Veebistandardid I
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Veebistandardid I

  • 2,385 views
Uploaded on

Tallinna Ülikooli kursuse \"E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid\" loenguslaidid. 21. september 2008, Tallinn.

Tallinna Ülikooli kursuse \"E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid\" loenguslaidid. 21. september 2008, Tallinn.

More in: Education , Technology
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
2,385
On Slideshare
2,363
From Embeds
22
Number of Embeds
2

Actions

Shares
Downloads
9
Comments
0
Likes
0

Embeds 22

http://ifi7033.edublogs.org 20
http://www.slideshare.net 2

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Veebistandardid Hans Põldoja Tallinna Ülikool
  • 2. See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ või kirjutage aadressil Creative Commons, 543 Howard Street, 5th Floor, San Francisco, California, 94105, USA.
  • 3. WWW ajaloost • 1989-1990 leiutas Tim Berners-Lee veebi ja kirjutas esimese brauseri WorldWideWeb • 1992 ilmus esimene HTML standard • 1993 ilmus Mosaic, esimene laialt levinud graafiline brauser Windowsile • 1994 ilmus Netscape 1.0 (koodnimega Mozilla) • 1994 asutas Tim Berners-Lee World Wide Web konsortsiumi (www.w3.org)
  • 4. http://www.w3.org
  • 5. W3C eesmärgid • Kõigile ligipääsetav veeb • Kõigil seadmetel töötav veeb • Veeb kui andmebaas • Usaldus ja kindlustunne
  • 6. W3C spetsifikatsioonid • HTML (viimane versioon HTML 4.01 aastast 1999) • XHTML • XML - laiendatav märgendikeel • CSS1 ja CSS2 - veebilehtede kujunduse kirjeldamiseks • WCAG - veebilehekülgede ligipääsetavusjuhised • PNG - graafikaformaat • SVG - vektorgraafika kirjeldamise keel • MathML - matemaatiliste sümbolite esitamine veebis
  • 7. IE vs Netscape • 1995 ilmus Internet Explorer 1.0 (Microsoft ostis Mosaic’i lähtekoodi) • 1995-1997 tihedad IE ja Netscape versiooniuuendused • Uued funktsionaalsused, brauserispetsiifilised HTML elemendid, ebastabiilsus, turvaaugud • 1998 AOL ostab Netscape, IE saavutab ülekaaluka turuosa • 1999 Ilmub IE 5.0, mis on väga tolerantne vigase HTML koodi suhtes
  • 8. “Brauserite sõja” tagajärjed • HTML kasutatakse kujunduslikel eesmärkidel, mitte dokumendi struktuuri kirjeldamiseks • Leheküljed pole ligipääsetavad erivajadustega kasutajatele • Leheküljed paistavad erinevates brauserites erinevalt ning vanema versiooni jaoks loodud leheküljed ei pruugi töötada uuema brauseriga • Veebirakenduste loomine nõuab rohkem aega ja raha, kui luuakse erinevatele brauseritele oma versioonid • Kuna kujundus ja sisu ei ole lahus, on problemaatiline lehekülgede portimine õhukestele klientidele kasutatavale kujule
  • 9. Üleminek standardite järgimisele • 1998 juhtivate veebidisainerite poolt asutati Web Standards Project: http://www.webstandards.org • 2000 ilmus Internet Explorer 5.0 Mac’i versioon, mis oli esimene standardeid suurel määral toetav brauser
  • 10. http://www.webstandards.org
  • 11. XHTML
  • 12. XHTML mõisted • <img src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” /> • märgis (tag) • img - element • src, alt - atribuudid (attribute) • minupilt.jpg, Mina - atribuutide väärtused (attribute value)
  • 13. XHTML dokumenditüübid (1) • XHTML 1.0 Strict. Dokumendi struktuuri kirjeldamine. Kõikide kujundusega seotud märgiste asemel tuleb kasutada CSS'i. • XHTML 1.0 Transitional. Sobivaim dokumenditüüp olukorras, kui tahetakse, et lehekülg vastaks XHTML'i standarditele kuid kujundus töötaks ka CSS'i mittetoetavate brauseritega. Võimalik kasutada kujunduseks mõeldud HTML'i märgiseid. • XHTML 1.0 Frameset. Kasutatakse juhul, kui soovitakse jaotada brauseriakent paneelideks.
  • 14. XHTML dokumenditüübid (2) • XHTML 1.0 Basic. See dokumenditüüp on mõeldud klientidele, mis ei toeta kõiki XHTML'i võimalusi: mobiiltelefonid, pihuarvutid jne. Dokumenditüüp võimaldab kasutada pilte, ekraanivorme, lihtsamaid tabeleid ja objekte. • XHTML 1.1. Modulaarse ülesehitusega XHTML, millest on kõrvaldatud kõik hüljatud HTML märgised, sarnaneb XHTML 1.0 Strict dokumenditüübiga, kuid sobib paremini XHTML edasiarendamise aluseks ning teiste keeltega integreerimiseks.
  • 15. XHTML erinevused HTML’ist (1) • Kohustuslik DOCTYPE • Kohustuslik XML nimeruum HTML avamärgises: <html xmlns=quot;http://www.w3.org/1999/xhtmlquot;> • Sisutüüp: <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/html; charset=iso-8859-1quot; /> • XHTML on tõstutundlik - kõik HTML elemendid ja atribuutide nimed tuleb kirjutada väikeste tähtedega: <h1>, <p>, ... • Atribuutide väärtused võivad olla suurte tähtedega: <img src=“MinuFoto.jpg” /> • Atribuutide väärtused peavad olema jutumärkides: height=“80”
  • 16. XHTML erinevused HTML’ist (1) • Kõikidel atribuutidel peab olema väärtus • Iga algusmärgisega peab kaasas käima ka lõpumärgis: <h1>See on pealkiri</h1> • “Tühjad” märgised peavad ka olema suletud: <img src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” /> • < asemel &lt; • & asemel &amp; • > asemel &gt; (see pole kohustuslik, kuid nii on ilus)
  • 17. HTML koodinäide <!DOCTYPE HTML PUBLIC quot;-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//ENquot; quot;http://www.w3.org/TR/html4/ loose.dtdquot;> <html> <head> <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/ html;charset=utf-8quot;/> <title></title> </head> <body> </body> </html>
  • 18. XHTML koodinäide <!DOCTYPE html PUBLIC quot;-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//ENquot; quot;http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/ xhtml1-transitional.dtdquot;> <html xmlns=quot;http://www.w3.org/1999/xhtmlquot;> <head> <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/ html;charset=utf-8quot;/> <title></title> </head> <body> </body> </html>
  • 19. http://validator.w3.org
  • 20. XML
  • 21. Mis on XML? • XML tuleb sõnadest EXtensible Markup Language • XML on samalaadne märgendikeel nagu HTML • XML on loodud andmevahetuseks, mitte andmete kuvamiseks • XML sildid ei ole eeldefineeritud. Igaüks võib valida oma sildid. • XML 1.0 esimene versioon 1998, praegune 2006
  • 22. XML koodinäide <teade> <kellelt>Hans</kellelt> <kellele>IFI7033 kuulajad</kellele> <pealkiri>Meeldetuletus</pealkiri> <sisu>Loeng toimub laupäeval 04.10 kell 14.00</sisu> </teade>
  • 23. CSS
  • 24. CSS • Astmelised laadilehed — spetsifikatsioon veebilehtede kujunduse kirjeldamiseks • Cascading Style Sheets 1 (1996) • Cascading Style Sheets 2.1 (2007, Candidate Recommendation)
  • 25. CSS lisamine veebilehele • Väline laadileht <link rel=quot;stylesheetquot; type=quot;text/cssquot; href=quot;kujundus.cssquot;/> • HTML dokumendi päises paiknev laadileht • HTML märgiste juurde kirjutatud style-atribuudid
  • 26. CSS koodinäide p { color: #000000; background-color: #ffffff; font-family: Helvetica, Verdana, sans-serif; font-size: 90%; line-height: 1.5em; }
  • 27. http://jigsaw.w3.org/css-validator/
  • 28. WCAG
  • 29. WCAG • Web Content Accessibility Guidelines — veebisisu käideldavusjuhised • Web Content Accessibility Guidelines 1.0 (1999) • Web Content Accessibility Guidelines 2.0 (2008, Candidate Recommendation): http://www.w3.org/ TR/WCAG20/
  • 30. WCAG 2.0 kontrollküsimused • Tajutav (Perceivable) - 4 küsimust • Töötav (Operable) - 4 küsimust • Arusaadav (Understandable) - 3 küsimust • Lihtne (Robust) - 1 küsimus
  • 31. Kohandatustasemed • A — veebileht vastab kõigile A taseme küsimustele • AA — veebileht vastab kõigile A ja AA taseme küsimustele • AAA — veebileht vastab kõigile A, AA ja AAA taseme küsimustele
  • 32. http://www.contentquality.com
  • 33. Veebistandardid Eestis • Veebide koosvõime raamistik 0.6: http:// www.riso.ee/et/files/VeebidRaamistikV06-loplik.pdf • Valitsusasutuste veebide käideldavuse testimine (2006)
  • 34. Tänud kuulamast! • hans.poldoja@tlu.ee • Skype: hanspoldoja • http://www.slideshare.net/hanspoldoja/