Your SlideShare is downloading. ×
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Etruskid ja rooma riigi algus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Etruskid ja rooma riigi algus

1,000

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,000
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
20
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. ETRUSKID JA ROOMARIIGI ALGUSSiret Vene
  • 2. Itaalia rahvastik Itaalikud – poolsaare kesk-ja lõunaosas Latiinid – Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Kreeklased – Itaalia lõunarannikul, Sitsiilias Etruskid – Apenniini poolsaare loodeosas
  • 3. Etruskid 8.-6. sajand Põhja-ja Kesk-Itaalia mõjuvõimsaim rahvas Päritolu segane:1) Pärit Väike-Aasiast?2) Itaalia põliselanikud? http://www.castellitoscani.com/etruria.htm
  • 4.  Kohandasid kreeka tähestiku oma keelele Meresõitjad, kaupmehed, head ehitajad, head metallitöötlejad Neil kujunes 12 suuremat linnriiki Ülikuid maeti hauakambritesse Uskusid paljusid jumalaid Uskusid surmajärgsesse ellu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm Tegelesid ennustamisega ons/8/85/Banditaccia_Sarcofago_Degli_Sp osi.jpg
  • 5.  Skulptuuris segunevad idamaise ja kreeka arhailise kunsti mõjud.http://en.wikipedia.org/wiki/File:Etruscan_mother_and_child_500_to_450_BCE.jpg
  • 6.  Väga arenenud ehituskunst: võimsate müüridega korrapärase planeeringuga linnad, templid, teed, veehoidlad ja –juhtmed, sillaehitus. Oskasid ehitada võlvi. Roomlased võtsid etruskidelt üle elumaja tüübi – aatriummaja.
  • 7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bc/Chimera_di_Arezzo.jpg
  • 8. Rooma linna tekkimine Tekkis Tiberi jõe seitsmele künkale Umbes 600 e. Kr olemas ühtne asula, mida võib pidada linnaks. Arvatavasti kujunes linn tegelikult 10-7. sajandil e. Kr.: Kapitooliumi künkale rajati kindlus, templeid, ühiskondlikke hooneid. Rajati Ostia sadam, foorum. Hilisemal ajal kinnitasid roomlased, et linn on rajatud 21. aprill 753 e. Kr. Linna olevat rajanud sõjajumal Marsi ja noore preestrinna poeg Romulus.
  • 9. Kuningate aeg (753-510 e. Kr) Pärimusejärgi esimene kuningas Romulus Viimane aga Targuinius Superbus (Uhke) Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/6/6a/She- wolf_suckles_Romulus_and_Remus.jpg
  • 10. Varane Rooma ühiskond:Ühiskonnakorraldus Talupojaühiskond Põhiline ühiskondlik ühik oli sugukond, mis jagunes perekondadeks, nt Fabiuste perekonnas oli 300 liiget, Claudiustel 5000. 10 sugukonda moodustasid kuuria. 10 kuuriat moodustasid triibuse ehk hõimu. 3 triibust (Tities, Ramnes, Luceres) moodustasid Rooma rahva (POPULUS ROMANUS)
  • 11. Nimetraditsioon Praenomen e eesnimi, nt Gaius Nomen gentile e sugukonnanimi, nt Julius Cognomen e lisanimi: võeti kasutusele patriitsiperedes, märkis ka sugukonnaharu või mõnda iseloomulikku omadust, seda pärandati perekonna sees, nt Caesar GAIUS JULIUS CAESAR Adoptiivpojad said kasuisa kolm nime ja lisasid sellele oma sugukonnanime anus- lõpuga.
  • 12.  Kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoo vorm. Nt Julius Caesari tütar sai nimeks Julia.
  • 13. Seisused PATRIITSID: pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad populus romanuse. PLEBEID: esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmetest, hiljem öeldi nii lihtrahva kohta. Nende seast päris vaeseid kutsuti PROLETAARLASTEKS.
  • 14. Klienteelsuhted KLIENT – vaene kodanik. Sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima. Lubas olla patroonile ustav. Toetasid patrooni rahvakoosolekul. PATROON – rikas kodanik. Lubas olla kliendile ustav. Aja jooksul võitlesid plebeid endale õigusi juurde.
  • 15. Valitsemiskorraldus Riigi eesotsas kuningas, kes valitses koos senatiga. Kuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kohustuste täitja. Senat koosnes sugukondade vanematest. 100…300. Selle liikmeid kutsuti isadeks. Rahvakoosolekud e komiitsid toimusid esialgu kuuriate kaudu.

×