HomöOstaas

8,489 views
7,873 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
8,489
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
43
Actions
Shares
0
Downloads
132
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

HomöOstaas

  1. 1. Inimese homöostaas Helina Reino GAG 2008
  2. 2. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik LOOMARIIK Sugukond INIMLASED Hõimkond KEELIKLOOMAD Perekond INIMENE Klass IMETAJAD Liik TARK INIMENE Selts PRIMAADID
  3. 3. <ul><li>Inimese iseloomulikud tunnused: </li></ul><ul><li>Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. </li></ul><ul><li>Püsisoojasus – organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. </li></ul><ul><li>Kahel jalal liikumine. </li></ul><ul><li>Aeglane individuaalne areng. </li></ul><ul><li>Iseloomulik mittesesoonne sigimine. </li></ul><ul><li>Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. </li></ul><ul><li>Artikuleeritud kõne. </li></ul><ul><li>Kultuuriline käitumine. </li></ul><ul><li>Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. </li></ul><ul><li>Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloo-giaid. </li></ul>
  4. 4. Inimese põhilised elutalitlused <ul><li>Gaasivahetus kopsudes. </li></ul><ul><li>Suur- ja väikevereringe. </li></ul><ul><li>Toiduainete lõhustamine ja imendumine seedekulglas. </li></ul><ul><li>Raku hingamisel energia saamine. </li></ul><ul><li>Ainevahetusprotsesside tulemusel soojuse tootmine. </li></ul><ul><li>Neuraalne regulatsioon. </li></ul><ul><li>Humoraalne regulatsioon. </li></ul><ul><li>Erituprotsessid neerudes. </li></ul><ul><li>Info saamine meeleelundite vahendusel. </li></ul><ul><li>Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. </li></ul>
  5. 5. Inimese põhilised elutalitlused <ul><li>Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. </li></ul><ul><li>Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. </li></ul><ul><li>Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööoäeva rütmiga. </li></ul>
  6. 6. Homöostaas Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. Homöostaas on organismi eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsimine. rollerkitchen.unblog.fr
  7. 7. Homöostaas <ul><li>K onstantsena tuleb organismis hoida : </li></ul><ul><li>glükoosi kontsentratsioon . </li></ul><ul><li>erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. Na, K, Ca ) . </li></ul><ul><li>süsihappegaasi kontsentratsioon . </li></ul><ul><li>vee potentsiaal (vee ja lahustunud aine vahekord) . </li></ul><ul><li>temperatuur. </li></ul><ul><li>pH (happe ja leelise vahekord) . </li></ul>
  8. 8. Hingamine ja gaasivahetus <ul><li>Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetus peab tagama piisava 0 2 hulga organismis. </li></ul><ul><li>Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumata . </li></ul><ul><li>Hingamissagedust reguleerib piklikaju . </li></ul><ul><li>Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappe - gaasi sisaldusest veres . </li></ul>Piklik aju
  9. 9. Hingamine Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. <ul><li>rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse </li></ul><ul><li>lihased tõmbuvad kokku </li></ul><ul><li>roided liiguvad üles- ja väljapoole </li></ul><ul><li>vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku - rinnaõõs avardub. </li></ul><ul><li>rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja </li></ul><ul><li>lihased lõtvuvad </li></ul><ul><li>roided liiguvad alla- ja sissepoole </li></ul><ul><li>vahelihas ehk diafragma lõtvub - rinnaõõs väheneb </li></ul>Sissehingamisel : Väljahingamisel :
  10. 10. Hingamine ja gaasivahetus <ul><li>Kopsud mahutavad õhku u 5 kuni 6 liitrit . </li></ul><ul><li>Normaalselt hingates uuendatakse kopsudes 1/10 nende mahust. Ülejäänud õhk jääb kopsudesse ja ei lase neil kokku vajuda </li></ul><ul><li>Sissehingatavas õhus on ligikaudu 21 % hapnikku , 79 % l ämmastikku , 0,03 % süsihappegaasi ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. </li></ul><ul><li>Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4% . Suureneb ka veeaurusisaldus. </li></ul>
  11. 11. Gaasivahetus <ul><li>Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides . </li></ul><ul><li>Kapilaarides voolab O 2 rikas veri. Alveoolides on O 2 konts. suurem. Konts .- de vahe tulemusena tungib O 2 alv eoolist kapillaari. Veres ühineb O 2 punaste verelible - dega, mis O 2 üle keha laiali kannavad. </li></ul><ul><li>Sarnaselt O 2 tungimisega verre liigub CO 2 verest alveoolidesse. Kuna veres on CO 2 konts . kõrgem kui alveoolides, tungibki CO 2 alveoolidesse . </li></ul><ul><li>Peale O 2 küllastumist ja CO 2 ära andmist, liigub veri </li></ul><ul><li>suure vereringe kapillaaridesse , kus toimub gaasivahetus </li></ul><ul><li>rakkude ja vere vahel. </li></ul>
  12. 12. Gaasivahetus <ul><li>Hingamiseks raku tasandil nim. protsessi, mis vabastab organismides energiat, oksüdeerides energiarikkaid ühendeid. </li></ul><ul><li>Hingamise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi, millised on taimede poolt taas kasutatavad. </li></ul>C 6 H 12 O 6 + 6O 2 = 6CO 2 + 6H 2 O + E bioweb.wku.edu/.../Metabolism/Respiration.gif
  13. 13. Vereringe <ul><li>Väike vereringe saab alguse südamest , kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse , mis jaguneb kaheks. </li></ul><ul><li>Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks . </li></ul><ul><li>Kopsus toimub difussioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse . </li></ul>www.ac-versailles.fr/etabliss/clg-pompidou-or.. www.obiou.org/.../images/sang/circulation.gif kops süda
  14. 14. Vereringe <ul><li>S uureks vereringeks nim. v ere teekond a südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani .   </li></ul><ul><li>Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osade s tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontes s inna, kus on madalam vererõhk. </li></ul>www.gata.edu.tr/.../images/sistol_diastol.jpg
  15. 15. Vereringe www.syda.ee/pilt/syda.gif www.communitymemorial.com/pics/services/Blood...
  16. 16. Südame töö <ul><li>Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks , lõdvestumist aga diastoliks . </li></ul><ul><li>Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbu - mised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis. </li></ul><ul><li>Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. </li></ul><ul><li>Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. </li></ul>
  17. 17. Vereringe regulatsioon <ul><li>Südame tööd mõjutab: </li></ul><ul><li>Hingamisgaaside sisaldus veres . </li></ul><ul><li>Adrenaliin , mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. </li></ul><ul><li>Jäsemete liigutamine – lihastes ja kõõlustes olevate retseptorite signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust . </li></ul><ul><li>Vererõhk - kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb. </li></ul>
  18. 18. Veresuhkru sisalduse kontroll <ul><li>Glükoosi normaalne hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. </li></ul><ul><li>Veri viib glükoosi iga rakuni. </li></ul><ul><li>Glükoosi tuleb verre : </li></ul><ul><li>Süsivesikute (tärklise) seedimisest. </li></ul><ul><li>Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes). </li></ul><ul><li>Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest. </li></ul>
  19. 19. Veresuhkru sisalduse kontroll <ul><li>Veresuhkru (glükoosi) taset reguleerivad ensüümid : </li></ul><ul><li>Kui glükoosi tase tõuseb , vallandub insuliin , mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks. </li></ul><ul><li>Kui glükoosi tase langeb , vallandub glükagoon , mis lagundab glükogeeni glükoosiks. </li></ul>media.allrefer.com/s4/l/p0014523-homeostasis.gif Pankreas toodab insuliini ja glükagooni
  20. 20. Seedimine <ul><li>Seedimine algab suust. </li></ul><ul><li>Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse . </li></ul><ul><li>Maos lagundatakse valke . </li></ul><ul><li>Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. </li></ul><ul><li>Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendu - mine verre. </li></ul><ul><li>Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu . </li></ul>Süljenääre Suuõõs Neel Söögitoru Magu Kõhunääre Jämesool Maks Sapipõis Peensool Pärak
  21. 21. Seedimine <ul><li>Toit peenestatakse hammastega ja segatakse süljega , mida toodavad süljenäärmed( 0,8 - 1,5 l ööpäevas ) </li></ul><ul><ul><li>Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas , mis lõhustab süsivesikuid . </li></ul></ul><ul><li>Seedimine algab suust. </li></ul><ul><li>Suust liigub toit läbi kõri portsjonite kaupa alla söögitorusse . </li></ul>anatomie.med.vu.nl/.../images/19_a.gif süljenäärmed www.kll.helsinki.fi/.../korkl/Pro/sylkir.jpg söögitoru www.oesophagus.net/Oesophagus.jpg
  22. 22. Seedimine <ul><li>Maos toit 1. Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse </li></ul><ul><li>Toidule mõjuvad: 1. Maomahl (soolhape), mida eritub 1,3 - 1,6 l ööpäevas. </li></ul><ul><li>2. Ensüüm pepsiin , mis lõhustab valke. </li></ul><ul><li>Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku. </li></ul>magu www.adipositas-portal.de/.../4417_userid_2.gif
  23. 23. Seedimine <ul><li>Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine . </li></ul><ul><li>Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi. </li></ul><ul><li>Peensooles : </li></ul><ul><li>Maost liigub toidukört kaksteissõrmiksoolde . </li></ul><ul><li>Seal hakkavad mõjuma : </li></ul><ul><li>kõhunäärme nõred (1,5 - 2 l ) </li></ul><ul><li>maksa poolt toodetud sapp (0,5 - 0,8 l) </li></ul><ul><li>kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) </li></ul><ul><li>Toimub lipiidide lõhustamine . </li></ul>peensool Kaksteist-sõrmiksool upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/.
  24. 24. Seedimine <ul><li>Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu. </li></ul><ul><li>Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre. </li></ul><ul><li>Seedimisjääkidest imenduvad tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid. </li></ul>pärak pärasool jämesool
  25. 25. Toitumise regulatsioon <ul><li>Toitumine on suhteliselt lihtne tingimatu refleks, mis on juba sünnist saati kaasa antud. Toitumisvajaduse käivitab näljatunne e. söögiisu. </li></ul><ul><li>Toitumist reguleeriv närvikeskus asub vaheajus, täpsemalt hüpotaalamuses . </li></ul><ul><li>Isukeskuse erutus vallandab söögiisu. </li></ul><ul><li>Küllastuskeskuse erutus signaalib küllastustunde kaudu vajadusest lõpetada söömine. </li></ul>hüpotaalamus www.oph.fi/.../psykologia/aivot/talamus.gif
  26. 26. Toitumise regulatsioon <ul><li>Energiabilanssi tuleks hoida tasakaalus : </li></ul><ul><li>Kui me sööme rohkem, kui on organismi toiduvajadus, siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. </li></ul><ul><li>K ui organism saab toiduga vähem energiat, siis lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. </li></ul>Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U+T toidu ja joogiga saadav energia A inevahetus Organismi k asv M etaboolne energiakadu V äljaheidetes olev energia U riinis olev energia Töö tegemine
  27. 27. Maksa ülesanded <ul><li>Maks reguleerib veres sisalduvate ainete taset : </li></ul><ul><li>Vere glükoosi sisalduse kontroll. </li></ul><ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll. </li></ul><ul><li>Plasmavalkude süntees. </li></ul><ul><li>Punaste vereliblede süntees lootel. </li></ul><ul><li>Vere punaliblede lagundamine. </li></ul><ul><li>Kahjulike ainete lagundamine. </li></ul><ul><li>Sapi tootmine. </li></ul><ul><li>Rasvade sisalduse kontroll. </li></ul><ul><li>Vitamiinide varu säilitamine. </li></ul><ul><li>Kolesterooli süntees. </li></ul>195.178.207.233/hepatitis/images/hepar1.jpg
  28. 28. Maksa ülesanded <ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll : </li></ul><ul><li>Inimese keha ei suuda hoida valkude varu. Me peame iga päev toiduga saama piisava koguse, et organism saaks rakke parandada ja uusi kasvatada. </li></ul><ul><li>Liigsed valgud (aminohapped) lagundab maks . </li></ul><ul><li>Varuainete hoidmine: </li></ul><ul><li>Maksas säilitatakse suur kogus vitamiine (A, B jt) ja glükogeeni. </li></ul><ul><li>Väiksemas koguses on rauda, vaske. </li></ul>
  29. 29. Maksa ülesanded <ul><li>Kahjulike ainete lagundamine: </li></ul><ul><li>Paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. </li></ul><ul><li>Mõningaid aineid toodab organism ise (nt vesinikperoksiid jne). </li></ul><ul><li>Mõned ained satuvad väliskesk- konnast (nt ravimid, alkohol, toidulisandid jne). </li></ul><ul><li>Maks lagundab ka veres ringlevad hormoonid. </li></ul>
  30. 30. Vee sisalduse regulatsioon <ul><li>Veesisaldus inimorganismis: </li></ul><ul><li>65 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakusisene. </li></ul><ul><li>Inimene saab vett joogiga, toiduga ja ainevahetusest. </li></ul><ul><li>Inimene eritab vett uriiniga, higiga, hingeõhuga ja väljaheidetega. </li></ul><ul><li>Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. </li></ul><ul><li>M ida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. </li></ul>
  31. 31. Veesisalduse regulatsioon <ul><li>Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. </li></ul><ul><li>Tavaliselt tekib inimesel janu siis, kui: </li></ul><ul><li>organism ei saa piisavalt vett. </li></ul><ul><li>organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. </li></ul><ul><li>organism on liigselt vett kaotanud. </li></ul><ul><li>Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus . See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageeri - vate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. </li></ul><ul><li>Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. </li></ul>
  32. 32. Veesisalduse regulatsioon <ul><li>Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks kui positiivseks . </li></ul><ul><li>Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on : </li></ul><ul><li>V ee vähene juurdetulek organismi . Kui organism ei saa piisavalt vett, siis väheneb uriini hulk. </li></ul><ul><li>S uurenenud vee eritumine . Näiteks tugev higistamine. Tekib janutunne ja vajadus juua. </li></ul>
  33. 33. Veesisalduse regulatsioon <ul><li>Positiivse veebilansi põhjus : </li></ul><ul><li>O n tavaliselt vedeliku rohke joomine ( kas tugevast janust tingitud või tahtlik rohke vedeliku tarbimine ) . </li></ul><ul><li>H aigusliku seisundi tagajärjel . Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused ( avaldub tursetena ) . </li></ul><ul><li>K estva valgudefitsiidi tagajärg . Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse. </li></ul>
  34. 34. Eritamine ja veebilanss Ainevahetuse jääkide eemaldamisest kehast nim eritamiseks. Erituselunditeks on neerud , kopsud ja nahk . Peamised veebilansi reguleerijad on neerud . neeruvaagen kusejuha koor säsi näsad säsi img147.imageshack.us/.../bobrek23dbebbx7.jpg
  35. 35. Neerude töö <ul><li>Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse ja tekib esmasuriin . </li></ul><ul><li>Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.(glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne). </li></ul><ul><li>Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga . </li></ul><ul><li>Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. </li></ul>br.geocities.com/.../Paginas/nefron1.gif
  36. 36. Termoregulatsioon <ul><li>Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: </li></ul><ul><li>Väike rasvakiht. </li></ul><ul><li>Karvkatte puudumine. </li></ul><ul><li>Higinäärmed kogu keha nahas. </li></ul>www.genialistid.ee/pildid/inimene.jpg
  37. 37. Termoregulatsioon <ul><li>Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades. </li></ul><ul><li>Hüpotalamuse kaudu reguleeritakse: </li></ul><ul><ul><li>Soojuse produktsiooni ning väljutamist. </li></ul></ul><ul><ul><li>Higistamise reaktsioone. </li></ul></ul><ul><li>Hüpotaalamus “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab: </li></ul><ul><li>külmavärinad (lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad soojust) </li></ul><ul><li>higistamise (jahutab naha pinda). </li></ul>
  38. 38. Organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse tagavad : <ul><li>erituselundid </li></ul><ul><li>veri – aluseliste ja happeliste ainete ning vee tasakaal, osmootne rõhk </li></ul><ul><li>kehatemperatuuri säilitamine – peaaju osa ( hüpotaalamus ), veri, lihased, nahk </li></ul><ul><li>higistamine </li></ul><ul><li>värisemine – lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad soojust </li></ul><ul><li>nahakapillaaride laienemine ja ahenemine </li></ul><ul><li>hingamise regulatsioon </li></ul><ul><li>sisenõrenäärmed </li></ul><ul><li>peaaju erinevad piirkonnad kontrollivad kõiki tegevusi </li></ul>
  39. 39. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse sageli vereplasma näitajate järgi : <ul><li>hemoglobiin 12-15 mg/l </li></ul><ul><li>kolesterool 5 mg/l </li></ul><ul><li>vererakkude arv ( nt. punaseid vererakke on tervel inimesel 1 liitris veres 4,5-5,5 x 10¹² </li></ul><ul><li>veresete 9-11 </li></ul><ul><li>osmootne rõhk 7,3 atm ( 745 kPa ) </li></ul><ul><li>pH 7,37 – 7,43 </li></ul><ul><li>temperatuur keha sisemuses ca´ 37° C </li></ul><ul><li>veresuhkur 3-5 mg/l </li></ul>
  40. 40. www.augustatech.edu/anatomy/ch1fig1.gif
  41. 41. www.augustatech.edu/anatomy/ch1fig1.gif

×