• Like
  • Save
Veebistandardid I
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Veebistandardid I

on

  • 2,147 views

Tallinna Ülikooli kursuse \"E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid\" loenguslaidid. 21. september 2008, Tallinn.

Tallinna Ülikooli kursuse \"E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid\" loenguslaidid. 21. september 2008, Tallinn.

Statistics

Views

Total Views
2,147
Views on SlideShare
2,125
Embed Views
22

Actions

Likes
0
Downloads
9
Comments
0

2 Embeds 22

http://ifi7033.edublogs.org 20
http://www.slideshare.net 2

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Veebistandardid I Veebistandardid I Presentation Transcript

    • Veebistandardid Hans Põldoja Tallinna Ülikool
    • See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ või kirjutage aadressil Creative Commons, 543 Howard Street, 5th Floor, San Francisco, California, 94105, USA.
    • WWW ajaloost • 1989-1990 leiutas Tim Berners-Lee veebi ja kirjutas esimese brauseri WorldWideWeb • 1992 ilmus esimene HTML standard • 1993 ilmus Mosaic, esimene laialt levinud graafiline brauser Windowsile • 1994 ilmus Netscape 1.0 (koodnimega Mozilla) • 1994 asutas Tim Berners-Lee World Wide Web konsortsiumi (www.w3.org)
    • http://www.w3.org
    • W3C eesmärgid • Kõigile ligipääsetav veeb • Kõigil seadmetel töötav veeb • Veeb kui andmebaas • Usaldus ja kindlustunne
    • W3C spetsifikatsioonid • HTML (viimane versioon HTML 4.01 aastast 1999) • XHTML • XML - laiendatav märgendikeel • CSS1 ja CSS2 - veebilehtede kujunduse kirjeldamiseks • WCAG - veebilehekülgede ligipääsetavusjuhised • PNG - graafikaformaat • SVG - vektorgraafika kirjeldamise keel • MathML - matemaatiliste sümbolite esitamine veebis
    • IE vs Netscape • 1995 ilmus Internet Explorer 1.0 (Microsoft ostis Mosaic’i lähtekoodi) • 1995-1997 tihedad IE ja Netscape versiooniuuendused • Uued funktsionaalsused, brauserispetsiifilised HTML elemendid, ebastabiilsus, turvaaugud • 1998 AOL ostab Netscape, IE saavutab ülekaaluka turuosa • 1999 Ilmub IE 5.0, mis on väga tolerantne vigase HTML koodi suhtes
    • “Brauserite sõja” tagajärjed • HTML kasutatakse kujunduslikel eesmärkidel, mitte dokumendi struktuuri kirjeldamiseks • Leheküljed pole ligipääsetavad erivajadustega kasutajatele • Leheküljed paistavad erinevates brauserites erinevalt ning vanema versiooni jaoks loodud leheküljed ei pruugi töötada uuema brauseriga • Veebirakenduste loomine nõuab rohkem aega ja raha, kui luuakse erinevatele brauseritele oma versioonid • Kuna kujundus ja sisu ei ole lahus, on problemaatiline lehekülgede portimine õhukestele klientidele kasutatavale kujule
    • Üleminek standardite järgimisele • 1998 juhtivate veebidisainerite poolt asutati Web Standards Project: http://www.webstandards.org • 2000 ilmus Internet Explorer 5.0 Mac’i versioon, mis oli esimene standardeid suurel määral toetav brauser
    • http://www.webstandards.org
    • XHTML
    • XHTML mõisted • <img src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” /> • märgis (tag) • img - element • src, alt - atribuudid (attribute) • minupilt.jpg, Mina - atribuutide väärtused (attribute value)
    • XHTML dokumenditüübid (1) • XHTML 1.0 Strict. Dokumendi struktuuri kirjeldamine. Kõikide kujundusega seotud märgiste asemel tuleb kasutada CSS'i. • XHTML 1.0 Transitional. Sobivaim dokumenditüüp olukorras, kui tahetakse, et lehekülg vastaks XHTML'i standarditele kuid kujundus töötaks ka CSS'i mittetoetavate brauseritega. Võimalik kasutada kujunduseks mõeldud HTML'i märgiseid. • XHTML 1.0 Frameset. Kasutatakse juhul, kui soovitakse jaotada brauseriakent paneelideks.
    • XHTML dokumenditüübid (2) • XHTML 1.0 Basic. See dokumenditüüp on mõeldud klientidele, mis ei toeta kõiki XHTML'i võimalusi: mobiiltelefonid, pihuarvutid jne. Dokumenditüüp võimaldab kasutada pilte, ekraanivorme, lihtsamaid tabeleid ja objekte. • XHTML 1.1. Modulaarse ülesehitusega XHTML, millest on kõrvaldatud kõik hüljatud HTML märgised, sarnaneb XHTML 1.0 Strict dokumenditüübiga, kuid sobib paremini XHTML edasiarendamise aluseks ning teiste keeltega integreerimiseks.
    • XHTML erinevused HTML’ist (1) • Kohustuslik DOCTYPE • Kohustuslik XML nimeruum HTML avamärgises: <html xmlns=quot;http://www.w3.org/1999/xhtmlquot;> • Sisutüüp: <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/html; charset=iso-8859-1quot; /> • XHTML on tõstutundlik - kõik HTML elemendid ja atribuutide nimed tuleb kirjutada väikeste tähtedega: <h1>, <p>, ... • Atribuutide väärtused võivad olla suurte tähtedega: <img src=“MinuFoto.jpg” /> • Atribuutide väärtused peavad olema jutumärkides: height=“80”
    • XHTML erinevused HTML’ist (1) • Kõikidel atribuutidel peab olema väärtus • Iga algusmärgisega peab kaasas käima ka lõpumärgis: <h1>See on pealkiri</h1> • “Tühjad” märgised peavad ka olema suletud: <img src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” /> • < asemel &lt; • & asemel &amp; • > asemel &gt; (see pole kohustuslik, kuid nii on ilus)
    • HTML koodinäide <!DOCTYPE HTML PUBLIC quot;-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//ENquot; quot;http://www.w3.org/TR/html4/ loose.dtdquot;> <html> <head> <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/ html;charset=utf-8quot;/> <title></title> </head> <body> </body> </html>
    • XHTML koodinäide <!DOCTYPE html PUBLIC quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//ENquot; quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/ xhtml1-transitional.dtdquot;> <html xmlns=quot;http://www.w3.org/1999/xhtmlquot;> <head> <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/ html;charset=utf-8quot;/> <title></title> </head> <body> </body> </html>
    • http://validator.w3.org
    • XML
    • Mis on XML? • XML tuleb sõnadest EXtensible Markup Language • XML on samalaadne märgendikeel nagu HTML • XML on loodud andmevahetuseks, mitte andmete kuvamiseks • XML sildid ei ole eeldefineeritud. Igaüks võib valida oma sildid. • XML 1.0 esimene versioon 1998, praegune 2006
    • XML koodinäide <teade> <kellelt>Hans</kellelt> <kellele>IFI7033 kuulajad</kellele> <pealkiri>Meeldetuletus</pealkiri> <sisu>Loeng toimub laupäeval 04.10 kell 14.00</sisu> </teade>
    • CSS
    • CSS • Astmelised laadilehed — spetsifikatsioon veebilehtede kujunduse kirjeldamiseks • Cascading Style Sheets 1 (1996) • Cascading Style Sheets 2.1 (2007, Candidate Recommendation)
    • CSS lisamine veebilehele • Väline laadileht <link rel=quot;stylesheetquot; type=quot;text/cssquot; href=quot;kujundus.cssquot;/> • HTML dokumendi päises paiknev laadileht • HTML märgiste juurde kirjutatud style-atribuudid
    • CSS koodinäide p { color: #000000; background-color: #ffffff; font-family: Helvetica, Verdana, sans-serif; font-size: 90%; line-height: 1.5em; }
    • http://jigsaw.w3.org/css-validator/
    • WCAG
    • WCAG • Web Content Accessibility Guidelines — veebisisu käideldavusjuhised • Web Content Accessibility Guidelines 1.0 (1999) • Web Content Accessibility Guidelines 2.0 (2008, Candidate Recommendation): http://www.w3.org/ TR/WCAG20/
    • WCAG 2.0 kontrollküsimused • Tajutav (Perceivable) - 4 küsimust • Töötav (Operable) - 4 küsimust • Arusaadav (Understandable) - 3 küsimust • Lihtne (Robust) - 1 küsimus
    • Kohandatustasemed • A — veebileht vastab kõigile A taseme küsimustele • AA — veebileht vastab kõigile A ja AA taseme küsimustele • AAA — veebileht vastab kõigile A, AA ja AAA taseme küsimustele
    • http://www.contentquality.com
    • Veebistandardid Eestis • Veebide koosvõime raamistik 0.6: http:// www.riso.ee/et/files/VeebidRaamistikV06-loplik.pdf • Valitsusasutuste veebide käideldavuse testimine (2006)
    • Tänud kuulamast! • hans.poldoja@tlu.ee • Skype: hanspoldoja • http://www.slideshare.net/hanspoldoja/