Praktika ahhaa s.  liisa haabpiht, 2010
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Praktika ahhaa s. liisa haabpiht, 2010

on

  • 3,230 views

 

Statistics

Views

Total Views
3,230
Views on SlideShare
3,229
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
9
Comments
0

1 Embed 1

http://www.slideshare.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft Word

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Praktika ahhaa s. liisa haabpiht, 2010 Document Transcript

  • 1. Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Praktika AS teaduskeskus AHHAA Autor: Liisa Haabpiht
  • 2. Tartu 2010 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................2 1)Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 2)AHHAA teaduskeskuse eesmärgid ja positsioon..................................................................................4 Põhiväärtused.................................................................................................................................5 Missioon.........................................................................................................................................6 Visioon............................................................................................................................................7 Eesmärgid.......................................................................................................................................7 Strateegia .......................................................................................................................................8 Peamised konkurendid...................................................................................................................9 3)Siht-ja sidusgrupid...............................................................................................................................9 Viimati tehtud põhjalik uuring teaduskeskuse klientuuri kohta: ..................................................10 Kõige tähtsamad sihtgrupid AHHAA jaoks: ......................................................................................11 Kõige tähtsamad sidusgrupid AHHAA jaoks:.....................................................................................11 AHHAA teaduskeskuse tarbijaturu kirjeldus: ...................................................................................12 Potentsiaalsed kliendid, kellele võiks veel rohkem tähelepanu pöörata: ........................................14 Pisike uuring: ...................................................................................................................................16 Mida edasi teha? .........................................................................................................................16 3)AHHAA identiteet .............................................................................................................................16 Visuaalne identiteet..........................................................................................................................16 Brändi identiteet ja selle tähtsus..................................................................................................16 Tegelik identiteet: ........................................................................................................................17 Soovitud identiteet.......................................................................................................................19 Sisekomunikatsioon..........................................................................................................................20 Vaatlus kommunikatsioonist ...............................................................................................................22 4)AHHAA imago....................................................................................................................................22 Imago meediat analüüsides..............................................................................................................23 Iavatar ehk imago interneti põhjal....................................................................................................23 Soovitused:...................................................................................................................................25 2
  • 3. Imago vaatluse ja prooviostude põhjal.............................................................................................26 6)Brändi kommunikatsioon .................................................................................................................27 Reklaamikanalid............................................................................................................................27 Kodulehekülg:...................................................................................................................................30 Kodulehel väga hea:......................................................................................................................31 Kodulehel tuleks tähelepanu pöörata järgnevatele aspektidele:..................................................32 Turunduskommunikatsioonivõtted..................................................................................................34 Kasutusel olevad võtted:..............................................................................................................34 Soovitused, milliseid võtteid võiks veel koheselt kasutusele võtta:.............................................34 Soovitused tulevikuks: .................................................................................................................36 7)Kokkuvõte.........................................................................................................................................36 8)Kasutatud kirjandus ja allikad............................................................................................................37 9)Lisad..................................................................................................................................................38 1) Sissejuhatus Sooritasin oma suhtekorralduspraktika SA teaduskeskus AHHAA-s. Viibisin praktikal märtsi kuus 2010. Enne praktikale minekut koostasin Tartu Ülikoolis rühmatööna aines „Sissejuhatus tarbijakultuuri ja brändingusse“ Eestis tegutseva brändi analüüsi ja ettepanekud brändi muutmiseks SA teaduskeskus AHHAA kohta. Selle töö raames viisin läbi ekspertintervjuu AHHAA juhataja Tiiu Sillaga. Analüüsi tehes ja AHHAA keskust uurides tekkis mul soov rohkem AHHAA tegevustesse ja tulevikuvisiooni süüvida ning varsti juba leppisimegi juhatajaga kokku minu tööülesanded praktikal AHHAA teaduskeskuses. Praktika kestis natuke rohkem kui kolm nädalat ning selles aruandes käsitlen olulisemaid tulemusi enda tehtud tööst. Minu praktika eesmärgiks on AHHAA teaduskeskuse edasiarengu soodustamine ning soovituste andmine, mida saab kergesti teaduskeskuses kasutusele võtta. Iga alateema juures järgin järgmist struktuuri: 1) Milline on AHHAA olukord praegu ning mis on hetkel minu arvates suurimad valupunktid 3
  • 4. 2) Miks tuleb sellele alateemale tähelepanu juhtida ning miks on see teema AHHAA-le tähtis 3) Mida saab ette võtta (minupoolsed soovitused) ning milliseks AHHAA teaduskeskus saaks tulevikus muutuda Kõik kirjapandu põhineb analüüside tulemustel, arhiivimaterjalidel, uuringutel või teaduskirjandusel. Loodan siiralt, et minu tööst on olnud kasu AHHAA-le. 2) AHHAA teaduskeskuse eesmärgid ja positsioon Siin alateema all soovin juhtida tähelepanu AHHAA missioonile, visioonile, põhiväärtustele ning – eesmärkidele. Oma kogu töös lähtun põhiliselt AHHAA eesmärkidest tulevikus, et teaduskeskus võimalikult kiiresti ning kergesti oma eesmärkide täitumise poole saaks püüelda. Selle teema all ei tasu mul välja tuua, mis on juba kirjutatud eesmärgid ning mis on tulevikueesärgid, kuna missioon ja visioon räägivad juba enda eest. Põhinen Pilvi Kolgi poolt koostatud materjalidel, mille ta on koostanud aastal 2006. Olen mõningaid asju muutnud ning AHHAA teaduskeskuse arhiivist leiab Pilvi koostatud eesmärkide kirjeldused. Kindlasti juhin tähelepanu, et olen suhteliselt palju asju muutnud, mis minu arvates lähevad teaduskeskuse väärtustega kokku ning milleni teaduskeskus peaks püüdlema. Pilvi Kolgi kirjutatud töö leiab AHHAA teaduskeskuse arhiivist. Siinkohal sooviksin ka rõhutada, miks on firma eesmärkide, missiooni ja visiooni tundmine kogu AHHAA töötajatele oluline: et teada, millest lähtuda ning mille poole teaduskeskus püüdleb. Nii missioon kui ka visioon edastavad organisatsiooni põhieesmärgid ja identiteedi töötajateni, motiveerides neid tegema oma tööd parimal viisil. Töötajad teavad, millest lähtuda, usuvad et tänu nende tööle on võimalik keskusel nii palju veel areneda ning nemad ise saavad sellele kaasa aidata. Töötajad tunnevad, et ka nemad on kollektiivi liikmed ning ka nendest sõltub palju, et teaduskeskus edasi jõuaks. Ilma eesmärke teadmata lähtutakse pigem enda mugavusest ning heaolust, mis aga kahjuks ei vii organisatsiooni lähemale oma 4
  • 5. püüdlustele. Nii organisatsioon juhid kui ka töötajad peaksid olema teadlikud, kuhu ollakse teel. Tänu eesmärkide kirjapanekule on AHHAA keskusel tulevikuks valmistuda ning väheneb ka visioonita juhtimise ja otsustamise risk. Hea eesmärkide sõnastusega saab tekitada entusiasmi ja uhkustunnet ettevõtte üle, tugevndada ettevõttesisest identiteeti, haarata töötajaid kaasa, tõugata neid tegutsema, stimuleerida täiendavaid jõupingutusi. Missioon ja visioon on kasutud, kui neid ei suudeta töötajateni viia. Ettevõtte strateegilise plaani kosotamisel tuleks lähtuda järgnevatest baaskomponentidest just esitatud järjekorras (Leitmann, Skärvad, Teder, 2003): 1) Ettevõtte põhiväärtuste kirjapanek 2) Missiooni kirjapanek 3) Visiooni kirjapanek 4) Eesmärkide kirjapanek 5) Strateegia kirjapanek 6) Konkurentsieelise kirjapanek (mille poolest erinetakse konkurentidest) 7) Tegevuskava, organisatsiooni poliitikate, standardite, eelarvete, tugisüsteemide jms kirjapanek. Järgnevalt kirjeldan AHHAA missiooni, visiooni, põhiväärtusi ja –eesmärke ning AHHAA peamiseid konkurente. Põhiväärtused Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Üleskirjutatult aitavad nad suurendada töötajate kuuluvustunnet, ning kui neid õnnestub töötajateni viia usutavalt ning neid tähtsustatakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. Põhiväärtuste kirjapanek aitab kaasa ka paremale üksteisemõistmisele ja usaldusele töötajate vahel organisatsioonis (Leitmann, Skärvad, Teder, 2003). 5
  • 6. • Teadus- soovime klientidele teadust tutvustada. • Innovaatilisus- kasutame uudseid lahendusi ning ideid. • Kvaliteet- tagame kvaliteetse teenuse klientidele. • Atraktiivsus- pakume inimestele väga huvitavaid lahendusi, mis näevad välja ning kutsuvad inimesi ise proovima ning teadusest rohkem infot hankima. • Kliendilähedus- klientide soovid on meie tegevuse aluseks.Tegutseme selleks, et klientide vajadusi rahuldada. • Avatus- räägime töötajatele ja klientidele AHHAA plaanidest, teeme koostööd teiste teaduskeskustega ning muude asutustega. • Harimine- AHHAA põhiliseks meetodiks on "käed-külge"-näitused, mida toetavad ka erinevad lisaharidusvõimalused (planetaarium, koolilabori pilootprogrammid, õppematerjalide loomine, teadusteater jm). Keskendume inimeste teadlikkuse suurendamisele. Missioon Missioon on organisatsiooni olemasolu vajalikkuse sõnastus Missioonis kajastatakse enamasti seda, mida pakutakse tarbijatele ja ühiskonnale (Leitmann, Skärvad, Teder, 2003). AHHAA missioon: Teaduse tutvustamine laiale ringile läbi iseseisva kogemuse ja avastamisrõõmu! Oma missiooni täitmiseks: • Pakub AHHAA innovaatilise iseloomuga interaktiivset ja avastuslikku õpikeskkonda • Lähtub põhimõtetest: o Eksponaadid on atraktiivsed ja innovatiivsed o Akadeemiline vettpidavus- ehk teaduslik korrektne seletamine o Järgitakse tsentriprintsiipi- ehk valitakse üks teema ja selle ümber toimub valik 6
  • 7. • Pakub "käed-külge" tegevust ja avastamisrõõmu uutest põnevatest teadmistest. • Teeb koostööd partneritega Eestist ja välismaalt. • Järgib ühiskonnas toimuvaid muutusi ja järgib trende. • Toetub inimeste tagasisidele erinevate kanalite kaudu, et muuta keskust veel tarbijasõbralikumaks. • Koostab tarbijaanalüüse, et teada klientide vajadusi ja soove seoses teaduskeskusega. • Hindab minevikuseisu ning seda analüüsides proovib otstarbekamalt tulevikus tegutseda. Visioon Strateegiline visioon peegeldab seda, milliseks soovitakse organisatsiooni pikemas perspektiivis arendada. Sisuliselt on tegemist kõige üldisema eesmärgiga, milleni jõudmise vaheetappe täpsustatakse pika- ja lühiajaliste eesmärkide fikseerimise kaudu (Leitmann, Skärvad, Teder, 2003). • AHHAA visioon: Saad kõige atraktiivsemaks mitteformaalseks õpikeskkonnaks Eestis ning saada maailmas rahvusvaheliselt tuntud teaduskeskuseks. Visioonita ettevõtted on ebakindlad, millist positsiooni nad tahavad saavutada. Tänu hea visiooni sõnastamisele eristub organisatsioon konkurentidest ning toob välja tema ideniteedi ja arenguteed (Leitmann, Skärvad, Teder, 2003). Eesmärgid Üldine eesmärk: Inimeste huvi ja usalduse tõstmine teaduse ja kultuuri lahutamatu osa suhtes ning õpimotivatsiooni ja uudishimu kasvatamine uute teadmiste vastu elanikkonnas. Strateegilised eesmärgid: 7
  • 8. • Saada Tartu ja Lõuna- Eesti atraktiivseimaks turismiobjektiks. • Külaliste arvu stabiliseerimine- kuni 100 000 inimest aastas. • Uue maja avamine Tartus ja sellest hea esmamulje jätmine tänu reklaamile ja atraktiivsusele- mitte loota lihtsalt ühekordsele külastusele, kuna see on parim aeg keskuse reklaamimiseks! • Uute teenuste järk- järguline väljaarendamine vastavalt sihtturgude vajadusele ja olemasolevatele ressurssidele. • Saavutada eelarves planeeritud finantstulemused. • Luua toimiv partnerlus kõigi Eesti ülikooliga, eriti Tartu Ülikooliga. • Saada kõige atraktiivsemaks mitteformaalseks õpikeskkonnaks Eestis. • Koostöövõrgustiku väljakujundamine erinevate koostööpartneritega- koolidega, turundusega seotud organisatsioonidega, sponsoritega, rahvusvaheliste teaduskeskustega jms. Pikaajaliste koostöö- raamlepingute sõlmimine. • Pakkuda kvaliteetset ja atraktiivset harivat meelelahutust ja vaba aja veetmisvõimalust igas vanuses külastajatele. • Eesti teadmistepõhise ühiskonna arendamine. • Pakkuda noortele teadmisi ja suhtlemisvõimalusi, et noori muuta ettevõtlikemaks ja tulevikus edukamaks. • Suurendada teadus- ja tehnoloogiaerialade populaarsust noorte seas. • Suurendada elukestva õppe uusi motivatsioone. Strateegia Soovitaksin AHHAA teaduskeskusel oma strateegia kirja panna näiteks Steineri Strateegilise planeerimise mudeli järgi (Mintzberg et al, 1998). Skeem nr 1: 8
  • 9. Peamised konkurendid Siinkohal toon vaid välja AHHAA teaduskeskuse põhilised konkurendid, kuid tulevikus peaks välja ka tooma AHHAA eelised oma konkurentide ees ning erinevused neist. Bränd muude meelelahutusasutuste ja vabaajaveetmise asutuste vastu, nagu tavakino, muuseumid, mängukeskused, sotsiaalse meedia, tavanäitused, Aura veekeskus, Tembu- ja Vembumaa, huviklubid jne. Lisaks tegutsevad ka Tallinnas Energia Avastuskeskus ning Soomes Heureka. Teiste teaduskeskustega tehakse koostööd, kuid mingil määral on need kindlasti ka AHHAA teaduskeskusele konkurentideks. 3) Siht-ja sidusgrupid 9
  • 10. Siht- ja sidusgrupid on organisatsioonile väga olulised, kuna edukus sõltub just suhtest ümbritseva keskkonna erinevate sihtgruppidega. AHHAA organisatsioonikommunikatsioon peab keskenduma nii sisemistele kui välimistele sihtgruppidele. J. Grunig on väitnud, et suhtekorraldus tähendab ennekõike kahepoolset kommunikatsiooni ja suhet sihtgruppidega, mitte üksnes oma imago ja reputatsiooni kommunikeerimist (Dolphin, 2001). Viimati tehtud põhjalik uuring teaduskeskuse klientuuri kohta: AHHAA teaduskeskuse juhataja läbi viidud külastusuuringu põhjal, kus vaadeldi 637 klienti selgus, et kõige rohkem külastavad keskust 7-14 aastased lapsed ning 19-25 aastased noored vanemad. Ära märkimist vajab ka fakt, et 19-25 aastaste hulgas külastab keskust naisi palju rohkem kui mehi. Teismeliste külastatavus on väga väike ning seda soovib teaduskeskus ka suurendada. Põhjustes, miks inimesed AHHAA-d külastavad tuleb välja kaks põhitendentsi- väiksemad lapsed soovivad käed külge panna asjadele ning midagi meisterdada ise oma kätega ning vanemad inimesed on huvitatud pigem uute teadmiste omandamisest ning nad soovivad, et neile midagi õpetatakse. Eesti tulemusi on võrrelnud juhataja ka näiteks Taani teaduskeskuse külastusuuringu tulemustega. Suur erinevus seisneb selles, et Eesti mehed vanuses 19-25 külastavad üpris harva teaduskeskust, kuid Taanis on see grupp väga aktiivne. Taani koolirühmade proportsioonid on aga võrreldes Eestiga suhteliselt samad. Teaduskeskus on seadnud endale selle uuringu põhjal eesmärgiks: 1) Teismeliste osakaalu suurendamise külastajate hulgas, eriti just poiste 2) Turistide osakaalu suurendamise, peamiselt Tallinnas Kuna praeguseks on see uuring juba natukene vananenud, kuna teaduskeskuse olukord on muutunud. Kindlasti on põhitendent jäänud samaks, et väiksemad lapsed soovivad käed külge panna asjadele ning midagi meisterdada ise oma kätega ning vanemad inimesed on huvitatud pigem uute teadmiste omandamisest ning nad soovivad, et neile midagi õpetatakse. Järgnevalt kirjeldan enda nägemuse järgi siht- ja sidusgruppe aastal 2010 ja tulevikus.AHHAA teaduskeskuse siht- ja sidusgruppide plaan on lisas nr 1 all. Järgnevalt toon kõige olulisemad siht- ja sidusgrupid AHHAA teaduskeskuse jaoks välja, kuid pikas perspektiivis peaks keskenduma kõikidele joonisel olevatele gruppidele kas suuremal või vähemal määral. 10
  • 11. Kõige tähtsamad sihtgrupid AHHAA jaoks: Sisemised sihtgrupid- töötajad: AHHAA teaduskeskuse jaoks on tähtsaimad sisemised sihtgrupid. Miks on sisemised sihtgrupid nii olulised? (Lindo, 1995) 1. Sisekommunikatsioon tekitab töötajates huvi organisatsiooni eesmärkide vastu. Mida suurem on huvi, seda suurem on tõenäosus, et töötajad mõistavad organisatsiooni eesmärke pikas perspektiivis ja toetavad neid. 2. Sisekommunikatsioon loob ja toetab korporatiivset kultuuri. 3. Sisekommunikatsioon aitab luua jagatud tähendust, sarnaseid hinnanguid 4. Sisekommunikatsiooni ebaõnnestumine mõjutab otseselt ka näiteks korporatsiooni aktsiate hindu börsil. AHHAA keskuses ei tohi kõnelda avalikkusele midagi enne, kui sellest on kõneldud organisatsiooni liikmetele. Oma töötajate ja liikmete, sisemiste sihtgruppide tähtsustamine või mittetähtsustamine peegeldab suhtumist töötajatesse. Töötajad on iga firma parimad saadikud, organisatsiooni liikmed on parimad organisatsiooni müügimehed ja imago kujundajad. Organisatsioonil tuleb oma töötajaid austada ning niipalju aega leiab igaüks, et panna informeeriv meil töötajale teele. Välimised sihtgrupid- tarbijad: Enamasti ei hinnata tarbijaid mitte esimese tähtsusega sihtgrupiks. Ometi on kliendid need, kes kaasaegses käsitluses määravad ära organisatsiooni arengu. AHHAA keskuse jaoks on ka tarbijad ehk välimised sihtrühmad ka väga olulise tähtsusega pärast AHHAA töötajaid. Kõige tähtsamad sidusgrupid AHHAA jaoks: Arvamusliidrid: Viimase 10 aasta jooksul on hakatud arvamusliidreid pidama üheks olulisemaks sihtgrupiks (Dolphin, 2001). AHHAA keskusel tuleb välja selgitada 11
  • 12. arvamusliidrid ning nende huvid ja arvamused, et nende ootustele vastata ja arvamusliidreid omakorda mõjutada. Selleks tuleb teha aga palju uuringuid, et selle sidusgrupini jõuda- samas see on seda väärt. Meedia: Meedia ei ole kõige olulisem sihtgrupp, kuid meedia kaudu saab kõnelda teiste sihtgruppidega, meedia võimendab või ei võimenda organisatsiooni sõnumit, meedia mõjutab avalikku arvamust. Miks on sidusgrupid tähtsad? 1. Et saavutada organisatsiooni tulemusi 2. Et ennustada paremini keskkonnamuutusi 3. Et saavutada edukam innovaatsioon 4. Et saavutada suurem usaldus sihtgruppides 5. Et suurendada organisatsioonilist paindlikkust muutustega paremini kohanemiseks AHHAA teaduskeskus sõltub nendest kui ressursside pakkujatest ja kui teenuste tarbijatest ning neid tuleb arvestada. AHHAA teaduskeskuse tarbijaturu kirjeldus: AHHAA teaduskeskuse turg on heterogeenne ehk koosneb erineva vajadustega tarbijatest. Kõige rohkem on keskusele toonud sisse perioodil 04.04.09-06.03.2010 pered (inimesi on käinud selle piletiga 9270), täispileti ostjad (7229), sooduspileti ostjad (6967) ja grupipileti ostjad 5948. Inimeste arv on saadud kassast. Turu segmenteerimine (Vihalem, 2008): 1) Suurkliendid- vähesed kliendid 20% ostjatest, kes tarbivad 80% teenustest- pered! 2) Keskmised kliendid- rohkearvuline kliendirühm, kes toob firmasse keskmine käibemaht- koolid ja grupid, sünnipäevapidajad ja firmaürituste korraldajad 3) Väikekliendid- suurim kliendikogum, kes ostab aeg- ajalt väikeses koguses- täispileti ja sooduspileti ostjad 12
  • 13. 4) Potentsiaalsed kliendid- lootustandvad tulevased ostjad- turistid! Üliõpilased, Lasteaialapsed, pensionärid, väljasõitude tellijad. Pered: Tüüpiline pere, kes Tartu AHHAA teaduskeskuses käib: • 3-4 inimest • käib siin enamasti laupäeviti- pühapäeviti, natuke vähem reedeti. • Geograafiline asukoht: tartu inimesed, eestlased enamus. • Veedavad vaba aega perega, muidu on karjäärihuvi ja tööelu nädala sees vanematel • Saavad infot kõige paremini internetist, tv-st ja sõpradelt/tuttavatelt (kanali analüüsi tulemuste põhjal) • Kõige rohkem erinevatele küsitlustele vastavad just naised, kes on umbes 27 aastased ning lapsed, kes käivad keskkoolis. Nende arvates võiks olla keskuses tegevusi rohkem, et siin tihemini käia. Perekonna korral võib eristada viit rolli, mida täidetakse toote ostuprotsessi juures. Nende teadmine aitab paremini tooteid reklaamida ja müüa. Sama isik võib täita ostuprotsessis enam kui üht rolli. Nimetatud rollid on: 1. Algataja - isik, kes esimesena teeb ettepaneku osta mingi toode. LAPSED 2. Mõjutaja - isik, kes otseselt või kaudselt mõjutab lõppotsust.ISA 3. Otsustaja - isik, kes võtab vastu ostuotsuse või selle üksikud osad, kes määrab, kas, mida, millal ja kust osta ning kuidas tasuda. EMA JA ISA 4. Ostja - isik, kes sooritab ostu.ISA 5. Kasutaja - isik, kes kasutab ostetud toodet. TERVE PERE Grupid: • 40.- pileti ostvaid gruppe kõige rohkem iga kuu. 13
  • 14. • Kõige enam on ostetud grupipileteid reedeti ja kolmapäeviti, siis ka neljapäeviti ja teisipäeviti päris palju. • Lasteaiagruppe käib väga vähe. • Päris palju käib puudega inimesi keskuses. • Enamus gruppe on algkoolist kuni 8 klass, lisaks sellele peavad ka täiskasvanud siin firmapidusid/jõulupidusid palju. • Kõige rohkem tellivad grupiüritusi eraisikud sünnipäevadeks oma lastele või siis koolid. Potentsiaalsed kliendid, kellele võiks veel rohkem tähelepanu pöörata: Lasteaiad Hästi vähe käib lasteaedu, neile on tehtud eraldi soodne Mirjami pakett, kuid tuleks teha veel uusi kampaaniaid ja leida veel teavitusmeetodeid neile, et neid rohkem keskusesse meelitada. Lisaks lasteaedadele tuleks keskenduda veel sünnipäeva- ja firmapidude korraldajatele, kui uutele potentsiaalsetele klientidele. Õpetajad Lisaks sellele võiks korraldada õpetajakoolitusi, et õpetajad oskaksid oma õpilasi interaktiivse meetodi juurde suunata, et uusi teadmisi ammutada põneval viisil. Tihtipeale on õpetajatel infopuudus sellistest võimalustest ning tuleks neid suunata, et AHHAA täidaks oma missiooni veel edukamalt. Puudega- ja lastekodulapsed Puudega- ja lastekodulastele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuna see läheb AHHAA teaduskeskuse identiteediga kokku ning pakub ka võimalusi väiksemate võimalustega lastel end arendada ja rohkem teada saada. AHHAA teaduskeskus on olnud väga paindlik ning alati lasnud neid tasuta sisse, mis on väga positiivne. Üksikute piletite ostjad Eestis on hetkel tendetnt, et pensionäride osatähtsus tõuseb ja väheneb töövõimelise elanikkonna arv. 26,5% elanikest on pensionärid. Ülikoolis õppijate arv on vähenenud 1000 14
  • 15. inimese võrra. Üldhariduskoolides õppijate arv on vähenenud 8,1%-lt 5,5%ni (Kalvik, 2006). Seega tuleks tähelepanu pöörata ka pensionäridele rõhutades elukestvat õpet. Pensionärid on üheks potentsiaalseks sihtgrupiks keskusele tulevikus. Turistid Tuginen turistide kirjeldamisel AHHAA 2006. Aasta majandusaruandele. AHHAA teaduskeskus eristub teistest turismiobjektidest ning pakuv tänu omapärasusele ja uudsele vaatenurgale kindlasti palju ka turistidele. Üha rohkem on maailmaturismipildil järgmisi trende: rohkem on individuaalturiste, kes on haritud ja kogenud puhkajad, kellel on spetsiaalhuvid ja kes huvituvad uut tüüpi puhkusest: meelelahutus, põnevus ja haridus. Turgude lõikes on kasvanud Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt tulev turistide arv. Eestis reisivad eestlased rohkem kui mitte-eestlased, üldjuhul on reisijad suurema sissetulekuga, nooremad ja kõrgema haridusega. Praegu on AHHAA teaduskeskuse külastajatest umbes 90% inimestest eestlased, kuid tulevikus peaks olema AHHAA külastajatest 70% eestlased ja umbes 30% turistid. Enamus külastajatest elab just Tartu ja Lõuna- Eesti piirkonnas. Olulisim välissihtturg on Soome: seal olevad teaduskeksused on moodsad ja tuntud ning tänu sellele loodetakse neid ka Eesti teaduskeskustesse meelitada. Eesmärgiks on motiveerida peresid ja gruppe AHHAA-s aega veetma, kes on tulnud natuke pikemaks puhkuseks Eestisse. Lätis ja Venemaal teaduskeskusi hetkel veel ei ole ning nendes piirkondades tuleks keskenduda teaduskeskus AHHAA tutvustamisega ning huviäratamisega. Sihtgrupiks on samuti peredega puhkajad ja õpilasgrupid. Venemaalt on esimesteks tutvustamispiirkondadeks parimad just Pihkva oblasti piirkond, Peterburg ja Moskva. Lisaks sellele on heaks välissihtgrupiks ka sakslased. Üldjuhul on Eestisse reisivad sakslased kõrgema hariduse ja sissetulekuga. Arvamusküsitlustest on selgunud, et enamus sakslastest sooviks külastada Eestit koos perega. AHHAA keskusesse meelitamisks võiks nende puhul appelleerida just huvi tekitamisele sakslaste esivanemate kodumaa vastu. Lisaks sellele oleks välissihtturuks kindlasti ka erinevad Põhja- ja Baltimaad ning Kesk- ja Lõunaeuroopa riigid. 15
  • 16. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et 2004. Aastal tehtud uuringu järgi kasutavad Eestisse tulijad kõige enam maanteetransporti ning ülejääänud jagunevad lennu- ja meretranspordi vahel. See on tähtis, kuna tuleb teada, kuidas turiste AHHAA teaduskeskusest teavitada ning kus oleks kõige otstarbekam keskust reklaamida. Pisike uuring: Lisaks sellele viisin läbi ka koolivaheajavoldikute kampaania(22.03-28.03.2010), tehes koostööd Anneka noortekeskuse noorsootöötaja spetsialisti Reet Lullaga. Tegemist oli lõbusa mäguga, mille kohta saab informatsiooni lisa nr 2 all. Sellest kampaaniast selgus ka, et poisse käib kõvasti rohkem keskuses kui tüdrukuid (kleepsude jagamise järgi). See on aga vaid väike uuring näituse "Ahhaa, 112!" põhjal ning seda tuleks edaspidi kindlasti põhjalikumalt uurida. Mida edasi teha? Pärast siht- ja sidusgruppide määratlemist tuleb: • välja selgitada, millest siht- ja sidusgrupid on huvitatud ning mida nad ootavad AHHAA- lt. • välja selgitada, kui kriitilise tähtsusega on iga siht- ja sidusgrupp organisatsiooni otsustele ja tegevusele • siis määrata, kuidas juhtida suhteid nende gruppidega. Otsus sõltub üldjuhul sellest, kui kriitilise tähtsusega on grupp AHHAA jaoks ja kui ebakindel on keskkond. 3) AHHAA identiteet Visuaalne identiteet Brändi identiteet ja selle tähtsus Siin alateema all kirjeldan hetkel olevat tegelikku AHHAA identiteeti ning tulevikus soovitud identiteeti AHHAA teaduskeskuse näol. Keskendun peamiselt visuaalse identiteedi kirjeldamisele. Identiteet on, kuidas käitumine ja sümbolid edastavad brändi olemust (Olins, 1978-79). Brändi identiteedi kommunikatsioonis kasutatakse erinevaid sümboleid, mis peaksid 16
  • 17. jutustama organisatsiooni lugu ning milleks on nimi, logo, värvid, vormiriided, sisekujundus ja palju muud (Dolphin, 2001). Visuaalne identiteet on tähtis, et inimestel tekiks AHHAA teaduskeskusega rohkem seosid, et AHHAA märke ja sümboleid tuntaks ära ning tuletaks inimestele keskust meelde jms. Tegelik identiteet: o Nimi: SA Teaduskeskus AHHAA o Logo: Logo koosneb nii sõnamärgist kui ka sümbolist. Teaduskeskuse nimi valiti välja konkursi raames 1998. aastal ning valituks osutus just avastust-imestust väljendava hüüde tõttu, mis haakub väga hästi nende tegevusega (Ottas, 1998). Seega on brändi nimi tähenduslik ja kannab endas brändiga seotud inimestele olulisi väärtusi, samuti on lihtne, meeldejääv ja positiivne. Reklaamides ei kasutata sõnamärke, vaid sümbolit, mille alla on trükitähtedega kirjutatud AHHAA. Sellega on muudetud logo kompaktsemaks ning kergemini kasutatavamaks erinevatel identiteedikandjatel (pilt nr. 1). Lisaks on välja jäetud tähistaevas. Läbivate värvidena kasutatakse nii logos, kodulehel kui ka näitusesaalides tumesinise ja hõbedase kooslust. Töötajate ruumides ja riidetel, plakatitel ja vaipadel on kasutatud palju ka oranži. Värvid sinine ja hõbe valiti Tartu Ülikooli järgides, oli ometi tegemist tollal Ülikooli Teaduskeskusega. Tiiu Sild tegi logo ise, konsulteerides ka ühe reklaamibürooga ning professor Kikasega. Alguses seoti brändi tulevik teletorniga ja kujutati logol Põhjanaela, mis on seal tänaseni. Logo kujutab ühtalsi ka ruumilist püramiidi ülevalt vaates. Lisaks sellele on logosse peidetud ka AHHAA nimi. Juhataja leiab, et logo saab kasutada paljudes kohtades, is on logo puhul kindlasti väga oluline. Nime jaoks tehti avalik konkurss. Nimeks valiti aga teise koha saanud nimi. Pilt nr 1: 17
  • 18. AHHAA teaduskeskusel on puudu kindel tunnusmuusika, tegelased ja tunnuslause. Kodulehel küll siblivad ringi silmakesed, kuid jääb selgusetuks, kas need on maskotid või on neil mõni muu eesmärk. Kasutatakse küll kindlaid kirjastiile, kuid neid on korraga kodulehte vaadates liiga palju muutes selle kirjuks. Sotsiokultuuriline lähenemine Logo kujutab endast tähistaevas paiknevat suurt Põhjanaela, mis aitab leida teed, nagu seda teeb ka teaduskeskus AHHAA enda ettevõtmistes, tuues inimesteni teadust. Selle kõrval olev Teaduskeskus AHHAA kastike, mis kujutab nagu arvutisüsteemis kuvatud pealkirja ja omistab talle tehnika omadused juurde. Värvidest on kasutatud tumesinist taevavärvi, justkui kosmost - pisut sünge, kuid tähtede poolt valgustatud. Tehniline lähenemine Sümboli ehk põhjanaela saab kasutada erinevatel taustadel, kuid sõnamärgi AHHAA kasutamine ei ole võimalik heledal tasutal valgete tähtede tõttu. See võib olla ka põhjus, miks reklaamplakatitel on esitatud logo ainult sümbolina. Eraldi kasutatakse AHHAA 4D kino logo (pilt nr 2), mis näeb välja väga atraktiivne ning noortepärane. Pilt nr 2: 18
  • 19. Soovitud identiteet Nimi: Nime AHHAA puhul tekib küsitavus, kuidas seda nime saab kasutada välismaal tegutsedes arvestades teaduskeskuse laienemise plaane, mis on seotud uue maja ehitusega. Selle tähendust ja väärtust on raske üle kanda teistesse kultuuridesse ja keeltesse, kuna logo on suurte tähtedega ning seda peetakse tihti akronüümiks. Väga soovituslik oleks võtta kasutusele ka tunnuslause, et brändi identiteeti veel tugevndada. Logo: Sotsiokultuurilise lähenemise poolest läheb AHHAA logo kokku brändi kommunikatsiooni ja identiteediga. Inimesed aga üldjuhul ei tea logo tähendust ning sümboleid, mis selle sisse on nö peidetud. Seetõttu ei teki neil ka logo nägemisega seoseid AHHAA teaduskeskusega ning kuna teaduskeskuse peamine eesmärk on noorte hulgas keskuse vastu huvi tekitada, siis peaks olema ka logo ja visuaalne identiteet noortepärane, huvitekitav ning meeldejääv. Soovitaksin võtta kasutusse uue logo, kuid seniks kasutada AHHAA senist logo võimalikult atraktiivsel ja innovaatilisel kujul. Üheks ideeks on kasutada ka kodulehel olevat liikuvat AHHAA teaduskeskuse logo sinisel taustal (pilt nr 3), mis sobib eriti hästi uues meedias kasutamiseks. AHHAA teaduskeskuse brändi identiteedi ja kommunikatsiooniga lähevad kokku just innovatiivsed lähenemised ning liikuv logo. Pilt nr 3: 4d kino logole on kogemata sattunud väikesete tähtedega sõna AHHAA. Selle vea peaks parandama. Lisaks sellele tuleks ka kõikidele töötajatele seletada AHHAA ja Ahhaa sõnade vahet ning nende kasutamistingimusi. Kodulehel võiks olla võimalusel ka AHHAA 4D logo liikuval kujul. 19
  • 20. Sümbol: Teaduskeskusel on väga huvitavad liikuvad silmakesed, mis muudavad kodulehe väga huvitavaks. Lisaks on heaks ideeks silmamotiivi kasutamiselevõtmine maskotina või AHHAA tunnusena, mida saaks igal pool kasutada. Silmamotiiv läheb kokku AHHAA teaduskeskusega tähendades teadlikkust, tulevikku suunatust, tarkust, millegi uue avastamist, võimet näha midagi, mida teised ei näe jne. Sisekomunikatsioon Viisin läbi ka sisekommunikatsiooni uuringu kõikide Tartu AHHAA teadukeskuse töötajatega. Küsimustik oli anonüümne ning tulemusi analüüsisin jagades inimesed kolme gruppi: meistrid, saali/kinotöötajad/kassa ning kontor. Miks on tähtis? Hea sisekommunikatsioon on ettevõtte üheks alustalaks ning ka siht- ja sidusgruppide teema all on kirja pandud seletus, miks on just sisetöötajad nii olulised. Auditi tulemused Tulemustest tuli välja, et kõige suuremad probleemid on infoliikumisega erinevate üksuste vahel. Kõige korrapäratumaks hinnati just giidide ja kassa suhtlemist kontoritöötajatega kõikide gruppide poolt. Kontoritöötajad ja meistrid olid suhteliselt rahulolevad. Kõige rahulolematud olid just saali-, kino- ja kassatöötajate. Nende suurimad rõõmud enda hinnangul: • Organisatsioon on väga prestiizikas • Palgad on head • Ei esine rangeid alluvussuhteid • Infovahetusvõimaluste puudust ei ole • väga huvitav töökeskkond 20
  • 21. Nende suurimad mured enda hinnangul: • Pole edutamisvõimalusi • Ei teata organisatsiooni eesmärke ning seda, mis parasjagu organisatsioonis toimub ja mille poole püüeldakse • Ei teata, kelle poole mure korral pöörduda ning kellelt nõu küsida • Ei teata, kuidas nende tööd hinnatakse ning kas nende tööga ollakse rahul või kas midagi tuleks parandada • Kurdetakse ebamääraste käskude üle ja selle üle, et töötajad ei anna infot edasi • Giidid tahaksid oma ideid välja pakkuda, kuid ei teata kellele ning ei usuta, et nende arvamust kuulda võetakse. Üldised tulemused Üleüldiselt hinnatakse info liikumist just ülalt-alla konarlikuks ning inimesed sooviksid teada enda täpseid tööülesandeid, alluvussuhteid, organisatsioonis toimuvat ning AHHAA teaduskeskuse eesmärke. Lisaks sellele tuli sisekommunikatsiooni auditist selgelt välja, et oma rahulolematust ei julgeta väljendada ning paljud ei julge ka teiste inimeste abiga otsida neile huvipakkuvaid ning töögaseonduvaid probleemide lahendusi. Inimestevahelised suhted võiksid olla paremad. Paljud töötajad peavad erinevatesse inimestesse suhtumist organisatsioonis ebavõrdseks, mis võib olla ka mõningate halbade suhete põhjuseks. Mida ette võtta? • Inimesed kaebavad halva infovahetuse üle ning seda teevad kõik grupid- tuleks sellele tähelepanu juhtida, kuna ainult töötajad ise saavad infot edasi anda. Uuringust selgus ka, et enamus töötajatest kasutab väga tihti e-maili ning see oleks ka ideaalseks teavitusviisiks, mida tuleks rohkem kasutada. • Tähelepanu võiks pöörata kindlasti väärarusaamadele, mis on arvatavasti inimestel tekkinud teadmatusest ja infopuudusest. Kõiki töötajaid võiks teavitada rohkem, mille eest keegi palka saab ning kui palju vaeva näeb, et AHHAA teaduskeskus oma eesmärkidele 21
  • 22. lähemale jõuaks. Inimestele meeldib võrdne kohtlemine, selgus ja ausus. Tegelikult on kõikidel väga head töötingimused ja väga huvitav töö, neile peaks vaid selgitama rohkem, kuhu poole püüeldakse ning kui head võimalused neil organisatsioonis on. • Võiks lisaks külalisteraamatule ka saalitöötajate heade ideede ja murede raamatu teha, millele ka lahendust otsitakse, koosolekul arutatakse ning tagasisidet antakse. Giididel on kõige rohkem kokkupuudet igapäevakülastajatega ning neil on ka väga huvitavaid ideid. Parimaid ideid võiks ka premeerida ning ideede väljakäiatele tunnustust avaldada. • Paljud töötajatest sooviksid rohkem ka regulaarselt toimuvaid koosolekuid, mis aitaksid infolevikule kõvasti kaasa ning mille abil lahendatakse ka rohkem igapäevaprobleeme ning mil on võimalik nõu küsida ja oma arvamust avaldada. • Üheks heaks ideeks pakuksin välja ka arenguvestlused kõikide töötajatega eraldi- näiteks kuskil koosviibimistel väljaspool organistasiooni, kus kõikide töötajatega arutatakse nende murede ja rõõmude üle. See võtab aega, kuid paar korda aastas oleks see aeg kuskilt väga kasulik leida. Lisaks sellele käisin ka organisatsiooni koosolekutel ise, mida hindan suurepärasteks. Need olid väga sõbralikus õhkkonnas, väga informatiivsed ja töötajaid meeskonnaks ühendav. Lisas number kolme all on ka sisekommunikatsiooni küsimustik, mille töötajatega läbi viisin. Vaatlus kommunikatsioonist Viibisin praktika ajal väga palju AHHAA teaduskeskuses ning ka koosolekutel. Koosolekud ja muud koosviibimised jätsid mulle väga hea mulje. Koosolekud olid kollektiivitunnet tekitavad, informatsioonilevikut soodustavad ning väga hea õhkkonnaga. Lisaks sellele jäi töötajatest väga hea mulje, kuna kõik olid väga abivalmid ja sõbralikud. Kui sisekommunikatsiooni peatükis hinnatakse suhteliselt negatiivselt kõike, siis tegelikult on teaduskeskuses väga meeldiv olla ning inimestevahelised konfliktid on igal pool, mis aga ei tähenda, et AHHAA teaduskeskus ei ole üks meeldiv ja innustav koht töötamiseks. Praktikal olles esitasin kaks ettekannet, mis on toodud lisa nr. 9. All. 4) AHHAA imago 22
  • 23. Identiteet on, kuidas ennast näidatakse, imago on, kuidas organisatsiooni nähakse (Marguiles, 1997). Positiivne imago ja maine põhinevad organisatsiooni identiteedil. Imago on oluline, imago näitab, kuidas inimesed tunnetavad organisatsiooni, milliseid tundeid organisatsioon neis äratab. Imago kujuneb identiteedi ja kommunikatsiooni ja kogemuse tulemusel. Organisatsioonikommunikatsioon saab imagot parandada, kuid ei loo seda. Imago on oluline, kui sihtgruppidel puudub selge imago organisatsioonist, ei oska nad temaga suhelda, nad ei oska arvata, mis kasu sellest organisatsioonist neile võiks olla. (Dolphin, 2001) Selle alapealkirja eesmärgiks on võrrelda AHHAA teaduskeskuse poolt loodud ja meedias olevat lugu, anda soovitusi ning tuua välja valupunktid, millele AHHAA teaduskeskus peaks tähelepanu tulevikus pöörama. Kindlasti on väga palju AHHAA teaduskeskusel ka psikliente ja inimesi, kelle arvates on AHHAA imago väga positiivne, kuid selle töö eesmärgiks oleks tuua välja just nende inimeste arvamus, kes sellega nii väga ei nõustu. Imago meediat analüüsides Analüüsisin Eesti Päevalehe ja Postimehe artikleid, mis on kirjutatud teaduskeskus AHHAA kohta. Üldiselt kajaatab meedia AHHAA keskust, kas neutraalselt või positiivselt. Negatiivsete artiklitega pole veel kokku puutunud. Põhjus võib olla selles, et tegelikult ongi tegu igati positiivse projektiga, mis panustab Eesti ühiskonda ja arendab teadust. Negatiivseks pooleks tooksin selle, et artikleid on üsna vähe ning üldjuhul räägitakse finantsilisest poolest ja ei puudutata sisulist teemat, et miks AHHAA teaduskeskus on nii lahe ja mille pärast keskusesse tuleks inimestel tulla. On küll näituste tutvustused, kus seda on kajastatud, kuid muid seesuguseid artikleid on vähe. Lisas toon ära ka päevale analüüsitud artiklid pikemalt. Iavatar ehk imago interneti põhjal Kui trükkida Google otsingusse sisse AHHAA teaduskeskus, ilmub esimesena muidugi AHHAA kodulehekülg, mis jätab meie arvates külastajatele väga teadusliku, kosmoseliku, mõneti salapärase mulje. See, et koduleheküljel olevaid kastikesi saab liigutada, mõjub innovaatilise ja huvitavana. Kodulehel kasutatud värvid tumesinine ja hõbedane peegeldavad teaduskeskuse olemust. Koduleheküljel on kogu info näituste, 4D kino ja muu keskusega seonduva kohta. 23
  • 24. Kodulehel siblivad ringi silmakesed, kuid jääb selgusetuks, kas need on maskotid või on neil mõni muu eesmärk. Kasutatakse küll kindlaid kirjastiile, kuid neid on korraga kodulehte vaadates liiga palju muutes selle kirjuks ning raskesti arusaadavaks. Samuti leiab internetist AHHAA konto leheküljel www.in.ee, kus on ennast sisse seadnud ettevõtted, kes väärtustavad uuenduslikke ideid ja soovivaid neid ellu viia. AHHAA olemine antud lehel seondab keskuse sõnaga INFOTAINMENT, pakkudes meelelahutust, põnevat tegevust, edukaks ettevõtjaks saamise võimalust, teadust ja mõnusat ajaviidet (2010, hetkel minu poolt loodud). Oma konto on AHHAA-l ka portaalis wikipedia.org. Kuid antud lehekülg on poolik ja jätab AHHAA-st küllatki segase mulje ning ei paku inimestele täit arusaama teaduskeskuse olemusest. Rõhutatakse teaduse tutvustamisele ja käed külge meetodile. Blogidest leiab postituse AHHAA kohta näiteks füüsikat tutvustavalt leheküljelt www.fyysika.ee/wordpress, kus antakse keskusele oma lugupidamine kordaminekutes ning oma positsiooni leidmises akadeemilises kogukonnas. Postitus oli ka lasteaed Midrimaailm koduleheküljel, kus oldi laste tegemistest AHHAA-s vaimustuses ning soovitati ka teistel keskust külastada. Väga põhjaliku postituse võis leida ka leheküljelt trullablogi.blogspot.com, kus räägiti elamustest AHHAA 4D kinos, taaskord soovitati seda ka teistel külastada, miinusena tooodi välja vaid kõrge piletihind. Küllaltki kriitilise postituse võis leida naistekas.delfi.ee foorumist, kus üks Tallinnas asuvat keskust külastanud naine oli äärmisel pettunud ja nimetas keskuse külastamist 80 krooni raiskamiseks, pooled atraktsioonid ei olevat töötanud ning ka lapsed keskuses olevat lausa laps- metslased. Samas foorumis toodi ka välja Tallinna ja Tartu keskuse suure erinevuse. Ühele külastajale tundus, et Tallinnasse on toodud vaid katkised ja vanad atraktsioonid, mis Tartust üle jäänud ja enam ei kõlba. Kuid ka antud postitustele on n.ö vastukaja positiivsete postituste näol. Samas foorumis oli ka postitus AHHAA 4D kino kohta, mida üldjoontes vaid kiideti. Kino soovitatakse ka perekool.ee foorumis. Ülejäänud info, mis internetis AHHAA kohta leida võis, moodustasid artiklid AHHAA ürituste ja toimetuste kohta. Huvitav on, et keskusega seotud artiklitel ei ole väga palju kommentaare. Üldjoontes oli tegu kommentaaridega, kus keskuse tegemisi kiidetakse. Nt 24
  • 25. öeldes, et oh, sinna kindlasti lähen või siis kiites, et tegu on hea uudisega, kui midagi uut toimub. Kuid on ka negatiivse sisuga kommentaare. Artikli juures, mis kirjeldab AHHAA keskuse uue maja ehitust ning mille kõrval on kujutatud uut hoonet, võrreldakse hoone ehitust moslemi hoone ning raha tuulde viskamisega. Eespool analüüsitud kolmel artiklil oli kokku neli kommentaari. Artiklil, millest oli juttu AHHAA keskusele raha eraldamiseks oli kommenteeritud pigem poliitilise nurga alt, kommenteerides erakondi raha raiskamises. Kui panna Google otsingusse AHHAA keskus piltide põhjal, siis saab päris hea ülevaate keskusest. On näha pilte nii uuest majast, ürituste plakatitest kui ka tegemistest endast. AHHAA keskusest jääb artiklite puhul küllaltki positiivne mulje. Selline mulje jääb ka AHHAA enda poolt loodud materjalidest internetis, mis toetavad teadust ja innovaatilisust. Ka vähesed kommentaarid kommentaariumides on üldiselt positiivse tonaalsusega, üldmuljet rikuvad vaid mõned kriitilised ütlused, mis aga enamjaolt ei puutu teemasse. Kui artiklite all kommentaare väga palju pole, siis erinevate inimeste poolt loodud postitustes (blogides, foorumites) on kommentaare ja erinevaid arvamusi juba rohkem. Kui ajalehed räägivad pigem n.ö poliitilisest ja rahalisest poolest, siis inimeste enda loodud tekstid põhinevad enda kogemustel ja arvamustel. Nendest on inimestel ka omavahel rohkem rääkida Põhilise erinevusena võibki välja tuua, et kui artiklites kajastub AHHAA pigem raha, rahastamise ja näituste lühiülevaadete ja kuupäevade välja toomisega, siis blogides ja foorumites tuleb välja kõik see, mis keskuses teha saab ning kuidas see inimestele peale läheb. Selleläbi on meedia loonud AHHAA-st küllaltki n.ö kuiva mulje, siis blogides ja foorumites tuleb AHHAA loole elu ja emotsioonid sisse. Soovitused: 1) AHHAA keskuse tutvustus portaalis wikipedia.org korda teha, kuna see on tänapäeval väga oluline koht infootsinguteks. 2) Soovitan kasutusele võtta kindla tunnuslause, tegelased ja tunnusmuusika. Eelnevalt nimetatu leidmiseks soovitan läbi viia konkursi, mis keskust veel omakorda reklaamib. Tegelaseks on kindlasti üks parimaks silmamotiiv. 25
  • 26. 3) Minemaks välismaistele turgudele soovitan kasutusele võtta ka inglise keelse nimetuse või tunnuslause, mis selgitaks AHHAA tähenduse. 4) Oluline oleks muuta brändi arhitektuur inimestele arusaadavaks. Seda saaks teha kodulehekülje abil, mis tuleks muuta lihtsamaks, samuti tuleks selgelt esitada ja omavahel eristada pakutavad teenused. 5) Luua keskuse poolt ise blogi, kus rääkida enda tegemistest ja uudistest. Blogist saavad inimesed kogemuse ja arvamuse n.ö inimlikumast vaatenurgast Blogi kaudu saab edasi anda keskuse identiteeti. Praktika käigus tegin ka uude meediasse kontosid AHHAA nimel ning täiendasin ka facebooki kontot natuke. Kahjuks jäi sellega suurem arendamine pooleli, kuna praktika kestus oli piisavalt lühike. Vt. ka lisa nr 11. alla. Imago vaatluse ja prooviostude põhjal Lisaks sellele korraldasin AHHAA teaduskeskuses kolme nädala jooksul nö proovioste koos Tartu Ülikooli tudengitega, kelle abil analüüsime AHHAA giidide tööd ja viisime läbi ka analüüse ja uuringuid, mida arvatakse AHHAA teaduskeskuse voldikutest, eksponaatidest, kujundusest, üldmuljest AHHAA näitusel "Ahhaa,112!" ja peauksest, mis kutsub külastajaid näitusele. Lisan siia rubriiki ka kommentaarid internetikeskkonnast. Töö lisas nr 5 all on ka näidisküsitlus, mille korraldasime ja mille vastajate hulk on väga väike. Tulemused: 1) Pilt AHHAA teaduskeskuse uksest oli väga kutsuv ning mustal taustal keskuse värvid sobivad inimeste arvates väga hästi (lisas nr 6) 2) Mõned inimesed mainisid, et nendel on olnud giid, kelle juttu ei kuule väga hästi, mis kahandab kindlasti huvi eksponaatide vastu. 3) Paljudele meeldis varem kasutuses olev AHHAA 4D voldik, kuna see on innovatiivne ja läheb AHHAA teaduskeskusega kokku. Oranzid AHHAA teaduskeskuse voldikud võiksid välja näha natuke uuenduslikumad inimeste arvates (lisas nr 7). 26
  • 27. 4) Mõnedele inimestest on vastumeelsed lisatasud mõnede asjade jaoks, kui on juba pilet teaduskeskusesse ostetud. 5) Mõnede arvates peaksid giidid olea natuke aktiivsemad ning ise inimeste juurde rohkem tulema, kuna üksi on inimeste arvates näitusel suhteliselt vähe teha. 6) Paljud arvavad, et kuulutama peaks tasuta demode toimumist rohkem. 7) Arvatakse ka, et rohkem peaks olema eksponaatide juures selgitavaid silte ning näitusel võiks olla ka inimestele sildid, et küsige giididelt infot juurde, et julgustada ka inimesi ise küsima 8) Lisaks sellele arvavad näitusekülastajad, et võiks olla piletiga kaasas väike leht, mida on võimalik näitusel vaadata, kuna kui ilma giidite liikuda näitusel, siis paljusid asju ei teatagi. 9) Peaks olema kodulehel ka infot rohkem või kuskil näitust külastades võiks hakata silma silt, et mida on võimalik AHHAA-st tellida ning ka seda, et sünnipäevi ja pidusid saab korraldada. 10) Paljud arvasid, et mälumängus ja ka kiirusemängus võiks olla ka edetabel või mingi info, et kui palju punkte tavaliselt saadakse ning võrdlus teistega. 11) Mõned kliendid märkasid ka eksponaatidel tolmu, kuid see võis olla ka ajutine. Tahaksin tähelepanu jutida, et positiivsest tarbimiskogemusest räägib Eesti elanik keskmiselt 4,1 sõbrale-tuttavale, negatiivsest kogemusest 4,8-le (Eensalu, 2009). Seega peaks vältima võimalikult ka pisivigade tekkimist keskuses, et kaitsta AHHAA teaduskeskuse positiivset imagot. 6) Brändi kommunikatsioon Reklaamikanalid 27
  • 28. Siin kirjeldan reklaamikanaleid, et AHHAA tähtsaimatele sihtgruppideni infot anda ja infot neilt ka tagasisidena saada. AHHAA uuringud erinevatel näitustel ja üritustel: "Kust oled saanud infot AHHAA näituste kohta?" (andmed arhiivist- tegin analüüsi). 2006. uuring: internet, sõbrad, kool/ring, pere 2007. uuring: koduleht, sõbrad, pere, ajaleht Postimees 2009. uuring: lõunakeskust külastades, kanal 2 klipp, sõbrad tuttavad, koduleht, muu (reklaamita) Uuringute täpsed tulemused on toodud lisas number kaheksa all. Hetkeolukorda arvestades parimad kanalid (2010 märts): • Info giididele: Info uue näituse kohta, et giidid saaksid juba ka uut näitust reklaamida ning välja tuua, mis eksponaadid tulevad. • Plakatid: Lõunakeskusesse palju plakateid ja bännereid! Plakatid koolidesse, huviringidesse, noorteühendustesse, koostööpartnerite hoonetesse ja nende veebilehtedele kui võimalik. Soovituslikult plakatid ise üles panna, kuna tihti ei panda neid üles erinevate asutuste töötajate poolt. Giidid koostavad parima marsruudi ja kindla nimekirja, mille alusel plakateid jagatakse. • Tv: kanal 2 reklaamklipp (saadetesse pääsemine, et tutvustada uut näitust) • Uus meedia: Kodulehel kõikides keeltes info ja struktureeritud kujul, et leitaks üles. Erinevatele asutustele infokirja saatmine- ka neile, kes on juba sünnipäeva või pidu siin pidanud- võtta nende meiliaadressid. 28
  • 29. Kultuuriaken.tartu.ee Internetikeskkondadesse tasuta reklaam- orkut, facebook, twitter, rate.ee jms.- online- bännerid. • Tasuta lehed: Lehtedesse tasuline reklaam ei tasu end ära. Lehtedesse kirjutada artiklid koos piltidega ja saata lehtedele uudisena. Lehtedesse aint online tasub reklaam end ära. • Ajakirjad: Pere ja kodu oli väga hea reklaam näitusele "Ahhaa, 112!". Samas seda kanalit ei ole uuritud teaduskeskuse poolt, kuna sinna on vaid üks reklaam pandud. Tulevikus kanalivaliku põhjendus: 19.06.2008 on Külli Esko, TNS Emori projektijuht, kirjutanud prognoosidest reklaamiturul, pealkirjaga "Internetireklaamiturg möödub kiirtempos konkurentidest". Selle põhjal on 2007. Aastal 1500 suurimast reklaamijast kasutanud internetti suuremal või vähemal määral reklaamiväljundina 668 ehk 45 protsenti. Maailma mastaabis ennustati interneti möödumist raadiost aastaks 2008, kuid see nihe jõudude vahekorras toimus juba aasta varem. Internetireklaami puhul nähakse uusi võimalusi online-videos, pikemas perspektiivis prognoositakse ka sotsiaalsetesse võrgustikesse suunatud reklaami arengut (http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1892&print=1). Emori tulevikuprognooside ja AHHAA teaduskeskuses erinevate kanalianalüüside tulemusel on tulevikus teaduskeskusele parimad järgnevad reklaamikanalid: Parimad kanalid reklaamimiseks tulevikus: 1) Internet: Internetilehed- facebook, orkut, twitter, in.ee, erinevad foorumid jne. Tuleks kindlasti keskenduda sotsiaalsetes keskkondades enda reklaamimise ning aktiivse tagasiside süsteemi loomisele inimestelt. AHHAA teaduskeskuse koduleht tuleb muuta struktureerituks ning interaktiivseks. Lisaks sellele reklaam ka kultuuriaken.tartu.ee, kuhu on püsivalt infot AHHAA teaduskeskus ka panustanud. 29
  • 30. Lisaks sellele tuleb keskenduda ka AHHAA heale imagole ning muuta ahhaa.ee koduleht google-is, wikipedias, youtube-is jne esimesena ja õige informatsioonisisaldusega leitavateks lehtedeks. 2) Näituse pileti tagaküljel võiks olla ka www.ahhaa.ee reklaam ning näiteks ka viide, mida seal teha saab. 3) Kindlasti tuleks luua ka kindel süsteem või meetod, kuidas giidid saaksid reklaamida külastajatele juba järgmist näitust. Praegu teavad giidid suhteliselt vähe järgmise näituse kohta, kuid mida varem teaksid nad ka eksponaatidest, seda paremini suudaksid nad ka järgmisele näitusele või siis tulevatele üritustele inimesi kutsuda. 4) Tartu tulevase maja hea asukoha tõttu on ka maja ise heaks reklaamiks. 5) Lehtedesse panna ainult uudisena artikleid, mis on tasuta, kuna see kanal ei ole tasuv AHHAA jaoks. Online ajalehtedesse- eriti postimees online´i- peaks reklaami tasuvust veel põhjalikualt uurima. 6) Paljud said infot just sõpradelt- tuttavatelt. Erinevatesse koolide, lasteaedade, noorsookeskustesse, koostööpartneritele ja oma püsiklientidele tuleks saata regulaarselt infot, et püsikliente tekiks rohkem. Heaks ideeks oleks sellise eksponaadi tegemine, nagu on näiteks Cinamoni kinos- inimesed saavd ise oma andmed sisse trükkida masinasse ning siis hiljem hakatakse neile igasugust infot saatma. 7) Kindlasti on heaks reklaamiks ka plakatid suurtes kaubanduskeskustes, bussides, tänavatel, pereajakirjades ja ka televiisoris uudistesaates (näiteks Kanal 2 reklaamklipp). 8) Hea ning suhteliselt soodne on ka raadioreklaam. 9) Turistidele tuleks teha suuremat reklaami just internetikeskkonda kasutades ning silmas pidades, et enamus tuleb maanteetranspordi abil Eestisse. Erinevatele sihtrühmadele keskendudes ja AHHAA teaduskeskuse ressursse arvestades tuleks teha veel uuringuid sihtrühma kohta ning erinevatele sihtgruppidele panna erinevatesse reklaamikanalitesse reklaam. Kindlasti on väga tasuv ka tasuta reklaam, millele tuleks suurt rõhku panna. Kodulehekülg: Viimase kahe aasta jooksul (2008 ja 2009) on projekti YOSCIWEB käigus uuritud parimaid viise teaduse populaarsemaks muutmiseks noorte seas interneti vahendeid kasutades. Uuritud 30
  • 31. on noorte suhtumist teadusesse ja nende interneti-kasutamise harjumusi seitsmes Euroopa riigis, sealhulgas ka Eestis. Sihtasutusest Noored Teaduses ja Ettevõtluses esindaja Eero Elenurm esitas Tallinna Ülikoolis projekti lõpptulemused kõikidele soovijatele 18.03.2010 (tulemused ja tema slaidshow on nüüdsest ka AHHAA arhiivis olemas). Selle seminari põhjal toon välja suurimad AHHAA kodulehe erinevused ja sarnasused teiste Eesti ja ka välismaisete teadust populariseerivate kodulehtedega. Veebikeskkonnad, mida teaduskeskus ise kasutab näitab selgelt ka seda, kui innovaatiline on keskus tegelikult ise. Kindlasti peaks välja arendaa ka strateegia, kuidas sihtgruppidega läbi kodulehe ka suhelda kahepoolselt (ehk saada ka tagasisidet enda info jagamise peale.) YOSCIWEB projektis uuriti vastuseid järgnevatele küsimustele: • Kuidas noored inimesed tajuvad teadlast? • Kuidas internetis luuakse teadlase kuvand? • Kuidas teadust interneti teel noortele köitvamaks muuta? Vastajateks olid 12-14 ja 15-17 aastased noored, kes olid grupeeritud sotsiaalmajandusliku staatuse ja soo järgi. Tulemustest tuli völja, et Eesti noored arvavad, et tüüpiline teadlane on Einstein. Lisaks sellele selgitati välja, et tundmatu materjali otsimiseks kasutatakse kõige enam google.com ja wikipedia.org lehekülge. Noored kasutavad ka väga palju sotsiaalvõrgustikke, millest tuntuimad on orkut.com, rate.ee, facebook.com. Selle uuringu järgi võrreldakse ahhaa.ee kodulehte teiste teadust populariseerivate lehekülgedega. Kodulehel väga hea: • Kodulehe nii on hästi meeldejääv • Lehelt saab infot, kellele see lehekülg on ning miks • Väga hästi on toodud välja ürituste sponsorid 31
  • 32. • Info on hästi esitatud nii grammatiliselt kui ka õigekirja silmas pidades- väga hea on lugeda infot • Tekst on kergestimõistetav kõigile, ei ole liiga lapsik ning ei ole ka ainult teadlastele kirjutatud (pole rasket sõnavara). • Väga head on lingid igal pool, kust leida lisainformatsiooni • Hea on see, et ei ole vilkuvaid reklaame kodulehel, mis häiriksid kasutajaid • Väga head on ka graafikud ja pildid, mis on silmapaistvad ja vaatama kutsuvad • Piltide kvaliteet on suhteliselt hea • Kasutatakse ka interneti erinevaid võimalusi ja ei näe välja leht nagu prinditud versioon- väga hea. • Kasutajal on väga kerge lehel liikuda • Materjal on ka hästi grupeeritud ning mõistetav tänu alapealkirjadele- lehel liikumiseks ei pea liiga palju meelde jätma ega teadma palju teadusest, et aru saada infost. • Logo on väga hästi märgatav • Noorte arvates on lehekülje väljanägemine hea • Jpm. Kodulehel tuleks tähelepanu pöörata järgnevatele aspektidele: • Tõlkida erinevatesse keeltesse täielikult koduleht. • Luua struktuur kodulehel selgemalt- tuleks näidata, mis on Tallinnas, mis Tartus ning lisaks sellele ka rubriigid muuta selgeks, et lehekülastajad teaksid, kus miski asub. Lehtedele võiks panna kindlad pealkirjad ning kindlate rubriikide ja pealkirjade all peaks olema loogilised seosed. • Tuleks kirjutada ka selgelt välja, et kes tegeleb kodulehega ning kellele on võimalik kirjutada arusaamatuste korral või anda soovitusi kodulehe põnevamaks muutmisel. 32
  • 33. Autor on tähtis ka selletõttu, et koolilapsed teaksid, kas see on teaduslik lehekülg või mitte. Üheks probleemiks kodulehega leiti ka, et pilku pealevisates ei saa inimesed aru, et tegemist on teadusliku lehega. Õpilastel võiks olla teadlastega suhtlemisvõimalus- näiteks võiks olla rubriik, kust saaks küsimusi esitada näiteks keemikutele ja muudele teadusetenduste läbiviijatele. Õpilastel võiks olla ka koht, kust saaks õppeprojektide kohta infot küsida teadlastelt. Eraldi rubriik võiks olla ka õpetajatele, et nemad oskaksid õpilasi ahhaa.ee kodulehele suunata, kuna sealt leiab illustratiivseid näiteid koolisõpitule. • Et lehekülge teadusekesksemaks muuta, tuleks ka teadussaavutuste ja teadus-uudiste rubriigi koostama või siis lisama linke igale poole, kust uudistega end kooskõlla saab viia. • Teiste lehtedega võrreldes on ahhaa.ee koduleht väga vähe interaktiivne. Puudub innovaatilisus. Kodulehele saab küll oma arvamust avaldada, kuid koht selleks on suhteliselt varjatud ning see näitab AHHAA teaduskeskuse väärtusi- ei hinnata tagasisidet kodulehe järgi piisavalt, kuigi tegelikult on tagasiside keskusele ju oluline. Koduleht ei näita, kus sotsiaalvõrgustikes on AHHAA foorumid ja ühendused, ei ole blogi ega ka wikipedia linki. Lisaks sellele peaks olema kodulehel rohkem värvikaid pilte ja multimeediat (mänge, videosid, helisid, multifilmid, populaarsete filmide seletused teaduslikult jne). Lehel võiks olla e-õppe võimalusi ja inimesi huvitavate teemadega mänge rohkem (näiteks inimene ise, tema võimed ja oskused jms teemad). • Lisaks sellele on hinnatud kodulehe väljanägemist rahuldavaks. • Andma peaks lehel ka globaalset infot, et ka turistidele muuta see leht atraktiivsemaks. • Uudistele võiks panna alla info, et kes selle on pannud ning millal. ’ • Võiks kirjas olla ka üldised kasutustingimused ning kordama kippuvate küsimuste rubriik. Lisaks sellele võiks olla lehel ka koht OTSI, et kergemini infot leida. • Kompaktset väljatrükiversiooni ei ole võimalik kodulehelt saada ning infot endale alla laadida on leheküljelt raske. Leht ei soosi kasutajate vahel suhtlemist. • Natuke liiga palju peab info leidmiseks kerima lehekülgedel- ka esilehel! • Sisukorras ei ole loetelu piisav. 33
  • 34. • Esilehel ei ole kõige olulisemat infot, mida kasutajal on vaja. • Ei saa luua endale kasutajat ahhaa.ee kodulehel. • Koduleht ei näita, miks teadus on Eesti ühiskonnale ja kogu maailmale vajalik. Lisaks sellele ei tutvusta koduleht õppimisvõialusi ning karjäärivõimalusi teaduse vallas. • Leht peaks olema kättesaadav ka otsingumootoreid kasutades- tuleks kasutada sõnu, mis otsingumootoritest inimesed kodulehele tooksid kergesti. Turunduskommunikatsioonivõtted Kasutusel olevad võtted: • AHHAA teaduskeskus mängib eesti keele võimalikkusega ning kirjapilt sõnadel on väga oluline. Nende kaubamärgiks on suurte tähtedega AHHAA ning näituse pealkirjades kasutatakse imestushüüet „Ahhaa!“, mis kutsub inimesi midagi uut teaduskeskuses avastama. • Teaduskeskuse praegune siht on olnud suurendada just teismeliste poiste ja välismaalaste külastajate arve. Poiste meelitamiseks on tehtud ka tööd. Varem olid näituste pealkirjad seotud näiteks putukate, inimeste, egiptuse ja šokolaadiga. Viimasel ajal kasutatakse pealkirju, mis peaksid just noormehi näitusele kutsuma. Poistele mõeldud pealkirjad on järgnevad: "Kuidas saada miljonäriks", "Kaitsemüsteerium", "Autoring", "Isadepäeva eri "jne. Soovitused, milliseid võtteid võiks veel koheselt kasutusele võtta: • AHHAA teaduskeskus võiks võtta kasutusele tunnusmuusika. Keskus on end üpris tihedalt ja suuremahuliselt raadios reklaaminud. Tänu tunnusuusikale oleks AHHAA teaduskeskusega inimestel seosid rohkem ning meeldejäävus oleks suurem. • Tähelepanu tuleks suhtevõrgustikele ja uuele meediale keskendada (täpsemalt kirjas reklaamikanalite all). • Reklaamivoldikuid võiks muuta natuke noortepärasemaks või tuua oranzi voldiku juurde uus noortele mõeldud reklaamvoldik. Voldik võiks olla silma kujuline (silma värvid näiteks sini-must-valge, millega on hea ka välisturule minna) ning info on 34
  • 35. esitatud atraktiivsete piltide, suhtevõrgustikes olevate linkide aadresside ja muu sellisega. • AHHAA keskus võiks pievalt kasutada silmamotiivi- väikesed hüplevad silmakesed kodulehel on väga heaks ideeks ning see muudab kodulehe ka innovaatilisemaks ning atraktiivsemaks. Lisaks sellele on kasutatud ka kinos silmakestega pilte, et kinos peab olema 110m pikk (pilt nr 4) ning mis mõjub samuti innovaatiliselt ja huvitavalt ning samas ei ole ka liiga ameerikalik või lapselik. Silmamotiiv läheb AHHAA identiteediga ideaalselt kokku. Nii plakatitel kui ka vajadusel maskoti või muude tegelastena võib silmamotiivi kasutada- vastavalt vajadusele. Pilt nr. 4: AHHAA teaduskeskuses ei ole turunduskommunikatsioonimeetodeid väga edasi arendatud, kuid sellega peaks tulevikus kindlasti tegelema hakkaa, kuna võimalusi on väga palju. AHHAA brändi turundamisel tuleks kindlasti silmas pidada missiooniga ja visiooniga kokkukuuluvust, kuid samas ka inimestele AHHAA teaduskeskusele seostatud sõnadele rõhumist. Sõnad, millele tuleks rõhuda on järgnevad: • Teadmised • Innovaatilisus • Interaktiivsus • Nooruslikkus • Meelelahutus • Mina ise teen propageerimine • Edutainment 35
  • 36. • Omapärasus- ehk tänapäeval väärtustatakse omapära, erinevust teistest • Edukus tulevikus tänu õppimisele • Elukestev õpe • Areng • Trendikus • Võistluslikkus • Aktiivne puhkus ja vaba aeg • Haritus Soovitused tulevikuks: Tulevikus, kui AHHAA teaduskeskus kolib oma uude majja, plaanitakse AHHAA 4D kino jätta siiski Lõunakeskusesse, kuna maja valmides võiks juba majja midagi uuemat planeerida. Samal ajal on tekkinud aga mõtteid, et kuna Lõunakeskuses käib suhteliselt palju rahvast, siis oleks kaval kasutada 4D kino ka näituste reklaamimiseks, mis hakkavad südalinnas toimuma. AHHAA teaduskeskus võiks alguses mõelda otse- ja üritusturundusele. Erinevaid võtteid on väga palju, millele AHHAA teaduskeskusel tasuks mõelda, ning mis kindlasti tooks keskusele kasu. AHHAA teaduskeskus on kindlasti suurte tulevikuväljavaadetega ning tänu positiivsele imagole on ka reklaami kergem teha. Praktika käigus koostasin ka turismiraamatu jaoks ja ka puhkuseestis.ee kodulehele AHHAA teaduskeskuse reklaami. Mõned pildid sellest on lisa nr. 10 all. 7) Kokkuvõte Arvan, et mu praktika on osutunud igati arendavaks ning ka teaduskeskus AHHAA-le kasulikuks. Loodan, et minu ideedest osutuvad vähemalt mõned sobilikuks ning et nendega tegeletakse ka edaspidi. Usun, et AHHAA teaduskeskus on üks ütleamata edukas ja tulevikus kindlasti väga tähtis organisatsioon teaduse edendamisel ning populariseerimisel. Õppisin nende nädalate jooksul päris palju ning olen väga tänulik Tiiu Sillale, kes mind prakitkale võttis, ning ka kõikidele teistele töötajatele, kes mind abistasid oma töö juures ning kellelt infot kogusin. 36
  • 37. Seoses AHHAA teaduskeskuse muutusteperioodiga leidsin väga palju negatiivset ning see on ka suurte muutuste aja kohta väga normaalne Kindlasti on AHHAA uue maja valmimine 2011. Aastaks keskusele väga suureks väljakutseks ning ma loodan, et teaduskeskusel on ka minu tähelepanuosutustest kasu. Aitäh kõigile! 8) Kasutatud kirjandus ja allikad Põhinesin enamjaolt AHHAA teaduskeskuse arhiivile. Lisaks kasutasin vel järgnevaid allikaid: • Balmer, J.M.T., Greyser S.A. (2003) Revealing the corporation. London: Routlege • Chernatony, L. (1993), "Categorizing brands: evolutionary processes underpinned by two key dimensions", Journal of Marketing Management, Vol. 9 pp.173-88 • Dolphin, R.R. (2001) The fundamentals of corporate communications. Oxfore: Butterworth Heinemann • Eensalu, M. (2009). Arvamusliidrite roll tarbimispraktikate kujunemisel. Magistritöö, TÜ • EMORi uuringute kodulehekülg: http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1892&print=1 (vaadatud seisuga 2010 märts) • Fill, C. (1995), Marketing Communications, London: Prentice Hall • Gruning, J. (1992), Excellence in Public Relations and Communications Management, Lawrence Erlbaum • Kalvik, M., (2006) Ettekanne 30.11.2006 majandus- ja kommunikatsiooniministeerium "Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013 " • Kapferer, J. N. (2001) The New Strategic Brand Management. London: Kogan Page. • Keller, M. (2009). Sissejuhatus tarbijakultuuri ja brändingusse.. Loengukonspekt sügissemestrist 2009. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. • Lietmann, J., Skärvad, P-H., Teder, J. (2003) Strateegiline juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim • Lindo, D. (1995), Have you checked out your public relations recently?, Supervison. • Marguiles, M., (1997) Harvard Business Review, In Revealing the Corporation • Olins, W., Journal of the Royal Society of Arts, (1978- 1979), In Reveling the Corporation 37
  • 38. • Ottas, A. (1998). Limonaad toetab kevadist hiidrobotputukate näitust. Tartu Postimees, 29. detsember. • Smith, P.R. (1993) Marketing Communications. An Integrated Approach, London: Kogan Page • Teaduskeskus AHHAA kodulehekülg URL (kasutatud 2010 märts) http://www.ahhaa.ee/et/. • Teaduskeskuse arhiiv- AHHAA keskuse majandusaruanne 2006 (vaadatud seisuga 19.03.2010) • Vihalem, A., (2008), Turunduse alused, Tallinn: Külim • Füüsika lehekülg: www.fyysika.ee/worfpress (vaadatud seisuga 2010 märts) 9) Lisad Lisa nr 1: 38
  • 39. 39
  • 40. Lisa nr 2: Kevadise koolivaheaja projekt (22.03-28.03) Anne Noortekeskuse koordineerimisel on taas koostamisel kevadise koolivaheaja tegevusi kajastav infotrükis. Tegemist on lõbusa mänguga! Mäng seisneb siis selles, et igal voldiku hoidjal on võimalus koguda punkte (kleepse) voldikus märgitud üritusel käimisega. Kui vaheaeg läbi, saab oma andmetega voldiku tuua loosikasti, mis asub kesklinna infopunktis ja Anne Noortekeskuses ja ka AHHAA teaduskeskuses. Kõikide osalejate vahel loositakse välja vahvad auhinnad! 40
  • 41. Usume ja loodame, et selline uuendus muudab volidiku atraktiivsemaks ja tõstab ürituste ja tegevuste külastatavust! Infotrükiseid jagatakse kaubamajas ja koolides alates teisipäeva ärastlõunast (16.03). Kleepse jagatakse 22.03-28.03 AHHAA kassas. AHHAA teaduskeskus on pannud 4 tasuta piletit auhinnaks ja AHHAA 4D kino on pannud ka 4 tasuta piletit auhinnafondi. AHHAA kino ja näitus jagavad erinevaid kleepse ning osalevad selles kampaanias eraldi. Kleepsud ja täpsed mängujuhised tuuakse vahetult enne vaheaja algust kassasse! AHHAA kassas jagatakse igale piletiostjale üks kleeps ning lapsed võivad küsida ka voldikuid kassast. Loosikast asub AHHAA teaduskeskuse kassa vastas. Koostaja: Liisa Haabpiht (58045364) Anne Noortekeskuse kontakt: Reet Lulla Noorsootöö spetsialist Tel: 746 1763 reet.lulla@annenk.tartu.ee Tulemused: Kevadvaheaja loosi võitjad on selgunud! 22.-28. märtsil toimus suur kevadvaheaja ürituste ralli, mille käigus avanes usinatel noortel võimalus koguda kleepse vaheaja voldikusse ja võita toredaid auhindu! Pilootprojekti võib lugeda õnnestunuks, sest loosikasti kogunes ligi 200 voldikut, täis kleepse, mida korjati kokku üle linna toimunud üritustelt! Kleepsude arvu järgi võib öelda, et noorte lemmik paigaks olid Lõunakeskuses asuv AHHAA teaduskeskus ja elamuskino! 41
  • 42. Suur tänu kõikidele osalejatele ja keskustele, kes vahvast mängust osa võtsid! Kevadvaheaja loosi võitjad on: • 2 kinopiletit CINAMON (kehtib kuni 30.05.2010) - Martiina Viil • 1 kinopilet CINAMON (kehtib kuni 30.05.2010) – Virgo Lebedev, Simon Fox Kuuse ja Maarja Tambet • 1 sooduspilet AHHAA 4D elamuskino (kehtib kuni 30.05.2010) – Anette Traus, Kristjan Rahu, Kirsika Rahu, Romet Prants • 1 sooduspilet AHHAA teaduskeskuse külastuseks (kehtib kuni 30.05.2010) - Rasmus Purga, Andreas, Heliis Ilumäe, Egert Karu • 2 piletit 21.04 "Kuidas kuningas kuu peale kippus" 18:00 etendusele – Sille Riin Kuperjanov • Maisipastakas ja riidest kott (Tartu Keskkonnahariduse keskus) – Aide Vendla ja Ike Melnits • 1 Tartu Näitustemaja näituste külastus ühele inimesele koos 10 sõbraga (kehtib kuni 30.05.2010) – Jan Kruusmäe • Raamat „Minu jõulujutt. Eesti Rahva Muuseumi jutusari 1“ – Liisi Kasuk • Raamat: „Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal“ – Villem Roosa • Ratta või Rulluisu laenutus Anne Noortekeskusest 3x või kahe sõbraga – Mihkel Kull Täpsem info ja auhindade kättesaamine: Liisa Haabpiht +372 58045364 SA teaduskeskus AHHAA Signi Savi 52 46 146 Signi.savi@annenk.tartu.ee Anne Noortekeksus Lisa nr 3: Sisekommunikatsiooni audit I infovahetus 42
  • 43. 1. Palun märkige, kas saate piisavalt informatsiooni alljärgnevate teemade kohta. Palun tõmmake ring ümber Teile sobivale vastusevariandile tabelis. Kas te saate infot Piisavalt Üldiselt piisavalt Ebapiisavalt selle kohta,……. …millised on Teie 1 2 3 tööülesanded …kas Teie tööga 1 2 3 ollakse rahul …kelle poole peate 1 2 3 pöörduma, kui ülesannetega tekib probleeme ...millised on Teie 1 2 3 organisatsiooni eesmärgid ja tulevikuplaanid …millised on Teie 1 2 3 edutamisvõimalused …kes töötavad Teie 1 2 3 asutuses …millised on 1 2 3 juhtkonna probleemid …millised on teiste 1 2 3 osakondade/töötaja te tööülesanded …millised on teiste 1 2 3 osakondade/töötaja te probleemid …millistel 1 2 3 väljasõitudel ja koolitustel käivad Teie asutuse 43
  • 44. inimesed ja mis eesmärgil 2. Millist teavet Te soovite kõige rohkem saada? 3. Millise valdkonna infolevikus on suurimaid puudujääke? 4. Palun hinnake infovahetust Info ei liigu Info liigub Info liigub Info liigub Info liigub üldse halvasti rahuldavalt väga hästi hästi Oma 1 2 3 4 5 osakonnas Eri 1 2 3 4 5 osakondade vahel Juhtidelt 1 2 3 4 5 teistele töötajatele Asutusesisesel 1 2 3 4 5 t Tööturuametil 1 2 3 4 5 t allasutustele 5. Mis mõjutab Teie arvates puudulikku infoliikumist? Puudulik töötajate suhtlemine Jah Ei osakonnas Puudulik töötajate suhtlemine 1 2 44
  • 45. eri osakondade vahel Puudulik teabe levitamine 1 2 juhtkonnalt teistele töötajatele Ebamääraselt antud käsud ja 1 2 juhised, millest täpselt aru ei saa Ranged alluvussuhted 1 2 Puuduvad võimalused infot 1 2 vahetada Töötajad ei anna vajalikku infot 1 2 edasi Puudulik teadmine üldistest 1 2 eesmärkidest ja arengusuundadest Struktuur ja tööjaotus on 1 2 ebaselged, pole teada, kellele millist infot edastada ja kellelt teavet saada Töötajate keerukad suhted 2 Töötajate isiksuse probleemid 2 Milline muu põhjus? II Kommunikatsioonivahendite kasutamine 6. Alljärgnevalt on loetletud kanalid, mille vahendusel vajalikku informatsiooni saadakse. Palun märkige, kui sageli Te järgnevatest kanalitest tööalast informatsiooni saate. Üldse Väga Mõnikord Sageli Väga mitte harva sageli 45
  • 46. Isiklik (näost näkku) 1 2 3 4 5 suhtlemine töö ajal Telefon 1 2 3 4 5 Käskkiri 1 2 3 4 5 Elektronpost 1 2 3 4 5 Koolitus 1 2 3 4 5 Koosolek 1 2 3 4 5 Arupärimine 1 2 3 4 5 Ametlikud dokumendid, 1 2 3 4 5 kirjad Infostendid 1 2 3 4 5 Ajakirjandus 1 2 3 4 5 Kuulujutud 1 2 3 4 5 Ühised üritused 1 2 3 4 5 Ühised lõunavaheajad 1 2 3 4 5 Kohtumised väljaspool 1 2 3 4 5 tööd Juhuslik, vältimatu 1 2 3 4 5 pealtkuulamine/nägemin e Kas on teisi kanaleid, mille kaudu Te vajalikku infot hangite ja mida märgitud ei olnud? Erinevad Intrneti võimalused. 7. Kui palju te kasutate igapäevatöös arvutit? Palun tõmmake sobivale vastusevariandile ring ümber. • üle 20 tunni nädalas (4 tundi ja rohkem iga päev) • 10 – 20 tundi nädalas (2-4 tundi iga päev) 46
  • 47. • 5-9 tundi nädalas • 3-4 tundi nädalas • 1-2 tundi nädalas • muu variant – kui kaua? ……………… 8. Kui kiiresti Te reageerite e-posti teel saadavatesse ettepanekutesse ja ülesannetesse, kui ruttu Te kirjale vastate? Palun tõmmake sobivale vastusevariandile ring ümber. • enamasti kohe, kui kiri saabub, • päeva jooksul, • kui igapäevased ülesanded on täidetud, • enamasti läheb mõni päev mööda, • oleneb kirja sisust, vahel kipub vastamise aeg pikale venima. 9. Mitu korda päevas Te maili loete? 3) viis ja rohkem, 4) kaks-neli korda päevas, 5) üks kord päevas, 6) kaks-kolm korda nädalas, 7) üks kord nädalas, 8) harvem kui kord nädalas. III Info liikumine 10. Kuidas hindate teabe liikumist oma töölõigus? (Märkige vastus iga suuna kiiruse ja kvaliteedi kohta.) Palun tõmmake sobivatele vastusevariantidele ring ümber! Info liikumine ülalt alla Kiirus: 1) kiire Kvaliteet: 1) täpne, arusaadav 2) keskmine 2) keskmine 3) aeglane 3) ebatäpne Info liikumine alt üles Kiirus: 1) kiire Kvaliteet: 1) täpne, arusaadav 2) keskmine 2) keskmine 47
  • 48. 3) aeglane 3) ebatäpne Info liikumine organisatsiooni sees Kiirus: 1) kiire Kvaliteet: 1) täpne, arusaadav 2) keskmine 2) keskmine 3) aeglane 3) ebatäpne Info liikumine juhtkonna ja organisatsiooni vahel Kiirus: 1) kiire Kvaliteet: 1) täpne, arusaadav 2) keskmine 2) keskmine 3) aeglane 3) ebatäpne Info liikumine organisatsiooni ja allüksuste vahel Kiirus: 1) kiire Kvaliteet: 1) täpne, arusaadav 2) keskmine 2) keskmine 3) aeglane 3) ebatäpne IV Töötajate suhted organisatsioonis 11. Palun märkige: • kellele te jagate informatsiooni alljärgnevatel teemadel? • kellele te tahaksite jagada informatsiooni alljärgnevatel teemadel? Kas te… Ülds Harva Sageli Kas te Vähe Sam Rohkem e tahaksite…. a mitte palju küsite ülemuselt 1 2 3 küsida 1 2 3 täpsustusi ja ülemuselt lisainfot Teile täpsustusi ja 48
  • 49. antud lisainfot ülesannete tööülesannete kohta kohta räägite 1 2 3 rääkida 1 2 3 kaastöötajatele kaastöötajatele oma oma tööülesannetest tööülesannetest kurdate 1 2 3 kurta oma 1 2 3 töömuresid oma töömuresid juhile ülemusele tutvustate 1 2 3 tutvustada 1 2 3 ülemusele oma ülemusele oma töötulemusi töö tulemusi räägite ja 1 2 3 rääkida 1 2 3 arutate kaastöötajatele kaastöötajatega oma tööga oma tööga seonduvatest seonduvatest probleemidest probleemidest teete ülemusele 1 2 3 teha ülemusele 1 2 3 ettepanekuid ettepanekuid oma oma töövaldkonna töövaldkonna paremaks paremaks korraldamiseks korraldamiseks väljendate 1 2 3 väljendada 1 2 3 ülemusele oma ülemusele oma rahulolematust rahulolematust töötingimustega töötingimustega väljendate 1 2 3 väljendada 1 2 3 kaastöötajate kaastöötajatele seas oma rahulolematust rahulolematust ülemuste ülemuste otsustega otsusega Räägite 1 2 3 rääkida 1 2 3 kaastöötajatele, kaastöötajatele, 49
  • 50. mida te oma mida Te oma organisatsioonis organisatsioonis t arvate t arvate V Kommunikatsioonivahendite kvaliteet 12. Millised on Teie suhted töökaaslastega? Kas olete nõus järgnevate väidetega? Üldse mitte Üldiselt mitte Üldiselt ja Ja, täiesti Ma usaldan oma kaastöötajaid Kaastöötajad saavad hästi läbi Suhted kaastöötajatega rahuldavad mind Ma suhtlen oma kaastöötajatega vabal ajal Ma suhtlen teiste struktuuriüksust e töötajatega Ma usaldan oma otsest ülemust Võin ülemuse poole pöörduda, kui mul on tööga probleeme Minu otsene ülemus kiidab mind heade tulemuste eest 50
  • 51. Ma usaldan organisatsiooni tippjuhtkonda Tippjuhtkonnas on head suhted Mul on õigus kaasa rääkida minu tööd puudutavate otsuste vastuvõtmisel Minu tööst sõltub minu struktuuriüksuse hea käekäik Tunnetan ennast kollektiivi liikmena Juhtivtöötajad hindavad oma alluvaid 13. Palun vastake, kas Teie arvates on Teie kaastöötajate jaoks Teie organisatsioonis töötada  väga prestiižikas,  küllalt prestiižikas,  küllaltki ebaprestiižikas,  täiesti ebaprestiižikas. Milliseid kommentaare, mõtteid, soovitusi, probleeme tekkis Teil küsimustikule vastates? ……………………………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………. ! Palun kirjutage oma tööstaaž: ! Palun kirjutage oma praegune ametinimetus: 51
  • 52. !Palun märkige ka tänane kuupäev: Aitäh! Loodan teha teie töökohta paremaks ja küsimuste vastused jäävad anonüümseteks! Koostaja: Liisa Haabpiht (liisa.haabpiht@gmail.com) Lisa nr 4: AHHAA teaduskeskuse lugu meedias artiklite põhjal (Eesti Päevalehe artiklid) 1. "AHHAA uue hoone arved ootavad maksjaid" Ilmumisaeg: 25.veebruar, 2010 Artikli tonaalsus: Neutraalne, pigem positiivne/toetav. Olulised väljendid organisatsiooni kohta:  Tagasihoidliku prognoosi järgi ootab Ahhaa uue hoone aastaseks külastajate arvuks umbes 100 000. Seni oma majata tegutseva teaduskeskuse näitusi ja loenguid külastas aga juba mullu 95 000 inimest.  Uues hoones on näituste korraldamiseks ja teaduse populariseerimiseks 10 000 ruutmeetrit pinda. Teaduskeskuse valmimise kindlustavad Ahhaa kokkulepped Tartu linna, Eesti riigi ja Euroopa Liiduga. Tsitaadid:  „Ma usun, et Tartu linn ja Eesti riik kui kaks kolmest AHHAA asutajast peavad varasematest kokkulepetest kinni ja aitavad meil uut hoonet üleval pidada,” ütles Sild  „Kui arvestada, kui palju riik on tänaseks AHHAA tarvis raha leidnud, siis usun, et eks me leiame veel,” sõnas Lukas  „Kui meie külastajate arvu võrrelda teatritega, siis juba eelmisel aastal tegime Vanemuisele ära,” tõi Tiiu Sild näiteks 2. "AHHAA keskus viib vaatajad elamuskinos pildi sisse" Ilmumisaeg: 16.november 2009 Artikli tonaalsus: Positiivne. Olulised väljendid organisatsiooni kohta: 52
  • 53.  Üheksakohaline 4D-elamuskino pakub lisaks juba paljudele tuntud 3D-kino ruumilisele pildile liikumis- ja eriefektide – nt suurt kiirust imiteeriv näkku puhuv tuul – näol lisadimensiooni.  4D-kino viib vaataja „pildi sisse”, kus temast saab virtuaalse maailma osaline.  Põhjalikult ümber kujundatud ja 20. augustil avatud Vabaduse väljaku maa-alusel pinnal tegevust alustanud Ahhaa keskus on kujunenud ülipopulaarseks: esimese kuuga külastas Tallinna AHHAA keskust üle 10 000 huvilise. Tsitaadid:  „4D-kino Vabaduse väljaku all tegutsevas ülipopulaarses AHHAA teaduskeskuses pakutakse sellest nädalast 4D-kino elamust“, teatas Raepress. 3. "AHHAA saab uue maja ehituseks 80 miljonit krooni" Ilmumisaeg: 16. november 2009 Artikli tonaalsus: Neutraalne või pigem positiivne. Olulised väljendid organisatsiooni kohta:  AHHAA hoone valmimise tähtajaks on 2010. aasta 31. detsember ning hoone on plaanis külastajatele avada 2011. aasta kevadel. Ehitustöid teeb AS Nordecon Ehitus.  Ettevõtluse arendamise sihtasutus annab AHHAA uue hoone ehituseks 80 miljonit krooni ning juba selle nädala lõpus pannakse teaduskeskusele nurgakivi. Tsitaadid: "Baltimaade esimese teaduskeskusena loodame saavutada piiriülese tähelepanu ja muutuda tõmbekeskuseks ka laiemalt, eriti Läti, Venemaa ja Skandinaavia suunal," märkis Tiiu Sild. Lisa nr 5: M, 36a., käin ühe korra Tallinnas kui korraldati seal laste jõulupidu. - Mis mulje jäi? Väga lahe, aga seal eksponaadid muutuvad. Sel korral oli seal mingi tehnika näitus - Mida ütles sulle AHHAA kui bärnd? suhteliselt vähe siiski, ega palju ei ütle 53
  • 54. - Kas läheksid sinna uuesti? Jah, läheksin, aga enne uuriskin mis seal näha saab. Igal juhul olen aru saanud et innovatsioon on selle märksõnaks - Arvamus plakatist? Täitsa huvitav plakat on, ilmselt näitus seotud tulega - 112 on reklaamil suurelt. - Kutsub see sind näitusele? Mind ilmselt mitte, ma rohkem tehnikahuviline…samas ei tea kah, ma ilmselt uuriks täpsemalt juurde M, 27a, käis firmaürituse raames koos grupiga Mis sulle meeldis ja mis mitte? Meeldib nende tehniline pool ja ülesehitus, et nad tutvustavad midagi inimestele, mis meie ümber eksisteerib, kuid millele me tihtipeale tähelepanu ei pööra või mis meid tavaolukorras eriti ei huvita. Bränd on rohkem suunatud kui mingile "issi, issi mis see masin teeb" füüsikahuvilisele lapsele, tekitades ehk liialt komplekse minna sinna täiskasvanuna. Aga kui oled endas kindel, huvitab, mida sa teada tahad saada, siis täitsa norm. Ei meeldinud ehk see, et oli nii pilla palla laiali, et kadus järg ära, kes kus mida presenteeris - ehk eksisid oma õppimismaailmas ära. Arvamus plakatist: Seiklust, kasulikke oskusi ... ei oska nagu midagi öelda, mis oleks seal olnud kasulik oskus või seiklus. Ok, oli võimalik seal telgis suitsu sees mässata, aga kas just nii väga seiklus ja suur oskus.... et natukene reklaam paneb rohkem ootma ja lootma kui tegelikult ehk asi on. Ei meeldi, et ei ole toodud lõpukuupäeva - märtsikuu viimasel päeval nähtav reklaam tundub justkui vana ja ma arvaksin, et see enam ei kehtiks Muidu aga huvitav ja pilkupüüdev plakat, kus on natukene mõtisklust, et Ahaaa 112 tähendab päästeametinumbrit ning on toodud lahe tegelane, kes seal mingit päästetegevust üritab teha. N, 25a, ühe korra külastanud Mis meeldis? 54
  • 55. See oli tegelt päris põnev, aga see, kes meil seal giid oli,ta oleks võinud vähe kõvemini rääkida. Plakat? Põnevus tekib ja huvi ka. Hästi lahe pilt on see, ajab naerma, kisub vaatama ja tekitab natuke huvi Pigem see Ahhaa 112 püüab huvi suhtes pilku,see pilt jääb tahaplaanile. N, 43a. Ei ole külastanud keskust Tore keskus, kust saab palju huvitavat teada. Füüsika loodus inimene jne Ahhaa elamus. Ise ei ole, aga laps on käinud ja muljetanud ja teleris näinud midagi. Plakat? Tuli ja loodus. Külastama otseselt ei kutsu, sisalik tegeleb ise enda päästmisega. M, 30a, ei ole külastanud, elab Tallinnas Olen tahtnud käia, olen ukse taha jõudnud aga sisse mitte, sest aega on alati väheks jäänud. Vormelid, simulaatorid jms mis seal on, sellega seostub. Lisaks tuttav töötab seal. Plakat? Sellest ei saa aru, mis üritus seal täpsemalt on…pigem jätaks vaatamata Miks? Igav, segane. Lisa nr 6: 55
  • 56. Lisa nr 7: Lisa nr 8: Spordinäitus Ahhaa, OOOOO! : vastajaid 51 56
  • 57. koduleht 25,5 13 sõpradelt 19,7 10 pere 13,7 7 ajaleht Postimees 13,7 7 internet 7,8 4 plakat 7,8 4 kool 7,8 4 Tv 4 2 ilm.ee 0 0 Ahhaa, idee kunst! Vastajaid: 43 internetist 16,28 sõpradelt 16,28 koolist, ringist 11,63 pere 11,63 linna teatepost 9,3 57
  • 58. limonaadi pudel 9,3 ajaleht 6,98 varem käinud 2,32 teadlaste öö 2,32 Ahhaa, 112! Vastajaid 174. Koostatud 01.03.2010 lõunakeskust külastades⁺ 25,3 kanal2 klipp 19 sõbrad ja tuttavad 13,8 Koduleht 12,1 muu* 7,5 Raadio 5,2 artikkel postimehes 4,6 reklaam postimehes 4 näituse koostööpartnerite käest 2,9 portaal kultuuriaken.tartu.ee 2,3 reklaam Linnalehes 1,7 reklaam ajalehes Tartu Ekspress 1,1 58
  • 59. Lisa nr 9: Ettekanne nr 1 koosolekul: Liisa Haabpiht Minu esimesed eesmärgid: • Sihtgruppide kaardistamine • Meediakanalite valik • Brändi analüüs ja eesmärkideni jõudmise plaan • Turunduskommunikatsiooni võtete ideede pakkumine • Kodulehe täiustamine ja uues meedias inimeste kaasamine Sihtgruppide kaartistamine ja põhjalik kanali analüüs nendeni jõudmiseks: Uurin Tartu keskuse 1) Külastajaid 2) Inimesi, kes siin üldjuhul ei käi Selgitan välja nende huvid, motiivid ja omadused: • geograafilised • demograafilised • psühholoogilised 59
  • 60. • Sihtgrupi väljaselgitamine, kellele tasub eriti keskenduda • Turunduskommunikatsiooni võtete soovitused ja plaani koostamine • Kanalite identifitseerimine erinevatele turu segmentidele • Uuring tuleb päris mahukas ja usaldusväärne! Kanali analüüs "Ahhaa, 112!" kohta • Vastuseid 174 • Vastajad: AHHAA näitust külastanud inimesed • Koostatud 01.03.2010 *Muu: inimesed kirjutavad, et on püsikliendid, on juba varem käinud, eelmiselt näituselt info kaasas jms. Kanali küsitlus Ahhaa, 112! 1% lõunakeskust külastades⁺ 1% kanal2 klipp 2% 2% sõbrad ja tuttavad 3% Koduleht 4% 25% 5% muu* 5% Raadio artikkel postimehes 7% reklaam postimehes näituse koostööpartnerite 19% käest 12% portaal kultuuriaken.tartu.ee 14% reklaam Linnalehes reklaam ajalehes Tartu Ekspress elamuskino *Muu: inimesed kirjutavad, et on püsikliendid, on juba varem käinud, eelmiselt näituselt info kaasas jms. 60
  • 61. Kanali analüüs " Ahhaa, OOOOO! " • Vastuseid 51 • Vastajad: AHHAA näitust külastanud inimesed • Läbi viidud 2007 Kanali küsitlus Ahhaa, OOOOO 4% koduleht 0% sõpradelt 8% pere 8% 25% ajaleht Postimees 8% internet 14% plakat 19% kool 14% Tv ilm.ee Kanali analüüs "Ahhaa, Idee kunst!... Ehk kuidas saada miljonäriks?" • Vastajaid 43; läbi viidud 2006 Kanali küsitlus Ahhaa, Idee kunst! 3% 3% internetist 18% sõpradelt 8% koolist, ringist 11% pere linna teatepost 18% 11% limonaadi pudel ajaleht 14% 14% varem käinud teadlaste öö Brändi analüüs • AHHAA missioonile ja visioonile keskendumine • INFOTAINMENT ja INNOVAATILISUS • Konkreetne plaan eesmärkide täitmiseks • Koostöö uurimine ja ideed! • Muuta koduleht AHHAA eesmärkidega kooskõlla • AHHAA plakatite ühtne struktuur • Reklaamvoldikud uuendada! 61
  • 62. Kodulehe täiustamine • Kodulehe tõlkimine inglise ja vene keelde • Uus meedia (tagasisideks, info kogumiseks) • Struktureeritus kodulehel • Viited kodulehel • Silmamotiivi arendamine • Kõik ideed ja soovitused on väga oodatud! Tänan tähelepanu eest! Ettekanne praktika lõpus nr 2 koosolekul: Liisa Haabpiht Märts, 2010 SA t eadu sk esk u s A HHA A 62
  • 63.  AHHAA eesmärgid  Identiteet  Imago  Sisekommunikatsioon  Siht- ja sidusgrupid  Reklaamikanalid  Koduleht  Missioon: teaduse tutvustamine laiale ringile!  Visioon: saada kõige atraktiivsemaks mitteformaalseks õpikeskkonnaks Eestis!  Üldine eesmärk: pakkuda kvaliteetset, atraktiivset, innovaatilist ning harivat vaba aja veetmisvõimalust igas vanuses külastajatele.  Bränd kui sümbol- tajutud kvaliteet  Tugeval brändil on selge identiteet  Alustatakse nimest, logost, sloganist IN NOVA ATILIN E LOGO 63
  • 64.  Apelleerimine inimeste unikaalsusele, edukusele  Silma tähendused:  Salapärasus, teadmatus  Tarkus, teadlikkus  Tulevikku suunatus- innovaatilisus  Võimet näha midagi, mida teised ei näe  Idee kasutada silmamotiivi logona ja AHHAA tunnusena.  Liikuvad silmakesed kodulehel  Kassisilmad- väga atraktiivsed  Teha konkurss !!!  SLOGAN: (ka eestikeelsed!)  Look!  Something to say!  Be the first one!  Do You already know?  .... ehk kuidas töötajad käituvad ja millised väärtused neil on.  Selle järgi paistavad nad ka väljaspoole tarbijatele.  Kas töötajad ise usuvad, et AHHAA on lahe ja kas nad tahaksid ise siia tulla?  Kuidas AHHAA klientidele tundub, kui info ei levi?  e-mail on olemas  Kõik hindavad infovahetust halvaks  Rohkem regulaarseid koosolekuid  Raamat ideede jaoks  Organisatsiooni reeglid paika- teatakse, mida inimestelt oodatakse!  Kiitust võiks tegelt olla rohkem! 64
  • 65.  AHHAA teaduskeskuse juhataja sobib siia nagu rusikas silma auku!- väljend giidide enda tekstist. Kui probleeme ei lahendata, on tema ainuke AHHAA-d edasiviiv jõud!  Edutamisvõimalused  Alluvussuhted pole ranged  Palk  Prestiizikas  Ebamäärased käsud?  Kas selliste probleemidega jääb klientidele AHHAA-st hea mulje?  Pigem EI  Aga seda muutes?  JAAAA   .... ehk kuidas teised inimesed AHHAA-d näevad  AHHAA kohta on üldiselt vähe ajalehtedes- ajakirjades kirjutatud.  Rahastamine. Näituse tutvustus. Aeg.  iAvatar- ka vähe. Positiivsed/negatiivsed.  Pole palju ka kommentaare.  Mida see tähendab?  Prooviostud.  Infopuudus/ katki/  Samas väga ilus uksekujundus, huvitav giidide jutt, atraktiivsed võimalused ja eksponaadid jms.  Peaks rohkem ette kujutama tarbija seisukohast AHHAA-d. 65
  • 66.  Töötajatele peab ka meeldima!  Pered- AHHAA suurkliendid  Koolid ja grupid, sünnipäevapidajad- keskmised  Tulevikus- turistid, noored- ka tüdrukud ja vanemad kui 8 klass.  Internet: 1. Kodulehekülg 2. Sotsiaalne meedia  Üritusturundus: giidide tehtav reklaam  Atraktiivsus ja tasemel sisekliima= meediakajastused  Sõbrad-tuttavad-arvamusliidrid (süsteem)  Plakatid bussipeatustes näiteks jms  Kampaaniad, kust saab osa võtta!  Turistid tulevad maanteetranspordi abil enamuses Tartusse!  TASUTA?  Palju soovitusi punktide kaupa minu kaustas.  Põhiline idee: 1. Leitav kergesti 2. Sotsiaalse meediaga seotud 3. Interaktiivne- inimestele huvitav kodulehel, saab midagi teha 4. Allika kirjeldamine- teadusuudiste kirjeldamine (pole elu24, vaid usaldusväärne) 5. Atraktiivsus, multimeedia, värviderohkus 66
  • 67. 1. Tõlge 2. Et inimene saaks enda kohta infot 3. Karjäärivõimaluste kirjeldus 4. Globaalne info ka turistide jaoks 5. Koolidega koostöö, et õpetajad teaksid kuhu lapsi suunata 6. kerge kasutatavus 7. selgitus teaduse vajalikkusest 8. Jne jne  Kaust, mis sisaldab minu ideid, on kõigile lugemiseks A ITÄ H! Lisa nr 10: 67
  • 68. Lisa nr 11: 68
  • 69. 69