Ilus maja, kaunis ruumHeliisa Aareiii dek2009<br />
William Morris ja Arts and Crafts liikumine<br />William Morrise lähtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tege...
Arts and Crafts`i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus: propageerides käsitööd ja kvaliteeti ning k...
Red House Kentis. Philip Webb<br />
Red House`i interjöör. William Morris<br />
Red House, Bexleyheath1860, by Philip Webb and William Morris<br />
William Morris Cray 1884<br />
William Morris Wandle 1884<br />
William Morris Kennet 1883<br />
Tool. William Morris. 1865<br />
Historitsism Eestis<br />Manufaktuuride asemel tulid vabrikud, 1870 avatud raudtee tagas kaupade kiire ringluse.<br />19. ...
Esimeseks historitstlikuks uus- stiiliks sai Eestis neogootika, mida rakendati Tartu toomkiriku varemete kohandamisel ülik...
Niisama mitmekesine kui arhitektuuripildi osas, oli 19. sajand ka interjööri ja mööblistiilide osas.<br />Sisustuse paljus...
Ka mööblis ilmneb stiililine mitmekesisus väga hästi ning demonstreerib kõike seda, mis oli omane tollasele Euroopale: neo...
Alexander Martin Lutheri vineertoolid<br />
Neomaneristlik hoone Tallinnas, Pikk 23. Jacques Rosenbaum. 1909<br />
Neogootika- Tartu Ülikooli raamatukogu Toomkiriku varemetes. Johann Wilhelm Krause.<br />
Konstruktiivne ratsionalism Ameerika ühendriikides 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. šeikerite stiil<br />Juba enn...
Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95<br />
Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95<br />
Louis Sullivan: K.A.M. Temple,  Chicago, . From an old postcard<br />
Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mööbel<br />Oma arhitektuuri nimetas Wright õpetaja Sullivani ideid kasutades “orgaanil...
Tema seisukoht oli, et mööbel peab arhitektuuriga kokku sulama ja orgaaniliselt sellega liituma, et tekitada lihtsus ja se...
Frank Lloyd Wrighti disainitud lihtne mööbel.<br />
The Imperial Hotel in Tokyo<br />
šeikrid<br />Tegemist oli Inglismalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann- Lee juhitud protestantliku kveekerite sektiga.<br ...
Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mis meenutasid 18. sajandi talupojatooli.<br />Tooli põhitunnuseks on sirge, “redel...
Tooli lihtsus peegeldab kogu šeikerite majapidamise lihtsust: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingisuguste ka...
Šeikerite tooli vorm jõudis 19. sajandil ka Euroopasse.<br />
Juugendstiil<br />19. sajandi arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uuenemine.<br />Seda tähistab historitsismi domi...
Juugendil oli eri maades palju ühisjooni, kuigi puudus üks ja ainus kõigi poolt aksepteeritud teooria.<br />Juugend tegi a...
Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses: juugend armastas loodus...
Oma totaalsusetaotluses oli juugend sarnane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus aga rokokood ja andsid tu...
Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntud võtteid: seinamaalin...
Juugendile on omased voogavad, kurvilised ja ka virvendavad jooned. Kord on on need agressiivsed, kord aga delikaatsed. Nä...
Juugendi stiilid<br />Juugendis võib eristada enam- vähem kahte üheaegset suunda: dekoratiivset juugendit ja konservatiivs...
Belgia<br />Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. Ruumide klaasustele on kujundatudjuugendlik maasvärk.<br...
Gustave Serrurier- Bovy kapp<br />
Prantsusmaa<br />Tõelise õitsengu saavutas dekoratiivne juugend Prantsusmaal. Üheks keskuseks oli Pariis ja sealseks esime...
Guimardi vóogavajooneline ja vormilt vaba diivan<br />
Hector Guimard, Hôtel Paul Mezzara, 1911<br />
Signed: ‘LALIQUE’French. Circa 1904<br />
Antique R. Lalique Vase &quot;Bacchantes&quot;<br />
Dekoratiivse juugendi teine pealinn Prantsusmaal oli Nancy ning seal tegutsenud rühma kujundajaid kutsutaksegi Nancy koolk...
Hanging cabinet, ca. 1890ÉmileGallé (French, 1846–1904)French (Nancy)Beechwood, various marquetry woods<br />
Glass work by Emile Galle<br />
Etagèrec. 1900Louis MajorelleWoodh. 139.7 cm <br />
Louis MajorelleFrench (1859-1926)and Daum FrèresFrench (firm active 1878 onward)Orchid deskmahogany, gilded bronze, and gl...
Louis Majorelle (French) 1859-1926Art Nouveau Settee Carved fruitwood with a berry and leaf motif Width 48 inches, Height ...
Victor Prouvé, Coupe La nuit (1894)<br />
Rust-colored abstract vase using the sandwiched foil technique Daum Brothers 1920s Glass<br />
Hispaania<br />Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks pidada ka hispaanlast Antonio Caudid, kelle...
La Sagrada Familia. Antonio Gaudi <br />
Inglismaa<br />Olulisim dekoratiivse juugendi esindaja oli Arthur Heygate Mackmurdo.<br />Asutas Century Guild`i.<br />183...
Esimene juugendgraafika teos<br />
Ameerika<br />Louis Comfort Tiffany. Lamp “Magnolia”<br />
Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend<br />
Inglismaa<br />Näib loogilisena, et konstruktiivse juugendi alged võrsusid Inglismaal, kus reaktsioon historitsistliku üle...
Charles Rennie Mackintosh. <br />
Charles Rennie Mackintosh<br />
Austria<br />Josef Hoffmann, A button, designed c. 1908/10<br />
Josef Hoffman &apos;Sitzmachine&apos; ArmchairAustriacirca 1905<br />
Kubus sofa<br />Designed by Josef Hoffmann <br />
Joseph Maria OLBRICHSecession Buildingbegun 1898Vienna<br />
Koloman Moser, Armoire, 1900<br />
Famous painting named &apos;The Kiss&apos; by Gustav Glimt<br />
Saksamaa<br />Konstruktiivne juugend koosnes Saksamaal suuresti ringist, ruudust ja kuubist.<br />
Designed by Richard Riemerschmid<br />
Richard Riemerschmid, circa 1915<br />
Bruno Paul, chair. Beech frame, satinwood veneer inlaid with oak, raw silk upholstery, German, 1905.<br />
Bernhard Pankok Sessel190278 x 95 cm<br />
Juugendstiil Eestis<br />Juugendstiil levis Eestis 20. sajandi algul nii nagu kõik stiilid enne seda: koolitatud arhitekti...
Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud hooneks oli Neeruti mõis.<br />
Pisut keskajalist juugendit võib näha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepera mõisahoones (1907- 1912)<br />
Georg Hellat, Building of the Estonian Students&apos; Society<br />
Karl Burman. Kalev clubhouse in Pirita.<br />
Ammende Villa, 1905<br />
Üks Lutheri vabriku omaaegseid müügihitte.<br />
Kirjutuslaud “Luterma”<br />
Modernism Euroopas 20.sajandi alguses<br />Senisest erinevad esteetilised tõekspidamised sõnastati tootmise ja tehnoloogia...
Fagus Shoe Factory 1910-1914 Walter Gropius<br />
Walter Gropius<br />
Max Berg (now HalaLudowa), 1913. Early modern.<br />
Avati esimene modernistlik disainikool- Bauhaus.<br />
Modernism hollandis. De stijl`i neoplastitsism<br />1917. aastal lõi Hollandis Leidenis väike sõpruskond kunstnike ajakirj...
Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge<br />Maalikunstis oli neoplastika mõjuta...
Modernistliku Hollandi kunstiga seotud isikud:<br />Theo van Doesburg-<br />Compositie I (stilleven)<br />1916<br />Theo v...
Pieter Oud<br />
Piet Mondrian<br />
Hendrik Petrus Berlage<br />Dome of the Beethoven House, Interior, H.P. Berlage, 1908<br />
THE BEURS VAN BERLAGE was built from 1898 through 1903 by the architect HendrikPetrusBerlage (1856-1934) for the Municipal...
Gerrit Thomas Rietveld“Red and Blue Armchair,” 1918; in the Stedelijk Museum, Amsterdam<br />
Gerrit Thomas Rietveld - Dining Chair <br />
Gerrit Thomas Rietveldi disainitud toolid<br />
El Lissitsky<br />El Lissitsky: Red Wedge (1920)<br />
Bauhaus-  esimene modernse disaini kool<br />Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. <br />Kooli as...
Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 1919–1928, Hannes Meyer(1928–1930) ja Ludwig Mies van der ...
Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur.<br />Järgiti põhimõtet, ...
Bauhausi õppehoone<br />
Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge.<br />
Bauhausi uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926<br />
Mart Stam side chairs, pair, for Thonet, Germany, c.1932, tubular chromed steel frames with molded wood seat and back in r...
Marcel Breuer - Wassily Chair - 1927-28 -<br />
Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect<br />
Mies van der Rohe - Design Friedrichstrasse 1919<br />
Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969)<br />
Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier<br />Funktsionalism määratles ennast ennekõike vastandina traditsionalismile ja ...
Le Corbusier Chapel, Ronchamp, France<br />
Palace of Justice, Chandigarh, Le Corbusier <br />
Le Corbusier; Iannis Xenakis; Edgard Varèse, «Poème électronique» Philips Pavilion, 1958<br />
Le Corbusier, Pierre Jeanneret and Charlotte Perriand. Chaise Lounge. 1928<br />
Villa Stuttgardis. Le Corbuiser. 1927<br />
Villa Savoye, Poissy, 1929-31<br />
Heidi Weber Museum, Zurich<br />Architect: Le Corbusier, 1967. <br />
Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930. aastail<br />Senist talupojakutuuri idealiseeriti kui ürgset ja om...
Taani<br />Taani moodsa mööbli isaks peetakse Kaare Klinti.<br />1914 lõpetas oma isa projekteeritud Grundtvigi kiriku.<br...
Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914<br />
A KaareKlint leather safari chair.<br />
Cabinet .Kaare Klint. <br />
Modernismi pioneeride hulka kuulub ka Poul Henningsen. <br />Henningseni ja Klinti ühendas veendumus, et ka traditsioonili...
Artichoke Lamp by PoulHenningsen<br />
Lamps designed by PoulHenningsen<br />
Poul Henningsen Sprawl Chair<br />
THE PH GLASS PIANO<br />
Rootsi <br />Rootsis sai stiil oma kaunimad tulemused Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus.<br />Mööblikujunduse...
Stockholm: City Library - interior - architect Erik Gunnar Asplund<br />
A villa in Falsterbo by Sigurd Lewerentz<br />
St. Petri Church by SigurdLewerentz, Klippan, Sweden<br />
Soome<br />Soome parlamendihoone Helsingis, Johan Sigfrid Siren<br />
Alvar Aalto projekteeritud kirik kellatorniga<br />
Alvar Aalto&apos;s Paimio Armchair<br />
Alvar Aalto Vase Notecard<br />
Alvar Aalto Daybed 710A<br />
Artek - Bench 153A/B in Birch by Alvar Aalto<br />
Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail<br />Funktsionalismil oli eriline tähendus Eesti ajaloos. <br />See lihtne rask...
Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Lütseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937.<br />
Art deco<br />Stiili “baas” on eklektiline<br />Art deko kujunes välja Prantsusmaal, kuid lõi lainid ka USA-s.<br />Olulis...
Pair of large yellow painted wooden armchairs ARTIST:  Robert Mallet-Stevens<br />
1931-32,Robert Mallet-Stevens, Materials: painted steel tube, metal or padded seat.<br />
SÜrrealism<br />Sürrealism kandus maalidelt interjööri.<br />Väsiti art deco ja funktsionalismi totaalsusetaotlusest.<br /...
The Duff Cooper Library at the British Embassy, Paris, installed in 1945-1946 and designed by Carlos de Beistegui and Geor...
The Mae West Lips Sofa designed by Dalí in 1937<br />
Emilio Terry, 1948<br />
Modernism ja Art Deco USA-s<br />Richard Neutra. Viini päritolu arhitekt projekteeris 1926 Ameerikasse kolides esimese mod...
Richard Neutra&apos;s Kaufmann House<br />
Koblick House, 1937, Richard Neutra Architect<br />
RICHARD NEUTRA ARCHITECT - TAYLOR HOUSE<br />
Rudolph SchindlerRoth Residence1946Studio City, Ca.<br />
Rudolph Schindler<br />
Donald Deskey, Table Lamp, c.1927<br />
Donald Deskey Nicotine 1930s<br />
William Van Alen&apos;sChrysler building, New York, 1930<br />
Platner Armchair-Mohair by Warren Platner<br />
1930. Aastate historitsismi laine ja totalitaarsed režiimid.<br />Tehnoloogia ja materjal on ülemal kui stiil, need õieti ...
Tempelhof Airport&apos;s eagle&apos;s head, designed by architect Ernst Sagebiel, used to be part of a statue on top of th...
Eagle at Tempelhof Airport (architect Ernst Sagebiel, 1936-9<br />
Exterior view of the AmerikaHaus (1933 - 1937, architect Paul Troost), Munich, Germany, late 1940s.<br />
Albert Speer<br />
Neohistoritsism ja art deco Eestis<br />Kasutati sümmeetrilist fassaadi, mida kaunistasid pilastrid või sambad, karniisid,...
Ruumikujundust iseloomustab historitsism: kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia- sinna jätkus ka ornamenti.<br />
Neoklassitsistlik Pärnu Supelasutuse hoone<br />
Äsja renoveeritud Gloria Palace&apos;i<br />
Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli<br />
1957-1960, designed by architects alarkotli and hennosepmann<br />
Mõisaküla kirik, 1934. Arhitekt Alar Kotli.  Hävis 1983<br />
Eesti stiil<br />Läbivateks motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis.<br />Muhu tekilt laenatud sina- puna- ora...
Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud pangahoone<br />
Art deco Eestis<br />Parlamendi sidrunkollane lagi, ultramariinsed seinad, avade roostepunased põsed ja mustad akna- ja uk...
Palju kasutati seinamaale, vitraaže ja skulptuure.<br />Pannood<br />“vürtsina” valged modernsed keralambid<br />Art deco ...
Nõmme Lunastaja luteri kiriku eskiis. Arhitekt Robert Natus. 1932.<br />
The Corner House (Robert Natus, 1935-36)<br />
Robert Natus – Tallinna linnavalitsus, laternahoidjad Jaan Koort<br />
ElmarLohk - EEKS building Tallinn<br />
Richard Wunderlich. Baarikapp, 1936.<br />
Stalinistlik historitsism Eestis<br />Stalin, nagu Hitler ja Mussolinigi kasutas keskkonnakujundust ja arhitektuuri propag...
Modernism Usa-s peale ii maailmasõda<br />Uue arhitektuuristiili sümboleiks said metall ja klaas.<br />Less is more<br />R...
Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect<br />
Ingalls Ice Arena, Yale University (1958) - New Haven, CT; Eero Saarinen, FAIA<br />
Charles Eames LCW (Lounge Chair Wood) Moulded plywood 1948<br />
The Diamond chair designed by Harry Bertoia, 1952<br />
George Nelson Marshmallow Sofa<br />
George Nelson Daybed<br />
Modernism Euroopas pärast ii maailmasõda<br />Oluliselt mõjutas arhitektuuri arusaami Sigfried Giedioni raamat “Space, Tim...
Berlin, Hansaviertel. Punkthochhäuser, Architekten: Baldessari (links) und Van den Broek/Bakema.<br />
OtlAicher icons/ pictograms from icographic Magazine<br />
Henry Dreyfuss, Vacuum Cleaner, Model 150, 1935<br />
Alison and Peter Smithson’s Hunstanton School which was completed in 1956<br />
Designed by Alison and Peter Smithson, and completed in 1972,<br />
Alison and Peter Smithson – Patio and Pavilion<br />
Hans Gugelot designed this modular cube/plank/bench system for Grunzig in the early 60&apos;s.<br />
Control Unit Studio 1, 1957Hans Gugelot and Herbert Lindinger<br />
Ulm stool, 1955Max Bill, Hans Gugelot, Paul Hildinger<br />
Itaalia modernism pärast ii maailmasõda<br />Itaalia sai Amerikaslt toetust ja hakkas riiki ülesse ehitama.<br />1950 jäi ...
Hakati looma paindliku disainitöötlust.<br />Mööbel peab olema moodne, kergesti teisaldatav, ruumi säästev ja maitsekas.<b...
Torri di viale Etiopia, Roma, Mario Ridolfi (1950-54) <br />
Mario RidolfiProgetto di edifici residenziali per la mostra dell&apos;abitazione all&apos;E 42, per l&apos;Impresa Rech e ...
Franco Albini Chair <br />
Rockingchair by FrancoAlbini. Italy, 1940<br />
Franco Albini - Pair of Franco Albini rattan chairs<br />
Palazzo delle Poste, di Adalberto Libera, Roma 1933<br />
Popstiil<br />1950.aastal alaud nn. teine masinaajastu- elektroonika ja sünteetiline materjal.<br />Kujunes ka nootekultuu...
Reyner Banham&apos;s <br />
Blow Inflatable Armchair, Paolo Lomazzi<br />
Joe Cesare Colombo<br />
Joe Colombo, Portable storage system, 1969<br />
Gaetano Pesce Feltri Armchair<br />
Gaetano Pesce<br />
Eero Aarnio Pastil Chair<br />
Eero Aarnio Puppy<br />
Skandinaavia modernism pärast ii maailmasõda<br />Eripäraseks tegid Skandinaavia modernismi looduslähedus, mis avaldus nat...
Taani<br />Hans Wegner<br />
Hans Wegner Sofa and GE-270 Chairs for GetamaGedsted<br />
&apos;The Panton Chair’ by Werner Panton, Produced in 1973<br />
Verner Panton<br />
Arne Jacobsen: The Swan Chair, 1958Made by Fritz Hansen. Leather and steel<br />
Rootsi<br />Designer: Bruno Mathsson. 1933. Country: Sweden. <br />
Soome<br />Alvar Aalto&apos;s Paimio Armchair<br />
Alvar Aalto Stool X601<br />
Antti Nurmesniemi, Sauna stools<br />
Postmodernismi tulek<br />Klassikaline ajalooline vorm pürgis kunsti ja kujundusareenile tagasi.<br />Universaalsele tekki...
Euroopasse jõudis Ameerika postmodernism eelkõige ajakirjade ja muude väljaannete kaudu.<br />Jõuline tulek oli esemekujun...
Robert Venturi Guild House<br />
SIDE CHAIR by Denise Scott Brown and Robert Venturi<br />
&quot;Queen Anne&quot; side chair, 1984Robert Venturi (American, born 1925)<br />
Modernismi, popstiili, postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastal<br />Villa RatnikArhitekt: Toomas ReinProjekt: 1980<br />
Design: Arhitektibüroo J.Okas & M.Lõoke<br />
Postmodernism Eestis 1980. aastail<br />1980. aastatel oli Eesti arhitektide põhiprobleemiks vorm.<br />Kokkuvõttes iseloo...
Historitsistliku postmodernismi lemmikmotiivid olid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võ...
Ruumi tulid sealt modernismiga väljatõrjutud välisarhitektuuri motiivid: kaared, kolmnurksed frotoonid, dekoratiivsed samb...
Neomodernism Eestis 1990. aastail<br />Senine nõukogudeaegne proffesioonipilt  hakkas murenema: enam ei saanud olla eelkõi...
Kõigepealt tuli 1980. aastatest kaasa neofunktsionalism, geomeetrilistest “ kastidest” kokku pandud “ valge arhitektuur”.<...
Avaliku arhitektuuri modernismi lembuse kõrvaloli 1990. aastail eramuehituses domineeriv historitsistlik postmodernism oma...
Ruumikujunduse eriala elas 1990. aastatel läbi ehk suuremagi muutuse kui arhitektuurieriala.<br />Vormilaadilt toetus 1990...
Ühispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp.<br />1997- 1998<br />
Sampo panga hoone Tallinnas.<br />
Neomodernlistlik hoone<br />
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ilus Maja, Kaunis Ruum

3,124 views
2,917 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,124
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
11
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Eu
  • Ilus Maja, Kaunis Ruum

    1. 1. Ilus maja, kaunis ruumHeliisa Aareiii dek2009<br />
    2. 2. William Morris ja Arts and Crafts liikumine<br />William Morrise lähtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse kriitika.<br />Morrise seisukohad olid järgmised:<br />1)kunsti olemus on sotsiaalne;<br />2)kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitteüksnes varakale eliidile;<br />3)kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonna liikmetele ja tema objekstiks peab olema kogu keskkonna mõjutamine;<br />4)kunst peab olema “tõene” ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla.<br />Arts and Craft Movement fundamentaalseks tõeks oli veendumus, et <br />“ kogu kunstide juured ja baas peituvad käsitöös”.<br />
    3. 3. Arts and Crafts`i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus: propageerides käsitööd ja kvaliteeti ning ka teostades nende nõuete järgi kavandatud asju, peeti kinni küll oma kunstnikukreedost, kuid odavusest ja igaüheni jõudmisest polnud juttugi.<br />Mööbel oli raskepärane ja toekas,nikerdornamentiga, mis oli samuti gootipäraselt lamereljeefne ja arabeskne<br />Kõik oli vaba ja liialdusteta, ning just seda ausust ja moraalsust Morris oma töödes taotleski.<br />
    4. 4. Red House Kentis. Philip Webb<br />
    5. 5. Red House`i interjöör. William Morris<br />
    6. 6. Red House, Bexleyheath1860, by Philip Webb and William Morris<br />
    7. 7. William Morris Cray 1884<br />
    8. 8. William Morris Wandle 1884<br />
    9. 9. William Morris Kennet 1883<br />
    10. 10.
    11. 11. Tool. William Morris. 1865<br />
    12. 12. Historitsism Eestis<br />Manufaktuuride asemel tulid vabrikud, 1870 avatud raudtee tagas kaupade kiire ringluse.<br />19. sajandi jooksul ületati Eestis nagu ka mujal Euroopas maitsetõrge mitteklassikalise arhitektuuri vastu.Protsess oli alanud juba 18. sajandi lõpul klassitsismi sees ja 1830.aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur levima nii mõisaarhitektuuris kui ka kiiresti kasvavates linnades.<br />Omaette rolli mängis historitsism, eriti neogootika.<br />
    13. 13. Esimeseks historitstlikuks uus- stiiliks sai Eestis neogootika, mida rakendati Tartu toomkiriku varemete kohandamisel ülikooli raamatukoguks ja Tallinna Oleviste kiriku taastamisel pärast 1820. aasta tulekahju.<br />Teise historistlik stiilina tuli 1840. aastal neorenessanss. Neorenessanss tuli, et jääda, ning sai enamiku uute üürimajade stiiliks kõigis Eesti linnades.<br />
    14. 14. Niisama mitmekesine kui arhitektuuripildi osas, oli 19. sajand ka interjööri ja mööblistiilide osas.<br />Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena.<br />Lisaks mööblile leidus interjööris palju muudki: küllusliku draperiiga ja mõnikord vitraažiga aknaid ja vaheuksi, toataimi, raamitud fotosi ja pilte, pisiskulptuure ja linnu- ja loomatopiseid.<br />Levis komme kujundada ruume erinevas stiilis.<br />
    15. 15. Ka mööblis ilmneb stiililine mitmekesisus väga hästi ning demonstreerib kõike seda, mis oli omane tollasele Euroopale: neostiilid pisut liialdavad, võrreldes algupärandiga- eriti torkab see silma neorokokoomööbli puhul, millies stiili kurvatuursus on viidud maksimumini, ja neobarokis, kus dekoorikuhjatus- ja lopsakus ületab kõik piirid.<br />
    16. 16. Alexander Martin Lutheri vineertoolid<br />
    17. 17. Neomaneristlik hoone Tallinnas, Pikk 23. Jacques Rosenbaum. 1909<br />
    18. 18. Neogootika- Tartu Ülikooli raamatukogu Toomkiriku varemetes. Johann Wilhelm Krause.<br />
    19. 19. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika ühendriikides 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. šeikerite stiil<br />Juba enne 1850. aastaid kasutati Ameerika arhitektuuris mehaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest.<br />Konstruktsioon võimaldas majadel kasvada kõrgusesse ja luua nii suure avaga ruume kui vajalikuks peeti.<br />Stiililt olid majad veel historitsistlikud: nad kasutasid sama arhitektuurikeelt mis madalamad majad, korruseid oli lihtsalt rohkem.<br />
    20. 20. Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95<br />
    21. 21. Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95<br />
    22. 22. Louis Sullivan: K.A.M. Temple,  Chicago, . From an old postcard<br />
    23. 23. Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mööbel<br />Oma arhitektuuri nimetas Wright õpetaja Sullivani ideid kasutades “orgaaniliseks arhitektuuriks”, rõhutades selle väljakasvamist loodusest, mitte ajaloost.<br />Et ruumi maksimaalselt ära kasutada ei kavandanud ta traditsioonilist katvat lage, vaid jättis katusekonstruktsiooni avatuks, tekitates nõnda nn. katuslae. <br />Wright julges siseruumides samu materjale mida väljaski, nii tõi ta tellise ja loodusliku kivi ja kombineeris neid krohvseinte ja puupaneelidega.<br />
    24. 24. Tema seisukoht oli, et mööbel peab arhitektuuriga kokku sulama ja orgaaniliselt sellega liituma, et tekitada lihtsus ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkujulist vormi. <br />Wrighti enda kujundatud mööbel oli väga lihtne geomeetriliselt kuubiliste vormidega.<br />
    25. 25. Frank Lloyd Wrighti disainitud lihtne mööbel.<br />
    26. 26.
    27. 27. The Imperial Hotel in Tokyo<br />
    28. 28. šeikrid<br />Tegemist oli Inglismalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann- Lee juhitud protestantliku kveekerite sektiga.<br />Šeikerid uskusid, et usin töö toob õnnistuse ja seeläbi maapealse paradiisi.<br />Kuigi mööblit valmistati esialgu vaid enda tarbeks, sai sellest 19, sajandi teisel poolel kommuunide põhiline sissetulekuallikas.<br />
    29. 29. Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mis meenutasid 18. sajandi talupojatooli.<br />Tooli põhitunnuseks on sirge, “redeliks” kujundatud leen.<br />Põhimõtteliselt samasugused tehti ka kiiktooli, lastetooli ning käetugedega tooli.<br />
    30. 30. Tooli lihtsus peegeldab kogu šeikerite majapidamise lihtsust: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingisuguste kaunistusteta.<br />Mööblit oli valgeks lubjatud tubades vähe, selle vorm eitas igasugust muagavust, näiteks puudus polstermööbel.<br />
    31. 31. Šeikerite tooli vorm jõudis 19. sajandil ka Euroopasse.<br />
    32. 32. Juugendstiil<br />19. sajandi arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uuenemine.<br />Seda tähistab historitsismi domineerimise lõpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili- tekkimine.<br />Ka juugendi puhul ei saa kõnelda kui mingist ühtsest Euroopa stiilist, vaid paljudest erinevatest stiilivariantidest, millele peaaegu igas Euroopa keeles oli oma vaste.<br />
    33. 33. Juugendil oli eri maades palju ühisjooni, kuigi puudus üks ja ainus kõigi poolt aksepteeritud teooria.<br />Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid.<br />Juugendlik plaaniehitus eelistas koonduda kontsentriliselt ühe suurema ruumi ümber.<br />Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus. Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit tema algus aegadel “vihmaussistiiliks”.<br />
    34. 34. Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses: juugend armastas looduslikke kive( graniiti, põllukive, tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul, nii sees kui väljas.<br />Dekoorimotiivid laenati nii floorast kui faunast.<br />Floora ja fauna n.- ö venitatud vormiga motiivide eelistamine aitas rõhutada veel ühte juugendi taotlust- rõhutada vertikaali.<br />
    35. 35. Oma totaalsusetaotluses oli juugend sarnane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus aga rokokood ja andsid tunnistust kaasaegse prerafaeliitide koolkonna mõjust.<br />Inspireerivaks olid kindlasti Jaapani kunst ja arhitektuur.<br />Nagu mainitud oli Juugendarhitektuuris eksterjööris ja interjööris ühtsus programmiline, sest mõlemad osa tervikust ja lähtusid seetõttu samadest “moodustumise” põhimõtetest.<br />
    36. 36. Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntud võtteid: seinamaalingut, sisseehitatud mööblit, mosaiiki, vitraaži, kõiki ruume läbivaid värve ja materjale.<br />Mööbli paigutus ruumides oli vaba, asümeetriline ja kogumulje maalilisust arvestav.<br />Mööbli kujundamisel tuli lähtuda ruumist, kuid ühtlasi oli iga ese omakorda kunstide sünteesi kandjaks.<br />
    37. 37. Juugendile on omased voogavad, kurvilised ja ka virvendavad jooned. Kord on on need agressiivsed, kord aga delikaatsed. Näiteks heaks näiteks on Hispaania arhitekt Antoni Gaudi (1852 – 1926) looming. <br />
    38. 38. Juugendi stiilid<br />Juugendis võib eristada enam- vähem kahte üheaegset suunda: dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit.<br />Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusel ja originaalsusel siis, on mõlema suuna ilmnemist võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu.<br />
    39. 39. Belgia<br />Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. Ruumide klaasustele on kujundatudjuugendlik maasvärk.<br />Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega- kurvatuurid korduvad kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põrandaparketil.<br />Belgia juugendmööbli kujundate hulka kuulub ka Gustave Serrurier- Bovy, kellel oli Liegeis pood ja kes tavatses seal müüa William Morrise disainitud kangaid ja tapeete.<br />
    40. 40. Gustave Serrurier- Bovy kapp<br />
    41. 41. Prantsusmaa<br />Tõelise õitsengu saavutas dekoratiivne juugend Prantsusmaal. Üheks keskuseks oli Pariis ja sealseks esimeseks meistriks oli Hector Guimard. Guimard disainis kõike, alates majadest kuni mööblini.<br />Guimardi mööbel oli vóogavajooneline ja vormilt vaba.<br />Pariisi teiseks juugendstiilikujundajaks oli Rene Lalique, kelle erialaks oli juveelid ja klaas- sealjuures valgustid.<br />
    42. 42. Guimardi vóogavajooneline ja vormilt vaba diivan<br />
    43. 43. Hector Guimard, Hôtel Paul Mezzara, 1911<br />
    44. 44. Signed: ‘LALIQUE’French. Circa 1904<br />
    45. 45. Antique R. Lalique Vase &quot;Bacchantes&quot;<br />
    46. 46.
    47. 47. Dekoratiivse juugendi teine pealinn Prantsusmaal oli Nancy ning seal tegutsenud rühma kujundajaid kutsutaksegi Nancy koolkonnaks. Koolkonna juhtisikud olid Emile Galle ja Louis Majorelle, liikmeteks vennad Daumid ja Emile Victor Prouve. Emile Galle alustas ühe Euroopa suurima klaasnõude vabriku omanikuna, ta kavandas ise selle toodangu.<br />Teisest nancy`lasest Louis Majorelle`ist sai sajandivahetuse Euroopa suurim juugendmööbli tootja. Müük edenes hästi hoolimata sellest, et tegemist oli luksusliku käsitsi tehtud mööbliga.<br />
    48. 48. Hanging cabinet, ca. 1890ÉmileGallé (French, 1846–1904)French (Nancy)Beechwood, various marquetry woods<br />
    49. 49. Glass work by Emile Galle<br />
    50. 50. Etagèrec. 1900Louis MajorelleWoodh. 139.7 cm <br />
    51. 51. Louis MajorelleFrench (1859-1926)and Daum FrèresFrench (firm active 1878 onward)Orchid deskmahogany, gilded bronze, and glass<br />
    52. 52. Louis Majorelle (French) 1859-1926Art Nouveau Settee Carved fruitwood with a berry and leaf motif Width 48 inches, Height 32 inches, Depth 27 inches C.1900<br />
    53. 53. Victor Prouvé, Coupe La nuit (1894)<br />
    54. 54. Rust-colored abstract vase using the sandwiched foil technique Daum Brothers 1920s Glass<br />
    55. 55. Hispaania<br />Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks pidada ka hispaanlast Antonio Caudid, kelle looming on samas erakordselt omanäoline. Caudile olid omased nii mõnedki juugendi olulised jooned: orgaanilisus, lähtumine puhastest loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, loodusliku materjali ning klaasi ja mosaiigi kasutamine.<br />
    56. 56. La Sagrada Familia. Antonio Gaudi <br />
    57. 57. Inglismaa<br />Olulisim dekoratiivse juugendi esindaja oli Arthur Heygate Mackmurdo.<br />Asutas Century Guild`i.<br />1833 andis välja raamatu, mille tiitellehte peetakse juugendgraafika esimeseks teoseks.<br />Mackmurdo mööbel kasutas küll juugendlikku dekoori, kui oli vormilt siiski traditsiooniline.<br />
    58. 58. Esimene juugendgraafika teos<br />
    59. 59. Ameerika<br />Louis Comfort Tiffany. Lamp “Magnolia”<br />
    60. 60. Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend<br />
    61. 61. Inglismaa<br />Näib loogilisena, et konstruktiivse juugendi alged võrsusid Inglismaal, kus reaktsioon historitsistliku ülekülluse vastu oli juba 1860. aastatel ja tööstuse arengutase pidi ise ühel hetkel tõestama vormi ökonoomsuse probleemi. <br />Sajandilõpu juugendarhitektid- kujundajadki polnud enamasti Morrise moodi massitootmise vastased ega käitöö apologeedid.<br />Võibolla mängis oma rolli ka inglaste ratsionaalne meel ning geomeetria ihalus, mida väljendas nende pikk palladonismi traditsioon.<br />
    62. 62. Charles Rennie Mackintosh. <br />
    63. 63. Charles Rennie Mackintosh<br />
    64. 64. Austria<br />Josef Hoffmann, A button, designed c. 1908/10<br />
    65. 65. Josef Hoffman &apos;Sitzmachine&apos; ArmchairAustriacirca 1905<br />
    66. 66. Kubus sofa<br />Designed by Josef Hoffmann <br />
    67. 67. Joseph Maria OLBRICHSecession Buildingbegun 1898Vienna<br />
    68. 68. Koloman Moser, Armoire, 1900<br />
    69. 69. Famous painting named &apos;The Kiss&apos; by Gustav Glimt<br />
    70. 70.
    71. 71. Saksamaa<br />Konstruktiivne juugend koosnes Saksamaal suuresti ringist, ruudust ja kuubist.<br />
    72. 72. Designed by Richard Riemerschmid<br />
    73. 73. Richard Riemerschmid, circa 1915<br />
    74. 74. Bruno Paul, chair. Beech frame, satinwood veneer inlaid with oak, raw silk upholstery, German, 1905.<br />
    75. 75. Bernhard Pankok Sessel190278 x 95 cm<br />
    76. 76. Juugendstiil Eestis<br />Juugendstiil levis Eestis 20. sajandi algul nii nagu kõik stiilid enne seda: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste ja raamatute- ajakirjade kaudu<br />
    77. 77. Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud hooneks oli Neeruti mõis.<br />
    78. 78. Pisut keskajalist juugendit võib näha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepera mõisahoones (1907- 1912)<br />
    79. 79. Georg Hellat, Building of the Estonian Students&apos; Society<br />
    80. 80. Karl Burman. Kalev clubhouse in Pirita.<br />
    81. 81. Ammende Villa, 1905<br />
    82. 82. Üks Lutheri vabriku omaaegseid müügihitte.<br />
    83. 83. Kirjutuslaud “Luterma”<br />
    84. 84. Modernism Euroopas 20.sajandi alguses<br />Senisest erinevad esteetilised tõekspidamised sõnastati tootmise ja tehnoloogiaga paralleelselt – uus, tööstuslik tootmisprotsess eeldas toodetava lihtsat vormi, et tagada odavus ja suur maht.<br />Sajandialguse kõige uhkemad arhitektuuri konstruktiivsed lahendused prooviti ära põhiliselt tööstushoonete peal.<br />
    85. 85. Fagus Shoe Factory 1910-1914 Walter Gropius<br />
    86. 86. Walter Gropius<br />
    87. 87. Max Berg (now HalaLudowa), 1913. Early modern.<br />
    88. 88. Avati esimene modernistlik disainikool- Bauhaus.<br />
    89. 89. Modernism hollandis. De stijl`i neoplastitsism<br />1917. aastal lõi Hollandis Leidenis väike sõpruskond kunstnike ajakirja “De Stijl” juurde samanimelise rühmituse, mis seadis eesmärgiks kunsti radikaalse uuendamise.<br />De Stijle kunstiideaaliks oli neoplastitsism, mille lõi Piet Modriani<br />Uue kunsti ideaaliks oli kolmemõõtmeline vorm muuta kahe plaaniliseks<br />
    90. 90. Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge<br />Maalikunstis oli neoplastika mõjutajaks kubism ja arhitektuuris Hendrik Petrus Berlage.<br />Robustsed materjalidpidid kaduma ja kõik pidi olema sile ja läikiv.<br />
    91. 91. Modernistliku Hollandi kunstiga seotud isikud:<br />Theo van Doesburg-<br />Compositie I (stilleven)<br />1916<br />Theo van Doesburg (1883 - 1931)<br />olieverf op doek<br />
    92. 92. Pieter Oud<br />
    93. 93. Piet Mondrian<br />
    94. 94. Hendrik Petrus Berlage<br />Dome of the Beethoven House, Interior, H.P. Berlage, 1908<br />
    95. 95. THE BEURS VAN BERLAGE was built from 1898 through 1903 by the architect HendrikPetrusBerlage (1856-1934) for the Municipality of Amsterdam. There are two slogans on the bell tower of the Beurs van Berlage: «Bide Your Time» and «Await Your Hour»&quot; <br />
    96. 96. Gerrit Thomas Rietveld“Red and Blue Armchair,” 1918; in the Stedelijk Museum, Amsterdam<br />
    97. 97. Gerrit Thomas Rietveld - Dining Chair <br />
    98. 98. Gerrit Thomas Rietveldi disainitud toolid<br />
    99. 99. El Lissitsky<br />El Lissitsky: Red Wedge (1920)<br />
    100. 100. Bauhaus- esimene modernse disaini kool<br />Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. <br />Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani tegutseses kool Weimaris, aastal 1925 kolis kool tööstuslinna Dessausse ning aastatel 1932–1933 oli ta Berliinis.<br />
    101. 101. Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 1919–1928, Hannes Meyer(1928–1930) ja Ludwig Mies van der Rohe (1930–1933). Peale nende töötasid koolis õppejõududena ka sellised nimekad kunstnikud nagu Paul Klee, Vassili Kandinsky ja László Moholy-Nagy.<br />
    102. 102. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur.<br />Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises.<br />Bauhausi tegevuse lõpetas natside võimuletulek.<br />
    103. 103. Bauhausi õppehoone<br />
    104. 104. Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge.<br />
    105. 105. Bauhausi uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926<br />
    106. 106. Mart Stam side chairs, pair, for Thonet, Germany, c.1932, tubular chromed steel frames with molded wood seat and back in rare original orange lacquer, stamped “Slezak”, 15.5”w x 20”d x 33”h, excellent original condition<br />
    107. 107. Marcel Breuer - Wassily Chair - 1927-28 -<br />
    108. 108. Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect<br />
    109. 109. Mies van der Rohe - Design Friedrichstrasse 1919<br />
    110. 110.
    111. 111. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969)<br />
    112. 112. Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier<br />Funktsionalism määratles ennast ennekõike vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele.<br />Uue vormi probleemiga käsitles ka enamik arhitekte ka uut sisu. Uus arhitektuur pidi olema kõigi sotsiaalsete kihtide käsutuses aga seejuures mõeldi eelkõige vähevarakatele.<br />
    113. 113. Le Corbusier Chapel, Ronchamp, France<br />
    114. 114. Palace of Justice, Chandigarh, Le Corbusier <br />
    115. 115. Le Corbusier; Iannis Xenakis; Edgard Varèse, «Poème électronique» Philips Pavilion, 1958<br />
    116. 116. Le Corbusier, Pierre Jeanneret and Charlotte Perriand. Chaise Lounge. 1928<br />
    117. 117. Villa Stuttgardis. Le Corbuiser. 1927<br />
    118. 118. Villa Savoye, Poissy, 1929-31<br />
    119. 119. Heidi Weber Museum, Zurich<br />Architect: Le Corbusier, 1967. <br />
    120. 120. Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930. aastail<br />Senist talupojakutuuri idealiseeriti kui ürgset ja oma.<br />Kõikjal alustati linnakeskonna moderniseerimisega.<br />
    121. 121. Taani<br />Taani moodsa mööbli isaks peetakse Kaare Klinti.<br />1914 lõpetas oma isa projekteeritud Grundtvigi kiriku.<br />1916. aastast peale tegutseb mööblikujundajana.<br />*Viimistlemata puit, parkimata nahk ja loodusliku värviga värvitud mööbel.<br />
    122. 122. Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914<br />
    123. 123. A KaareKlint leather safari chair.<br />
    124. 124. Cabinet .Kaare Klint. <br />
    125. 125. Modernismi pioneeride hulka kuulub ka Poul Henningsen. <br />Henningseni ja Klinti ühendas veendumus, et ka traditsioonilised mööblivormid on kasutatavad juhul, kui nad on funktsionaalsed.<br />
    126. 126. Artichoke Lamp by PoulHenningsen<br />
    127. 127. Lamps designed by PoulHenningsen<br />
    128. 128. Poul Henningsen Sprawl Chair<br />
    129. 129. THE PH GLASS PIANO<br />
    130. 130. Rootsi <br />Rootsis sai stiil oma kaunimad tulemused Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus.<br />Mööblikujunduses peetakse Rootsi modernismi isaks Carl Malmsteni. <br />
    131. 131. Stockholm: City Library - interior - architect Erik Gunnar Asplund<br />
    132. 132. A villa in Falsterbo by Sigurd Lewerentz<br />
    133. 133. St. Petri Church by SigurdLewerentz, Klippan, Sweden<br />
    134. 134. Soome<br />Soome parlamendihoone Helsingis, Johan Sigfrid Siren<br />
    135. 135. Alvar Aalto projekteeritud kirik kellatorniga<br />
    136. 136. Alvar Aalto&apos;s Paimio Armchair<br />
    137. 137. Alvar Aalto Vase Notecard<br />
    138. 138. Alvar Aalto Daybed 710A<br />
    139. 139. Artek - Bench 153A/B in Birch by Alvar Aalto<br />
    140. 140. Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail<br />Funktsionalismil oli eriline tähendus Eesti ajaloos. <br />See lihtne raskepärane ja &quot;ilusa&quot; poole püüdlev pärand väljendab ühe vana talupojarahva suurt ponnistust saada päriseurooplaseks. <br />Internatsionaalne funktsionalism ei olnud kellegi vana arhitektuur, vaid sobis end sirgu ajavale rahvale hästi oma esimeseks laiaulatuslikuks eneseväljenduseks. <br />Muidugi tuli funktsionalismi natuke eestistada, et liiga kõle poleks, kuid tagantjärele tagab see teiste maade suhtes &quot;teisiti&quot; olemise.<br />
    141. 141. Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Lütseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937.<br />
    142. 142. Art deco<br />Stiili “baas” on eklektiline<br />Art deko kujunes välja Prantsusmaal, kuid lõi lainid ka USA-s.<br />Olulist rolli etendas endas materjal, mis oli hinnaline ja luksuslik.<br />
    143. 143. Pair of large yellow painted wooden armchairs ARTIST:  Robert Mallet-Stevens<br />
    144. 144. 1931-32,Robert Mallet-Stevens, Materials: painted steel tube, metal or padded seat.<br />
    145. 145. SÜrrealism<br />Sürrealism kandus maalidelt interjööri.<br />Väsiti art deco ja funktsionalismi totaalsusetaotlusest.<br />Carlos de Beistegui<br />
    146. 146. The Duff Cooper Library at the British Embassy, Paris, installed in 1945-1946 and designed by Carlos de Beistegui and Georges Geffroy.<br />
    147. 147. The Mae West Lips Sofa designed by Dalí in 1937<br />
    148. 148. Emilio Terry, 1948<br />
    149. 149. Modernism ja Art Deco USA-s<br />Richard Neutra. Viini päritolu arhitekt projekteeris 1926 Ameerikasse kolides esimese modernistliku hoone- Lovell House`i.<br />Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismi põhise art deco suur populaarsus.<br />Lõplikult tuli modernism Ameerikasse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgenenud arhitektide ja disaineritega.<br />
    150. 150. Richard Neutra&apos;s Kaufmann House<br />
    151. 151. Koblick House, 1937, Richard Neutra Architect<br />
    152. 152. RICHARD NEUTRA ARCHITECT - TAYLOR HOUSE<br />
    153. 153. Rudolph SchindlerRoth Residence1946Studio City, Ca.<br />
    154. 154. Rudolph Schindler<br />
    155. 155. Donald Deskey, Table Lamp, c.1927<br />
    156. 156. Donald Deskey Nicotine 1930s<br />
    157. 157. William Van Alen&apos;sChrysler building, New York, 1930<br />
    158. 158. Platner Armchair-Mohair by Warren Platner<br />
    159. 159. 1930. Aastate historitsismi laine ja totalitaarsed režiimid.<br />Tehnoloogia ja materjal on ülemal kui stiil, need õieti ongi tegurid, mis “teevad” stiili.<br />Oli levinud arusaam, et modernlistlik stiil tähistab hea maitse ja kunsti allakäiku.<br />Loomingus domineeris klassitsistlik alge.<br />Kasutati “igavesi” materjale- marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud.<br />Tüüpiline oli ornamendi naasmine.<br />
    160. 160. Tempelhof Airport&apos;s eagle&apos;s head, designed by architect Ernst Sagebiel, used to be part of a statue on top of the terminal building<br />
    161. 161. Eagle at Tempelhof Airport (architect Ernst Sagebiel, 1936-9<br />
    162. 162. Exterior view of the AmerikaHaus (1933 - 1937, architect Paul Troost), Munich, Germany, late 1940s.<br />
    163. 163. Albert Speer<br />
    164. 164. Neohistoritsism ja art deco Eestis<br />Kasutati sümmeetrilist fassaadi, mida kaunistasid pilastrid või sambad, karniisid, potaalid, dekoor.<br />Ajaloolistest stiilidest eelistati 1920. aastal barokki ja klassitsismi.<br />2-3 korrulise maja asemel võidi ehitada 5- 6 korruseline maja.<br />Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima. <br />
    165. 165. Ruumikujundust iseloomustab historitsism: kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia- sinna jätkus ka ornamenti.<br />
    166. 166. Neoklassitsistlik Pärnu Supelasutuse hoone<br />
    167. 167. Äsja renoveeritud Gloria Palace&apos;i<br />
    168. 168. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli<br />
    169. 169. 1957-1960, designed by architects alarkotli and hennosepmann<br />
    170. 170. Mõisaküla kirik, 1934. Arhitekt Alar Kotli.  Hävis 1983<br />
    171. 171. Eesti stiil<br />Läbivateks motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis.<br />Muhu tekilt laenatud sina- puna- oranžides toonides võlvi- ja sinamaalingud.<br />Eesti stiili pooldajaks ja propageerijaks olid maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad.<br />Hakati üle saama rahvuslikust alaväärsuskompleksist ja uhkust tundma oma kultuuri tugevuse üle.<br />
    172. 172. Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud pangahoone<br />
    173. 173. Art deco Eestis<br />Parlamendi sidrunkollane lagi, ultramariinsed seinad, avade roostepunased põsed ja mustad akna- ja ukseraamistused.<br />Geometriseerimisprintsiip<br />Suured vitraažaknad ja välisuks<br />Kaks art deco suunda: üks moderne, teine traditsioonilisi kujunduselemente kasutav.<br />
    174. 174. Palju kasutati seinamaale, vitraaže ja skulptuure.<br />Pannood<br />“vürtsina” valged modernsed keralambid<br />Art deco historistlik variant on Eestis enam levinud.<br />
    175. 175. Nõmme Lunastaja luteri kiriku eskiis. Arhitekt Robert Natus. 1932.<br />
    176. 176. The Corner House (Robert Natus, 1935-36)<br />
    177. 177. Robert Natus – Tallinna linnavalitsus, laternahoidjad Jaan Koort<br />
    178. 178. ElmarLohk - EEKS building Tallinn<br />
    179. 179. Richard Wunderlich. Baarikapp, 1936.<br />
    180. 180. Stalinistlik historitsism Eestis<br />Stalin, nagu Hitler ja Mussolinigi kasutas keskkonnakujundust ja arhitektuuri propagandana.<br />
    181. 181.
    182. 182. Modernism Usa-s peale ii maailmasõda<br />Uue arhitektuuristiili sümboleiks said metall ja klaas.<br />Less is more<br />Radikaalsemaid maju- Mies van de Rohe- Farnsworthi maja.<br />Lennujaamad on betoon ja klaashooned, mille püändiks on katus<br />Sünteetilised materjalid <br />
    183. 183. Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect<br />
    184. 184.
    185. 185. Ingalls Ice Arena, Yale University (1958) - New Haven, CT; Eero Saarinen, FAIA<br />
    186. 186.
    187. 187. Charles Eames LCW (Lounge Chair Wood) Moulded plywood 1948<br />
    188. 188.
    189. 189. The Diamond chair designed by Harry Bertoia, 1952<br />
    190. 190. George Nelson Marshmallow Sofa<br />
    191. 191. George Nelson Daybed<br />
    192. 192. Modernism Euroopas pärast ii maailmasõda<br />Oluliselt mõjutas arhitektuuri arusaami Sigfried Giedioni raamat “Space, Time and Architecture” 1941<br />Noored arhitektid protesteerisid “universaalse” arhitektuuri pealesurumise vastu.<br />
    193. 193. Berlin, Hansaviertel. Punkthochhäuser, Architekten: Baldessari (links) und Van den Broek/Bakema.<br />
    194. 194. OtlAicher icons/ pictograms from icographic Magazine<br />
    195. 195. Henry Dreyfuss, Vacuum Cleaner, Model 150, 1935<br />
    196. 196. Alison and Peter Smithson’s Hunstanton School which was completed in 1956<br />
    197. 197. Designed by Alison and Peter Smithson, and completed in 1972,<br />
    198. 198. Alison and Peter Smithson – Patio and Pavilion<br />
    199. 199. Hans Gugelot designed this modular cube/plank/bench system for Grunzig in the early 60&apos;s.<br />
    200. 200. Control Unit Studio 1, 1957Hans Gugelot and Herbert Lindinger<br />
    201. 201. Ulm stool, 1955Max Bill, Hans Gugelot, Paul Hildinger<br />
    202. 202. Itaalia modernism pärast ii maailmasõda<br />Itaalia sai Amerikaslt toetust ja hakkas riiki ülesse ehitama.<br />1950 jäi põhiprobleemiks elamuehitiste arhitektuur.<br />Enamik tipparhitekte osales aktiivselt industriaalsete meetodite rakendamisel.<br />
    203. 203. Hakati looma paindliku disainitöötlust.<br />Mööbel peab olema moodne, kergesti teisaldatav, ruumi säästev ja maitsekas.<br />Endiselt inspireeris ka sürrealism.<br />
    204. 204. Torri di viale Etiopia, Roma, Mario Ridolfi (1950-54) <br />
    205. 205. Mario RidolfiProgetto di edifici residenziali per la mostra dell&apos;abitazione all&apos;E 42, per l&apos;Impresa Rech e Festa<br />M. Ridolfi, W. Frankl, D. MalagricciProgetto di un motel Agip a Settebagni (Roma)1968 (maggio) - 1969 (aprile)ProspettivaMatita su lucido - 15 novembre 1968<br />
    206. 206. Franco Albini Chair <br />
    207. 207. Rockingchair by FrancoAlbini. Italy, 1940<br />
    208. 208. Franco Albini - Pair of Franco Albini rattan chairs<br />
    209. 209. Palazzo delle Poste, di Adalberto Libera, Roma 1933<br />
    210. 210. Popstiil<br />1950.aastal alaud nn. teine masinaajastu- elektroonika ja sünteetiline materjal.<br />Kujunes ka nootekultuur, mida varem polnud olnud.<br />Interjöör oli avar, valge ja tühi.<br />Oma koht oli plastmööblil ja elaval loodusel.<br />
    211. 211. Reyner Banham&apos;s <br />
    212. 212. Blow Inflatable Armchair, Paolo Lomazzi<br />
    213. 213. Joe Cesare Colombo<br />
    214. 214. Joe Colombo, Portable storage system, 1969<br />
    215. 215. Gaetano Pesce Feltri Armchair<br />
    216. 216. Gaetano Pesce<br />
    217. 217. Eero Aarnio Pastil Chair<br />
    218. 218. Eero Aarnio Puppy<br />
    219. 219. Skandinaavia modernism pärast ii maailmasõda<br />Eripäraseks tegid Skandinaavia modernismi looduslähedus, mis avaldus naturaalsete materjalide kasutamises.<br />Napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud värvigamma.<br />
    220. 220. Taani<br />Hans Wegner<br />
    221. 221. Hans Wegner Sofa and GE-270 Chairs for GetamaGedsted<br />
    222. 222. &apos;The Panton Chair’ by Werner Panton, Produced in 1973<br />
    223. 223. Verner Panton<br />
    224. 224. Arne Jacobsen: The Swan Chair, 1958Made by Fritz Hansen. Leather and steel<br />
    225. 225. Rootsi<br />Designer: Bruno Mathsson. 1933. Country: Sweden. <br />
    226. 226. Soome<br />Alvar Aalto&apos;s Paimio Armchair<br />
    227. 227. Alvar Aalto Stool X601<br />
    228. 228. Antti Nurmesniemi, Sauna stools<br />
    229. 229. Postmodernismi tulek<br />Klassikaline ajalooline vorm pürgis kunsti ja kujundusareenile tagasi.<br />Universaalsele tekkisid kõrvale individuaalne ja lokaalne.<br />Kavandaja individuaalne mõte jäi tähtsale kohale.<br />Kõige lihtsam näis olevat ajaloolise arhitektuuri tsiteerimine, millest kujunes 1970.- 1980. aastate postmodernismi põhilisi meetodeid.<br />
    230. 230. Euroopasse jõudis Ameerika postmodernism eelkõige ajakirjade ja muude väljaannete kaudu.<br />Jõuline tulek oli esemekujundusse.<br />
    231. 231. Robert Venturi Guild House<br />
    232. 232. SIDE CHAIR by Denise Scott Brown and Robert Venturi<br />
    233. 233. &quot;Queen Anne&quot; side chair, 1984Robert Venturi (American, born 1925)<br />
    234. 234. Modernismi, popstiili, postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastal<br />Villa RatnikArhitekt: Toomas ReinProjekt: 1980<br />
    235. 235. Design: Arhitektibüroo J.Okas & M.Lõoke<br />
    236. 236. Postmodernism Eestis 1980. aastail<br />1980. aastatel oli Eesti arhitektide põhiprobleemiks vorm.<br />Kokkuvõttes iseloomustab 1980.aastate arhitektuuri laadide paljusus, milles olid olemas oma avangardid ja arjergardid<br />
    237. 237. Historitsistliku postmodernismi lemmikmotiivid olid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võre- ja astmikmotiiv. Materjalidest tulid tagasi paas ja tellis, kuigi ka krohvitud pind ei kadunud kuhugi; värvid muutusid erksamaks kui kunagi varem: valge ja must, roosa ja sinine.<br />
    238. 238. Ruumi tulid sealt modernismiga väljatõrjutud välisarhitektuuri motiivid: kaared, kolmnurksed frotoonid, dekoratiivsed sambad, -postid, oluliseks sai atratiivne värv ja valgus. Taas hakati kunstide sünteesist tuntuid võtteid- vitraaži ja seinamaalinguid.<br />Moodi tulid ka puust profileeritud raamistuses seinapaneelid ja lillepostamendid ning mööbli roll sisekujunduses aina kasvas.<br />
    239. 239. Neomodernism Eestis 1990. aastail<br />Senine nõukogudeaegne proffesioonipilt hakkas murenema: enam ei saanud olla eelkõige ehitus- või kujunduskunstnik, tuli olla teenindaja.<br />Vormiliooliselt kujunesid 1990. aastad Eesti keskkonda kujundavates kunstides mitmekülgseks. “postmodernlistlik olukord” jätkus.<br />Arhitektuuriliitu kõige suuremaks siduvaks “ visuaalseks katuseks” kujunes ka Eestis neomodernism.<br />
    240. 240. Kõigepealt tuli 1980. aastatest kaasa neofunktsionalism, geomeetrilistest “ kastidest” kokku pandud “ valge arhitektuur”.<br />Teiseks suunaks oli eelkõige Vilen Künnapu ja Ain Perviku viljeldud neokonstruktinisvm, mis demonstreerib geomeetriliste konstruktsioonide dekoratiivset esteetikat.<br />
    241. 241. Avaliku arhitektuuri modernismi lembuse kõrvaloli 1990. aastail eramuehituses domineeriv historitsistlik postmodernism oma sammaste, viilude, tornide ja ärklitega. <br />Historitsistlik postmodernism oli valdav 1990. aastate täiesti uues arhitektuurisfääris- kirikuarhitektuuris.<br />
    242. 242. Ruumikujunduse eriala elas 1990. aastatel läbi ehk suuremagi muutuse kui arhitektuurieriala.<br />Vormilaadilt toetus 1990. aastate ruumikujundus uushoonetes enamasti majade enda stiilis.<br />Vähemasti bürooruumides domineeris modernism, levinud võttes oli kujunduse “valgeks” jätmine, tehnilistlike detailide rohkus ja palju klaaspinde. <br />
    243. 243. Ühispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp.<br />1997- 1998<br />
    244. 244. Sampo panga hoone Tallinnas.<br />
    245. 245. Neomodernlistlik hoone<br />

    ×