Linux kursus-2005
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Linux kursus-2005

on

  • 599 views

2005 loetud Vabavara paketid slaidid

2005 loetud Vabavara paketid slaidid

Statistics

Views

Total Views
599
Views on SlideShare
599
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Linux kursus-2005 Linux kursus-2005 Presentation Transcript

  • MII6042 Vabavara paketid Vabavara olemus ja filosoofia Linuxi põhitõed ja ülesehitus
  • Vabaduse astmed 1 ● Litsentside eri tüübid – Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid) – Lähtekood avalikult saadaval, kui mitte muudetav (failivormingute kirjeldused) – Lähtekood avalikult saadaval, kuid muudetav mingitel tingimustel – Lähtekood avalikult saadaval ja vabalt muudetav (copyleft)
  • Vabaduse astmed 2 ● Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“ – Vaba ei pruugi olla tasuta – Tasuta ei pruugi olla vaba CopyLeft GPL CC BSD FreeWare Kommertsvara ShareWare
  • Vabaduse neli tunnust ● ● ● ● vabadus kasutada tarkvara suvalisel eesmärgil vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab ning seda vastavalt oma vajadustele kohandada. Siinjuures on eelduseks vaba juurdepääs programmi lähtekoodile vabadus levitada tarkvara Vabadus arendada tarkvara originaali baasil uusi versioone ja neid samadel tingimustel edasi levitada.
  • Tarkvarapatendid ● ● ● ● Kasutusel USA-s; Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is, kuid jäi vastu võtmata On kasulikud suurettevõtetele Võivad tekitada väga halbu situatsioone – Patendihaid – Põhimõtteliste lahenduste patendid
  • Ärifilosoofia 1 ● Kinnise lähtekoodiga programmid – Müüakse valmis pakendatud kaupa ● – Sageli pole see täpselt see, mis vaja Müüakse lisateenuseid ● ● ● Programmi lisamoodulid Teenused Programmi arendamine on ühe piiratud grupi käes
  • Ärifilosoofia 2 ● Vaba tarkvara – Programm ise on enamasti tasuta ● – Müüakse programmile tuge ● ● Vahel müüakse konkreetse masina jaoks (riistavara + OpSüsteem) valmistatud (optimeeritud) tarkvara Alternatiiv on ise ennast harida Püütakse kaasata kõiki kasutajaid programmi arendusse – kasvõi tagasisside abil
  • UNIX-lased ● UNIX – ● BSD – ● Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi; Ülistabiilne ja -turvaline Vaba tarkvara; Piiratud riistvaratugi; Ülistabiilne ja -turvaline Linux – Vaba tarkvara; Suhteliselt lai riistvaratugi; Stabiilne ja turvaline
  • Meenutuseks - Arvutite areng ● PC-tüüpi riistvara – 286 – 386 => optimeerimise platvorm (tagasiühilduvus) – 486 – 586 (Pentium) – 686 (Pentium 2) => optimeerimise platvorm – 786 (Pentium 3)
  • Optimeerimise platvormid ● 386 (intel 80386, i386) – ● Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt muutunud – kogu riistvara on sama 686 (intel 80686, i686) – Protsessorile lisandus multimeediakäsustik
  • Teised riistvaraplatvormid ● Alpha ● Mac ● PowerPC ● Sparc (Scalable Processor Architecture)
  • Linuxi kasutamine ● Linux on vaba unixi-laadne operatsioonisüsteem arvutusseadmetele. – Arvutid tavamõistes (i386+, Alpha, Mac, PowerPC, Spark) – Kommunikatsiooniseadmed (telefonid, keskjaamad) – Kodumasinad (külmutuskapid, valveseadmed) – Multimeediaseadmed (DVD-mängijad, kaamerad)
  • Linuxi kasutamine ● Erinõuetega keskkonnad – Stabiilsus – Väga nõrk või väga võimas riistvara – Väga suurt arvutusvõimsust nõudvad rakendused ● (cluster and cloud computing)
  • Kasutamise põhjendusi ● Litsentsitasud ● Modifitseerimise vajadus ● Suur ressursivajadus ● Kompatiibluse ja/või integreerimise vajadus
  • Kasutamise näiteid ● ● ● NASA – kosmoselaevade marsruudi arvutamine; kosmoselaevade mootorite konstrueerimine DreamWorks Studios – multifilmide animeerimine (viimased 7 aastat – Shrek, Shark Tale, Madagascar, KungFu Panda) NPO Saturn (vene lennukitehas) – lennukite konstrueerimine
  • Kasutamise näiteid ● SAT-TV ja Digi-TV tunerid (Hivision9090) ● Tulemüürid ja ruuterid (CISCO) ● Videovalvesüsteemid (ZoneMinder) ● DVD/CD meediaksekused (Samsung) ● Programmjuhtimisega pesumasinad ja külmkapid (Samsung)
  • Distributsioon ● ● Loojate valitud ja pakendatud tarkvara komplekt. Sarnanevad – – Kernel (tuum) – ● Filosoofia Põhitarkvara – käsurea utiliidid Erinevad – Lisatarkvara (töölaud) – Haldusvahendid
  • Linuxi distributsioonid 1 ● Töölaua arvuti jaoks optimeeritud (tasuta) – – SuSE – Fedora Core – ● Mandriva Ubuntu Tugi on võimalik eraldi juurde osta – Ka Eestis tegutsevalt firmalt
  • Linuxi distributsioonid 2 ● Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised) – – SuSE – Red Hat Enterprise Linux – ● Mandriva Xandros Desktop Kaasneb tugi (ajaliselt piiratud) – On võimalik juurde osta (pikendada)
  • Linuxi distributsioonid 3 ● Serveritesse mõeldud distributsioonid ● Erirakendused – Koostatud mingil spetsiaalsel eesmärgil ● ● Interneti jagamine (Coyote, FREESCO) ● ● Multimeedia Pääste tööriistad (F.I.R.E.) CD-linuxid – Knoppix, Gnoppix, MandrivaMove
  • Linuxi distributsioonid 4 ● Kokku üle 100 erineva – ● http://distrowatch.com/ leiab vajaduste jaoks sobiva Alati on võimalus üks juurde teha – Linux From Scrach
  • Tasuta vs tasuline Linux ● Tasuta versioon – – ● Alla laetav (tuleb CD-le põletada) Võrguinstallatsioon Tasuline – Karbitoode – Mandriva klubi
  • Unixlaste ülesehitus ● ● ● ● ● Riistvara Kernel – vahendab riistvara rakendustele Rakendused – teevad midagi kasulikku Graafiline server (X – iks) – kuvab värvilist pilti Töölaud – Omab ise rakendusi – Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta
  • Unixlaste ülesehitus Rakendused Töölaud Graafiline server Rakendused Kernel Moodulid Riistvara
  • Riistvara ● Arvuti kasti sees olev – Emaplaat ja seal peal olev ● Protsessor ● Mälud ● Lisakaardid – – Flopi – ● Kõvaketas CD/DVD rom Välisseadmed
  • Kernel ● Vahendab riistvara tarkvarale – – Mäluhaldus – Protsessori aja jagamine – ● Kõvaketta haldus (failisüsteem) Lisaseadmete vahendus Moodulid (draiverid) – Sisse kompileeritud – Välised (külge haagitavad)
  • Rakendused ● Süsteemsed – – ● Konfigureerimiseks Süsteemi jälgimiseks Kasutajarakendused – Tekstiredaktorid – Tabelarvutus – Multimeedia
  • Graafiline server ● Tekitab kasutajaliidese – vahendab kernelile: – – Hiir – Monitor – ● Klaviatuur Videokaardi lisavõimalused Hetkel kaks erinevat – XFree86 (pole väga vaba) ja X.org
  • Töölaud ● Mitu erinevat (kokku ligi 30) – – ● KDE ja Gnome (palju rakendusi ja iluvidinaid, ressursinõudlikud) XFCE 4, IceWM ja BlackBox Omab ise rakendusi – ● Sõltub kasutatavast töölauast Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta
  • Ülesehituse kokkuvõte ● ● Modulaarne operatsioonisüsteem (Lego) Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses sõltuvuses teistest – Sõltuvus võib olla kaudne ● Läbi jagatud teegi (shared library) ● Ühega administreeritakse teist
  • MII6042 Vabavara paketid Kasutajad Failisüsteem ja asukohad Kaustad ja failid Protsessid Õigustesüsteem
  • Teemad ● Kasutajad ● Linuxi failisüsteem ● Failid ja kaustad ● Omanik ja õigused
  • Meeldetuletuseks ● ● ● Kahendsüsteem – positsiooniline arvusüsteem, kus arve väljendatakse kahe numbriga. 1011 = 8+0+2+1=11 Bitt – vähim informatsiooni hulk väljendatakse 1või 0 Bait – neli bitti, esimene mõistlik kogus informatsiooni (28 = 256 märki)
  • Kasutajad ● ● ● ● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid igal kasutajal on number 0 – 65535 inimesele arusaadavaks tegemiseks on see number seotud nimega numbrid jaotatakse gruppidesse vastavalt kasutaja profiilile
  • Kasutajad 2 ● 1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad (programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – ● protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur, logi jms 500 (1000) – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse ● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad) ● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad ● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
  • Erilised kasutajad ● ● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
  • Root ● ● ● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib. Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii: $ sudo ­c 'programm, mida on vaja käivitada'
  • Kasutajad
  • Grupid
  • Kasutaja muutmine ● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades # chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame ● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii: # chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame ● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili  õigusi – Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
  • Grupid ● ● ● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse Faili grupiõigusi saab muuta # chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
  • Näide ● Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine kõigile loetavaks # chmod ­r 755 public_html – Muudab rekursiivselt kõik õigused kataloogis public_html
  • Linuxi failisüsteem
  • Linuxi failisüsteem 1 ● ● ● ● ● Failisüsteemi juurikas (root - /) Kasutajate kodukataloogid asuvad /home all Süsteemi käivitumiseks vajalikud failid asuvad /boot kataloogis Süsteemsed programmid asuvad /bin all Kasutajaprogrammid asuvad /usr/bin all
  • Linuxi failisüsteem 2 ● ● ● ● ● Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev all Süsteemsed konfiguratsioonifailid asuvad /etc all Süsteemsed jagatud teegid ja kerneli moodulid (draiverid) asuvad /lib all Failisüsteemide ühendamiseks kasutatakse /mnt kataloogi (näiteks /mnt/cdrom) Kasutajaprogrammid asuvad /usr all
  • Linuxi failisüsteem 3 ● ● Logi, printeri vahekataloog (spool), temp asuvad /var all Võimalikud lisakaustad – /opt – lisatarkvara (enamasti tasuline) – /proc – süsteemiinformatsioon – /sys – ajutised süsteemsed failid – /initrd – süsteemi käivitusskriptid
  • Failid ja kaustad 1
  • Failid ja kaustad 2 ● ● ● ● Andmeid hoitakse digitaalkujul failina Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka faile Kaust (kataloog) võib sisaldada alamkaustu (alamkatalooge) Failid ja kaustad (kataloogid) kokku moodustavad hierarhilise failisüsteemi
  • Omanik ● Iga failiga on seotud kasutajad kes on jagatud järgmisteks kategooriateks: – – Grupp – ● Omanik Teised Iga kaust ja fail kuulub omanikule. Vaikimisi on omanikuks faili või kausta looja.
  • ● ● Kausta või faili gruppi kuuluvad omanikuga seotud kasutajad Teised on kõik ülejäänud kasutajad kes pole seotud omanikuga või tema gruppidega
  • Omanik 2 ● ● Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku ja grupi Vaikimisi pannakse omanikuks faili looja ning grupiks faili looja grupp – ● See ei pruugi alati nii olla Faili või kausta loomisel saab ta õigused (loabitid) – neid saab vaadata: paremklõps failil --> omadused --> Õigused
  • Õigused 1 ● Omanik ● Grupp ● Teised ● Muud õigused avab täpsustatud vaate
  • Õigused 2 ● ● ● Lugemine (read – r) Kirjutamine (write – w) Käivitamine (execute – x)
  • Vaikimisi õigused ● Vaikimisi õigused mittekäivitatavale failile: rwrwr-- ● omanik grupp teised Vaikimisi õigused käivitatavale failile: rwx omanik rwx grupp r-x teised
  • Vaikimisi õigused 2 ● Vaikimisi õigustega fail näeb failihalduris välja niimoodi
  • Mitmekasutaja failid ● ● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
  • Protsessid ● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi – – ● Programmi käivitamise õigus Protsessi omanikuks saab faili käivitaja Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
  • Protsessid ● Kui programmi töö seiskub – Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale trükkida xkill – Käsureal kill protsessi number ● ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige protsess  (käsud ps aux ja top) X­serveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT + BACKSPACE
  • Protsessid ● ● Protsessil on sama moodi õigused nagu failil või kaustal Protsessi lõpetada saab ainult tema omanik – juurkasutaja (root) saab lõpetada kõiki protsesse
  • MII6042 Vabavara paketid Menüüd
  • Sissejuhatus ● Kasutajaliidese menüüd – Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt – Teistes keskkondades võib ikoon olla teistsugune
  • Menüü ülesehitus ● Mandrake peamenüü koosneb kolmest sektsioonist – Hiljuti kasutatud rakendused – Kõik rakendused – Tegevused
  • Tegevused ● Otsing – Internetist – Failisüsteemist ● Käivita käsk ● Uus seanss ● Lukusta ekraan ● Logi välja
  • Tegevused ● Kontoritöö vahendid ● Internet ● Multimeedia ● Süsteem ● Muud rakendused ● Kodukataloog
  • Kontoritöö vahendid ● ● ● Alammenüüde all kõik vajalik igapäevaseks kontoritööks Vaikimisi rakendus kontoritööks on OpenOffice.org Võimalikud on ka teised rakendused
  • Internet ● ● ● Kõik vahendid võrgus tegutsemiseks Vaikimisi netilehitseja on Konqueror Vaikimisi e-posti käsitleja on KMail (käesoleval ajal Kontact osa)
  • Multimeedia ● Rakendused multimeedia töötluseks – Heli – Pilt – Video
  • Rakendused multimeedia töötluseks ● ● ● Heli – rakendused heli tekitamiseks, konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja redigeerimiseks (midi, wav jms) ning kuulamiseks Pilt – rakendused pildifailide loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks Video – rakendused liikuva pildi loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks
  • Süsteem ● Seadistused ● Terminalid ● Tekstiredaktorid ● Arhiveerimine ● Failivahendid ● Monitooring ● Muud
  • Muud rakendused ● Arendus ● Dokumentatsioon ● Hõlbustus ● Mäng ja kool (edu) ● Mängud ● Rahaasjad ● Redaktorid ● Teadus
  • Arendus ● Vahendid programmeerimiseks – Programmeerimiskeskkonnad ● Kdevelop ● QT3 Disainer – Andmebaasid – Versioonihaldusvahendid (isekirjutatud programmidele)
  • Dokumentatsioon ● Distributsiooni dokumentatsioon – – Töölaua keskkonna abifailid – Mandrake dokumentatsioon (manuaal) – ● HOWTO (kuidas teha) Teised Igal programmil on menüüribal koht abifaili väljakutsumiseks (või F1)
  • Hõlbustus ● Abivahendid erivajadustega inimestele – Ekraaniklaviatuur – Ekraani suurendus – Kõne
  • Mäng ja kool (edu) ● Haridust edendavad vahendid (eeldab, et on installeeritud pakett kdeedu) – – Matemaatika ja keemia – ● Keeled Geograafia ja astronoomia Enamik programme eeldab ise (juurde) tegemist
  • Mängud ● Kes ütles, et Linux ei kõlba mängimiseks? :) – Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi) – Windowsi, Commodore, Atari mängudest analoogid – Linuxile kirjutatud mängud
  • Rahaasjad ● Erivahendid (koduseks) raamatupidamiseks – GnuCash arvestab ameerika traditsioonidega
  • Redaktorid ● Tekstiredaktorid – Süsteemi haldajale – Programmeerijale
  • Teadus ● Natuke tõsisemad vahendid – Matemaatika on eelisseisundis ● Kalkulaatorid ● Mathplot
  • Menüü seadistamine ● Paremklõps menüünupul --> Menüü redaktor
  • Menüü seadistamine ● Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta – – Nime – ● Ikooni Abiteksti Hiljutiste rakenduste sektsiooni seadistamine läbi paneelimenüü
  • Lõpetuseks
  • MII6042 Vabavara paketid Käsurea kasutamine
  • Teemad ● Linuxi käsurida ● Käsurea tekitamine ● Vajalikud käsud ● Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● Torud (järjestikused käsud) ● Man ja info
  • Linuxi käsurida ● Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab vastu käske klaviatuurilt ja saadab väljundi monitorile ● Tekstipõhine ● Käskude arv on piiratud
  • Käsurea tekitamine ● Graafiliselt töölaualt – CTRL + ALT + F1 ● ● Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6 Süsteem --> Terminalid --> Konsool
  • Käsurea kasutamine ● Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik) – – ● Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud Käsud kirjutatakse väiketähtedega Käsu üldine süntaks – käsk võtmed argumendid (mille suhtes rakendatakse) $ mv -r Proov.txt Documents/Proov.txt liigutab faili Proov.txt kausta Documents faili Proov.txt
  • Vajalikud käsud 1 ● ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu – ● ● ● Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la) cd (change directory) – vahetab jooksvat kataloogi (cd Documents/) pwd (print working directory) – kuvab jooksva (töö)kataloogi täieliku raja (tee) mkdir (make directory) – loob uue kataloogi
  • Vajalikud käsud 2 ● rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!) – – ● ● ● r (recursive) – alanevalt f (force) – ära küsi kinnitust cp (copy) – kopeeri (lähtekohast sihtkohta) mv (move) – liiguta (lähtekohast sihtkohta) kasutatakse ka failide ümbernimetamiseks find – otsi ($ find / -name *.conf)
  • Vajalikud käsud 3 ● Tekstifailidega tegutsemiseks – – tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast rida) – ● less – kuvab faili sisu cat – liidab failid (concatenate) ja saadab väljundisse Tekstipõhine failihaldur Midnight Commander – Avamine – Funktsiooniklahvid
  • Käsurida – abivahendid ● ● ● Nool üles viib ajaloos tagasi Hüüumärk + paar esimest tähte + enter käivitab viimase selle algusega käsu (koos võtmete ja argumentidega) Kui trükkida käsust mõned esitähe ja vajutada tabulaatorit siis kuvatakse kõik selle algusega käsud (juhul kui ongi üks siis jääb see käsureale) – Sama kehtib ka teekonna kohta
  • Käsurida – abivahendid ● Käsu kohta annab informatsiooni – – man ($ man ls) – ● --help või -h ($ ls --help) info ($ info ls) Pikkade võtmete jaoks - - lühikeste jaoks -
  • Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti) – – ● ● Standardsisendiks (stdin) klaviatuur Standardväljundiks (stout) monitor Ümbersuunamist kasutatakse standardsisendi või -väljundi muutmiseks (näiteks failiks) Kui näiteks $ ls -Rla annab mitutuhat rida pika väljundi, siis on mõistlikum see faili suunata $ ls -Rla > failinimekiri ● Vajadusel on võimalik lisada kasutades > asemel >>
  • Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka  väljundit $ wc -l < failinimekiri > ridadearv $ less ridadearv 2133 ●
  • Torud ● ● ● Iga käsk täidab tavaliselt ühte funktsiooni Vahel on vajalik mingi suurema ülesande raames täita jadamisi mitu järjestikust käsku Toru – ühe käsu väljund saab järgmise käsu sisendiks käsk | käsk | käsk | käsk
  • Torud – näited ● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja kuvame ekraanil $ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] ● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja salvestame faili ProovSuur.txt $ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] > ProovSuur.txt
  • Man ja info 1 ● Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed annab käsk man (manual) man käsu-nimi ● Näiteks $ man ls $ man tr $ man cat ● Manuaali vaatamiseks manuaali enda kohta $ man man
  • Man ja info 2 ● Veidi vähem informatsiooni (põhilise kiirülevaate) annab käsk info info käsu-nimi ● Näiteks $ info ls $ info tr $ info cat ● Info vaatamiseks info enda kohta $ info info
  • Lõpetuseks ● Käsurea vajalikkus – – Vigade tuvastamiseks – Mõningate programmide kasutamiseks – ● Täpsemaks konfigureerimiseks Vanematel masinatel ressursinõudluse vähendamiseks Ettevaatust käsurea kasutamisel – Eeldab teadlikkust
  • MII6042 Vabavara paketid Internet
  • Teemad ● Interneti brauser (lehitseja) ● e-post ja uudisgrupid ● Failiedastus ● Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)
  • Interneti brauser 1 ● Vaikimisi lehitseja – – ● KDE – Konqueror Gnome – Nautilus Lisaks – Mozilla – Firefokxs
  • Interneti brauser 2 ● ● Avaneb Menüü --> Internet --> Veebilehitsejad Või kiirkäivitusikoon paneelil
  • Interneti brauser – seadistused ● Käitumine ● Välimus ● ● Eelvaatlus ja metaandmed Veebilehitseja käitumine ● Java ja JavaScript ● Fondid
  • Interneti brauser – seadistused ● Kiirkorraldused ● Ajaloo külgriba ● Küpsised ● Vahemälu ● Proxy ● Identifikaator ● Pluginad ● Jõudlus
  • e-post ja uudisgrupid ● Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS Outlook analoog) – – ● Integreeritud postilugeja KMail Integreeritud uudistelugeja KNode Lisaks on – Evolution – Mozilla Messenger
  • Kontact seadistamine ● ● Seadistusakna avamine Seadistused --> Kontacti seadistamine Saab seadistada kõikide komponentide välimust
  • KMail – seadistamine ● Identiteedid ● Võrk ● Välimus ● Koostaja ● Turvalisus ● Muud
  • Identiteedid ● Võimaldab kehtestada erinevaid identiteete – ● Näiteks – töö, isiklik, kool Võimaldab konfigureerida – Aadress – Nimi – Automaatselt lisatav allkiri – Krüpteerimine
  • Võrk ● Saatmine – – Turvalisus (krüpeerimine) – ● Serveri aadress, kasutajanimi ja parool Käitumine saatmisel Vastuvõtmine – Serveri(te) aadress(id), kasutajanimi(ed) ja parool(id) – Turvalisus – Käitumine uue kirja saabumisel
  • Välimus ● Fondid ● Värvid ● Esitus ● Päised ● Süsteemne salv
  • Koostaja ● Üldine ● Fraasid ● Subjekt ● Kooditabel ● Päised ● Kaasatud failid (attachment e. manus)
  • Turvalisus ● Lugemine – – Kättesaamise ja lugemise kinnitus – ● HTML kirjad Sertifikaadid Koostamine – Signeerimine – Krüptimine
  • Turvalisus ● Hoiatused – – ● Sertifikaadid Krüpto S/MIME kontrollimine – ● Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on installeeritud ja järgneval kaardil lubatud Krüptorakendused
  • Muud ● Kaustad – – Kausta vorming (maildir vs mbox) – ● Liikumine Tühjendamine Grupitöö – Grupitöö seadistused (ühised e-posti kaustad)
  • KNode ● Identiteet ● Kontod ● Välimus ● Lugemine ● Postitamine ● Signeerimine ● Puhastamine
  • Identiteet ● Artiklile lisatav – nimi – e-posti aadress – Allkiri – Vajadusel krüpteerimine
  • Kontod ● Uudisteserveri määramine – – Kasutajanimi – Parool – ● Aadress Uudiste kontrollimise intervall Võimaldab iga serveri kohta eraldi määrata identiteeti
  • Uudisgrupi lisamine ● Serveri valik ● Klõps nupul „Telli“ ● ● Otsi aknas saab täpsemalt määratleda soovitava grupi nime Grupi valik
  • Välimus ● ● Uudiste lugemisel kasutatavad värvid Uudiste lugemisel ja kirjutamisel kasutatavad fondid (kirjatüübid)
  • Lugemine ● KNode käitumine uudiste lugemisel – Artiklite käsitlemine – Liikumine – Hindamine – Filtreerimine – Päised – Artiklite kuvamine
  • Postitamine ● KNode käitumine uue artikli postitamisel – Artikli kooditabel – Artikli identifikaator – Päised – Sissejuhatavad fraasid ja allkirjad – Õigekirja kontroll
  • Signeerimine ● Krüptograafilised allkirjad – Endapoolt signeerimine – Saadud artiklite kontroll
  • Puhastamine ● ● Uudisgruppide puhastamine vananenud kirjadest Kohalike kaustade puhastamine
  • Failiedastus ● Menüü --> Internet --> Failiedastus ● Vaikimisi olemas KBear ● Lisaks võimalik gFTP
  • KBear ● ● Ühenduse tekitamiseks FTP --> Quick Connect Avanevasse aknasse – Serveri aadress – Kasutajanimi – Parool
  • gFTP ● Ühenduse tekitamiseks täita väljad – – Port (tavaliselt 21) – User (kasutajanimi) – ● Host (serveri aadress) Pass (parool) Pressata vasakul olevale ikoonile
  • Kiirsuhtlus – IRC ja MSN ● Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus ● Universaalsed – – ● Kopete Gaim (tuleb eraldi installeerida) IRC Internet Relay Chat – ● X-Chat (tuleb eraldi installeerida) MSN – aMSN (messengeri kloon – tuleb eraldi installeerida)
  • ● ● Valida ühenduse tüüp (MSN) Uue konto seadistamine – – ● Kasutajanimi kujul kasutaja@aadress.com Parool Kontaktide seadistamine – Pole vajalik, kui konto on olemas
  • Gaim ● ● Valida ühenduse tüüp (MSN) Uue konto seadistamine – – Parool – ● Kasutajanimi kujul kasutaja@aadress.com Näidatav nimi (alias) Kontaktide seadistamine
  • aMSN ● ● Uue profiili loomine Kontaktide seadistamine
  • X-Chat ● Uue võrgu ja serveri lisamine – Ircnet ● ● – irc.estpak.ee irc.starman.ee Ircworld ● ● ● hub.ircworld.org delfi.ircworld.org Kasutajakonto ja kanalid
  • Lõpetuseks
  • MII6042 Vabavara paketid Informatsioon ja abi
  • Teemad ● Online dokumentatsioon ● Abi otsimine internetist – Programmispetsiifilised – Linuxi distributsioonid – Linuxi üldine – Vaba ja tasuta tarkvara üldisemalt
  • Abi Linuxi kohta 1 ● Intenetist – – http://pingviin.org/ (eesti keeles) – http://linux.ee (eesti keeles) – ● The Linux Documentation Project (inglise keeles) http://www.tldp.org (inglise keeles) http://wiki.linux.ee (eesti keeles) Uudisgrupid – ee.arvutid.unix.linux.install (eesti keeles) – ee.arvutid.unix.linux.vestlus (eesti keeles)
  • Abi Linuxi kohta 2 ● Linux Online – www.linux.org ● Linux Headquarters – www.linuxhq.com ● LinuxHQ.org – www.linuxhq.org ● Linuxquestions.org - www.linuxquestions.org ● The Linux Standard Base Project – www.linuxbase.org ● Linux Journal – www.linuxjournal.com ● Linux Gazette - www.linuxgazette.com ● Linux Compatible - www.linuxcompatible.org
  • Teised distributsioonid ● Igal distributsioonil on olemas oma kodulehekülg ● ● Debian Linux – www.debian.org ● Slackware Linux – www.slackware.org ● Redhat Linux – www.redhat.com ● ● Fedora Linux – fedora.redhat.com SuSE Linux – www.suse.com Distrowatch – www.distrowatch.org
  • Teised distributsioonid ● Igal distributsioonil on olemas oma koduleht – – SuSE Linux – www.suse.com – Debian Linux – www.debian.org – ● Fedora Core – fedora.redhat.com Paljud teised Infot distributsioonide kohta üldisemalt – www.distrowatch.org
  • KDE ● ● ● Menüü --> Muud Rakendused --> Dokumentatsioon --> KDE abikeskus Võimalik otsida teemade ja sõnade kaudu www.kde.org
  • Programmid ● Abifaili avamine – – ● Menüüribalt „Abi“ (Help) Klaviatuurilt F1 Internetist otsimine – – ● Sageli on abimenüü all viide www.google.com Käsurealt man programminimi
  • Tarkvaraspetsiifilised leheküljed ● GNOME – www.gnome.org ● KDE – www.kde.org ● The Freedesktop Project – www.freedesktop.org ● OpenOffice.org – www.openoffice.org ● Mozilla – www.mozilla.org ● Ximian Evolution - www.novell.com/products/evolution/ ● gToaster – gnometoaster.rulez.org ● Sane - www.sane-project.org ● XSane – www.xsane.org ● MPlayer - www.mplayerhq.hu ● Xine – xinehq.de ● XMMS - www.xmms.org ● gThumb – gthumb.sourceforge.net
  • Vaba tarkvara kohta üldisemalt ● The Open Source Initiative – www.opensource.org ● The Free Software Foundation – www.fsf.org ● Sourceforge – sourceforge.net ● Freshmeat – freshmeat.net ● Newsforge – www.newsforge.com ● Open Source Development Network – www.osdn.com ● Slashdot – slashdot.org ● International Open Source Network – www.iosn.net ● OSNews - www.osnews.com
  • Lõpetuseks
  • MII6042 Vabavara paketid Haldamine ja probleemide ning vigade lahendamine
  • Süsteemi haldamine ● Kõik ühes – drakconf – ● avamiseks Menüü --> Süsteem --> Seadistused --> Seadista oma arvutit Mandrakelinuxi juhtimiskeskus
  • Juhtimiskeskus
  • Juhtimiskeskus ● Algkäivitus ● Riistvara ● Haakepunktid ● Kohtvõrk ja internet ● Turvalisus ● Süsteem ● Tarkvara ● Võrguhaldus
  • Algkäivitus ● Automaatne sisselogimine ● Algkäivitus ● Sisselogimisteema
  • Riistvara ● Riistvara ● Monitor ● Ekraani lahutusvõime ● Tv-kaart ● Klaviatuur ja hiir ● Printerid ja skannerid ● UPS
  • Haakepunktid ● Partitsioonid ● CD/DVD ● Flopiseade ● NFS (Network FileSystem) ja WebDAV ● Samba (MS võrk) ● Kohaliku ketta jagamine
  • Kohtvõrk ja internet ● Vahendid võrguühenduse loomiseks ja haldamiseks
  • Turvalisus ● Turvatasemed ● Õigused ● Tulemüür
  • Süsteemihalduse vahendid ● Süsteemsed menüüd ● Kuvahaldur ● Teenused ● Fondid ● Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon) seadistamine ● Logid ● Kasutajahaldus ● Varukopeerimine
  • Süsteemsed menüüd ● ● ● Töölaua all olevate menüüde muutmine mõjutab ainult kasutajamenüüsid See muudab kõikide kasutajate menüüsid Vajalik – Ainult siis kui installeeritakse sellist tarkvara, mida distrovalmistaja kaasa ei pane
  • Kasutajahaldus ● Kasutajad ja grupid – ● Shell ja kodukataloog Kasutajate numeratsioon – – ● 0 – 499 süsteemsed kasutajad 500 < tavakasutajad Eriline kasutaja root (juurkasutaja)
  • Tarkvara ● Tarkvara lisamine ● Tarkvara eemaldamine ● Uuenduste installeerimine ● Tarkvara allikate haldamine
  • Pakihaldus ● rpm – Readable Package Manager – rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või tema komponentidega kuid ta sisaldab ka teksti ● Paki valmistaja ● Ajatempel ● Paki kirjeldus ● Algselt on tekstipõhine ● Juhtimiskeskuses graafiline liides
  • Tarkvara lisamine ● Tarkvara otsimine jaotuste järgi – – ● Mandrake valikud Grupi järgi Konkreetse tarkvara otsing – ● Informatsiooni laiendamine – ● Otsiriba kasutamine Pakis olev informatsioon Otsing toimub allikate seas
  • Tarkvara eemaldamine ● Täpselt samasugune nagu lisamine – Pakkide otsimine käib olemasolevate pakkide hulgast
  • Uuenduste installeerimine ● Vajalikkus – – Uuenev tarkvara – ● Võimalikud vead Uuenev riistvara Kasutajaliidese kasutamine – Näitab ainult neid pakke mis on süsteemis olemas
  • Tarkvara allikate haldamine ● Olemasolevad allikad – ● ● ● Pannakse paika installeerimise ajal Allika lisamine Allika eemaldamine Muutmine
  • Võrguhaldus ● Enda masina üle kontrolli lubamine – ● Teise masina üle kontrolli võtmine – ● Võimaldab masina kaughaldust Teiste masinate kaughalduseks Windowsi terminalserveri kasutamine
  • Probleemi tuvastamine 1 ● „arvuti ei lähe netti“ – Avad konsooli – Ping mõne serveri poole $ ping www.tpu.ee – Võrgukaardi seadete vaatamine # ipconfig tavakasutaja peab andma täieliku tee $ /sbin/ipconfig
  • Probleemi tuvastamine 2 ● „programm ei käivitu“ – Avad konsooli – Käivitad programmi konsoolilt – Vaatad (loed ja saad aru) käivitumisel programmi poolt antavatest teadetest – Man, info internet
  • Konsool ● Käsud – $ su - – $ su kasutaja ● Mida teeb ● Milleks vajalik
  • Harjutused ● ● ● ● Installeerida xchat, amsn, kdeedu Määrata uuenduste tõmbamiseks ftp.aso.ee Vaadata millised uuendused on olemas ja mille pärast Installerida uuendused
  • MII6042 Vabavara paketid Kasutajate ja protsesside  haldus
  • Teemad ● Kasutajate haldus ● Süsteemi haldus
  • Operatsioonisüsteem
  • Kasutajad ● ● ● ● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid igal kasutajal on number 0 – 65535 inimesele arusaadavaks tegemiseks on see number seotud nimega numbrid jaotatakse gruppidesse vastavalt kasutaja profiilile
  • Kasutajad 2 ● 1 – 499 on süsteemsed kasutajad (programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – ● protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur, logi jms 500 – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse ● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad) ● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad ● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
  • Erilised kasutajad ● ● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
  • Root ● ● ● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib. Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii: $ su ­c 'programm, mida on vaja käivitada'
  • Kasutaja muutmine ● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades # chown [võtmed] kasutaja  /fail/mille/õigusi/muudame ● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii: # chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame ● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili  õigusi – Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
  • Grupid ● ● ● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse Faili grupiõigusi saab muuta # chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
  • Mitmekasutaja failid ● ● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
  • Protsessid ● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi – – ● Programmi käivitamise õigus Protsessi omanik Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
  • Protsessid ● Kui programmi töö seiskub – Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale trükkida xkill – Käsureal kill protsessi number ● ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige  protsess (käsud ps aux ja top) X­serveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT +  BACKSPACE
  • Lõpetuseks ● Ülesanded – Tekitada graafilises režiimis veel üks kasutaja – Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks õigus kirjutada ühte ja samasse kataloogi, kuid mõlemil peab säilima ainuõigus oma kodukataloogi suhtes
  • MII6042 Vabavara paketid Eelteadmised süsteemi installeerimisest – kõvaketta jagamine
  • Teemad ● Eelteadmised installeerimisest ● Kõvaketta jagamine
  • Kõvaketas 1 ● IDE kanaleid võib olla kaks – – ● Primary Secondary Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks seadet – Master – Slave
  • Kõvaketas 2 ● BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st – ● hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3 Samas kutsutakse neid ka – Primary Master (PM) – Primary Slave (PS) – Secondary Master (SM) – Secondary Slave (SS)
  • Kõvaketas 3 ● *nix-lased loendavad kõvakettaid – hda - 1 IDE ketas (PM) – hdb - 2 IDE ketas (PS) – hdc - 3 IDE ketas (SM) – hdd - 4 IDE ketas (SS)
  • Kõvaketas 4 ● ● ● IDE kettal võib olla kuni neli primaarset partitsiooni (windows tunnistab ühte) Juhul kui ketas jagatakse rohkemateks partitsioonideks siis läheb üks primaarne partitsioon loogiliste partitsioonide hoidmiseks Partitsioone kõvakettal tähistatakse numbritega – hda1 on PM esimene partitsioon (win all vastaks C:) – hdd6 on SS kuues (teine loogiline) partitsioon
  • Partitsioonitabel
  • Linuxi failisüsteem ● Linuxi loomulik failisüsteem on ext2 ● Tänapäeval kasutatakse ext3 – ● ext3 = ext2 + žurnaal Lisaks tunneb Linux veel umbes 90 erinevat failisüsteemi – DOS (Win 9x) ja NTFS (Win NT/XP/2K/2K3)
  • Partitsioonid ● Linux masinal on kohustuslikud – – ● swap (abimälu) – ● Juurpartitsioon ( / ) Kodukataloogide hoidmiseks ( /home ) Serverites või teistes spetsiaalmasinates võib neid partitsioone olla veel Partitsioon versus kataloog
  • Partitsioonide suurused ● Töölauamasinal piisab kui – – ● SWAP on ~1GB – ● Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB Ülejäänud jääb kodukataloogidele Lihtne tekstitöötlusmasin on minimaalselt võimalik installeerida ~2GB kõvakettale Serverid ja multimeediaarvutid vajavad TB ketast
  • Absoluutne ja suhteline aadress ● Absoluutne aadress määrab asukoha juurkataloogi suhtes /home/kasutaja/Documents/abikataloog/mingi.txt ● Suhteline aadress määrab asukoha hetkeasukoha suhtes $ pwd /home/kasutaja/Muusika/mingikataloog $ cd ../../Documents/abikataloog/
  • Lõpetuseks ● Ülesanded – Uurida internetist erinevate failisüsteemide kohta – Koostada loend 4-5 enamlevinud failisüsteemist – Lisada loendisse nende puuduste ja eeliste kirjeldus
  • MII6042 Vabavara paketid Installeerimine
  • Mandrakelinuxi installeerimine ● Ettevalmistus ● Milline server ● Võrgukaart ja võrguseaded ● Peegli valik ● Riik ja regioon
  • Mandrakelinuxi installeerimine ● Kõvaketta jagamine ● Pakkide valik ● Juurkasutaja salasõna ● Tavakasutaja lisamine ● ● Süsteemiseadistused ja nende muutmine Uuenduste installeerimine
  • Eeldused ● Arvuti – plaan teha kodukasutajale sobiv – – ● Flopi (2 tk) Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB Interneti ühendus – – ● LAN Kaabelmodem (Starman või STV) Install toimub ftp.aso.ee -st ftp://ftp.aso.ee/pub/Mandrake/official/10.1/i586
  • Ettevalmistus ● Bootflopide loomine – – ● Vajalikud failid install/images all network.img ja network_drivers.img Windows jaoks veel dosutils/ all rawwritewin.exe ja diskio.dll Imagefailide kopeerimine flopidele – Linux all käsurealt ($ dd if=input of=/dev/fd0) – Windows all rawwritewin kasutades
  • Bootimine flopilt ● Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es – ● ● Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul boot all Sisestame network imaget (mitte drivers) sisaldava flopi Käivitame arvuti – Üldjuhul piisab enter vajutamisest – Lisavõimalused ja abi F1 all
  • Milline server ● ● NB! esialgu kasutatakse US english klaviatuuri Install method kolm valikut – – ftp – ● nfs http Valime FTP
  • Võrgukaart ● Võrgukaardi valik – ● ● Üldjuhul tuntakse ise ära Teine flopi (network_drivers) Mitme võrgukaardi olemasolul palutakse valida õige (see mis on ühendatud võrguga)
  • IP-atribuudid ja võrguseaded ● IP-seaded – – ● DHCP Vahendajad võib tühjaks jätta Võrguseaded (need käivad konkreetse masina kohta) – Host – Domain
  • Proxy seaded ● Proxy (vahemälu server) seaded – – Kasutajanimi – ● Aadress Parool Üldjuhul võib tühjaks jätta
  • Peegli valik ● Peegili valik Insert Mirror Manually ● Host ftp.aso.ee ● Directory pub/Mandrake/official/10.1/i586/dosutils ● ● Username ja password jäävad tühjaks Kui kõik on korras hakatakse installprogrammi  laadima
  • Keel ● Palutakse valida kasutatav keel – ● Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia Soovitav on valida Advanced nupu alt ka mõni sobiv Inglise keel (näiteks English American)
  • Litsentsitingimused ● Litsentsi tingimustega tutvumine ● Linnuke kasti Accept (Nõus) ● Nupp „Järgmine“ (Next)
  • Turvatase ● Turvataseme valik – – Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav tööjaam – Kõrgem (4) – lihtsam server – ● Tavaline (2) – sobib tööjaamaks Paranoiline (5) – suure turvalisusega server Turvaadministraatori kasutajanimi (või e-posti aadress)
  • Kõvaketta jagamine ● Esmane pilt sõltub füüsiliste kõvaketaste arvust ja/või olemasolevast ruumist – – Kasuta tühja ruumi – Kasuta vaba ruumi – ● Uuendamine vms Alati on olemas „partitsioneerin ise“
  • Kõvaketta jagamine 2 ● Soovitav klõpsata nupul „Tavakasutaja --> Ekspert“ See annab rohkem valikuvabadusi ● Juurika jaoks ~6GB ● Swap jaoks ~1GB ● Ülejäänu /home jaoks
  • Pakkide valik ● Valime kõik, mis vaja (tööjaamal tavaliselt vasak ülemine rida) ● Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“ ● Vaikimisi on valitud KDE töölaud – ● Võib valida ka Gnome All ristike „valik paketthaaval“
  • Installeerimine ● ● Installeerimine võrgust sõltub valitud pakettide hulgast ja võrgu kiirusest (Starmani võrgus isegi mitu tundi) CD(DVD)-install võtab aega umbes 10 minutit
  • Juurkasutaja salasõna ● ● Installeerimise lõppedes küsitakse juur(root) kasutaja salasõna
  • Tavakasutaja lisamine ● Lisada tuleb vähemalt üks tavakasutaja – – Kasutajanimi – Parool – ● Pärisnimi Parooli kordus Järgmine viib edasi, „kasutaja õige“ viib uue kasutaja sisestamisele.
  • Automaatne sisselogimine ● Sel lehel on võimalik valida automaatset sisselogimist soovitud kasutajale ● Soovitav töölaud ● Soovitav välja lülitada
  • Süsteemiseadistused ja nende muutmine ● ● Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi konfiguratsiooni leht Võimalik automaatselt tuvastatud parameetreid muuta
  • Bootloaderi seadmine ● Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks valikuks seada Windows
  • Uuenduste installeerimine ● Küsitakse kas installeerida uuendused – Üldjuhul on kasulik öelda „ei“
  • Lõpetuseks ● Installeerimine lõppeb restardiga NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d
  • MII6042 Vabavara paketid Välisseadmed
  • Teemad ● Flopi ● CD/DVD rom ● Printer ● USB mälu ● Fotoaparaat ● Skanner
  • Flopi ● Formaatimine ● Vaatamine ● Failide lisamine ● Failide kustutamine
  • CD/DVD ● Avamine ● Vaatamine ja kopeerimine ● Sulgemine ● CD tegemine – K3B – Gnome roaster
  • Printer ● Vaikimisi installeeritud printerid – PDF printer ● Printeri installeerimine ● Vaikeprinteri seadistamine ● Printimine
  • USB mälu ● Mälupulga ühendamine ● Failide vaatamine ● Failide lisamine ja eemaldamine ● Mälupulga eemaldamine
  • Fotoaparaat ● Fotoaparaadi ühendamine ● Failide vaatamine ● Fotoaparaadi eemaldamine ● Fotode töötlemine – Digikam – The GIMP
  • Skanner ● Skanneri lisamine ● Programmid – – ● Kooka Sane (XSane) Skanneri eemaldamine
  • Lõpetuseks