Kolats anepaio valgma_ruumimudelid_mäenduses

358 views
287 views

Published on

http://mi.ttu.ee/artiklid/

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
358
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kolats anepaio valgma_ruumimudelid_mäenduses

  1. 1. Ruumimudelid mäenduses Margit Kolats, Ain Anepaio, Ingo Valgma Ruumiline modelleerimine on vajalik mahtude arvutamisel ja mis peamine – visualiseerimiseks. Ruumilise mudeli tegemiseks on vaja ruumiandmeid – puuraukude andmeid, maapinna ja maapõuekihtide kohta (Joonis 1). Joonis 1 Modelleerimisnäide Digitaalseks kaevandamiseks rajatakse karjäär ja puistangud ruumilise modelleerimise tarkvara abil, milleks on levinud Mapinfo VerticalMapper, Discover, Minex, Surpac jm. Mahtude arvutamiseks ja paigutamiseks kasutatakse mõõtmisandmeid, korrutades materjali mahud kobestusteguriga, arvestades kaldenurki ja piiranguid (http://mi.ttu.ee/os/Valgma.html ) Seejärel saadakse ruumiline olukord nii enne kui pärast kaevandamist, kui ka kaevandamise ajal. Kujundustarkvara abil on võimalik saadud mudeleid illustreerida ja huvilistele arusaadavaks teha. Peamised tulemused, mis arvutuste teel saadakse, on: läbilõiked, 3Dpinnad, samaväärtusalad ja aladele vastavad materjali mahud (Joonis 2 ja Joonis 3). 1
  2. 2. Joonis 2 Läbilõige enne kaevandamist Joonis 3 Läbilõige pärast kaevandamist Esialgse olukorra ja kaevandamisjärgse olukorra võrdlemiseks paigutatakse pinnad samadele lõigetele (Joonis 4). 2
  3. 3. Joonis 4 Enne ja pärast kaevandamist Mudel võimaldab vaadata pindasid ja paksuseid kõigi kohtade, lõigete või piirkondade kohta (Joonis 5 ja Joonis 6). Joonis 5 Põhja-lõuna suunaline lõige 3
  4. 4. Joonis 6 Põhja-lõuna suunaline lõige Pindadest aru saamiseks on otstarbekas vaadata ruumilist pilti nii enne kui pärast kaevandamist (Joonis 7ja Joonis 8). Joonis 7 Maapinna kõrgus enne kaevandamist Joonis 8 Maapinna kõrgus pärast kaevandamist 4
  5. 5. Kuna kaevandamisjärgsed pinnad sõltuvad tehnoloogilistest operatsioonidest, siis kasutatakse ka kaldenurkade, kõrguste, kauguste ja tootlikkuste arvutamiseks ruumilist modelleerimist. Sama esitatakse lihtsustatuna skeemist aru saamiseks ruumijoonisena (Joonis 9ja Joonis 10) . Joonis 9 Kaevandamise ja rekultiveerimise tehnoloogiline joonis Joonis 10 Kaevandamise tehnoloogiline skeem Modelleeritud parameetrite abil illustreeritakse ortofotosid, maastiku muutumist ja maastiku elementide moodustamist karjäärides (Joonis 11ja Joonis 12). Joonis 11 Võimaliku järve asukoht 5
  6. 6. Joonis 12 Maapinnamudel ortofotol Peamised probleemid, mis taolise modelleerimise juures tekivad on: tarkvara keerukus ja kallidus, kõrged nõuded modelleerijale, suur aja ja ressursi kulu, piirangute ja tingimuste vähesus, kuna modelleerimisel on piirangutel väärtused. Suurt osa ruumilise modelleerimise abil saadud andmetest ei ole võimalik muul moel toota, kuna ruumiliste päringute programmeerimine lihtsustatult annabki lihtsustatud tulemuse. Ka mõõdistamisandmeid on kasulik visualiseerida modelleerimistarkvarades, et leid hõlpsamini vigu ja püstitada ülesandeid (Joonis 13). Modelleerimisnäiteid leiate mäeinstituudi veebiaadressilt: http://mi.ttu.ee/kaart Joonis 13 Surpacis tahhümeetermõõdistamise abil koostatud mudelid Astangu laskemoonaladudest Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused” ja SF0140093s08 „Maavarade säästva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine“. 6
  7. 7. Kasutatud allikad 1. Valgma, I., An evaluation of technological overburden thickness limit of oil shale open casts by using draglines (http://mi.ttu.ee/os/Valgma.html), Oil Shale Vol 15,No.2, 1998 2. Valgma, I. (2007). Kuidas rajoneeritakse maardlaid? Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 3. Mäeinstituudi kaardikogu. http://mi.ttu.ee/kaart 7

×