Looduskaitse Eestis
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Looduskaitse Eestis

on

  • 6,267 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,267
Views on SlideShare
6,258
Embed Views
9

Actions

Likes
1
Downloads
53
Comments
0

2 Embeds 9

http://www.slideshare.net 8
http://webcache.googleusercontent.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Looduskaitse Eestis Looduskaitse Eestis Presentation Transcript

  • Looduskaitse Eestis
    Sirje ja Georg Aher
    06.10.2009
  • Paljud loodushoidlikud tavad ja tõekspidamised pärinevad otseselt rahvausundeist
    Varajase looduskaitse ilminguks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist kaugete aegade tagant.
    Paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid eestlaste jaoks pühad ja puutumatud.
    Pühapaigad
    Looduskaitse juured
  • 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedal paiknevatel Aegna ja Naissaarel.
    Metsade üle pidasid valvet raehärrade hulgast nimetatud metsahärrad (Waltherren)
    Järgnevate sajandite jooksul kehtestati Eesti territooriumil veel mitmeid jahi- ja kalapüügipiiranguid, samuti ehituspuude raiekeelde ning nõuti mõnede puuliikide (metsõunapuu, tamme, toominga, pihlaka) säilitamist.
    Varased looduskaitse reeglid
  • Enne looduskaitseseadust
    Vilsandi tuletorni kapten Artur Toom rentis XX sajandi alguses Kihelkonna Kirikumõisalt Vaika saared, et tagada lindude pesitsemist ja takistada nende munade korjamist.
    1910 aastal hakkas rentniku kohuseid täitma Riia Loodusuurijate Ühing
    Enne looduskaitseseaduse vastuvõtmist võeti riigi poolt kaitse alla
    - Vaika saared
    - Harilaid Saaremaal
  • Artur Toom1884 -1942
    http://lh3.ggpht.com/_D8Njy7FUya8/SbttSoEZHfI/AAAAAAAABsE/ECSK-3T1oyM/6-031.jpg
    http://tbn1.google.com/images?q=tbn:H0fpw3SIaaXqqM:http://www.okupatsioon.ee/fotod/fotod2001/fotod3/fotod301.jpg
  • Enne looduskaitseseadust
    Kastre Peravalla looduskaitse reservaat ülikooli praktikabaasina
    Jugapuu kaitseala Hiiumaal
    Lindudekodu Väike laht Saaremaal
    Pähklisaar Virumaal (5,2 ha lehtmetsa ja kivikülv)
    Abruka saare kaitsemets
  • Esimesed seadused Eestimaa looduse kaitsest
    LOODUSKAITSE SEADUS
    Riigivanema otsus nr 928 11.detsembrist 1935
    Looduskaitse otstarbeks oli loodust iseloomustavate moodustiste, olgu need maastiku osad, maapinnavormid, taime-või loomariigi esindajad või eluta looduse esemed, alalhoid ja kaitse.
    LOODUSHOIU SEADUS
    RT 1938, 31, 253.
    § 1. Loodushoiuks käesoleva seaduse mõttes loetakse:
    1) looduskaitse ja
    2) loodusilu säilitamine ning arendamine.
  • LOODUSHOIU SEADUS.
    RT 1938, 31, 253.
    § 1. Loodushoiuks käesoleva seaduse mõttes loetakse:
    1) looduskaitse ja
    2) loodusilu säilitamine ning arendamine.
    Loodushoiu seadus
  • § 2. Looduskaitse ülesandeks on looduse iseloomustavate moodustiste, olgu need maastikuosad, maapinnavormid, taime- või loomariigi esindajad või elutu looduse esemed, säilitamine ja kaitsmine.
    Selleks võidakse võtta looduskaitse alla ja kanda looduskaitseregistrisse riigi, omavalitsuste või üksikisikute valduses olevaid kui ka üldiseks tarvitamiseks määratud maa-alasid ja veekogusid, samuti üksikuid loodus-esemeid.
    Loodushoiu seadus
  • § 3.Loodusilusäilitamisejaarendamise all mõistetaksekäesolevaseadusemõttesavalikkudeparkide, aedadejailuväljakuteasutamist, kaunistamist, säilitamistjakorrastamist, samutikodukaunistamist, mille eesmärgiks on kodumaavälisilme, eritiliiklemisteede, raudteejaamadejasadamateümbrusevälisilmetõstmine.
    Loodushoiu seadus
  • § 4. Loodushoiu korraldajaiks ja teostajaiks on:
    1) Sotsiaalministeerium;
    2) Loodushoiu Nõukogu;
    3) maakonnad ja linnad;
    4) kodukaunistamis-komiteed;
    5) looduskaitse usaldustegelased.
    Loodushoiu seadus
  • Looduskaitsemärk oli Eesti teenetemärk, mida annetati loodushoiu alaste teentete eest.
    Looduskaitsemärk asutati Vabariigi Presidendi poolt 27. veebruaril 1940 ja seda annetati ainult üks kord, sama aasta 1. mail, Loodushoiu Nõukogu otsuse alusel 24. aprillist 1940. Kaks looduskaitsemärki määrati sama aasta 20. juunil, kuid neid ei antud kätte.
    Looduskaitsemärk
  • Looduskaitsemärk
    I järgu looduskaitse märke on välja antud ainult üks.
    1.mail 1940 sai märgi
    Konstantin Päts
    II järgu märke annetati 8
    III järgu märke 15
    20. juunil annetati veel
    kaks märki, aga neid kätte anda ei jõutud
  • § 1. Seaduse eesmärk
    Käesoleva seaduse eesmärk on:1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • § 2. Looduskaitse põhimõtted
    (1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
    (2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kaitstavad loodusobjektid
    1) kaitsealad;2) hoiualad;3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;4) püsielupaigad;5) kaitstavad looduse üksikobjektid;6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
    Kaitsealad on:1) rahvuspargid;2) looduskaitsealad;3) maastikukaitsealad.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
    Looduskaitseseadus
  • Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv:
    • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
    • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
    • lõhe või jõesilmu kudemispaik;
    • pruunkaru talvitumispaik;
    • jõevähi looduslik elupaik;
    • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Soolätte künnapuu (ümbermööt 450 cm, kõrgus 24 m)
  • Tamme Lauri tamm
  • Tamme Lauri tamm
  • Aegna kivikülv
  • Rahvuspark on kaitsealalooduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Karula rahvuspark
  • LOODUSKAITSESEADUS
    Looduskaitseala
    Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd
    Maastikukaitseala (looduspark)
    Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
    Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.
    Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
  • LOODUSKAITSESEADUS
    Loodusreservaat
    Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
    Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud erijuhtudel.
    Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil.
    Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitse korraldaja nõusolekul.
  • Piusa kaitseala
  • Hoiualad
    Looduskaitseseaduse § 32 alusel moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul mainitud seadusega tagatud viisil.
    Euroopa linnudirektiivis ja loodusdirektiivis on kindlaks määratud kui suur osa loetletud liikide populatsioonidest ja elupaikadest peab olema kaitse alla võetud. Selleks näevad direktiivid ette hoiualade loomise. Hoiualade loomisel lähtutakse üleeuroopalistest printsiipidest. Nii moodustub üleeuroopalistene hoiualde võrgustik Natura 2000.
  • Paljassaare hoiuala
  • Kaitsealade päev
    24. mail 1909 asutati Rootsis korraga 9 rahvusparki. Need olid nii Rootsi kui ka Euroopa esimesed seda tüüpi kaitsealad, mis Ameerika Ühendriikide eeskujul ellu kutsuti.
    Tänavu möödub sellest olulisest sündmusest 90 aastat, Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon (Europarc) otsustas kuulutada 24. mai Euroopa kaitsealade päevaks.
  • Kaitsealade päev
    See päev tuletab meelde rahvusparkide ja kõigi muude kaitsealade osa kogu Euroopa loodus- ja kultuuripärandis
    Euroopa kaitsealade päev meenutab, et looduspärand on Eesti suur rikkus, mida tullakse imetlema lähedalt ja kaugelt, sest Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas on ürgne loodus peaaegu hävinud.
  • Vanimad rahvuspargid
    Maailma esimene rahvuspark loodi 1872.a. Ameerika Ühendriikides Yellowstones.
    Sellest alguse saanud rahvusparkide loomise tulemusena on meil tänapäeval maailmas 1600 rahvusparki
  • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c6/Old_Faithful_Rainbow.jpg
  • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/af/Bison_near_a_hot_spring_in_Yellowstone.JPG
  • Hetkeseis
    Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eestis kokku 3389 kaitstavat loodusobjekti, nendest:- looduskaitsealasid 129;- maastikukaitsealasid 149;- rahvusparke 5;- vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 117;- parke ja puistuid 548;- hoiualasid 343;- püsielupaiku 900;- kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 3;- kaitstavaid looduse üksikobjekte 1195.
  • Looduskaitse kaitsealadel
    Kõige tõhusam viis elurikkust hoida on kaitsta terviklikke ja hästi säilinud struktuuriga kooslustega ökosüsteeme.
    Ökosüsteemide kaitse tähendab aga mingi piirkonna kaitsmist tervikuna s.t kõige paremini on kooslusi võimalik kaitsta kaitsealade moodustamise kaudu.
  • LOODUSKAITSESEADUS
    Liikide kaitsekategooriad
    I kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
  • II kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. (3) hävimisohtu.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • III kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava
    Tegevuskava koostatakse:
    I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks;
    liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus;
    liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Tegevuskava peab sisaldama:
    • liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid
    • ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi;
    • liigi ohutegureid;
    • kaitse või ohjamise eesmärki;
    • liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
    • kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet.
    Tegevuskava kehtestab keskkonnaminister.
    ja avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
    LOODUSKAITSESEADUS
  • Püsielupaikadeks loetakse
    • lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses;
    • merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses;
    • suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses;
    • väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses;
    Püsielupaikade kaitse
    • kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses;
    • väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses.
    •  Pesapuu avastanud isik on kohustatud informeerima sellest asukohajärgset keskkonnateenistust või Riiklikku Looduskaitsekeskust  kolme ööpäeva jooksul.
    Püsielupaikade kaitse
    • Pruunkaru talvituspaik on koht, kus karu teeb taliuinakut, ning selle ümbrus 300 meetri raadiuses.
    • Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul kohalikku keskkonnateenistust
    • Pruunkaru talvituspaigas on keelatud jahipidamine ning metsa majandamise ja kasutamisega seotud tegevused.
    • Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini.
    Pruunkaru talvituspaiga kaitse
    • I kaitsekategooria kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
    • I kaitsekategooria kivistise leiukohas on keelatud kivistise looduslikust olekust eemaldamine ning tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
    • I kaitsekategooria kivistist võib riigist välja viia üksnes teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.
    • I kaitsekategooria kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
    I kaitsekategooria kivistise kaitse
  • Eestis keelatud looduslikust asupaigast eemaldada eriti haruldasi, s.o. I kategooria kivistisi.
    Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik Eestis leiduvad fossiilsed merisiilikud (perekonnast Bothriocidaris), üks fossiilne kala Phlebolepis elegans, mõned käsijalgsed Dicoelosia anticipata ja Costistricklandia lirata, käsnad Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti ning korall Mesofavosites dualis
    Kivististe kaitse
  • 2007. a 30. juuniks oli Keskkonnaregistris registreeritud 14579 kaitstava liigi leiukohta 371 erinevast liigist.
    Kaitstavaid loomi registreeriti 3462 elupaigas, mis jagunesid 97 liigi vahel. Kaitsekategooriati jagunesid elupaigad ja liigid järgnevalt: I kategooria - 1106 elupaika, 14 liiki, II kategooria - 1784 elupaika, 31 liiki, III kategooria - 572 elupaika, 52 liiki.
    Kaitstavad loomad
  • Väike rabakiil
  • Kaitstavaid samblikke registreeriti 21 kasvukohas, mis jagunesid 13 liigi vahel. Kaitsekategooriati jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt: II kategooria - 16 kasvukohta, 12 liiki, III kategooria - 5 kasvukohta, 1 liik.
    Kaitstavaid taimeliike oli 226 ja kasvukohti 10930. Kaitsekategooriati jagunesid need järgmiselt: I kategooria - 180 kasvukohta, 32 liiki, II kategooria - 2941 kasvukohta, 120 liiki, III kategooria - 7809 kasvukohta, 74 liiki.
    Kaitstavad samblikud ja taimed
  • Soo-neiuvaip
  • Palu-karukell
  • Kaunis kuldking
  • Seente kaitse
    Kaitstavaid seeni registreeriti 214 kasvukohas, mis jagunesid 37 liigi vahel. Kaitsekategooriati jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt: I kategooria - 79 kasvukohta, 9 liiki, II kategooria - 72 kasvukohta, 19 liiki, III kategooria - 63 kasvukohta, 9 liiki.
  • Kaitstavaid seeni registreeriti 166 kasvukohas, mis jagunesid 35 liigi vahel. Kaitsekategooriati jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt: I kategooria - 41 kasvukohta, 9 liiki, II kategooria - 69 kasvukohta, 19 liiki, III kategooria - 56 kasvukohta, 7 liiki.
    Kaitstavad seened
    Limatünnik Urmas Kaja foto
  • Väljasuremiskünnis on elupaikade kriitiliselt väike hulk: kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis liigi elujõulisus väheneb järsult.
    Praegu püütakse aru saada, kui suur on see liikide hulk, kellele surmav torge on juba tehtud. Seda kutsutakse väljasuremisvõlaks.
    Näiteks arvatakse, et Lõuna-Soomes on pooled vanade metsade liikidest elupaikade hävimise tõttu sisuliselt surnud. Väljakutse seisneb selles, et kui elupaiku kiiresti taastada, siis ilmselt on võimalik mingit osa neist liikidest säilitada.
    Looduskaitsebioloogia
  • Oluline on nende liikide valimine, kelle abil saaks võimalikult paljusid teisi säilitada: kõiki miljoneid liike ei jõua uurida, vähemalt mitte selle aja jooksul, et neid vajadusel aidata jõuaks.
    Liigi bioloogia tundmine on loodus-kaitsebioloogia väga tähtis komponent.
    Looduskaitsebioloogia
  • Vajaliku vanade metsade üldpindala saab arvestada mõne suurt territooriumi nõudva liigi järgi, nagu metsis või valgeselg-kirjurähn, kelle jaoks on piisav pindala kõige kriitilisem.
    Metsa sisestruktuuri saab hinnata erilisi mikroelupaiku asustavate sammalde või putukate järgi. Püütakse arvestada ka seda, kui kaugel need elupaigalaigud peavad üksteisest asuma – võttes arvesse kõige aeglasemalt levivaid liike.
    Looduskaitsebioloogia
  • Eestis kaitstakse päris suuri maismaa- ja vee-alasid.Probleem on selles, et kaitsealadeks on sageli valitud üksnes teatud tüüpi biotoope või kooslusi. Eelkõige selliseid, kus inimesel pole majanduslikke huve.
    See tähendab, et Eestis on viljakatel maadel looduslikke kooslusi niihästi säilinud kui ka kaitse all väga vähe.
    Ebapiisavate teadmiste tõttu organismide vajaduste kohta on kaitsealad üsna kaugel eesmärkide saavutamisest.
    Looduskaitsbioloogia
  • Kaitsealune liik ?!
  • https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790098
    Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
  • Viideteta fotode autor on Georg Aher