• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Abimaterjal y uudised
 

Abimaterjal y uudised

on

  • 391 views

Koostanud H.Mõttus.

Koostanud H.Mõttus.

Statistics

Views

Total Views
391
Views on SlideShare
390
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
2
Comments
0

1 Embed 1

http://www.slideshare.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Abimaterjal y uudised Abimaterjal y uudised Document Transcript

    • Täiendmaterjal ühiskonnaõpetuse kursusele 2011Materjalide juures on veebiaadressid, kust materjal on võetud. Saate nendega ise lähemalttutvuda.Valimised 2011Riigikogu XII koosseisEesti Reformierakond – 33 liigetEesti Keskerakond – 26 liigetIsamaa ja Res Publica Liit – 23 liigetSotsiaaldemokraatlik Erakond – 19 liigetRiigikogu XII kooseisu juhatus:Riigikogu esimees – Ene ErgmaAseesimehed: Laine Randjärv Jüri RatasValitsuskoalitsiooni moodustasid: Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica LiitOpositsiooni jäid: Eesti Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond46. valitsuse koosseis:Vt: http:/www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministridPeaminister ja ministrid Andrus Ansip Peaminister Riigikantselei Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Kristen Michal Justiitsminister Justiitsministeerium Mart Laar Kaitseminister
    • KaitseministeeriumKeit PentusKeskkonnaministerKeskkonnaministeeriumRein LangKultuuriministerKultuuriministeeriumJuhan PartsMajandus- ja kommunikatsiooniministerMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumHelir-Valdor SeederPõllumajandusministerPõllumajandusministeeriumJürgen LigiRahandusministerRahandusministeeriumSiim Valmar KiislerRegionaalministerSiseministeeriumKen-Marti VaherSiseministerSiseministeerium
    • Hanno Pevkur Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Urmas Paet Välisminister VälisministeeriumMaksud 2011 (seisuga 15. aprill)Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.Maksude kehtestamise peamine eesmärk: tagada riigi toimimiseks vajalike vahenditeolemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikakujundamise vahendiks.Maksukorralduse seaduse kohaselt on maks maksuseadusega (riiklik maks) või seadusealusel linna või valla volikogu määrusega (kohalik maks) riigi ja kohaliku omavalitsuseavalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjalepandud kohustus.Riigieelarve tulud koosnevad maksutuludest ja mittemaksulistest tuludest.Maksutuludest laekuvad riigieelarvesse 1) juriidilise isiku tulumaks, 2) osa füüsilise isikutulumaksust (teine osa füüsilise isiku tulumaksust laekub kohalikele omavalitsustele), 3)sotsiaalmaks, 4) käibemaks, 5) aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- japakendiaktsiis), 6) hasartmängumaks, 7) tollimaks (75% tollimaksust kantakse edasi EuroopaLiidu eelarvesse), 8) raskeveokimaks.Riiklikest maksudest laekub maamaks täies ulatuses omavalitsusüksuste eelarvesse.Mittemaksulised tulud: kaupade ja teenuste müük (riigilõivud, laekumisedmajandustegevusest jne); toetused (välisabid, laekumised riigiasutustelt jne); varade müük,tulud varadelt; renditulud jm (nt trahvid, saastetasud).Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet.Kohalike maksude maksuhalduriks on oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus võimõni muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalikemaksude kogumist. Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, millealusel Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma nt müügimaksu.
    • Riiklikud maksud on:  tulumaks (määr 21%),  käibemaks (standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, on erandeid),  sotsiaalmaks (33%) – sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär - 278,02 eurot (puudutab käesolevat aastat),  maamaks (laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse),  hasartmängumaks,  tollimaks,  raskeveokimaks,  aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) Miinimumpalk (töötasu alammäär – 1,73 eurot tunnis) e töötasu alammäär – 278,02 eurot kuus Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr – 2,8% Tööandja töötuskindlustusmakse määr 1,4% Maksuvaba tulu aastas – 1728 eurot e 144 eurot kuusTöötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%)kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust.Kohustusliku kogumispensioni makse määr – 2% väljamaksete summalt, mis on tehtudkohustatud isikule, kes on teinud avalduse maksete jätkamise kohta alates 1. jaanuarist 2010.2011. aasta 1. jaanuarist algas sissemaksete tegemine kõigi kohustusliku kogumispensionigaliitunud isikute jaoks automaatselt ja inimestel selleks eraldi ühtegi avaldust esitada ei tule.Tööandjate jaoks toob 2011. aasta 1. jaanuar kaasa kaks erinevat maksemäära:1) kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 1%,kui töötaja ei esitanud 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avaldust;2) kogumispensioni süsteemiga liitunud töötaja palgast tuleb kinni pidada 2%, kui töötajaesitas 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse.Tavapärane sissemaksete tegemise kord taastub 2012. aastast, mil kõigi jaoks hakkab jällekehtima 2%+4% kohustusliku kogumispensioni makse.Vt: http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396
    • Kohustusliku kogumispensioni makse 2011. aastal(esimene protsendimäär on isiku, teine riigi lisatav osa) Makse 1942-1954 1942-1954 1955 ja hiljem 1955 ja hiljemvanemahüvitiselt sündinu sündinu sündinu sündinu Ei esitanud 2009. Esitas 2009. a Ei esitanud 2009. Esitas 2009. a a maksete maksete a maksete maksete jätkamise jätkamise jätkamise jätkamise avaldust avalduse avaldust avalduse1% 1% + 2% 2% + 4% 1% + 2% 2% + 2%http://www.pensionikeskus.ee/?id=3396Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enamelatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohitulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata.Kohalikud maksud on:  müügimaks,  reklaamimaks,  paadimaks,  teede ja tänavate sulgemise maks,  mootorsõiduki maks,  loomapidamismaks,  lõbustusmaks,  parkimistasu Vt ka: http://www.fin.ee/maksundus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=958154&search http://emta.ee/index.php?id=27497 http://www.tallinn.ee/predprinimatel/Voprosy-o-naloge-s-prodazh http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Muugimaksu-kusimused http://www.eestiraamatupidamine.ee http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006 NB! Sellest aastast alates on meil kasutusel ühisraha euro1 euro=15,6466 Eesti krooniEuro on kasutusele võtnud järgmised Euroopa Liidu liikmesriigid:Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros,Luksemburg, Malta, Madalmaad (Belgia, Holland), Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia,Soome
    • Euroalast (eurotsoonist) väljaspool olevad EL-i riigid:Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi jaÜhendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud.Riigid, kus on kasutusel euro ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga: Monaco, SanMarino, Vatikani linnriik.Kasutatakse eurot, kuid puudub ametlik kokkulepe: Andorra. Kosovo, Montenegro.Eurot kasutatakse ka mõnedel ülemereterritooriumidel (Kanaari saared, Assoorid jt). Vt ka http://elik.nlib.ee/?id=3450EL-i, NATO-sse ja EN-i kuuluvad riigid (märgitud lilla värviga)Kollasega on märgitud euroala riigid. Euroopa Liit NATO Euroopa Nõukogu Albaania Albaania Ameerika Ühendriigid Andorra Armeenia Aserbaidžaan Austria Austria Belgia Belgia Belgia Bosnia ja Hertsogoviina Bulgaaria Bulgaaria Bulgaaria Eesti Eesti Eesti Gruusia Hispaania Hispaania Hispaania Holland Holland Holland Horvaatia Horvaatia Iirimaa Iirimaa Island Island Itaalia Itaalia Itaalia Kanada Kreeka Kreeka Kreeka Küpros Küpros Leedu Leedu Leedu Liechstenstein Luksemburg Luksemburg Luksemburg Läti Läti Läti Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Malta Malta Moldova
    • Monaco Montenegro Norra NorraPoola Poola PoolaPortugal Portugal PortugalPrantsusmaa Prantsusmaa PrantsusmaaRootsi RootsiRumeenia Rumeenia RumeeniaSaksamaa Saksamaa Saksamaa San Marino SerbiaSlovakkia Slovakkia SlovakkiaSloveenia Sloveenia SloveeniaSoome Soome ŠveitsTaani Taani TaaniTšehhi Tšehhi Tšehhi Türgi UkrainaUngari Ungari Ungari VenemaaÜhendkuningriik Ühendkuningriik Ühendkuningriik