ROMANTISM● Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugiainuvalitsev kunstivool. Klassi...
pargistiil – nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilistüldmuljet ning juhuslikult mõ...
● Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta sageli kavärvinuga. Selline tehnika so...
1779. a astus ta Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal konflikt akadeemiapresidendi Sir Joshua Reynoldsiga, kes ...
William Blake       Auguries of Innosence    To see a world in a grain of sand,     And a heaven in a wild flower,  Hold i...
Shall never pass the polar bar.  The beggars dog and widows cat,  Feed them and thou wilt grow fat. The gnat that sings hi...
He who respects the infants faith       Triumphs over hell and death.  The childs toys and the old mans reasons      Are t...
ROMANTISM PRANTSUSMAAL● THÉODORE GÉRICAULT (1791-1824)● EUGÉNE DELACROIX (1798-1863)ROMANTISM SAKSAMAAL● CASPAR DAVID FRIE...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

01.romantism - konspekt

251

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
251
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "01.romantism - konspekt"

  1. 1. ROMANTISM● Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugiainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, midaenamasti ühendatakse ROMANTISMI mõiste alla. Romantismi on võrreldes klassitsismigaraskem määratleda ja iseloomustada. Üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud igakunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises onromantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid,kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada.● Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi,mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna „romanss“ romaanikeelseterahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaalkirjanduslik „tormi ja tungi“ liikumine jne. Romantism viitab keskaja imetlusele, Saksamaalja Šotimaal otsitakse rahvuslikku identiteeti. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute võieksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Saab öelda, et kuiklassitsist peab olemasolevat maailma parimaks (õigeimaks), siis romantikule on see aeg jakoht, kus ta viibib, halvim võimalus.●Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiseltvalgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktidetähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistushaarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda.● Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongiromantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võibkasutada erinevaid stiile.● Inglismaal levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud varem kui mandril. Tööstuslikpööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata oma varjukülgi – traditsiooniliseelukeskkonna lagunemist ja paljude inimeste viletsust ja üksildust. Tärkas huvi gooti stiili,keskaegse ajaloo (W. Scotti romaanid) ja rahvaluule vastu. Üheks väljenduseks sai ka uus
  2. 2. pargistiil – nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilistüldmuljet ning juhuslikult mõjuvaid maalilisi detaile.● Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix’loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealtmingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatutenesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi jahakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist,dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitudjoonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviisasendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuestibaroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna.● Muutus toimub ka ainestikus. Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja –mütoloogiastlaenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav onsiiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsidromantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, misklassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud.MAALIKUNST INGLISMAAL● JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)● Šveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskujuMichelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat.● Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenidkirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare’itöödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend.● WILLIAM TURNER (1775-1851)● Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste).● Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavatmaalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades.
  3. 3. ● Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta sageli kavärvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu, aga üleva stiihia – tormise mere jaerinevate atmosfäärinähtuste kujutamiseks.● Juba 1799. aastal teatas ta ühele kolleegile, et tal ei ole „kindlat meetodit“, vaid etta“paigutab värve paberile senikaua, kuni suudab väljendada mõtet, mis tal peas on“. Temahilisema perioodi teoseid nimetati „mõistatuslikeks fantaasiamängudeks“, kuigi põhinesidneed ikka looduse täpsel vaatlemisel.● Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausaekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neismingis kosmilises võitluses teineteisega.● „Koit pärast laevahukku“ u.1840, „Orjalaev“ 1840, „Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas“1812.● Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistideeelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurtvastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis.● WILLIAM BLAKE (1757-1827)● Inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog, kes kogu oma loominguga püüdis tõestada, etkujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemusli maailmapilt. Inimene on Blake’inägemuses igavikuline loov vaim. „Kujutlusvõime“ ehk loovus on inimese jumaliku olemuseväljendusviis.● Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegiromantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõieklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadavamütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega.Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunstiloomingus.● Blake suhtus põlgusega ametlikesse kunstiinstitutsioonidesse. 1772-1779 õppis ta J. Basirekäe all vasegraveerimist. Kaks aastat pärast õpingute algust saatis Basire Blake’i WestminsterAbbey’sse ja vanadesse Londoni kirikutesse tegema jooniseid gravüüride jaoks. Sel ajaltärkas Blake’is armastus gooti kunsti vastu.
  4. 4. 1779. a astus ta Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal konflikt akadeemiapresidendi Sir Joshua Reynoldsiga, kes soovitas tal korrigeerida oma stiili ja olla vähemekstravagantne. Blake võttis seda kui unustamatut solvangut.● Tema varased tööd olid klassitsistlikus laadis, ja kuna ta oli õppinud vasegraveerijaks,eelistas ta varjudeta kontuuri. Seejärel arendas ta välja erilise stiili ja tehnika, millega omakujutlusi väljendada. Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suurkunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritudgravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritudkäsikirjades.● Blake ei käinud kunagi välismaal, kuid ta tervitas vaimustunult vabadussõdu nii Ameerikaskui ka Prantsusmaal. Ta allus omaenese inspiratsioonile, omaenese sisemisele tunnetusele.Tema stiilis on tunda Michelangelo kunsti mõju, mis levis sel ajal gravüüride vahendusel javõibolla ka gooti teravkaare mõju.● Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake1824. aastal Dante „Jumaliku komöödia“ illustreerimist. Nõustumata paljude Dantenägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori „vigu“ korrigeerida. See töö jäilõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule.● Kuigi Blake’i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli taliiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud.
  5. 5. William Blake Auguries of Innosence To see a world in a grain of sand, And a heaven in a wild flower, Hold infinity in the palm of your hand, And eternity in an hour. A robin redbreast in a cage Puts all heaven in a rage.A dove-house filld with doves and pigeons Shudders hell thro all its regions. A dog starvd at his masters gate Predicts the ruin of the state. A horse misused upon the road Calls to heaven for human blood. Each outcry of the hunted hare A fibre from the brain does tear. A skylark wounded in the wing, A cherubim does cease to sing. The game-cock clipt and armd for fight Does the rising sun affright. Every wolfs and lions howl Raises from hell a human soul. The wild deer, wandring here and there, Keeps the human soul from care. The lamb misusd breeds public strife, And yet forgives the butchers knife. The bat that flits at close of eve Has left the brain that wont believe. The owl that calls upon the night Speaks the unbelievers fright. He who shall hurt the little wren Shall never be belovd by men. He who the ox to wrath has movd Shall never be by woman lovd. The wanton boy that kills the fly Shall feel the spiders enmity. He who torments the chafers sprite Weaves a bower in endless night. The caterpillar on the leaf Repeats to thee thy mothers grief. Kill not the moth nor butterfly, For the last judgement draweth nigh. He who shall train the horse to war
  6. 6. Shall never pass the polar bar. The beggars dog and widows cat, Feed them and thou wilt grow fat. The gnat that sings his summers song Poison gets from slanders tongue. The poison of the snake and newt Is the sweat of envys foot. The poison of the honey bee Is the artists jealousy. The princes robes and beggars rags Are toadstools on the misers bags. A truth thats told with bad intent Beats all the lies you can invent. It is right it should be so; Man was made for joy and woe; And when this we rightly know, Thro the world we safely go. Joy and woe are woven fine, A clothing for the soul divine. Under every grief and pine Runs a joy with silken twine.The babe is more than swaddling bands; Every farmer understands. Every tear from every eye Becomes a babe in eternity; This is caught by females bright, And returnd to its own delight. The bleat, the bark, bellow, and roar,Are waves that beat on heavens shore. The babe that weeps the rod beneath Writes revenge in realms of death. The beggars rags, fluttering in air, Does to rags the heavens tear.The soldier, armd with sword and gun, Palsied strikes the summers sun.The poor mans farthing is worth more Than all the gold on Africs shore.One mite wrung from the labrers hands Shall buy and sell the misers lands; Or, if protected from on high, Does that whole nation sell and buy. He who mocks the infants faith Shall be mockd in age and death. He who shall teach the child to doubt The rotting grave shall neer get out.
  7. 7. He who respects the infants faith Triumphs over hell and death. The childs toys and the old mans reasons Are the fruits of the two seasons. The questioner, who sits so sly, Shall never know how to reply. He who replies to words of doubt Doth put the light of knowledge out. The strongest poison ever known Came from Caesars laurel crown. Nought can deform the human race Like to the armours iron brace. When gold and gems adorn the plow, To peaceful arts shall envy bow. A riddle, or the crickets cry, Is to doubt a fit reply. The emmets inch and eagles mile Make lame philosophy to smile. He who doubts from what he sees Will neer believe, do what you please. If the sun and moon should doubt, Theyd immediately go out. To be in a passion you good may do, But no good if a passion is in you. The whore and gambler, by the state Licensed, build that nations fate. The harlots cry from street to street Shall weave old Englands winding-sheet. The winners shout, the losers curse, Dance before dead Englands hearse. Every night and every morn Some to misery are born, Every morn and every night Some are born to sweet delight. Some are born to sweet delight, Some are born to endless night. We are led to believe a lie When we see not thro the eye,Which was born in a night to perish in a night, When the soul slept in beams of light. God appears, and God is light, To those poor souls who dwell in night; But does a human form display To those who dwell in realms of day.
  8. 8. ROMANTISM PRANTSUSMAAL● THÉODORE GÉRICAULT (1791-1824)● EUGÉNE DELACROIX (1798-1863)ROMANTISM SAKSAMAAL● CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840)ROMANTISM HISPAANIAS● FRANCISCO GOYA (1746-1828)

×