1. Infoühiskonna foorumist
Teabetoa blogist
palade-teabetuba.blogspot.com
Monday, June 12, 2006
Infoühiskond ja meie.
Koduse hõllanduse tõi silme ette seekordne infoühiskonna foorum, mis toimus reedel 9.
juunil 2006 Tallinnas, e-kaasamise konverentsi nime all. Vaateväljal ikka need korduvad
ja tuttavad salakivid, mis aasta- aastalt künnimehe ees välja tulevad ja tunnistamist
leiavad.
Eest ära veeretamiseks on aga rohkem väge vaja, kui ühiskonnal praegu on.
Marju Lauristin andis teemast ülevaate sotsioloogi pilguga.
* -Oleme ammutanud rahulolu tehnoloogia edust. See ei muuda ühiskonda.
Vajame dialoogi , mis edendaks demokraatiat kogukondades, vajame partnerlust ja
dialoogi vajaduse mõistmist riigi ja omavalitsuste ning kodanike vahel, samuti lõhe
kaotamist kultuuripärandist ja atraktiivsest õppamaterjalist puudusttundva ja vaegpajukil,
näljapajukil hoitava noorema põlve vahel, seltskonna vahel, kes hästi valdab ja on
võimekas digitaalkeskkonnas
Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofesor markeeris põhilisi väljaulatuvaid takistusi
vahe kaotamisel vaimse ja tehnoloogilise keskkonna vahel.
Need olid esiteks hariduse ja sisu tekitamise probleem lastele ja noortele.
Teiseks ametnike, asutuste ja ametkondlike instantside oskus ja soov tulla
interneti keskkonda, tulla siiralt dialoogi, tõesti tahta arutleda probleeme.
Ta ütles:”Ma tahaks rääkida ühiskonna mikrokoest. Eesti ühiskond ei liigu
demokraatliku avatud dialoogi poole, ka mikrotasandil mitte.
Siit tuleneb kolmas probleem, meie tehniline areng, meie ligipääs kaasaegsetele
vahenditele ja meie ühiskonna sisuline arengu faas, mis puudutab suhteid ühiskonnas ,
2. mis puudutab arusaamu, töö organiseerimist, võimu organiseerimist, valitsuse
organiseerimist, nende vahel on mitte digilõhe, vaid ajalõhe. Tehnoloogias oleme edasi
jõudnud, aga meie vaim, meie sotsiaalsed suhted, meie arusaam ühiskonna asjadest on
jäänud teisele poole metsa.
Ja kuna need on jäänud teiselepoole metsa, siis ka meie rahaeraldused, poliitilised
sihiseaded, meie hariduspoliitika, infopoliitika tegelikult ei vasta nendele
tehnoloogilistele nõuetele. “
Allakirjutaja tegeleb koos paljude teiste Eestimaal elunevate infoühiskonna arengu
huvilistega maateabetoa ülalpidamisega oma kodukohas külateabe koondamise ja
levitamise eesmärgil. Oleme oma tegevuste koordineerimiseks koondunud
maateabetubade ühingusse. Tänavu märtsikuul korraldas sarnaste assotsiatsioonide liit
Ungaris, mis kannab nime EUTA (The European Union of Telecottages Associations)
konverentsi Euroopa riikide teabetubade esindajaile Budapestis.
Eestipoolse osavõtjana tekkis võimalus jälgida sündmusi e-ühiskonna arengul
naaberriikides.
Leedu regionaalsed programmid infoühiskonna tasakaalustatud arenguks on muljet
avaldavad. Viimase kolme aastaga on loodud alus 1000 kogukondliku arengu
suunitlusega maainfokeskusele. Projekt toimib Leedu riigi, ärimaailma ja Euroopa
tugifondide baasil. Projektil on portaal e-teenuste pakkumiseks, siia ulatuvad kohalikud ja
kaugemad kontaktid.
Nende eesmärgiks on luua avalik ruum kogukonna kommunikatsiooniks, kogemuste
jagamiseks, üldkättesaadavate harivate materjalide varamu tekitamiseks ja halduseks,
osaluse toetamine.
Sarnaseid eesmärke pidas silmas ka M.Lauristin Tallinnas e-kaasamise temaatikat
käsitledes:
Tsiteerin “…interaktsioon eeldab ka inimvahendajat, masin ei tee seda tööd ära. Jutt ei
ole toimetajast, kes tõmbaks välja seda, mis ei ole sobiv. On vaja loovat toimetajat, seda,
3. kes oleks kodus infokeskkonnas, toimetaja, kes suudab panna lingi. Loeb lugu ja ütleb,
ma tean selle kohta rohkem , teeb sest tekstist interaktiivse teksti. Teeb interaktiivset
teksti, viib kokku eri portaale, selliseid, mida vaatame ministeeriumide ja Riigikogu
juures. Tavakasutaja ei teadvusta kõike, toimetaja, kes teeb interaktiivset teksti, viib
kokku eri portaale. Ta teab, meil on arhiiv, kogu, ajalehed. Inimvahendaja on vajalik.
Inim-interpreeti on vaja. Selle arendamine on professionaalse oskuse ja raha küsimus,
väga paljud ei oma raha, hoitakse kokku inimevahendaja koolituse, loomise ja maksmise
pealt .”
Olime Budapestis koos Võru Kaika Maanaiste Seltsi esindaja ja kodulehe valmistaja
Andy Karjusega. http://http://www.metsamoor.ee/news/showarticle.php?articleID=68
Nemad on suutnud luua ja üleval hoida Kaika kandi atraktiivset ja sisukat kodulehekülge.
See sisaldab efektiivset turundusteavet, mis tõi “Metsamoori perepargi” turismitaludesse
möödunud aastal 12 500 külastajat. Selline kohaarenguroll võiks teabetubadel olla
levinum. Paraku puuduvad teabetubade juhtidel ja töötajatel kodulehtede tegemiseks ja
infotööks laiemad koolituse ja arendamise võimalused. Teabetoad, kui rahvaalgatus, ei
ole Eestis avaliku huvi keskmes, nagu nad on seda Leedus või Ungaris.
Avalik dialoog ei näi ka mu kodukoha-Hiiumaa- omavalitsustes olevat populaarne. Vaid
Käina valla kodulehel säilib avaliku foorumi dialoogivõimalus. Teiste valdade kodulehed
on end sest tülist vabastanud.
Tõnu Otsason
Palade Teabetuba
