loengumaterjalid, digi- ja paberõpikud. Siia kogume ka seni hajusalt leitavad veebis avaldatud mäendusõppe materjalid. 23 TTÜ Mäeinstituut