Järved
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Järved

on

  • 4,340 views

 

Statistics

Views

Total Views
4,340
Views on SlideShare
3,290
Embed Views
1,050

Actions

Likes
0
Downloads
19
Comments
0

2 Embeds 1,050

http://jarved.weebly.com 1047
http://www.weebly.com 3

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Järved Presentation Transcript

  • 1. Järved Geograafia III aste Helle Anijärv Tartu Hiie Kool Materjal on kaitstud Creative Commons litsentsiga Attribution-Share Alike 3.0   2011
  • 2. SISEVEED JÕGI JÄRV VEEHOIDLA PÕHJAVESI SOO LIUSTIK (TEHISJÄRV) (igilumi ja jää) Emajõgi Peipsi Narva allikas Soomaa mägedes Pärnu j. Võrtsjärv Paunküla kaev Nigula Arktika Antarktika SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga. VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää.
  • 3. Veekogud jagunevad :
  • 4. Järv - veega täidetud looduslik nõgu maismaal , millel puudub ühendus merega, ookeaniga. Järved. Mõisted. Veehoidla ehk tehisjärv – inimese tehtud järv.
  • 5. Voolu järgi jagunevad järved: Väljavoolujärv - sellest järvest saab alguse jõgi Sissevoolujärv - sellesse järve suubub jõgi Läbivoolujärv - sellest järvest voolab sisse ja voolab välja jõgesid Umbjärv - sellesse järve ei suubu ega alga ühtegi jõge Järved erinevad üksteisest selle poolest, kuidas nad on seotud jõgedega. ..
  • 6. Järvede toitumine Järv saab oma vee: järve suubuvatest jõgedest lume- ja jääsulamisveest sademetest põhjaveest JÄRV
  • 7. Järvetaimed. Veetaimed on vees kasvavad taimed. Kaldaveetaimed on osaliselt vees, osaliselt kaldal kasvavad taimed . Nt hundinui, kalmus, pilliroog. Ujulehtedega taimed kasvavad üleni vees. Ainult nende lehed ja õied ujuvad vee peal. Ujulehed on vees kasvavate taimede lehed, mis ulatuvad veepinnale. Nt vesiroosil ja vesikupul. Veesisesed taimed kasvavad üleni vees. Nt särjesilm, vesikuusk.
  • 8. Järveloomad. Veeloomad on vees elavad loomad. Loomade elupaigad veekogudes on väga erinevad. Mõned loomad elavad kaldapiirkonnas, mõned veekogu põhjas, mõned ujuvad vabas vees. Paljud loomad on maismaaloomad. Oma toidu saavad nad veest, veekogudest. Ujunahk on vees elavate loomade varvaste vahel olev nahk, et oleks kergem ujuda.
  • 9. järv Järveloomade elupaik Järvetaimede kasvukoht Mageveevarud Energiaallikas Kalavarud Laevandus Ujumisvõimalus Puhkamisvõimalus Järvede tähtsus.
  • 10. Eesti järved
  • 11. Kasutatud materjal. http://www.hev.edu.ee/aspacket/1/start.html http://www.google.ee http://maps.google.com http://et.wikipedia.org Eesti geograafia CD Fotod erakogust