HomöOstaas
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
9,955
On Slideshare
9,927
From Embeds
28
Number of Embeds
2

Actions

Shares
Downloads
129
Comments
0
Likes
0

Embeds 28

http://www.slideshare.net 26
http://webcache.googleusercontent.com 2

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Inimese homöostaas Helina Reino GAG 2008
  • 2. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik LOOMARIIK Sugukond INIMLASED Hõimkond KEELIKLOOMAD Perekond INIMENE Klass IMETAJAD Liik TARK INIMENE Selts PRIMAADID
  • 3.
    • Inimese iseloomulikud tunnused:
    • Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor.
    • Püsisoojasus – organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.
    • Kahel jalal liikumine.
    • Aeglane individuaalne areng.
    • Iseloomulik mittesesoonne sigimine.
    • Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist.
    • Artikuleeritud kõne.
    • Kultuuriline käitumine.
    • Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele.
    • Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloo-giaid.
  • 4. Inimese põhilised elutalitlused
    • Gaasivahetus kopsudes.
    • Suur- ja väikevereringe.
    • Toiduainete lõhustamine ja imendumine seedekulglas.
    • Raku hingamisel energia saamine.
    • Ainevahetusprotsesside tulemusel soojuse tootmine.
    • Neuraalne regulatsioon.
    • Humoraalne regulatsioon.
    • Erituprotsessid neerudes.
    • Info saamine meeleelundite vahendusel.
    • Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.
  • 5. Inimese põhilised elutalitlused
    • Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
    • Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.
    • Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööoäeva rütmiga.
  • 6. Homöostaas Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. rollerkitchen.unblog.fr
  • 7. Homöostaas
    • K onstantsena tuleb organismis hoida :
    • glükoosi kontsentratsioon .
    • erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. Na, K, Ca ) .
    • süsihappegaasi kontsentratsioon .
    • vee potentsiaal (vee ja lahustunud aine vahekord) .
    • temperatuur.
    • pH (happe ja leelise vahekord) .
  • 8. Hingamine ja gaasivahetus
    • Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetus peab tagama piisava 0 2 hulga organismis.
    • Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumata .
    • Hingamissagedust reguleerib piklikaju .
    • Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappe - gaasi sisaldusest veres .
    Piklik aju
  • 9. Hingamine Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb.
    • rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse
    • lihased tõmbuvad kokku
    • roided liiguvad üles- ja väljapoole
    • vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku - rinnaõõs avardub.
    • rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja
    • lihased lõtvuvad
    • roided liiguvad alla- ja sissepoole
    • vahelihas ehk diafragma lõtvub - rinnaõõs väheneb
    Sissehingamisel : Väljahingamisel :
  • 10. Hingamine ja gaasivahetus
    • Kopsud mahutavad õhku u 5 kuni 6 liitrit .
    • Normaalselt hingates uuendatakse kopsudes 1/10 nende mahust. Ülejäänud õhk jääb kopsudesse ja ei lase neil kokku vajuda
    • Sissehingatavas õhus on ligikaudu 21 % hapnikku , 79 % l ämmastikku , 0,03 % süsihappegaasi ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase.
    • Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4% . Suureneb ka veeaurusisaldus.
  • 11. Gaasivahetus
    • Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides .
    • Kapilaarides voolab O 2 rikas veri. Alveoolides on O 2 konts. suurem. Konts .- de vahe tulemusena tungib O 2 alv eoolist kapillaari. Veres ühineb O 2 punaste verelible - dega, mis O 2 üle keha laiali kannavad.
    • Sarnaselt O 2 tungimisega verre liigub CO 2 verest alveoolidesse. Kuna veres on CO 2 konts . kõrgem kui alveoolides, tungibki CO 2 alveoolidesse .
    • Peale O 2 küllastumist ja CO 2 ära andmist, liigub veri
    • suure vereringe kapillaaridesse , kus toimub gaasivahetus
    • rakkude ja vere vahel.
  • 12. Gaasivahetus
    • Hingamiseks raku tasandil nim. protsessi, mis vabastab organismides energiat, oksüdeerides energiarikkaid ühendeid.
    • Hingamise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi, millised on taimede poolt taas kasutatavad.
    C 6 H 12 O 6 + 6O 2 = 6CO 2 + 6H 2 O + E bioweb.wku.edu/.../Metabolism/Respiration.gif
  • 13. Vereringe
    • Väike vereringe saab alguse südamest , kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse , mis jaguneb kaheks.
    • Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks .
    • Kopsus toimub difussioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse .
    www.ac-versailles.fr/etabliss/clg-pompidou-or.. www.obiou.org/.../images/sang/circulation.gif kops süda
  • 14. Vereringe
    • S uureks vereringeks nim. v ere teekond a südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani .  
    • Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osade s tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontes s inna, kus on madalam vererõhk.
    www.gata.edu.tr/.../images/sistol_diastol.jpg
  • 15. Vereringe www.syda.ee/pilt/syda.gif www.communitymemorial.com/pics/services/Blood...
  • 16. Südame töö
    • Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks , lõdvestumist aga diastoliks .
    • Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbu - mised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis.
    • Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud.
    • Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
  • 17. Vereringe regulatsioon
    • Südame tööd mõjutab:
    • Hingamisgaaside sisaldus veres .
    • Adrenaliin , mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele.
    • Jäsemete liigutamine – lihastes ja kõõlustes olevate retseptorite signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust .
    • Vererõhk - kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb.
  • 18. Veresuhkru sisalduse kontroll
    • Glükoosi normaalne hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s.
    • Veri viib glükoosi iga rakuni.
    • Glükoosi tuleb verre :
    • Süsivesikute (tärklise) seedimisest.
    • Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes).
    • Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest.
  • 19. Veresuhkru sisalduse kontroll
    • Veresuhkru (glükoosi) taset reguleerivad ensüümid :
    • Kui glükoosi tase tõuseb , vallandub insuliin , mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks.
    • Kui glükoosi tase langeb , vallandub glükagoon , mis lagundab glükogeeni glükoosiks.
    media.allrefer.com/s4/l/p0014523-homeostasis.gif Pankreas toodab insuliini ja glükagooni
  • 20. Seedimine
    • Seedimine algab suust.
    • Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse .
    • Maos lagundatakse valke .
    • Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks.
    • Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendu - mine verre.
    • Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu .
    Süljenääre Suuõõs Neel Söögitoru Magu Kõhunääre Jämesool Maks Sapipõis Peensool Pärak
  • 21. Seedimine
    • Toit peenestatakse hammastega ja segatakse süljega , mida toodavad süljenäärmed( 0,8 - 1,5 l ööpäevas )
      • Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas , mis lõhustab süsivesikuid .
    • Seedimine algab suust.
    • Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse .
    anatomie.med.vu.nl/.../images/19_a.gif süljenäärmed www.kll.helsinki.fi/.../korkl/Pro/sylkir.jpg söögitoru www.oesophagus.net/Oesophagus.jpg
  • 22. Seedimine
    • Maos toit 1. Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse
    • Toidule mõjuvad: 1. Maomahl (soolhape), mida eritub 1,3 - 1,6 l ööpäevas.
    • 2. Ensüüm pepsiin , mis lõhustab valke.
    • Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku.
    magu www.adipositas-portal.de/.../4417_userid_2.gif
  • 23. Seedimine
    • Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine .
    • Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi.
    • Peensooles :
    • Maost liigub toidukört kaksteissõrmiksoolde .
    • Seal hakkavad mõjuma :
    • kõhunäärme nõred (1,5 - 2 l )
    • maksa poolt toodetud sapp (0,5 - 0,8 l)
    • kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l)
    • Toimub lipiidide lõhustamine .
    peensool Kaksteist-sõrmiksool upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/.
  • 24. Seedimine
    • Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu.
    • Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre.
    • Seedimisjääkidest imenduvad tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid.
    pärak pärasool jämesool
  • 25. Toitumise regulatsioon
    • Toitumine on suhteliselt lihtne tingimatu refleks, mis on juba sünnist saati kaasa antud. Toitumisvajaduse käivitab näljatunne e. söögiisu.
    • Toitumist reguleeriv närvikeskus asub vaheajus, täpsemalt hüpotaalamuses .
    • Isukeskuse erutus vallandab söögiisu.
    • Küllastuskeskuse erutus signaalib küllastustunde kaudu vajadusest lõpetada söömine.
    hüpotaalamus www.oph.fi/.../psykologia/aivot/talamus.gif
  • 26. Toitumise regulatsioon
    • Energiabilanssi tuleks hoida tasakaalus :
    • Kui me sööme rohkem, kui on organismi toiduvajadus, siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana.
    • K ui organism saab toiduga vähem energiat, siis lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.
    Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U+T toidu ja joogiga saadav energia A inevahetus Organismi k asv M etaboolne energiakadu V äljaheidetes olev energia U riinis olev energia Töö tegemine
  • 27. Maksa ülesanded
    • Maks reguleerib veres sisalduvate ainete taset :
    • Vere glükoosi sisalduse kontroll.
    • Aminohapete sisalduse kontroll.
    • Plasmavalkude süntees.
    • Punaste vereliblede süntees lootel.
    • Vere punaliblede lagundamine.
    • Kahjulike ainete lagundamine.
    • Sapi tootmine.
    • Rasvade sisalduse kontroll.
    • Vitamiinide varu säilitamine.
    • Kolesterooli süntees.
    195.178.207.233/hepatitis/images/hepar1.jpg
  • 28. Maksa ülesanded
    • Aminohapete sisalduse kontroll :
    • Inimese keha ei suuda hoida valkude varu. Me peame iga päev toiduga saama piisava koguse, et organism saaks rakke parandada ja uusi kasvatada.
    • Liigsed valgud (aminohapped) lagundab maks .
    • Varuainete hoidmine:
    • Maksas säilitatakse suur kogus vitamiine (A, B jt) ja glükogeeni.
    • Väiksemas koguses on rauda, vaske.
  • 29. Maksa ülesanded
    • Kahjulike ainete lagundamine:
    • Paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal.
    • Mõningaid aineid toodab organism ise (nt vesinikperoksiid jne).
    • Mõned ained satuvad väliskesk- konnast (nt ravimid, alkohol, toidulisandid jne).
    • Maks lagundab ka veres ringlevad hormoonid.
  • 30. Vee sisalduse regulatsioon
    • Veesisaldus inimorganismis:
    • 65 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakusisene.
    • Inimene saab vett joogiga, toiduga ja ainevahetusest.
    • Inimene eritab vett uriiniga, higiga, hingeõhuga ja väljaheidetega.
    • Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest.
    • M ida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi.
  • 31. Veesisalduse regulatsioon
    • Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne.
    • Tavaliselt tekib inimesel janu siis, kui:
    • organism ei saa piisavalt vett.
    • organismi on viidud liiga palju mineraalsooli.
    • organism on liigselt vett kaotanud.
    • Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus . See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageeri - vate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel.
    • Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine.
  • 32. Veesisalduse regulatsioon
    • Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks kui positiivseks .
    • Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on :
    • V ee vähene juurdetulek organismi . Kui organism ei saa piisavalt vett, siis väheneb uriini hulk.
    • S uurenenud vee eritumine . Näiteks tugev higistamine. Tekib janutunne ja vajadus juua.
  • 33. Veesisalduse regulatsioon
    • Positiivse veebilansi põhjus :
    • O n tavaliselt vedeliku rohke joomine ( kas tugevast janust tingitud või tahtlik rohke vedeliku tarbimine ) .
    • H aigusliku seisundi tagajärjel . Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused ( avaldub tursetena ) .
    • K estva valgudefitsiidi tagajärg . Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse.
  • 34. Eritamine ja veebilanss Ainevahetuse jääkide eemaldamisest kehast nim eritamiseks. Erituselunditeks on neerud , kopsud ja nahk . Peamised veebilansi reguleerijad on neerud . neeruvaagen kusejuha koor säsi näsad säsi img147.imageshack.us/.../bobrek23dbebbx7.jpg
  • 35. Neerude töö
    • Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse ja tekib esmasuriin .
    • Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.(glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne).
    • Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga .
    • Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.
    br.geocities.com/.../Paginas/nefron1.gif
  • 36. Termoregulatsioon
    • Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks:
    • Väike rasvakiht.
    • Karvkatte puudumine.
    • Higinäärmed kogu keha nahas.
    www.genialistid.ee/pildid/inimene.jpg
  • 37. Termoregulatsioon
    • Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades.
    • Hüpotalamuse kaudu reguleeritakse:
      • Soojuse produktsiooni ning väljutamist.
      • Higistamise reaktsioone.
    • Hüpotaalamus “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab:
    • külmavärinad (lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad soojust)
    • higistamise (jahutab naha pinda).
  • 38. Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse tagavad :
    • erituselundid
    • veri – aluseliste ja happeliste ainete ning vee tasakaal, osmootne rõhk
    • kehatemperatuuri säilitamine – peaaju osa ( hüpotaalamus ), veri, lihased, nahk
    • higistamine
    • värisemine – lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad soojust
    • nahakapillaaride laienemine ja ahenemine
    • hingamise regulatsioon
    • sisenõrenäärmed
    • peaaju erinevad piirkonnad kontrollivad kõiki tegevusi
  • 39. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse sageli vereplasma näitajate järgi :
    • hemoglobiin 12-15 mg/l
    • kolesterool 5 mg/l
    • vererakkude arv ( nt. punaseid vererakke on tervel inimesel 1 liitris veres 4,5-5,5 x 10¹²
    • veresete 9-11
    • osmootne rõhk 7,3 atm ( 745 kPa )
    • pH 7,37 – 7,43
    • temperatuur keha sisemuses ca´ 37° C
    • veresuhkur 3-5 mg/l
  • 40. www.augustatech.edu/anatomy/ch1fig1.gif
  • 41. www.augustatech.edu/anatomy/ch1fig1.gif