MII6042 Vabavara paketid

Vabavara olemus ja filosoofia
Linuxi põhitõed ja ülesehitus
Vabaduse astmed 1
●

Litsentside eri tüübid
–

Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid)

–

Lähtekood avalikult saadaval, ku...
Vabaduse astmed 2
●

Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“
–

Vaba ei pruugi olla tasuta

–

Tasuta ei pruugi olla vaba

Cop...
Vabaduse neli tunnust
●

●

●

●

vabadus kasutada tarkvara suvalisel
eesmärgil
vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab
nin...
Tarkvarapatendid
●

●

●

●

Kasutusel USA-s;
Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is,
kuid jäi vastu võtmata
On kasulikud ...
Ärifilosoofia 1
●

Kinnise lähtekoodiga programmid
–

Müüakse valmis pakendatud kaupa
●

–

Sageli pole see täpselt see, m...
Ärifilosoofia 2
●

Vaba tarkvara
–

Programm ise on enamasti tasuta
●

–

Müüakse programmile tuge
●

●

Vahel müüakse kon...
UNIX-lased
●

UNIX
–

●

BSD
–

●

Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi;
Ülistabiilne ja -turvaline
Vaba tarkvara; Pii...
Meenutuseks - Arvutite areng
●

PC-tüüpi riistvara
–

286

–

386 => optimeerimise
platvorm
(tagasiühilduvus)

–

486

–

...
Optimeerimise platvormid
●

386 (intel 80386, i386)
–

●

Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt
muutunud – kogu rii...
Teised riistvaraplatvormid
●

Alpha

●

Mac

●

PowerPC

●

Sparc (Scalable Processor Architecture)
Linuxi kasutamine
●

Linux on vaba unixi-laadne
operatsioonisüsteem
arvutusseadmetele.
–

Arvutid tavamõistes (i386+, Alph...
Linuxi kasutamine
●

Erinõuetega keskkonnad
–

Stabiilsus

–

Väga nõrk või väga võimas riistvara

–

Väga suurt arvutusvõ...
Kasutamise põhjendusi
●

Litsentsitasud

●

Modifitseerimise vajadus

●

Suur ressursivajadus

●

Kompatiibluse ja/või int...
Kasutamise näiteid
●

●

●

NASA – kosmoselaevade marsruudi
arvutamine; kosmoselaevade mootorite
konstrueerimine
DreamWork...
Kasutamise näiteid
●

SAT-TV ja Digi-TV tunerid
(Hivision9090)

●

Tulemüürid ja ruuterid (CISCO)

●

Videovalvesüsteemid ...
Distributsioon
●

●

Loojate valitud ja pakendatud tarkvara
komplekt.
Sarnanevad
–
–

Kernel (tuum)

–
●

Filosoofia
Põhit...
Linuxi distributsioonid 1
●

Töölaua arvuti jaoks optimeeritud
(tasuta)
–
–

SuSE

–

Fedora Core

–
●

Mandriva

Ubuntu

...
Linuxi distributsioonid 2
●

Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised)
–
–

SuSE

–

Red Hat Enterprise Linux

–
●

Mandriva...
Linuxi distributsioonid 3
●

Serveritesse mõeldud distributsioonid

●

Erirakendused
–

Koostatud mingil spetsiaalsel eesm...
Linuxi distributsioonid 4
●

Kokku üle 100 erineva
–

●

http://distrowatch.com/ leiab vajaduste
jaoks sobiva

Alati on võ...
Tasuta vs tasuline Linux
●

Tasuta versioon
–
–

●

Alla laetav (tuleb CD-le põletada)
Võrguinstallatsioon

Tasuline
–

Ka...
Unixlaste ülesehitus
●

●

●

●

●

Riistvara
Kernel – vahendab riistvara
rakendustele
Rakendused – teevad midagi kasulikk...
Unixlaste ülesehitus

Rakendused
Töölaud
Graafiline server

Rakendused

Kernel

Moodulid
Riistvara
Riistvara
●

Arvuti kasti sees olev
–

Emaplaat ja seal peal olev
●

Protsessor

●

Mälud

●

Lisakaardid

–
–

Flopi

–
●...
Kernel
●

Vahendab riistvara tarkvarale
–
–

Mäluhaldus

–

Protsessori aja jagamine

–
●

Kõvaketta haldus (failisüsteem)...
Rakendused
●

Süsteemsed
–
–

●

Konfigureerimiseks
Süsteemi jälgimiseks

Kasutajarakendused
–

Tekstiredaktorid

–

Tabel...
Graafiline server
●

Tekitab kasutajaliidese – vahendab
kernelile:
–
–

Hiir

–

Monitor

–
●

Klaviatuur

Videokaardi lis...
Töölaud
●

Mitu erinevat (kokku ligi 30)
–

–
●

KDE ja Gnome (palju rakendusi ja
iluvidinaid, ressursinõudlikud)
XFCE 4, ...
Ülesehituse kokkuvõte
●

●

Modulaarne operatsioonisüsteem
(Lego)
Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses
sõltuvuses teistes...
MII6042 Vabavara paketid

Kasutajad
Failisüsteem ja asukohad
Kaustad ja failid
Protsessid
Õigustesüsteem
Teemad
●

Kasutajad

●

Linuxi failisüsteem

●

Failid ja kaustad

●

Omanik ja õigused
Meeldetuletuseks
●

●

●

Kahendsüsteem – positsiooniline
arvusüsteem, kus arve väljendatakse
kahe numbriga.
1011 = 8+0+2+...
Kasutajad
●

●

●

●

arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides
numbreid
igal kasutajal on number 0 – 65535
inimesele arus...
Kasutajad 2
●

1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti
enda jaoks)
–

●

protsessi-, fa...
Erilised kasutajad
●

●

Lisaks on olemas veel kasutaja 65535
– nobody
Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
Root
●

●

●

Root on süsteemi administraator. Tal
on juurdepääs kõikidele failidele ja
programmidele ning tal on õigused
...
Kasutajad
Grupid
Kasutaja muutmine
●

Number ja nimi on üheselt seotud failide
omanikke võib muuta nii nime kui ka
numbrit kasutades
# chow...
Grupid
●

●

●

Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma
nimelisse gruppi
Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse
gruppidesse
Faili g...
Näide
●

Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine
kõigile loetavaks
# chmod ­r 755 public_html
–

Muudab rekursiivselt kõi...
Linuxi failisüsteem
Linuxi failisüsteem 1
●

●

●

●

●

Failisüsteemi juurikas (root - /)
Kasutajate kodukataloogid asuvad
/home all
Süsteemi...
Linuxi failisüsteem 2
●

●

●

●

●

Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev
all
Süsteemsed konfiguratsioonifailid
asuvad /...
Linuxi failisüsteem 3
●

●

Logi, printeri vahekataloog (spool),
temp asuvad
/var all
Võimalikud lisakaustad
–

/opt – lis...
Failid ja kaustad 1
Failid ja kaustad 2
●

●

●

●

Andmeid hoitakse digitaalkujul failina
Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka
faile
Kaust ...
Omanik
●

Iga failiga on seotud kasutajad kes on
jagatud järgmisteks kategooriateks:
–
–

Grupp

–
●

Omanik
Teised

Iga k...
●

●

Kausta või faili gruppi kuuluvad
omanikuga seotud kasutajad
Teised on kõik ülejäänud kasutajad
kes pole seotud omani...
Omanik 2
●

●

Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku
ja grupi
Vaikimisi pannakse omanikuks faili
looja ning grupiks fail...
Õigused 1
●

Omanik

●

Grupp

●

Teised

●

Muud õigused
avab täpsustatud
vaate
Õigused 2
●

●

●

Lugemine
(read – r)
Kirjutamine
(write – w)
Käivitamine
(execute – x)
Vaikimisi õigused
●

Vaikimisi õigused mittekäivitatavale
failile:
rwrwr--

●

omanik
grupp
teised

Vaikimisi õigused käiv...
Vaikimisi õigused 2
●

Vaikimisi õigustega fail näeb
failihalduris välja niimoodi
Mitmekasutaja failid
●

●

Kuidas teha faile ja katalooge mis
oleksid kautatavad mitmete kasutajate
poolt
Set User ID (sui...
Protsessid
●

Iga programm tekitab käivitades
endanimelise protsessi
–
–

●

Programmi käivitamise õigus
Protsessi omaniku...
Protsessid
●

Kui programmi töö seiskub
–

Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill

–

Käsureal kill protses...
Protsessid
●

●

Protsessil on sama moodi õigused nagu
failil või kaustal
Protsessi lõpetada saab ainult tema
omanik
–

ju...
MII6042 Vabavara paketid

Menüüd
Sissejuhatus
●

Kasutajaliidese menüüd
–

Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt

–

Teistes keskkondades võib ikoon oll...
Menüü ülesehitus
●

Mandrake
peamenüü
koosneb kolmest
sektsioonist
–

Hiljuti kasutatud
rakendused

–

Kõik rakendused

–
...
Tegevused
●

Otsing
–

Internetist

–

Failisüsteemist

●

Käivita käsk

●

Uus seanss

●

Lukusta ekraan

●

Logi välja
Tegevused
●

Kontoritöö
vahendid

●

Internet

●

Multimeedia

●

Süsteem

●

Muud rakendused

●

Kodukataloog
Kontoritöö vahendid
●

●

●

Alammenüüde all
kõik vajalik
igapäevaseks
kontoritööks
Vaikimisi
rakendus
kontoritööks on
Ope...
Internet
●

●

●

Kõik vahendid
võrgus
tegutsemiseks
Vaikimisi
netilehitseja on
Konqueror
Vaikimisi e-posti
käsitleja on K...
Multimeedia
●

Rakendused
multimeedia
töötluseks
–

Heli

–

Pilt

–

Video
Rakendused multimeedia
töötluseks
●

●

●

Heli – rakendused heli tekitamiseks,
konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja
redigee...
Süsteem
●

Seadistused

●

Terminalid

●

Tekstiredaktorid

●

Arhiveerimine

●

Failivahendid

●

Monitooring

●

Muud
Muud rakendused
●

Arendus

●

Dokumentatsioon

●

Hõlbustus

●

Mäng ja kool
(edu)

●

Mängud

●

Rahaasjad

●

Redaktori...
Arendus
●

Vahendid programmeerimiseks
–

Programmeerimiskeskkonnad
●

Kdevelop

●

QT3 Disainer

–

Andmebaasid

–

Versi...
Dokumentatsioon
●

Distributsiooni dokumentatsioon
–
–

Töölaua keskkonna abifailid

–

Mandrake dokumentatsioon (manuaal)...
Hõlbustus
●

Abivahendid erivajadustega inimestele
–

Ekraaniklaviatuur

–

Ekraani suurendus

–

Kõne
Mäng ja kool (edu)
●

Haridust edendavad vahendid (eeldab,
et on installeeritud pakett kdeedu)
–
–

Matemaatika ja keemia
...
Mängud
●

Kes ütles, et Linux ei kõlba
mängimiseks? :)
–

Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi)

–

Windowsi, Commodore, At...
Rahaasjad
●

Erivahendid (koduseks)
raamatupidamiseks
–

GnuCash arvestab ameerika
traditsioonidega
Redaktorid
●

Tekstiredaktorid
–

Süsteemi haldajale

–

Programmeerijale
Teadus
●

Natuke tõsisemad vahendid
–

Matemaatika on eelisseisundis
●

Kalkulaatorid

●

Mathplot
Menüü seadistamine
●

Paremklõps menüünupul --> Menüü
redaktor
Menüü seadistamine
●

Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta
–
–

Nime

–
●

Ikooni
Abiteksti

Hiljutiste rakenduste sektsio...
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid

Käsurea kasutamine
Teemad
●

Linuxi käsurida

●

Käsurea tekitamine

●

Vajalikud käsud

●

Sisestuse ja väljastuse
ümbersuunamine

●

Torud ...
Linuxi käsurida
●

Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab
vastu käske klaviatuurilt ja saadab
väljundi monitorile

●

Tekst...
Käsurea tekitamine
●

Graafiliselt töölaualt
–

CTRL + ALT + F1
●

●

Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6

Süsteem --> Termi...
Käsurea kasutamine
●

Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik)
–
–

●

Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud
Käsud kirjut...
Vajalikud käsud 1
●

ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu
–

●

●

●

Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la)

cd (chang...
Vajalikud käsud 2
●

rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!)
–
–

●

●

●

r (recursive) – alanevalt
f (force) – ära küsi k...
Vajalikud käsud 3
●

Tekstifailidega tegutsemiseks
–
–

tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast
rida)

–

●

less – ...
Käsurida – abivahendid
●

●

●

Nool üles viib ajaloos tagasi
Hüüumärk + paar esimest tähte +
enter käivitab viimase selle...
Käsurida – abivahendid
●

Käsu kohta annab informatsiooni
–
–

man ($ man ls)

–
●

--help või -h ($ ls --help)
info ($ in...
Sisestuse ja väljastuse
ümbersuunamine
●

Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti)
–
–

●

●

Standardsisendiks (stdin) kl...
Sisestuse ja väljastuse
ümbersuunamine
●

On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka 
väljundit
$ wc -l < failin...
Torud
●

●

●

Iga käsk täidab tavaliselt ühte
funktsiooni
Vahel on vajalik mingi suurema
ülesande raames täita jadamisi m...
Torud – näited
●

Muudame failis Proov.txt kõik tähed
suurtähtedeks ja kuvame ekraanil
$ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z]

●...
Man ja info 1
●

Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed
annab käsk man (manual)
man käsu-nimi

●

Näiteks
$ man ls
$ man tr...
Man ja info 2
●

Veidi vähem informatsiooni (põhilise
kiirülevaate) annab käsk info
info käsu-nimi

●

Näiteks
$ info ls
$...
Lõpetuseks
●

Käsurea vajalikkus
–
–

Vigade tuvastamiseks

–

Mõningate programmide kasutamiseks

–

●

Täpsemaks konfigu...
MII6042 Vabavara paketid

Internet
Teemad
●

Interneti brauser (lehitseja)

●

e-post ja uudisgrupid

●

Failiedastus

●

Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)
Interneti brauser 1
●

Vaikimisi lehitseja
–
–

●

KDE – Konqueror
Gnome – Nautilus

Lisaks
–

Mozilla

–

Firefokxs
Interneti brauser 2
●

●

Avaneb
Menüü -->
Internet -->
Veebilehitsejad
Või
kiirkäivitusikoon
paneelil
Interneti brauser –
seadistused
●

Käitumine

●

Välimus

●

●

Eelvaatlus ja
metaandmed
Veebilehitseja
käitumine

●

Java...
Interneti brauser –
seadistused
●

Kiirkorraldused

●

Ajaloo külgriba

●

Küpsised

●

Vahemälu

●

Proxy

●

Identifikaa...
e-post ja uudisgrupid
●

Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS
Outlook analoog)
–
–

●

Integreeritud postilugeja KMail
Integreer...
Kontact seadistamine
●

●

Seadistusakna
avamine
Seadistused -->
Kontacti
seadistamine
Saab seadistada
kõikide
komponentid...
KMail – seadistamine
●

Identiteedid

●

Võrk

●

Välimus

●

Koostaja

●

Turvalisus

●

Muud
Identiteedid
●

Võimaldab kehtestada erinevaid
identiteete
–

●

Näiteks – töö, isiklik, kool

Võimaldab konfigureerida
–
...
Võrk
●

Saatmine
–
–

Turvalisus (krüpeerimine)

–
●

Serveri aadress, kasutajanimi ja parool
Käitumine saatmisel

Vastuvõ...
Välimus
●

Fondid

●

Värvid

●

Esitus

●

Päised

●

Süsteemne salv
Koostaja
●

Üldine

●

Fraasid

●

Subjekt

●

Kooditabel

●

Päised

●

Kaasatud failid (attachment e. manus)
Turvalisus
●

Lugemine
–
–

Kättesaamise ja lugemise kinnitus

–
●

HTML kirjad
Sertifikaadid

Koostamine
–

Signeerimine
...
Turvalisus
●

Hoiatused
–
–

●

Sertifikaadid
Krüpto

S/MIME kontrollimine
–

●

Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on...
Muud
●

Kaustad
–
–

Kausta vorming (maildir vs mbox)

–
●

Liikumine
Tühjendamine

Grupitöö
–

Grupitöö seadistused (ühis...
KNode
●

Identiteet

●

Kontod

●

Välimus

●

Lugemine

●

Postitamine

●

Signeerimine

●

Puhastamine
Identiteet
●

Artiklile lisatav
–

nimi

–

e-posti aadress

–

Allkiri

–

Vajadusel krüpteerimine
Kontod
●

Uudisteserveri määramine
–
–

Kasutajanimi

–

Parool

–
●

Aadress

Uudiste kontrollimise intervall

Võimaldab ...
Uudisgrupi lisamine
●

Serveri valik

●

Klõps nupul „Telli“

●

●

Otsi aknas saab
täpsemalt
määratleda
soovitava grupi
n...
Välimus
●

●

Uudiste lugemisel kasutatavad värvid
Uudiste lugemisel ja kirjutamisel
kasutatavad fondid (kirjatüübid)
Lugemine
●

KNode käitumine uudiste lugemisel
–

Artiklite käsitlemine

–

Liikumine

–

Hindamine

–

Filtreerimine

–

P...
Postitamine
●

KNode käitumine uue artikli
postitamisel
–

Artikli kooditabel

–

Artikli identifikaator

–

Päised

–

Si...
Signeerimine
●

Krüptograafilised allkirjad
–

Endapoolt signeerimine

–

Saadud artiklite kontroll
Puhastamine
●

●

Uudisgruppide puhastamine vananenud
kirjadest
Kohalike kaustade puhastamine
Failiedastus
●

Menüü --> Internet --> Failiedastus

●

Vaikimisi olemas KBear

●

Lisaks võimalik gFTP
KBear
●

●

Ühenduse
tekitamiseks
FTP --> Quick
Connect
Avanevasse
aknasse
–

Serveri aadress

–

Kasutajanimi

–

Parool
gFTP
●

Ühenduse
tekitamiseks täita
väljad
–

–

Port (tavaliselt 21)

–

User
(kasutajanimi)

–
●

Host (serveri
aadress)...
Kiirsuhtlus – IRC ja MSN
●

Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus

●

Universaalsed
–
–

●

Kopete
Gaim (tuleb eraldi install...
●

●

Valida ühenduse tüüp
(MSN)
Uue konto seadistamine
–

–
●

Kasutajanimi kujul
kasutaja@aadress.com
Parool

Kontaktide...
Gaim
●

●

Valida ühenduse tüüp
(MSN)
Uue konto
seadistamine
–

–

Parool

–
●

Kasutajanimi kujul
kasutaja@aadress.com
Nä...
aMSN
●

●

Uue profiili
loomine
Kontaktide
seadistamine
X-Chat
●

Uue võrgu ja
serveri lisamine
–

Ircnet
●
●

–

irc.estpak.ee
irc.starman.ee

Ircworld
●
●

●

hub.ircworld.org
...
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid

Informatsioon ja abi
Teemad
●

Online dokumentatsioon

●

Abi otsimine internetist
–

Programmispetsiifilised

–

Linuxi distributsioonid

–

L...
Abi Linuxi kohta 1
●

Intenetist
–

–

http://pingviin.org/ (eesti keeles)

–

http://linux.ee (eesti keeles)

–
●

The Li...
Abi Linuxi kohta 2
●

Linux Online – www.linux.org

●

Linux Headquarters – www.linuxhq.com

●

LinuxHQ.org – www.linuxhq....
Teised distributsioonid
●

Igal distributsioonil on olemas oma
kodulehekülg
●
●

Debian Linux – www.debian.org

●

Slackwa...
Teised distributsioonid
●

Igal distributsioonil on olemas oma
koduleht
–
–

SuSE Linux – www.suse.com

–

Debian Linux – ...
KDE
●

●

●

Menüü --> Muud
Rakendused -->
Dokumentatsioon
--> KDE abikeskus
Võimalik otsida
teemade ja
sõnade kaudu
www.k...
Programmid
●

Abifaili avamine
–

–
●

Menüüribalt „Abi“
(Help)
Klaviatuurilt F1

Internetist otsimine
–

–
●

Sageli on a...
Tarkvaraspetsiifilised
leheküljed
●

GNOME – www.gnome.org

●

KDE – www.kde.org

●

The Freedesktop Project – www.freedes...
Vaba tarkvara kohta
üldisemalt
●

The Open Source Initiative – www.opensource.org

●

The Free Software Foundation – www.f...
Lõpetuseks
MII6042 Vabavara paketid

Haldamine ja probleemide
ning vigade lahendamine
Süsteemi haldamine
●

Kõik ühes – drakconf
–

●

avamiseks
Menüü --> Süsteem --> Seadistused -->
Seadista oma arvutit

Man...
Juhtimiskeskus
Juhtimiskeskus
●

Algkäivitus

●

Riistvara

●

Haakepunktid

●

Kohtvõrk ja internet

●

Turvalisus

●

Süsteem

●

Tarkv...
Algkäivitus
●

Automaatne sisselogimine

●

Algkäivitus

●

Sisselogimisteema
Riistvara
●

Riistvara

●

Monitor

●

Ekraani lahutusvõime

●

Tv-kaart

●

Klaviatuur ja hiir

●

Printerid ja skannerid...
Haakepunktid
●

Partitsioonid

●

CD/DVD

●

Flopiseade

●

NFS (Network FileSystem) ja WebDAV

●

Samba (MS võrk)

●

Koh...
Kohtvõrk ja internet
●

Vahendid võrguühenduse loomiseks ja
haldamiseks
Turvalisus
●

Turvatasemed

●

Õigused

●

Tulemüür
Süsteemihalduse vahendid
●

Süsteemsed menüüd

●

Kuvahaldur

●

Teenused

●

Fondid

●

Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon...
Süsteemsed menüüd
●

●

●

Töölaua all olevate menüüde muutmine
mõjutab ainult kasutajamenüüsid
See muudab kõikide kasutaj...
Kasutajahaldus
●

Kasutajad ja grupid
–

●

Shell ja kodukataloog

Kasutajate
numeratsioon
–

–
●

0 – 499 süsteemsed
kasu...
Tarkvara
●

Tarkvara lisamine

●

Tarkvara eemaldamine

●

Uuenduste installeerimine

●

Tarkvara allikate haldamine
Pakihaldus
●

rpm – Readable Package Manager
–

rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või
tema komponentidega kuid ta sis...
Tarkvara lisamine
●

Tarkvara otsimine jaotuste järgi
–
–

●

Mandrake valikud
Grupi järgi

Konkreetse tarkvara otsing
–

...
Tarkvara eemaldamine
●

Täpselt
samasugune nagu
lisamine
–

Pakkide otsimine
käib olemasolevate
pakkide hulgast
Uuenduste installeerimine
●

Vajalikkus
–
–

Uuenev tarkvara

–
●

Võimalikud vead
Uuenev riistvara

Kasutajaliidese
kasut...
Tarkvara allikate haldamine
●

Olemasolevad
allikad
–

●

●

●

Pannakse paika
installeerimise
ajal

Allika lisamine
Allik...
Võrguhaldus
●

Enda masina üle kontrolli lubamine
–

●

Teise masina üle kontrolli võtmine
–

●

Võimaldab masina kaughald...
Probleemi tuvastamine 1
●

„arvuti ei lähe netti“
–

Avad konsooli

–

Ping mõne serveri poole
$ ping www.tpu.ee

–

Võrgu...
Probleemi tuvastamine 2
●

„programm ei käivitu“
–

Avad konsooli

–

Käivitad programmi konsoolilt

–

Vaatad (loed ja sa...
Konsool
●

Käsud
–

$ su -

–

$ su kasutaja

●

Mida teeb

●

Milleks vajalik
Harjutused
●

●

●

●

Installeerida xchat, amsn, kdeedu
Määrata uuenduste tõmbamiseks
ftp.aso.ee
Vaadata millised uuendus...
MII6042 Vabavara paketid

Kasutajate ja protsesside 
haldus
Teemad
●

Kasutajate haldus

●

Süsteemi haldus
Operatsioonisüsteem
Kasutajad
●

●

●

●

arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides
numbreid
igal kasutajal on number 0 – 65535
inimesele arus...
Kasutajad 2
●

1 – 499 on süsteemsed kasutajad
(programmid, mis on vajalikud arvuti
enda jaoks)
–

●

protsessi-, failisüs...
Erilised kasutajad
●

●

Lisaks on olemas veel kasutaja 65535
– nobody
Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
Root
●

●

●

Root on süsteemi administraator. Tal
on juurdepääs kõikidele failidele ja
programmidele ning tal on õigused
...
Kasutaja muutmine
●

Number ja nimi on üheselt seotud failide
omanikke võib muuta nii nime kui ka
numbrit kasutades
# chow...
Grupid
●

●

●

Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma
nimelisse gruppi
Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse
gruppidesse
Faili g...
Mitmekasutaja failid
●

●

Kuidas teha faile ja katalooge mis
oleksid kautatavad mitmete kasutajate
poolt
Set User ID (sui...
Protsessid
●

Iga programm tekitab käivitades
endanimelise protsessi
–
–

●

Programmi käivitamise õigus
Protsessi omanik
...
Protsessid
●

Kui programmi töö seiskub
–

Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale
trükkida xkill

–

Käsureal kill protses...
Lõpetuseks
●

Ülesanded
–

Tekitada graafilises režiimis veel üks
kasutaja

–

Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks...
MII6042 Vabavara paketid

Eelteadmised süsteemi
installeerimisest –
kõvaketta jagamine
Teemad
●

Eelteadmised installeerimisest

●

Kõvaketta jagamine
Kõvaketas 1
●

IDE kanaleid võib olla kaks
–
–

●

Primary
Secondary

Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks
seadet
–

Maste...
Kõvaketas 2
●

BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st
–

●

hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3

Samas kutsutakse neid ka
–

Primary ...
Kõvaketas 3
●

*nix-lased loendavad kõvakettaid
–

hda - 1 IDE ketas (PM)

–

hdb - 2 IDE ketas (PS)

–

hdc - 3 IDE ketas...
Kõvaketas 4
●

●

●

IDE kettal võib olla kuni neli primaarset
partitsiooni (windows tunnistab ühte)
Juhul kui ketas jagat...
Partitsioonitabel
Linuxi failisüsteem
●

Linuxi loomulik failisüsteem on ext2

●

Tänapäeval kasutatakse ext3
–

●

ext3 = ext2 + žurnaal

L...
Partitsioonid
●

Linux masinal on kohustuslikud
–
–

●

swap (abimälu)

–
●

Juurpartitsioon ( / )
Kodukataloogide hoidmis...
Partitsioonide suurused
●

Töölauamasinal piisab kui
–
–

●

SWAP on ~1GB

–
●

Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB
Ülejäänud jä...
Absoluutne ja suhteline
aadress
●

Absoluutne aadress määrab asukoha
juurkataloogi suhtes
/home/kasutaja/Documents/abikata...
Lõpetuseks
●

Ülesanded
–

Uurida internetist erinevate failisüsteemide
kohta

–

Koostada loend 4-5 enamlevinud
failisüst...
MII6042 Vabavara paketid

Installeerimine
Mandrakelinuxi installeerimine
●

Ettevalmistus

●

Milline server

●

Võrgukaart ja võrguseaded

●

Peegli valik

●

Riik...
Mandrakelinuxi installeerimine
●

Kõvaketta jagamine

●

Pakkide valik

●

Juurkasutaja salasõna

●

Tavakasutaja lisamine...
Eeldused
●

Arvuti – plaan teha kodukasutajale
sobiv
–
–

●

Flopi (2 tk)
Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB

Interneti ü...
Ettevalmistus
●

Bootflopide loomine
–

–

●

Vajalikud failid install/images all
network.img ja network_drivers.img
Windo...
Bootimine flopilt
●

Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es
–

●

●

Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul
boot all

Sisesta...
Milline server
●

●

NB! esialgu kasutatakse US english
klaviatuuri
Install method kolm valikut
–
–

ftp

–
●

nfs
http

V...
Võrgukaart
●

Võrgukaardi valik
–

●

●

Üldjuhul tuntakse ise ära

Teine flopi (network_drivers)
Mitme võrgukaardi olemas...
IP-atribuudid ja võrguseaded
●

IP-seaded
–
–

●

DHCP
Vahendajad võib tühjaks jätta

Võrguseaded (need käivad konkreetse
...
Proxy seaded
●

Proxy (vahemälu server) seaded
–
–

Kasutajanimi

–
●

Aadress
Parool

Üldjuhul võib tühjaks jätta
Peegli valik
●

Peegili valik Insert Mirror Manually

●

Host ftp.aso.ee

●

Directory
pub/Mandrake/official/10.1/i586/dos...
Keel
●

Palutakse valida kasutatav keel
–

●

Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia

Soovitav on valida Advanced nupu a...
Litsentsitingimused
●

Litsentsi tingimustega tutvumine

●

Linnuke kasti Accept (Nõus)

●

Nupp „Järgmine“ (Next)
Turvatase
●

Turvataseme valik
–
–

Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav
tööjaam

–

Kõrgem (4) – lihtsam server

–
●

T...
Kõvaketta jagamine
●

Esmane pilt sõltub füüsiliste
kõvaketaste arvust ja/või
olemasolevast ruumist
–
–

Kasuta tühja ruum...
Kõvaketta jagamine 2
●

Soovitav klõpsata nupul
„Tavakasutaja --> Ekspert“
See annab rohkem valikuvabadusi

●

Juurika jao...
Pakkide valik
●

Valime kõik, mis vaja (tööjaamal
tavaliselt vasak ülemine rida)

●

Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“
...
Installeerimine
●

●

Installeerimine võrgust sõltub valitud
pakettide hulgast ja võrgu kiirusest
(Starmani võrgus isegi m...
Juurkasutaja salasõna
●

●

Installeerimise lõppedes küsitakse
juur(root) kasutaja salasõna
Tavakasutaja lisamine
●

Lisada tuleb vähemalt üks
tavakasutaja
–
–

Kasutajanimi

–

Parool

–
●

Pärisnimi

Parooli kord...
Automaatne sisselogimine
●

Sel lehel on võimalik valida
automaatset sisselogimist soovitud
kasutajale

●

Soovitav töölau...
Süsteemiseadistused ja nende
muutmine
●

●

Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi
konfiguratsiooni leht
Võimalik automaat...
Bootloaderi seadmine
●

Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks
valikuks seada Windows
Uuenduste installeerimine
●

Küsitakse kas installeerida uuendused
–

Üldjuhul on kasulik öelda „ei“
Lõpetuseks
●

Installeerimine lõppeb restardiga
NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d
MII6042 Vabavara paketid

Välisseadmed
Teemad
●

Flopi

●

CD/DVD rom

●

Printer

●

USB mälu

●

Fotoaparaat

●

Skanner
Flopi
●

Formaatimine

●

Vaatamine

●

Failide lisamine

●

Failide kustutamine
CD/DVD
●

Avamine

●

Vaatamine ja kopeerimine

●

Sulgemine

●

CD tegemine
–

K3B

–

Gnome roaster
Printer
●

Vaikimisi installeeritud printerid
–

PDF printer

●

Printeri installeerimine

●

Vaikeprinteri seadistamine

...
USB mälu
●

Mälupulga ühendamine

●

Failide vaatamine

●

Failide lisamine ja eemaldamine

●

Mälupulga eemaldamine
Fotoaparaat
●

Fotoaparaadi ühendamine

●

Failide vaatamine

●

Fotoaparaadi eemaldamine

●

Fotode töötlemine
–

Digikam...
Skanner
●

Skanneri lisamine

●

Programmid
–
–

●

Kooka
Sane (XSane)

Skanneri eemaldamine
Lõpetuseks
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Linux kursus-2005
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Linux kursus-2005

576
-1

Published on

2005 loetud Vabavara paketid slaidid

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
576
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Linux kursus-2005

  1. 1. MII6042 Vabavara paketid Vabavara olemus ja filosoofia Linuxi põhitõed ja ülesehitus
  2. 2. Vabaduse astmed 1 ● Litsentside eri tüübid – Lähtekood kinnine (kommertsprogrammid) – Lähtekood avalikult saadaval, kui mitte muudetav (failivormingute kirjeldused) – Lähtekood avalikult saadaval, kuid muudetav mingitel tingimustel – Lähtekood avalikult saadaval ja vabalt muudetav (copyleft)
  3. 3. Vabaduse astmed 2 ● Tuleb vahet teha „vaba“ ja „tasuta“ – Vaba ei pruugi olla tasuta – Tasuta ei pruugi olla vaba CopyLeft GPL CC BSD FreeWare Kommertsvara ShareWare
  4. 4. Vabaduse neli tunnust ● ● ● ● vabadus kasutada tarkvara suvalisel eesmärgil vabadus uurida, kuidas tarkvara töötab ning seda vastavalt oma vajadustele kohandada. Siinjuures on eelduseks vaba juurdepääs programmi lähtekoodile vabadus levitada tarkvara Vabadus arendada tarkvara originaali baasil uusi versioone ja neid samadel tingimustel edasi levitada.
  5. 5. Tarkvarapatendid ● ● ● ● Kasutusel USA-s; Vastav õigusakt oli arutlusel ka EL-is, kuid jäi vastu võtmata On kasulikud suurettevõtetele Võivad tekitada väga halbu situatsioone – Patendihaid – Põhimõtteliste lahenduste patendid
  6. 6. Ärifilosoofia 1 ● Kinnise lähtekoodiga programmid – Müüakse valmis pakendatud kaupa ● – Sageli pole see täpselt see, mis vaja Müüakse lisateenuseid ● ● ● Programmi lisamoodulid Teenused Programmi arendamine on ühe piiratud grupi käes
  7. 7. Ärifilosoofia 2 ● Vaba tarkvara – Programm ise on enamasti tasuta ● – Müüakse programmile tuge ● ● Vahel müüakse konkreetse masina jaoks (riistavara + OpSüsteem) valmistatud (optimeeritud) tarkvara Alternatiiv on ise ennast harida Püütakse kaasata kõiki kasutajaid programmi arendusse – kasvõi tagasisside abil
  8. 8. UNIX-lased ● UNIX – ● BSD – ● Kommertstarkvara; Piiratud riistvaratugi; Ülistabiilne ja -turvaline Vaba tarkvara; Piiratud riistvaratugi; Ülistabiilne ja -turvaline Linux – Vaba tarkvara; Suhteliselt lai riistvaratugi; Stabiilne ja turvaline
  9. 9. Meenutuseks - Arvutite areng ● PC-tüüpi riistvara – 286 – 386 => optimeerimise platvorm (tagasiühilduvus) – 486 – 586 (Pentium) – 686 (Pentium 2) => optimeerimise platvorm – 786 (Pentium 3)
  10. 10. Optimeerimise platvormid ● 386 (intel 80386, i386) – ● Platvorm pole sellest ajast saadik oluliselt muutunud – kogu riistvara on sama 686 (intel 80686, i686) – Protsessorile lisandus multimeediakäsustik
  11. 11. Teised riistvaraplatvormid ● Alpha ● Mac ● PowerPC ● Sparc (Scalable Processor Architecture)
  12. 12. Linuxi kasutamine ● Linux on vaba unixi-laadne operatsioonisüsteem arvutusseadmetele. – Arvutid tavamõistes (i386+, Alpha, Mac, PowerPC, Spark) – Kommunikatsiooniseadmed (telefonid, keskjaamad) – Kodumasinad (külmutuskapid, valveseadmed) – Multimeediaseadmed (DVD-mängijad, kaamerad)
  13. 13. Linuxi kasutamine ● Erinõuetega keskkonnad – Stabiilsus – Väga nõrk või väga võimas riistvara – Väga suurt arvutusvõimsust nõudvad rakendused ● (cluster and cloud computing)
  14. 14. Kasutamise põhjendusi ● Litsentsitasud ● Modifitseerimise vajadus ● Suur ressursivajadus ● Kompatiibluse ja/või integreerimise vajadus
  15. 15. Kasutamise näiteid ● ● ● NASA – kosmoselaevade marsruudi arvutamine; kosmoselaevade mootorite konstrueerimine DreamWorks Studios – multifilmide animeerimine (viimased 7 aastat – Shrek, Shark Tale, Madagascar, KungFu Panda) NPO Saturn (vene lennukitehas) – lennukite konstrueerimine
  16. 16. Kasutamise näiteid ● SAT-TV ja Digi-TV tunerid (Hivision9090) ● Tulemüürid ja ruuterid (CISCO) ● Videovalvesüsteemid (ZoneMinder) ● DVD/CD meediaksekused (Samsung) ● Programmjuhtimisega pesumasinad ja külmkapid (Samsung)
  17. 17. Distributsioon ● ● Loojate valitud ja pakendatud tarkvara komplekt. Sarnanevad – – Kernel (tuum) – ● Filosoofia Põhitarkvara – käsurea utiliidid Erinevad – Lisatarkvara (töölaud) – Haldusvahendid
  18. 18. Linuxi distributsioonid 1 ● Töölaua arvuti jaoks optimeeritud (tasuta) – – SuSE – Fedora Core – ● Mandriva Ubuntu Tugi on võimalik eraldi juurde osta – Ka Eestis tegutsevalt firmalt
  19. 19. Linuxi distributsioonid 2 ● Töölaua arvutis kasutatavad (tasulised) – – SuSE – Red Hat Enterprise Linux – ● Mandriva Xandros Desktop Kaasneb tugi (ajaliselt piiratud) – On võimalik juurde osta (pikendada)
  20. 20. Linuxi distributsioonid 3 ● Serveritesse mõeldud distributsioonid ● Erirakendused – Koostatud mingil spetsiaalsel eesmärgil ● ● Interneti jagamine (Coyote, FREESCO) ● ● Multimeedia Pääste tööriistad (F.I.R.E.) CD-linuxid – Knoppix, Gnoppix, MandrivaMove
  21. 21. Linuxi distributsioonid 4 ● Kokku üle 100 erineva – ● http://distrowatch.com/ leiab vajaduste jaoks sobiva Alati on võimalus üks juurde teha – Linux From Scrach
  22. 22. Tasuta vs tasuline Linux ● Tasuta versioon – – ● Alla laetav (tuleb CD-le põletada) Võrguinstallatsioon Tasuline – Karbitoode – Mandriva klubi
  23. 23. Unixlaste ülesehitus ● ● ● ● ● Riistvara Kernel – vahendab riistvara rakendustele Rakendused – teevad midagi kasulikku Graafiline server (X – iks) – kuvab värvilist pilti Töölaud – Omab ise rakendusi – Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta
  24. 24. Unixlaste ülesehitus Rakendused Töölaud Graafiline server Rakendused Kernel Moodulid Riistvara
  25. 25. Riistvara ● Arvuti kasti sees olev – Emaplaat ja seal peal olev ● Protsessor ● Mälud ● Lisakaardid – – Flopi – ● Kõvaketas CD/DVD rom Välisseadmed
  26. 26. Kernel ● Vahendab riistvara tarkvarale – – Mäluhaldus – Protsessori aja jagamine – ● Kõvaketta haldus (failisüsteem) Lisaseadmete vahendus Moodulid (draiverid) – Sisse kompileeritud – Välised (külge haagitavad)
  27. 27. Rakendused ● Süsteemsed – – ● Konfigureerimiseks Süsteemi jälgimiseks Kasutajarakendused – Tekstiredaktorid – Tabelarvutus – Multimeedia
  28. 28. Graafiline server ● Tekitab kasutajaliidese – vahendab kernelile: – – Hiir – Monitor – ● Klaviatuur Videokaardi lisavõimalused Hetkel kaks erinevat – XFree86 (pole väga vaba) ja X.org
  29. 29. Töölaud ● Mitu erinevat (kokku ligi 30) – – ● KDE ja Gnome (palju rakendusi ja iluvidinaid, ressursinõudlikud) XFCE 4, IceWM ja BlackBox Omab ise rakendusi – ● Sõltub kasutatavast töölauast Kutsub välja süsteemsed rakendused ja annab neile graafilise kesta
  30. 30. Ülesehituse kokkuvõte ● ● Modulaarne operatsioonisüsteem (Lego) Ükski kasutajaprogramm ei ole otseses sõltuvuses teistest – Sõltuvus võib olla kaudne ● Läbi jagatud teegi (shared library) ● Ühega administreeritakse teist
  31. 31. MII6042 Vabavara paketid Kasutajad Failisüsteem ja asukohad Kaustad ja failid Protsessid Õigustesüsteem
  32. 32. Teemad ● Kasutajad ● Linuxi failisüsteem ● Failid ja kaustad ● Omanik ja õigused
  33. 33. Meeldetuletuseks ● ● ● Kahendsüsteem – positsiooniline arvusüsteem, kus arve väljendatakse kahe numbriga. 1011 = 8+0+2+1=11 Bitt – vähim informatsiooni hulk väljendatakse 1või 0 Bait – neli bitti, esimene mõistlik kogus informatsiooni (28 = 256 märki)
  34. 34. Kasutajad ● ● ● ● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid igal kasutajal on number 0 – 65535 inimesele arusaadavaks tegemiseks on see number seotud nimega numbrid jaotatakse gruppidesse vastavalt kasutaja profiilile
  35. 35. Kasutajad 2 ● 1 – 499 (999) on süsteemsed kasutajad (programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – ● protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur, logi jms 500 (1000) – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse ● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad) ● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad ● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
  36. 36. Erilised kasutajad ● ● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
  37. 37. Root ● ● ● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib. Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii: $ sudo ­c 'programm, mida on vaja käivitada'
  38. 38. Kasutajad
  39. 39. Grupid
  40. 40. Kasutaja muutmine ● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades # chown [võtmed] kasutaja /fail/mille/õigusi/muudame ● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii: # chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame ● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili  õigusi – Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
  41. 41. Grupid ● ● ● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse Faili grupiõigusi saab muuta # chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
  42. 42. Näide ● Näiteks isikliku veebikataloogi muutmine kõigile loetavaks # chmod ­r 755 public_html – Muudab rekursiivselt kõik õigused kataloogis public_html
  43. 43. Linuxi failisüsteem
  44. 44. Linuxi failisüsteem 1 ● ● ● ● ● Failisüsteemi juurikas (root - /) Kasutajate kodukataloogid asuvad /home all Süsteemi käivitumiseks vajalikud failid asuvad /boot kataloogis Süsteemsed programmid asuvad /bin all Kasutajaprogrammid asuvad /usr/bin all
  45. 45. Linuxi failisüsteem 2 ● ● ● ● ● Seadmed asuvad (või viidad neile) /dev all Süsteemsed konfiguratsioonifailid asuvad /etc all Süsteemsed jagatud teegid ja kerneli moodulid (draiverid) asuvad /lib all Failisüsteemide ühendamiseks kasutatakse /mnt kataloogi (näiteks /mnt/cdrom) Kasutajaprogrammid asuvad /usr all
  46. 46. Linuxi failisüsteem 3 ● ● Logi, printeri vahekataloog (spool), temp asuvad /var all Võimalikud lisakaustad – /opt – lisatarkvara (enamasti tasuline) – /proc – süsteemiinformatsioon – /sys – ajutised süsteemsed failid – /initrd – süsteemi käivitusskriptid
  47. 47. Failid ja kaustad 1
  48. 48. Failid ja kaustad 2 ● ● ● ● Andmeid hoitakse digitaalkujul failina Kaust (kataloog) sisaldab mingit hulka faile Kaust (kataloog) võib sisaldada alamkaustu (alamkatalooge) Failid ja kaustad (kataloogid) kokku moodustavad hierarhilise failisüsteemi
  49. 49. Omanik ● Iga failiga on seotud kasutajad kes on jagatud järgmisteks kategooriateks: – – Grupp – ● Omanik Teised Iga kaust ja fail kuulub omanikule. Vaikimisi on omanikuks faili või kausta looja.
  50. 50. ● ● Kausta või faili gruppi kuuluvad omanikuga seotud kasutajad Teised on kõik ülejäänud kasutajad kes pole seotud omanikuga või tema gruppidega
  51. 51. Omanik 2 ● ● Iga fail ja kaust saab loomisel omaniku ja grupi Vaikimisi pannakse omanikuks faili looja ning grupiks faili looja grupp – ● See ei pruugi alati nii olla Faili või kausta loomisel saab ta õigused (loabitid) – neid saab vaadata: paremklõps failil --> omadused --> Õigused
  52. 52. Õigused 1 ● Omanik ● Grupp ● Teised ● Muud õigused avab täpsustatud vaate
  53. 53. Õigused 2 ● ● ● Lugemine (read – r) Kirjutamine (write – w) Käivitamine (execute – x)
  54. 54. Vaikimisi õigused ● Vaikimisi õigused mittekäivitatavale failile: rwrwr-- ● omanik grupp teised Vaikimisi õigused käivitatavale failile: rwx omanik rwx grupp r-x teised
  55. 55. Vaikimisi õigused 2 ● Vaikimisi õigustega fail näeb failihalduris välja niimoodi
  56. 56. Mitmekasutaja failid ● ● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
  57. 57. Protsessid ● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi – – ● Programmi käivitamise õigus Protsessi omanikuks saab faili käivitaja Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
  58. 58. Protsessid ● Kui programmi töö seiskub – Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale trükkida xkill – Käsureal kill protsessi number ● ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige protsess  (käsud ps aux ja top) X­serveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT + BACKSPACE
  59. 59. Protsessid ● ● Protsessil on sama moodi õigused nagu failil või kaustal Protsessi lõpetada saab ainult tema omanik – juurkasutaja (root) saab lõpetada kõiki protsesse
  60. 60. MII6042 Vabavara paketid Menüüd
  61. 61. Sissejuhatus ● Kasutajaliidese menüüd – Avanevad all vasakul nurgas tähekese alt – Teistes keskkondades võib ikoon olla teistsugune
  62. 62. Menüü ülesehitus ● Mandrake peamenüü koosneb kolmest sektsioonist – Hiljuti kasutatud rakendused – Kõik rakendused – Tegevused
  63. 63. Tegevused ● Otsing – Internetist – Failisüsteemist ● Käivita käsk ● Uus seanss ● Lukusta ekraan ● Logi välja
  64. 64. Tegevused ● Kontoritöö vahendid ● Internet ● Multimeedia ● Süsteem ● Muud rakendused ● Kodukataloog
  65. 65. Kontoritöö vahendid ● ● ● Alammenüüde all kõik vajalik igapäevaseks kontoritööks Vaikimisi rakendus kontoritööks on OpenOffice.org Võimalikud on ka teised rakendused
  66. 66. Internet ● ● ● Kõik vahendid võrgus tegutsemiseks Vaikimisi netilehitseja on Konqueror Vaikimisi e-posti käsitleja on KMail (käesoleval ajal Kontact osa)
  67. 67. Multimeedia ● Rakendused multimeedia töötluseks – Heli – Pilt – Video
  68. 68. Rakendused multimeedia töötluseks ● ● ● Heli – rakendused heli tekitamiseks, konvertimiseks (CD --> mp3/ogg) ja redigeerimiseks (midi, wav jms) ning kuulamiseks Pilt – rakendused pildifailide loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks Video – rakendused liikuva pildi loomiseks, redigeerimiseks ja vaatamiseks
  69. 69. Süsteem ● Seadistused ● Terminalid ● Tekstiredaktorid ● Arhiveerimine ● Failivahendid ● Monitooring ● Muud
  70. 70. Muud rakendused ● Arendus ● Dokumentatsioon ● Hõlbustus ● Mäng ja kool (edu) ● Mängud ● Rahaasjad ● Redaktorid ● Teadus
  71. 71. Arendus ● Vahendid programmeerimiseks – Programmeerimiskeskkonnad ● Kdevelop ● QT3 Disainer – Andmebaasid – Versioonihaldusvahendid (isekirjutatud programmidele)
  72. 72. Dokumentatsioon ● Distributsiooni dokumentatsioon – – Töölaua keskkonna abifailid – Mandrake dokumentatsioon (manuaal) – ● HOWTO (kuidas teha) Teised Igal programmil on menüüribal koht abifaili väljakutsumiseks (või F1)
  73. 73. Hõlbustus ● Abivahendid erivajadustega inimestele – Ekraaniklaviatuur – Ekraani suurendus – Kõne
  74. 74. Mäng ja kool (edu) ● Haridust edendavad vahendid (eeldab, et on installeeritud pakett kdeedu) – – Matemaatika ja keemia – ● Keeled Geograafia ja astronoomia Enamik programme eeldab ise (juurde) tegemist
  75. 75. Mängud ● Kes ütles, et Linux ei kõlba mängimiseks? :) – Tuhandeid mänge (tasuta ja tasulisi) – Windowsi, Commodore, Atari mängudest analoogid – Linuxile kirjutatud mängud
  76. 76. Rahaasjad ● Erivahendid (koduseks) raamatupidamiseks – GnuCash arvestab ameerika traditsioonidega
  77. 77. Redaktorid ● Tekstiredaktorid – Süsteemi haldajale – Programmeerijale
  78. 78. Teadus ● Natuke tõsisemad vahendid – Matemaatika on eelisseisundis ● Kalkulaatorid ● Mathplot
  79. 79. Menüü seadistamine ● Paremklõps menüünupul --> Menüü redaktor
  80. 80. Menüü seadistamine ● Võimaldab lisada, eemaldada ja muuta – – Nime – ● Ikooni Abiteksti Hiljutiste rakenduste sektsiooni seadistamine läbi paneelimenüü
  81. 81. Lõpetuseks
  82. 82. MII6042 Vabavara paketid Käsurea kasutamine
  83. 83. Teemad ● Linuxi käsurida ● Käsurea tekitamine ● Vajalikud käsud ● Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● Torud (järjestikused käsud) ● Man ja info
  84. 84. Linuxi käsurida ● Spetsiaalne kasutajaliides, mis võtab vastu käske klaviatuurilt ja saadab väljundi monitorile ● Tekstipõhine ● Käskude arv on piiratud
  85. 85. Käsurea tekitamine ● Graafiliselt töölaualt – CTRL + ALT + F1 ● ● Tavaliselt on saadaval F1 kuni F6 Süsteem --> Terminalid --> Konsool
  86. 86. Käsurea kasutamine ● Linux on tõstutundlik (suurtähetundlik) – – ● Mkdir, mkDIR ja mkdir on erinevad käsud Käsud kirjutatakse väiketähtedega Käsu üldine süntaks – käsk võtmed argumendid (mille suhtes rakendatakse) $ mv -r Proov.txt Documents/Proov.txt liigutab faili Proov.txt kausta Documents faili Proov.txt
  87. 87. Vajalikud käsud 1 ● ls (list) – kuvab jooksva kataloogi sisu – ● ● ● Proovi koos võtmetega l ja a (ls -la) cd (change directory) – vahetab jooksvat kataloogi (cd Documents/) pwd (print working directory) – kuvab jooksva (töö)kataloogi täieliku raja (tee) mkdir (make directory) – loob uue kataloogi
  88. 88. Vajalikud käsud 2 ● rm (remove) – kustuta (ettevaatust !!) – – ● ● ● r (recursive) – alanevalt f (force) – ära küsi kinnitust cp (copy) – kopeeri (lähtekohast sihtkohta) mv (move) – liiguta (lähtekohast sihtkohta) kasutatakse ka failide ümbernimetamiseks find – otsi ($ find / -name *.conf)
  89. 89. Vajalikud käsud 3 ● Tekstifailidega tegutsemiseks – – tail – kuvab faili lõpu (vaikimisi 10 viimast rida) – ● less – kuvab faili sisu cat – liidab failid (concatenate) ja saadab väljundisse Tekstipõhine failihaldur Midnight Commander – Avamine – Funktsiooniklahvid
  90. 90. Käsurida – abivahendid ● ● ● Nool üles viib ajaloos tagasi Hüüumärk + paar esimest tähte + enter käivitab viimase selle algusega käsu (koos võtmete ja argumentidega) Kui trükkida käsust mõned esitähe ja vajutada tabulaatorit siis kuvatakse kõik selle algusega käsud (juhul kui ongi üks siis jääb see käsureale) – Sama kehtib ka teekonna kohta
  91. 91. Käsurida – abivahendid ● Käsu kohta annab informatsiooni – – man ($ man ls) – ● --help või -h ($ ls --help) info ($ info ls) Pikkade võtmete jaoks - - lühikeste jaoks -
  92. 92. Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● Vaikimisi on käsurea käskudel (enamasti) – – ● ● Standardsisendiks (stdin) klaviatuur Standardväljundiks (stout) monitor Ümbersuunamist kasutatakse standardsisendi või -väljundi muutmiseks (näiteks failiks) Kui näiteks $ ls -Rla annab mitutuhat rida pika väljundi, siis on mõistlikum see faili suunata $ ls -Rla > failinimekiri ● Vajadusel on võimalik lisada kasutades > asemel >>
  93. 93. Sisestuse ja väljastuse ümbersuunamine ● On võimalik korraga ümbersuunata nii sisendit kui ka  väljundit $ wc -l < failinimekiri > ridadearv $ less ridadearv 2133 ●
  94. 94. Torud ● ● ● Iga käsk täidab tavaliselt ühte funktsiooni Vahel on vajalik mingi suurema ülesande raames täita jadamisi mitu järjestikust käsku Toru – ühe käsu väljund saab järgmise käsu sisendiks käsk | käsk | käsk | käsk
  95. 95. Torud – näited ● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja kuvame ekraanil $ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] ● Muudame failis Proov.txt kõik tähed suurtähtedeks ja salvestame faili ProovSuur.txt $ cat Proov.txt | tr [a-z] [A-Z] > ProovSuur.txt
  96. 96. Man ja info 1 ● Käsu kirjeldus ning võimalikud võtmed annab käsk man (manual) man käsu-nimi ● Näiteks $ man ls $ man tr $ man cat ● Manuaali vaatamiseks manuaali enda kohta $ man man
  97. 97. Man ja info 2 ● Veidi vähem informatsiooni (põhilise kiirülevaate) annab käsk info info käsu-nimi ● Näiteks $ info ls $ info tr $ info cat ● Info vaatamiseks info enda kohta $ info info
  98. 98. Lõpetuseks ● Käsurea vajalikkus – – Vigade tuvastamiseks – Mõningate programmide kasutamiseks – ● Täpsemaks konfigureerimiseks Vanematel masinatel ressursinõudluse vähendamiseks Ettevaatust käsurea kasutamisel – Eeldab teadlikkust
  99. 99. MII6042 Vabavara paketid Internet
  100. 100. Teemad ● Interneti brauser (lehitseja) ● e-post ja uudisgrupid ● Failiedastus ● Kiirsuhtlus (IRC ja MSN)
  101. 101. Interneti brauser 1 ● Vaikimisi lehitseja – – ● KDE – Konqueror Gnome – Nautilus Lisaks – Mozilla – Firefokxs
  102. 102. Interneti brauser 2 ● ● Avaneb Menüü --> Internet --> Veebilehitsejad Või kiirkäivitusikoon paneelil
  103. 103. Interneti brauser – seadistused ● Käitumine ● Välimus ● ● Eelvaatlus ja metaandmed Veebilehitseja käitumine ● Java ja JavaScript ● Fondid
  104. 104. Interneti brauser – seadistused ● Kiirkorraldused ● Ajaloo külgriba ● Küpsised ● Vahemälu ● Proxy ● Identifikaator ● Pluginad ● Jõudlus
  105. 105. e-post ja uudisgrupid ● Vaikimisi on KDE-s Kontact (MS Outlook analoog) – – ● Integreeritud postilugeja KMail Integreeritud uudistelugeja KNode Lisaks on – Evolution – Mozilla Messenger
  106. 106. Kontact seadistamine ● ● Seadistusakna avamine Seadistused --> Kontacti seadistamine Saab seadistada kõikide komponentide välimust
  107. 107. KMail – seadistamine ● Identiteedid ● Võrk ● Välimus ● Koostaja ● Turvalisus ● Muud
  108. 108. Identiteedid ● Võimaldab kehtestada erinevaid identiteete – ● Näiteks – töö, isiklik, kool Võimaldab konfigureerida – Aadress – Nimi – Automaatselt lisatav allkiri – Krüpteerimine
  109. 109. Võrk ● Saatmine – – Turvalisus (krüpeerimine) – ● Serveri aadress, kasutajanimi ja parool Käitumine saatmisel Vastuvõtmine – Serveri(te) aadress(id), kasutajanimi(ed) ja parool(id) – Turvalisus – Käitumine uue kirja saabumisel
  110. 110. Välimus ● Fondid ● Värvid ● Esitus ● Päised ● Süsteemne salv
  111. 111. Koostaja ● Üldine ● Fraasid ● Subjekt ● Kooditabel ● Päised ● Kaasatud failid (attachment e. manus)
  112. 112. Turvalisus ● Lugemine – – Kättesaamise ja lugemise kinnitus – ● HTML kirjad Sertifikaadid Koostamine – Signeerimine – Krüptimine
  113. 113. Turvalisus ● Hoiatused – – ● Sertifikaadid Krüpto S/MIME kontrollimine – ● Toimib ainult siis kui S/MIME rakendus on installeeritud ja järgneval kaardil lubatud Krüptorakendused
  114. 114. Muud ● Kaustad – – Kausta vorming (maildir vs mbox) – ● Liikumine Tühjendamine Grupitöö – Grupitöö seadistused (ühised e-posti kaustad)
  115. 115. KNode ● Identiteet ● Kontod ● Välimus ● Lugemine ● Postitamine ● Signeerimine ● Puhastamine
  116. 116. Identiteet ● Artiklile lisatav – nimi – e-posti aadress – Allkiri – Vajadusel krüpteerimine
  117. 117. Kontod ● Uudisteserveri määramine – – Kasutajanimi – Parool – ● Aadress Uudiste kontrollimise intervall Võimaldab iga serveri kohta eraldi määrata identiteeti
  118. 118. Uudisgrupi lisamine ● Serveri valik ● Klõps nupul „Telli“ ● ● Otsi aknas saab täpsemalt määratleda soovitava grupi nime Grupi valik
  119. 119. Välimus ● ● Uudiste lugemisel kasutatavad värvid Uudiste lugemisel ja kirjutamisel kasutatavad fondid (kirjatüübid)
  120. 120. Lugemine ● KNode käitumine uudiste lugemisel – Artiklite käsitlemine – Liikumine – Hindamine – Filtreerimine – Päised – Artiklite kuvamine
  121. 121. Postitamine ● KNode käitumine uue artikli postitamisel – Artikli kooditabel – Artikli identifikaator – Päised – Sissejuhatavad fraasid ja allkirjad – Õigekirja kontroll
  122. 122. Signeerimine ● Krüptograafilised allkirjad – Endapoolt signeerimine – Saadud artiklite kontroll
  123. 123. Puhastamine ● ● Uudisgruppide puhastamine vananenud kirjadest Kohalike kaustade puhastamine
  124. 124. Failiedastus ● Menüü --> Internet --> Failiedastus ● Vaikimisi olemas KBear ● Lisaks võimalik gFTP
  125. 125. KBear ● ● Ühenduse tekitamiseks FTP --> Quick Connect Avanevasse aknasse – Serveri aadress – Kasutajanimi – Parool
  126. 126. gFTP ● Ühenduse tekitamiseks täita väljad – – Port (tavaliselt 21) – User (kasutajanimi) – ● Host (serveri aadress) Pass (parool) Pressata vasakul olevale ikoonile
  127. 127. Kiirsuhtlus – IRC ja MSN ● Menüü --> Internet --> Kiirsuhtlus ● Universaalsed – – ● Kopete Gaim (tuleb eraldi installeerida) IRC Internet Relay Chat – ● X-Chat (tuleb eraldi installeerida) MSN – aMSN (messengeri kloon – tuleb eraldi installeerida)
  128. 128. ● ● Valida ühenduse tüüp (MSN) Uue konto seadistamine – – ● Kasutajanimi kujul kasutaja@aadress.com Parool Kontaktide seadistamine – Pole vajalik, kui konto on olemas
  129. 129. Gaim ● ● Valida ühenduse tüüp (MSN) Uue konto seadistamine – – Parool – ● Kasutajanimi kujul kasutaja@aadress.com Näidatav nimi (alias) Kontaktide seadistamine
  130. 130. aMSN ● ● Uue profiili loomine Kontaktide seadistamine
  131. 131. X-Chat ● Uue võrgu ja serveri lisamine – Ircnet ● ● – irc.estpak.ee irc.starman.ee Ircworld ● ● ● hub.ircworld.org delfi.ircworld.org Kasutajakonto ja kanalid
  132. 132. Lõpetuseks
  133. 133. MII6042 Vabavara paketid Informatsioon ja abi
  134. 134. Teemad ● Online dokumentatsioon ● Abi otsimine internetist – Programmispetsiifilised – Linuxi distributsioonid – Linuxi üldine – Vaba ja tasuta tarkvara üldisemalt
  135. 135. Abi Linuxi kohta 1 ● Intenetist – – http://pingviin.org/ (eesti keeles) – http://linux.ee (eesti keeles) – ● The Linux Documentation Project (inglise keeles) http://www.tldp.org (inglise keeles) http://wiki.linux.ee (eesti keeles) Uudisgrupid – ee.arvutid.unix.linux.install (eesti keeles) – ee.arvutid.unix.linux.vestlus (eesti keeles)
  136. 136. Abi Linuxi kohta 2 ● Linux Online – www.linux.org ● Linux Headquarters – www.linuxhq.com ● LinuxHQ.org – www.linuxhq.org ● Linuxquestions.org - www.linuxquestions.org ● The Linux Standard Base Project – www.linuxbase.org ● Linux Journal – www.linuxjournal.com ● Linux Gazette - www.linuxgazette.com ● Linux Compatible - www.linuxcompatible.org
  137. 137. Teised distributsioonid ● Igal distributsioonil on olemas oma kodulehekülg ● ● Debian Linux – www.debian.org ● Slackware Linux – www.slackware.org ● Redhat Linux – www.redhat.com ● ● Fedora Linux – fedora.redhat.com SuSE Linux – www.suse.com Distrowatch – www.distrowatch.org
  138. 138. Teised distributsioonid ● Igal distributsioonil on olemas oma koduleht – – SuSE Linux – www.suse.com – Debian Linux – www.debian.org – ● Fedora Core – fedora.redhat.com Paljud teised Infot distributsioonide kohta üldisemalt – www.distrowatch.org
  139. 139. KDE ● ● ● Menüü --> Muud Rakendused --> Dokumentatsioon --> KDE abikeskus Võimalik otsida teemade ja sõnade kaudu www.kde.org
  140. 140. Programmid ● Abifaili avamine – – ● Menüüribalt „Abi“ (Help) Klaviatuurilt F1 Internetist otsimine – – ● Sageli on abimenüü all viide www.google.com Käsurealt man programminimi
  141. 141. Tarkvaraspetsiifilised leheküljed ● GNOME – www.gnome.org ● KDE – www.kde.org ● The Freedesktop Project – www.freedesktop.org ● OpenOffice.org – www.openoffice.org ● Mozilla – www.mozilla.org ● Ximian Evolution - www.novell.com/products/evolution/ ● gToaster – gnometoaster.rulez.org ● Sane - www.sane-project.org ● XSane – www.xsane.org ● MPlayer - www.mplayerhq.hu ● Xine – xinehq.de ● XMMS - www.xmms.org ● gThumb – gthumb.sourceforge.net
  142. 142. Vaba tarkvara kohta üldisemalt ● The Open Source Initiative – www.opensource.org ● The Free Software Foundation – www.fsf.org ● Sourceforge – sourceforge.net ● Freshmeat – freshmeat.net ● Newsforge – www.newsforge.com ● Open Source Development Network – www.osdn.com ● Slashdot – slashdot.org ● International Open Source Network – www.iosn.net ● OSNews - www.osnews.com
  143. 143. Lõpetuseks
  144. 144. MII6042 Vabavara paketid Haldamine ja probleemide ning vigade lahendamine
  145. 145. Süsteemi haldamine ● Kõik ühes – drakconf – ● avamiseks Menüü --> Süsteem --> Seadistused --> Seadista oma arvutit Mandrakelinuxi juhtimiskeskus
  146. 146. Juhtimiskeskus
  147. 147. Juhtimiskeskus ● Algkäivitus ● Riistvara ● Haakepunktid ● Kohtvõrk ja internet ● Turvalisus ● Süsteem ● Tarkvara ● Võrguhaldus
  148. 148. Algkäivitus ● Automaatne sisselogimine ● Algkäivitus ● Sisselogimisteema
  149. 149. Riistvara ● Riistvara ● Monitor ● Ekraani lahutusvõime ● Tv-kaart ● Klaviatuur ja hiir ● Printerid ja skannerid ● UPS
  150. 150. Haakepunktid ● Partitsioonid ● CD/DVD ● Flopiseade ● NFS (Network FileSystem) ja WebDAV ● Samba (MS võrk) ● Kohaliku ketta jagamine
  151. 151. Kohtvõrk ja internet ● Vahendid võrguühenduse loomiseks ja haldamiseks
  152. 152. Turvalisus ● Turvatasemed ● Õigused ● Tulemüür
  153. 153. Süsteemihalduse vahendid ● Süsteemsed menüüd ● Kuvahaldur ● Teenused ● Fondid ● Kuupäeva ja kellaaja (sh ajatsoon) seadistamine ● Logid ● Kasutajahaldus ● Varukopeerimine
  154. 154. Süsteemsed menüüd ● ● ● Töölaua all olevate menüüde muutmine mõjutab ainult kasutajamenüüsid See muudab kõikide kasutajate menüüsid Vajalik – Ainult siis kui installeeritakse sellist tarkvara, mida distrovalmistaja kaasa ei pane
  155. 155. Kasutajahaldus ● Kasutajad ja grupid – ● Shell ja kodukataloog Kasutajate numeratsioon – – ● 0 – 499 süsteemsed kasutajad 500 < tavakasutajad Eriline kasutaja root (juurkasutaja)
  156. 156. Tarkvara ● Tarkvara lisamine ● Tarkvara eemaldamine ● Uuenduste installeerimine ● Tarkvara allikate haldamine
  157. 157. Pakihaldus ● rpm – Readable Package Manager – rpm on pakitud binaarfail programmi ja/või tema komponentidega kuid ta sisaldab ka teksti ● Paki valmistaja ● Ajatempel ● Paki kirjeldus ● Algselt on tekstipõhine ● Juhtimiskeskuses graafiline liides
  158. 158. Tarkvara lisamine ● Tarkvara otsimine jaotuste järgi – – ● Mandrake valikud Grupi järgi Konkreetse tarkvara otsing – ● Informatsiooni laiendamine – ● Otsiriba kasutamine Pakis olev informatsioon Otsing toimub allikate seas
  159. 159. Tarkvara eemaldamine ● Täpselt samasugune nagu lisamine – Pakkide otsimine käib olemasolevate pakkide hulgast
  160. 160. Uuenduste installeerimine ● Vajalikkus – – Uuenev tarkvara – ● Võimalikud vead Uuenev riistvara Kasutajaliidese kasutamine – Näitab ainult neid pakke mis on süsteemis olemas
  161. 161. Tarkvara allikate haldamine ● Olemasolevad allikad – ● ● ● Pannakse paika installeerimise ajal Allika lisamine Allika eemaldamine Muutmine
  162. 162. Võrguhaldus ● Enda masina üle kontrolli lubamine – ● Teise masina üle kontrolli võtmine – ● Võimaldab masina kaughaldust Teiste masinate kaughalduseks Windowsi terminalserveri kasutamine
  163. 163. Probleemi tuvastamine 1 ● „arvuti ei lähe netti“ – Avad konsooli – Ping mõne serveri poole $ ping www.tpu.ee – Võrgukaardi seadete vaatamine # ipconfig tavakasutaja peab andma täieliku tee $ /sbin/ipconfig
  164. 164. Probleemi tuvastamine 2 ● „programm ei käivitu“ – Avad konsooli – Käivitad programmi konsoolilt – Vaatad (loed ja saad aru) käivitumisel programmi poolt antavatest teadetest – Man, info internet
  165. 165. Konsool ● Käsud – $ su - – $ su kasutaja ● Mida teeb ● Milleks vajalik
  166. 166. Harjutused ● ● ● ● Installeerida xchat, amsn, kdeedu Määrata uuenduste tõmbamiseks ftp.aso.ee Vaadata millised uuendused on olemas ja mille pärast Installerida uuendused
  167. 167. MII6042 Vabavara paketid Kasutajate ja protsesside  haldus
  168. 168. Teemad ● Kasutajate haldus ● Süsteemi haldus
  169. 169. Operatsioonisüsteem
  170. 170. Kasutajad ● ● ● ● arvuti kasutab lihtsuse (kiiruse) huvides numbreid igal kasutajal on number 0 – 65535 inimesele arusaadavaks tegemiseks on see number seotud nimega numbrid jaotatakse gruppidesse vastavalt kasutaja profiilile
  171. 171. Kasutajad 2 ● 1 – 499 on süsteemsed kasutajad (programmid, mis on vajalikud arvuti enda jaoks) – ● protsessi-, failisüsteemi- ja mälu haldur, logi jms 500 – 65534 on reaalsed kasutajad – sageli jaotatakse veel gruppidesse ● masina reaalsed kasutajad (need kes masinasse otse sisse logivad) ● Sisevõrgu (näiteks samba) kasutajad ● Välisvõrgu (näiteks ftp või ssh) kasutajad
  172. 172. Erilised kasutajad ● ● Lisaks on olemas veel kasutaja 65535 – nobody Väga eriline kasutaja root (numbriga 0)
  173. 173. Root ● ● ● Root on süsteemi administraator. Tal on juurdepääs kõikidele failidele ja programmidele ning tal on õigused teha mida iganes soovib. Kasutajana root tohib sisse logida siis ja ainult siis, kui selleks on vältimatu vajadus Mingit käsku saab käivitada root õigustes nii: $ su ­c 'programm, mida on vaja käivitada'
  174. 174. Kasutaja muutmine ● Number ja nimi on üheselt seotud failide omanikke võib muuta nii nime kui ka numbrit kasutades # chown [võtmed] kasutaja  /fail/mille/õigusi/muudame ● Faili õigusi saab muuta käsurealt nii: # chmod [võtmed] õigused /fail/mille/õigusi/muudame ● Tavakasutaja saab muuta ainult talle kuuluva faili  õigusi – Tavakasutaja ei saa faili root'ule „kinkida“
  175. 175. Grupid ● ● ● Iga kasutaja kuulub vaikimisi oma nimelisse gruppi Lisaks võib ta kuuluda ka teistesse gruppidesse Faili grupiõigusi saab muuta # chown [võtmed] :grupp /fail/mille/õigusi/muudame
  176. 176. Mitmekasutaja failid ● ● Kuidas teha faile ja katalooge mis oleksid kautatavad mitmete kasutajate poolt Set User ID (suid) ja Set Group ID (sgid)
  177. 177. Protsessid ● Iga programm tekitab käivitades endanimelise protsessi – – ● Programmi käivitamise õigus Protsessi omanik Jooksvaid protsesse saab graafilises reziimis vaadata klahvikombinatsiooniga CTRL+ESC ning käsureal käsuga ps aux (võti on ilma miinuseta)
  178. 178. Protsessid ● Kui programmi töö seiskub – Graafilises režiimis ALT + F2 ja reale trükkida xkill – Käsureal kill protsessi number ● ● CTRL + ALT + F1, sisse logida, leida õige  protsess (käsud ps aux ja top) X­serveri taaskäivitamiseks CTRL + ALT +  BACKSPACE
  179. 179. Lõpetuseks ● Ülesanded – Tekitada graafilises režiimis veel üks kasutaja – Teha nii, et Teil ja sellel kasutajal oleks õigus kirjutada ühte ja samasse kataloogi, kuid mõlemil peab säilima ainuõigus oma kodukataloogi suhtes
  180. 180. MII6042 Vabavara paketid Eelteadmised süsteemi installeerimisest – kõvaketta jagamine
  181. 181. Teemad ● Eelteadmised installeerimisest ● Kõvaketta jagamine
  182. 182. Kõvaketas 1 ● IDE kanaleid võib olla kaks – – ● Primary Secondary Ühel IDE kanalil võib olla kuni kaks seadet – Master – Slave
  183. 183. Kõvaketas 2 ● BIOS loendab kõvakettaid alates 0-st – ● hdd-0, hdd-1, hdd-2, hdd-3 Samas kutsutakse neid ka – Primary Master (PM) – Primary Slave (PS) – Secondary Master (SM) – Secondary Slave (SS)
  184. 184. Kõvaketas 3 ● *nix-lased loendavad kõvakettaid – hda - 1 IDE ketas (PM) – hdb - 2 IDE ketas (PS) – hdc - 3 IDE ketas (SM) – hdd - 4 IDE ketas (SS)
  185. 185. Kõvaketas 4 ● ● ● IDE kettal võib olla kuni neli primaarset partitsiooni (windows tunnistab ühte) Juhul kui ketas jagatakse rohkemateks partitsioonideks siis läheb üks primaarne partitsioon loogiliste partitsioonide hoidmiseks Partitsioone kõvakettal tähistatakse numbritega – hda1 on PM esimene partitsioon (win all vastaks C:) – hdd6 on SS kuues (teine loogiline) partitsioon
  186. 186. Partitsioonitabel
  187. 187. Linuxi failisüsteem ● Linuxi loomulik failisüsteem on ext2 ● Tänapäeval kasutatakse ext3 – ● ext3 = ext2 + žurnaal Lisaks tunneb Linux veel umbes 90 erinevat failisüsteemi – DOS (Win 9x) ja NTFS (Win NT/XP/2K/2K3)
  188. 188. Partitsioonid ● Linux masinal on kohustuslikud – – ● swap (abimälu) – ● Juurpartitsioon ( / ) Kodukataloogide hoidmiseks ( /home ) Serverites või teistes spetsiaalmasinates võib neid partitsioone olla veel Partitsioon versus kataloog
  189. 189. Partitsioonide suurused ● Töölauamasinal piisab kui – – ● SWAP on ~1GB – ● Juurpartitsioon ( / ) on ~6GB Ülejäänud jääb kodukataloogidele Lihtne tekstitöötlusmasin on minimaalselt võimalik installeerida ~2GB kõvakettale Serverid ja multimeediaarvutid vajavad TB ketast
  190. 190. Absoluutne ja suhteline aadress ● Absoluutne aadress määrab asukoha juurkataloogi suhtes /home/kasutaja/Documents/abikataloog/mingi.txt ● Suhteline aadress määrab asukoha hetkeasukoha suhtes $ pwd /home/kasutaja/Muusika/mingikataloog $ cd ../../Documents/abikataloog/
  191. 191. Lõpetuseks ● Ülesanded – Uurida internetist erinevate failisüsteemide kohta – Koostada loend 4-5 enamlevinud failisüsteemist – Lisada loendisse nende puuduste ja eeliste kirjeldus
  192. 192. MII6042 Vabavara paketid Installeerimine
  193. 193. Mandrakelinuxi installeerimine ● Ettevalmistus ● Milline server ● Võrgukaart ja võrguseaded ● Peegli valik ● Riik ja regioon
  194. 194. Mandrakelinuxi installeerimine ● Kõvaketta jagamine ● Pakkide valik ● Juurkasutaja salasõna ● Tavakasutaja lisamine ● ● Süsteemiseadistused ja nende muutmine Uuenduste installeerimine
  195. 195. Eeldused ● Arvuti – plaan teha kodukasutajale sobiv – – ● Flopi (2 tk) Kõvaketas tühi või vaba ruum ~10 GB Interneti ühendus – – ● LAN Kaabelmodem (Starman või STV) Install toimub ftp.aso.ee -st ftp://ftp.aso.ee/pub/Mandrake/official/10.1/i586
  196. 196. Ettevalmistus ● Bootflopide loomine – – ● Vajalikud failid install/images all network.img ja network_drivers.img Windows jaoks veel dosutils/ all rawwritewin.exe ja diskio.dll Imagefailide kopeerimine flopidele – Linux all käsurealt ($ dd if=input of=/dev/fd0) – Windows all rawwritewin kasutades
  197. 197. Bootimine flopilt ● Bootimisjärjekorra seadmine BIOS es – ● ● Sõltub konkreetsest masinast, üldjuhul boot all Sisestame network imaget (mitte drivers) sisaldava flopi Käivitame arvuti – Üldjuhul piisab enter vajutamisest – Lisavõimalused ja abi F1 all
  198. 198. Milline server ● ● NB! esialgu kasutatakse US english klaviatuuri Install method kolm valikut – – ftp – ● nfs http Valime FTP
  199. 199. Võrgukaart ● Võrgukaardi valik – ● ● Üldjuhul tuntakse ise ära Teine flopi (network_drivers) Mitme võrgukaardi olemasolul palutakse valida õige (see mis on ühendatud võrguga)
  200. 200. IP-atribuudid ja võrguseaded ● IP-seaded – – ● DHCP Vahendajad võib tühjaks jätta Võrguseaded (need käivad konkreetse masina kohta) – Host – Domain
  201. 201. Proxy seaded ● Proxy (vahemälu server) seaded – – Kasutajanimi – ● Aadress Parool Üldjuhul võib tühjaks jätta
  202. 202. Peegli valik ● Peegili valik Insert Mirror Manually ● Host ftp.aso.ee ● Directory pub/Mandrake/official/10.1/i586/dosutils ● ● Username ja password jäävad tühjaks Kui kõik on korras hakatakse installprogrammi  laadima
  203. 203. Keel ● Palutakse valida kasutatav keel – ● Menüüvalikust Europe tuleb leida Estonia Soovitav on valida Advanced nupu alt ka mõni sobiv Inglise keel (näiteks English American)
  204. 204. Litsentsitingimused ● Litsentsi tingimustega tutvumine ● Linnuke kasti Accept (Nõus) ● Nupp „Järgmine“ (Next)
  205. 205. Turvatase ● Turvataseme valik – – Kõrge (3) – kõrgemat turvalisust vajav tööjaam – Kõrgem (4) – lihtsam server – ● Tavaline (2) – sobib tööjaamaks Paranoiline (5) – suure turvalisusega server Turvaadministraatori kasutajanimi (või e-posti aadress)
  206. 206. Kõvaketta jagamine ● Esmane pilt sõltub füüsiliste kõvaketaste arvust ja/või olemasolevast ruumist – – Kasuta tühja ruumi – Kasuta vaba ruumi – ● Uuendamine vms Alati on olemas „partitsioneerin ise“
  207. 207. Kõvaketta jagamine 2 ● Soovitav klõpsata nupul „Tavakasutaja --> Ekspert“ See annab rohkem valikuvabadusi ● Juurika jaoks ~6GB ● Swap jaoks ~1GB ● Ülejäänu /home jaoks
  208. 208. Pakkide valik ● Valime kõik, mis vaja (tööjaamal tavaliselt vasak ülemine rida) ● Lisaks võib valida „Dokumentatsioon“ ● Vaikimisi on valitud KDE töölaud – ● Võib valida ka Gnome All ristike „valik paketthaaval“
  209. 209. Installeerimine ● ● Installeerimine võrgust sõltub valitud pakettide hulgast ja võrgu kiirusest (Starmani võrgus isegi mitu tundi) CD(DVD)-install võtab aega umbes 10 minutit
  210. 210. Juurkasutaja salasõna ● ● Installeerimise lõppedes küsitakse juur(root) kasutaja salasõna
  211. 211. Tavakasutaja lisamine ● Lisada tuleb vähemalt üks tavakasutaja – – Kasutajanimi – Parool – ● Pärisnimi Parooli kordus Järgmine viib edasi, „kasutaja õige“ viib uue kasutaja sisestamisele.
  212. 212. Automaatne sisselogimine ● Sel lehel on võimalik valida automaatset sisselogimist soovitud kasutajale ● Soovitav töölaud ● Soovitav välja lülitada
  213. 213. Süsteemiseadistused ja nende muutmine ● ● Installeerimise lõpuks avaneb süsteemi konfiguratsiooni leht Võimalik automaatselt tuvastatud parameetreid muuta
  214. 214. Bootloaderi seadmine ● Siinse klassi jaoks tuleb esimeseks valikuks seada Windows
  215. 215. Uuenduste installeerimine ● Küsitakse kas installeerida uuendused – Üldjuhul on kasulik öelda „ei“
  216. 216. Lõpetuseks ● Installeerimine lõppeb restardiga NB! Eemaldada kõik flopid ja CD-d
  217. 217. MII6042 Vabavara paketid Välisseadmed
  218. 218. Teemad ● Flopi ● CD/DVD rom ● Printer ● USB mälu ● Fotoaparaat ● Skanner
  219. 219. Flopi ● Formaatimine ● Vaatamine ● Failide lisamine ● Failide kustutamine
  220. 220. CD/DVD ● Avamine ● Vaatamine ja kopeerimine ● Sulgemine ● CD tegemine – K3B – Gnome roaster
  221. 221. Printer ● Vaikimisi installeeritud printerid – PDF printer ● Printeri installeerimine ● Vaikeprinteri seadistamine ● Printimine
  222. 222. USB mälu ● Mälupulga ühendamine ● Failide vaatamine ● Failide lisamine ja eemaldamine ● Mälupulga eemaldamine
  223. 223. Fotoaparaat ● Fotoaparaadi ühendamine ● Failide vaatamine ● Fotoaparaadi eemaldamine ● Fotode töötlemine – Digikam – The GIMP
  224. 224. Skanner ● Skanneri lisamine ● Programmid – – ● Kooka Sane (XSane) Skanneri eemaldamine
  225. 225. Lõpetuseks
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×