Imetajad, roomajad, Kahepaiksed<br />Georg Aher<br />18 ja 28 01..2011<br />Paide , Tallinn<br />
Imetajad<br />Keha kaetud karvadega <br />Poegimine ja poegade imetamine<br />Kõrgelt arenenud närvisüsteem ja keeruline k...
Liikide arvukus imetajate seltsides<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c7/Mammal_species_pie_chart.png<b...
Imetajad Eestis<br />Eestis elab 65 liiki imetajaid 8 erinevast seltsist, 20 sugukonnast<br />Kõige arvukamalt on esindatu...
Mutt<br />	Mutt on tugevate käppadega ... 15 cm pikkuse kehaga kuni 130 g kaaluv loomake. Oma tugevate labidataoliste käpp...
Muti käikude süsteem<br />		Pesakäik<br />	Peakäik <br />Jahikäik<br />
Muti jahikäigud<br />
Muti toitumine<br />Muti toiduks on peamiselt vihmaussid,<br />keda ta varub ka talveks. Lisaks <br />vihmassidele sööb kõ...
Siil<br />Siilile meeldib elada ja tegutseda mitmekülgse alusmetsaga lehtpuumetsades, metsaservades, puisniitudel<br /> ja...
Siil on hämaras tegutseja<br />Siilid on maakeral kõige kauem elanud imetajad. Nad kaaluvad ca 0,9-1 kg.<br />Siilid on pu...
Siil<br />Siili väikesed teravad hambad on kohastunud eeskätt mardikate ja teiste putukate söömiseks, kuid nende abil on v...
Siilipojad<br />http://c1.ecolocalizer.com/files/2008/12/three-baby-hedgehogs.jpg<br />
Siilide toitmine<br />Siilidele võiks anda muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi- või koer...
Siil<br />Siil magab talveund tavaliselt oktoobrist aprilli lõpuni. <br />Tema kehatemperatuur langeb paari kraadini ning ...
Siil on väga populaarne <br />Multifilm “Siil udus” valmis 1975 aastal. Filmi pikkus 10 min. 29sek. <br />http://www.youtu...
Siil on väga populaarne<br />PostimehesilmuvaUrmas Nemvaltsi koomiksiMürakarudtegelastest on siilükspopulaarsemaid<br />
Karihiired<br />Karihiired ei ole hiirte sugulased nagu nimest võiks arvata, vaid tegemist on putuktoiduliste loomakestega...
Karihiired<br />Oma ülikiire ainevahetuse tõttu peavad karihiired iga paari tunni tagant sööma. Nii nad ongi tegusad nii p...
Karihiired.<br />Eesti  kõige tavalisem karihiir on mets-karihiir.<br />Karihiired otsivad toitu haistmismeele abil.<br />...
Mets-karihiir Sorex araneus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Sorex-araneus.jpg<br />
Väike karihiir Sorex minutus<br />
Karihiired<br />Karihiired asuvad meelsasti elama teiste loomade poolt rajatud pesaurgudesse<br />Karihiired võivad tiheda...
Kuidas soodustada karihiirte elu õuealal?<br />Aias saab karihiirte elu soodustada, jättes mõne aianurga hooldamata ning l...
Orav Sciurus vulgaris<br />Orav on kohanenud inimese loodud keskkonnaga ning elab meelsasti ka linnades, kus on  tihti nii...
Orav<br />http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hungriges_Eichh%C3%B6rnchen.JPG<br />
Orava näritud käbi<br />Orava toiduks on kuuse ja männi seemned, pähklid, marjad, seened. Kogub ka talvevarusid. Orav kuiv...
Orav sööb meelsasti seeni<br />
Orav<br />Orava  peamisteks vaenlasteks on kanakull, metsnugis ja rebane<br />
Hallorav Sciurus carolinensis<br />
Hallorav<br />
Hallorav<br />1889. aastal toodi 350 halloravat Inglismaale  Bedfordshire. Tänaseks on neid üle miljoni. Lisaks Inglismaal...
Hiired<br />Näriliste seltsi kuulub 2277 liiki. Kõige arvukam on hiirlaste sugukond, millesse kuulub ca 1/3 seltsi liikide...
Hiired<br />Hiired kuuluvad näriliste hulka. Neil on kogu elu kasvavad lõikehambad, millega toitu närivad. Põhiliselt on h...
Hiired<br />Hiirtest enim tuntud on koduhiir (Mus musculus) kes on selgelt inimkaasleja liik.<br />Kehapikkus kuni 10 cm, ...
Koduhiir<br />http://www.biopix.com/photos/jcs-mus-musculus-26389.jpg<br />
Hiired<br />Kaelushiir (Apodemus flavicollis) on meil elutsevatest hiirtest üks kogukamaid. Tema pikkus on 8,5-13 cm, <br ...
Kaelushiir<br />http://www.ecosystema.ru/08nature/mamm/115.jpg<br />
Juttselg-hiir<br />http://www.biolib.cz/IMG/GAL/5771.jpg<br />
http://farm5.static.flickr.com/4062/4330555130_b0ef15c903.jpg<br />
Kasetriibik Sicista betulina<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Sicista_betulina.jpg<br />
Põld-uruhiir Microtus arvalis<br />Põld-uruhiir (Microtus arvalis) on tavaline niitudel ja aedades.<br />Keha 9-12 cm<br /...
Uruhiirte uruavad<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7b/Microtus_arvalis_entry_holes.JPG<br />
Leethiir Clethrionomys glareolus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/R%C3%B6telmaus_I.jpg<br />
Kodurott Rattus rattus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Rattus_rattus_01.JPG<br />
Rändrott Rattus norvegicus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/15/WildRat.jpg<br />http://www.swmoleman.c...
Nahkhiired<br />Nahkhiired on näriliste järel arvukuselt teine imetajate rühm. Käsitiivalisi on maailmas ca 11oo liiki. Ee...
Nahkhiired<br />Nahkhiirte tiiva moodustab pikenenud sõrmede vahel paiknev nahk<br />Natteri lendlane<br />Nahkhiired on a...
Nahkhiired<br />Eest nahkhiirte liikidest suurim on suurvidevlane (Nyctalus noctula), pikkus 64–80 mm, kaal 30–39,2 gVäiks...
Nahkhiired<br />Nahkhiirte arvukusest Eestis<br />Laialt levinud ja arvukas liik: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) – E...
Nahkhiired<br />• Väikeste loomade eluiga on harilikult suhteliselt lühike. Nahkhiired võivad aga elada paarikümne aasta v...
Nahkhiired<br />Talve veedavad nad uinakus maa-alustes ruumides nagu koopad ja keldrid, rippudes pea-alaspidi ruumi seinal...
Nahkhiired<br />Nahkhiired kasutavad toidu hankimiseks ultraheli. Tänu ultrahelile suudavad nad lennata ilma takistuste va...
Suurkõrv<br />
Suurkõrv<br />
Suurkõrv magamas<br />
Kahepaiksed<br />Paljunevad vees<br />Hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu<br />Arenevad moondega<br />Täiskavanud enam...
Rabakonn Rana arvalis<br />http://www.loodusheli.ee/<br />
Rabakonn Rana arvalis<br />http://www.maerkische-naturfotos.de/amphibien/fotos/moorfrosch_01.jpg<br />
Rabakonna kudu<br />
Rohukonn Rana temporaria<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Amplexus_2_Jojo.jpg<br />
Rohukonna kudu<br />http://4.bp.blogspot.com/_jsUT1cCM2CQ/S88_fx7fe_I/AAAAAAAAAnw/iL9rkuIK2Zw/s1600/P1430055.JPG<br />
Rohu- ja rabakonna eristamine<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/00/XN_Fersenprobe_927.jpg<br />
Veekonn Rana lessonae<br />
Veekonn<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/RanaLessonaeCroacking.JPG<br />
Veekonn<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Rana_lessonae_01.JPG<br />
Harilik kärnkonn Bufo bufo<br />Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on üpris tavaline liik. Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvad...
Kahepaiksed<br />Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6-8 päeva kestvaks kudemisp...
Hariliku kärnkonna kudu<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dc/Toad-spawn_Mike-Kr%C3%BCger.jpg<br />
Hariliku kärnkonna ja rohukonna kullesed<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/LarvaeBufoBufoRanaTempora...
Harilik vesilik Triturus vulgaris<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/Triturus_vulgaris_maennchen.jpeg...
Harilik vesilik pulmaajal<br />
Roomajad<br />Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga  <br />neile on iseloomulik hingamine kops...
Roomajad<br />http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Reptilia.jpg<br />
Vaskuss Anguis fragilis <br />
Vaskuss<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/Blinschleiche_Anguis_fragilis_head_.JPG<br />
Arusisalik Zootoca (Lacerta) vivipara <br />Emanae arusisalik päikesevanne võtmas<br />
Arusisaliku pea<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/Lacerta_vivipara_1_%28Marek_Szczepanek%29.jpg<br />
Arusisalik Zootoca vivipara<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/Zootoca.vivipara.young.jpg<br />
Arusisaliku Lacerta vivipara must vorm<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a0/Lacerta_fg05.jpg<br />
Kivisisalik Lacerta agilis<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/67/Lacerta_agilis_2006_05_06cq.jpg<br />
Nastik Natrix natrix<br />
Nastik <br />
Nastiku munad<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Natrix_0697.JPG<br />
Nastik<br />
Rästik Vipera berus<br />
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Konnad jt

4,244 views
3,808 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,244
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7
Actions
Shares
0
Downloads
21
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Konnad jt

  1. 1. Imetajad, roomajad, Kahepaiksed<br />Georg Aher<br />18 ja 28 01..2011<br />Paide , Tallinn<br />
  2. 2. Imetajad<br />Keha kaetud karvadega <br />Poegimine ja poegade imetamine<br />Kõrgelt arenenud närvisüsteem ja keeruline käitumine<br />Täiuslik termoregulatsioon ja püsisoojasus<br />Osa imetajatest moodustab keerukaid seltsinguid<br />
  3. 3. Liikide arvukus imetajate seltsides<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c7/Mammal_species_pie_chart.png<br />
  4. 4. Imetajad Eestis<br />Eestis elab 65 liiki imetajaid 8 erinevast seltsist, 20 sugukonnast<br />Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga.<br />Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas asub aadressil<br /> http://www.elus.ee/imetajad/<br />
  5. 5. Mutt<br /> Mutt on tugevate käppadega ... 15 cm pikkuse kehaga kuni 130 g kaaluv loomake. Oma tugevate labidataoliste käppadega kaevab ta käike, mille tulemusel tekivad mutimullahunnikud. Käigud on eelkõige vajalikud toidu leidmiseks. Mutimullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhutamine. Käigud on enamasti ca 15 cm sügavusel, mõned ulatuvad kuni poole meetri sügavusele<br />
  6. 6. Muti käikude süsteem<br /> Pesakäik<br /> Peakäik <br />Jahikäik<br />
  7. 7. Muti jahikäigud<br />
  8. 8. Muti toitumine<br />Muti toiduks on peamiselt vihmaussid,<br />keda ta varub ka talveks. Lisaks <br />vihmassidele sööb kõiki kellest jõud <br />üle käib (mardikaid, putukate vastseid,<br />hiiri jne. Vahel murravad ka oma liigi-<br />kaaslasi. Aiapidajale toovad mutid <br />kasu mulla õhutamisega ja kahjurite <br />hävitamisega.<br />
  9. 9. Siil<br />Siilile meeldib elada ja tegutseda mitmekülgse alusmetsaga lehtpuumetsades, metsaservades, puisniitudel<br /> ja ka parkides ning aedades. Siil ei võõrasta inimeste lähedust, selletõttu võib teda sageli kohata ka linndes<br />
  10. 10. Siil on hämaras tegutseja<br />Siilid on maakeral kõige kauem elanud imetajad. Nad kaaluvad ca 0,9-1 kg.<br />Siilid on putuktoiduliste hulka kuuluvad kõigesööjad, kelle lähemateks sugulasteks on karihiired. <br />Toiduks kõlbavad mardikad ja muud putukad, vihmaussid, hiired teod lindude munad ja pojad. Söövad ka raipeid või inimese toidujääke<br />
  11. 11. Siil<br />Siili väikesed teravad hambad on kohastunud eeskätt mardikate ja teiste putukate söömiseks, kuid nende abil on võimalik nakitseda ka inimese poolt pandud toitu: liha, muna. Väga hea meelega söövad siilid ka kuiva kassitoitu.<br />Siilile ei tohiks kunagi pakkuda piima ega leiba!<br />Kaitseks vaenlaste vastu tõmbuvad siilid kerra, turritades okkaid.<br />
  12. 12. Siilipojad<br />http://c1.ecolocalizer.com/files/2008/12/three-baby-hedgehogs.jpg<br />
  13. 13. Siilide toitmine<br />Siilidele võiks anda muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi- või koeratoitu. Sobib nii konserv- kui ka kuivtoit. Looduses siilid kala ei söö, seetõttu võiks vältida kalamaitselisi toite. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja anum puhta veega! Et talve üle elada, peab siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Edukale talvitumisele saab ka inimene kaasa aidata, pakkudes siilidele hilissuvel ja sügise alguses lisatoitu.<br />
  14. 14. Siil<br />Siil magab talveund tavaliselt oktoobrist aprilli lõpuni. <br />Tema kehatemperatuur langeb paari kraadini ning südamelöökide arv harveneb mõne löögini minutis. Sellisel säästurežiimil suudab siil suvel kogutud rasvavarude arvel vastu pidada kevadeni. <br />Siilide jooksuaeg on suve alguses. Paljad ja pimedad pojad sünnivad juuni lõpus juuli alguses. Pojad kasvavad kiiresti ja järgnevad emale juba 5 nädala vanustena. Pojad peavad palju sööma, et veel enne talve piisav rasvavaru hankida. Siiski sureb ka normaalse talve jooksul ligi pool eelmise suve poegadest.<br />http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php?action=1&id=128<br />
  15. 15. Siil on väga populaarne <br />Multifilm “Siil udus” valmis 1975 aastal. Filmi pikkus 10 min. 29sek. <br />http://www.youtube.com/watch?v=lCsJZV7aCdY<br />1978. aastal tehti samade tegelaste film “Kui tähed langevad”<br />Kuidas iseloomustaksite siili käitumist filmis?<br />Kas see on sarnane päris siili käitumisega?<br />
  16. 16. Siil on väga populaarne<br />PostimehesilmuvaUrmas Nemvaltsi koomiksiMürakarudtegelastest on siilükspopulaarsemaid<br />
  17. 17. Karihiired<br />Karihiired ei ole hiirte sugulased nagu nimest võiks arvata, vaid tegemist on putuktoiduliste loomakestega kelle lähimad sugulased meie looduses on mutt ja siil. Karihiired on lühikese tiheda karvastikuga aastaringselt aktiivsed loomad, kes siiski talvel võivad lühiajaliselt langeda tardunne. Karihiired on eraklikud loomakesed, kes suhtlevad liigikaaslastega ainult paaritumise ajal. Nende territoorium on 400 - 600 m2 suurune ja seda kaitsevad nad liigikaaslaste sissetungi eest raevukalt.<br />Enamik karihiiri on alla 10 cm pikad ja kaaluvad 5-15 grammi<br />Mets-karihiir<br />
  18. 18. Karihiired<br />Oma ülikiire ainevahetuse tõttu peavad karihiired iga paari tunni tagant sööma. Nii nad ongi tegusad nii päeval kui ka öösel ja puhkavad aktiivse tegutsemise vahepeal vaid mõne minuti kaupa.<br />Karihiired ei suuda toiduta elada kauem kui ööpäeva. Põhiosa karihiirte toidust moodustavad mitmesugused selgrootud (lülijalgsed ja nende vastsed, teod), kuid võimaluse korral söövad nad ka muud lihatoitu (noori sisalikke ja konni, hiirepoegi).<br />
  19. 19. Karihiired.<br />Eesti kõige tavalisem karihiir on mets-karihiir.<br />Karihiired otsivad toitu haistmismeele abil.<br />Karihiired eritavad muskuselõhnalist ainet ning tänu sellele enamik pisikiskjaid neid ei söö.<br />
  20. 20. Mets-karihiir Sorex araneus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Sorex-araneus.jpg<br />
  21. 21. Väike karihiir Sorex minutus<br />
  22. 22. Karihiired<br />Karihiired asuvad meelsasti elama teiste loomade poolt rajatud pesaurgudesse<br />Karihiired võivad tiheda taimestiku varju ka ise endale uru kaevata või elutseda õõnsates kändudes, mahalangenud puutüvede all või muudes seesugustes kohtades. <br />Talveund karihiired ei maga, kuigi talvel nende tegutsemisaktiivsus väheneb pisut. Siiski mõnikord võivad talvel lühiajaliselt langeda tardunne.<br />
  23. 23. Kuidas soodustada karihiirte elu õuealal?<br />Aias saab karihiirte elu soodustada, jättes mõne aianurga hooldamata ning lastes hekialusel heinal kõrgeks kasvada. Kasuks on varjulised põõsaalused ja putukaid kohalemeelitav tihe taimestik. Karihiired kasutavad elamis- ja toitumispaigana meelsasti ka oksahunnikuid. <br />Ohtu kujutavad nende jaoks kassid, kes meelsasti mängivad karihiirtega ja murravad nad maha, kuid ebameeldiva lõhna tõttu neid ära ei söö. <br />
  24. 24. Orav Sciurus vulgaris<br />Orav on kohanenud inimese loodud keskkonnaga ning elab meelsasti ka linnades, kus on tihti nii taltsas, et võtab toitu lausa peost<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/02/Eichh%C3%B6rnchen_D%C3%BCsseldorf_Hofgarten_edit.jpg<br />
  25. 25. Orav<br />http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hungriges_Eichh%C3%B6rnchen.JPG<br />
  26. 26. Orava näritud käbi<br />Orava toiduks on kuuse ja männi seemned, pähklid, marjad, seened. Kogub ka talvevarusid. Orav kuivatab talveks seeni pistes need oksaharude vahele kuivamna. Kuivatavad enamasti tatikaid ja külmaseeni. Talvel leiavad tihti ka pasknääride peidetud tõrusid<br />
  27. 27. Orav sööb meelsasti seeni<br />
  28. 28. Orav<br />Orava peamisteks vaenlasteks on kanakull, metsnugis ja rebane<br />
  29. 29. Hallorav Sciurus carolinensis<br />
  30. 30. Hallorav<br />
  31. 31.
  32. 32. Hallorav<br />1889. aastal toodi 350 halloravat Inglismaale Bedfordshire. Tänaseks on neid üle miljoni. Lisaks Inglismaale on neid asustatud Iirimaale ja Itaaliasse<br />
  33. 33. Hiired<br />Näriliste seltsi kuulub 2277 liiki. Kõige arvukam on hiirlaste sugukond, millesse kuulub ca 1/3 seltsi liikidest<br />
  34. 34. Hiired<br />Hiired kuuluvad näriliste hulka. Neil on kogu elu kasvavad lõikehambad, millega toitu närivad. Põhiliselt on hiired nagu enamik närilisi taimetoidulised, kuid mõned liigid võivad olla ka kõigesööjad<br />
  35. 35. Hiired<br />Hiirtest enim tuntud on koduhiir (Mus musculus) kes on selgelt inimkaasleja liik.<br />Kehapikkus kuni 10 cm, saba 5-10 cm kaal 10-35 g<br />
  36. 36. Koduhiir<br />http://www.biopix.com/photos/jcs-mus-musculus-26389.jpg<br />
  37. 37. Hiired<br />Kaelushiir (Apodemus flavicollis) on meil elutsevatest hiirtest üks kogukamaid. Tema pikkus on 8,5-13 cm, <br />saba pikkus <br />9-13,5cm<br />kaal 18-50 g.<br />
  38. 38. Kaelushiir<br />http://www.ecosystema.ru/08nature/mamm/115.jpg<br />
  39. 39. Juttselg-hiir<br />http://www.biolib.cz/IMG/GAL/5771.jpg<br />
  40. 40. http://farm5.static.flickr.com/4062/4330555130_b0ef15c903.jpg<br />
  41. 41. Kasetriibik Sicista betulina<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Sicista_betulina.jpg<br />
  42. 42. Põld-uruhiir Microtus arvalis<br />Põld-uruhiir (Microtus arvalis) on tavaline niitudel ja aedades.<br />Keha 9-12 cm<br />Saba 3-4,5 cm<br />Kaal 20-45g<br />
  43. 43. Uruhiirte uruavad<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7b/Microtus_arvalis_entry_holes.JPG<br />
  44. 44. Leethiir Clethrionomys glareolus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/R%C3%B6telmaus_I.jpg<br />
  45. 45. Kodurott Rattus rattus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Rattus_rattus_01.JPG<br />
  46. 46. Rändrott Rattus norvegicus<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/15/WildRat.jpg<br />http://www.swmoleman.co.uk/images/rat.jpg<br />
  47. 47. Nahkhiired<br />Nahkhiired on näriliste järel arvukuselt teine imetajate rühm. Käsitiivalisi on maailmas ca 11oo liiki. Eestis on 12 liiki nahkhiiri ja nad kõik on looduskaitse all.<br />7 nahkhiire liiki on paiksed ja 5 rändavad.<br />
  48. 48. Nahkhiired<br />Nahkhiirte tiiva moodustab pikenenud sõrmede vahel paiknev nahk<br />Natteri lendlane<br />Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada.<br />
  49. 49. Nahkhiired<br />Eest nahkhiirte liikidest suurim on suurvidevlane (Nyctalus noctula), pikkus 64–80 mm, kaal 30–39,2 gVäikseim on kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pikkus keskmiselt 45 mm, kaal 3,7–4,8 g<br />Nahkhiire lennukiirus on 30–40 kilomeetrit tunnis. <br />
  50. 50. Nahkhiired<br />Nahkhiirte arvukusest Eestis<br />Laialt levinud ja arvukas liik: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) – Eestis 100 000 – 300 000 isendit.Laialt levinud ja suhteliselt arvukad liigid: pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) – 20 000 – 50 000 isendit.Paiguti levinud ja suhteliselt vähearvukad liigid: brandti lendlane ehk metslendlane (Myotis brandtii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) – 5000 – 20 000 isendit.Paiguti levinud ja vähearvukad liigid: suurvidevlane (Nyctalus noctula), nattereri lendlane (Myotis nattereri), habelendlane (Myotis mystacinus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) – kuni 5000 isendit.<br />
  51. 51. Nahkhiired<br />• Väikeste loomade eluiga on harilikult suhteliselt lühike. Nahkhiired võivad aga elada paarikümne aasta vanuseks – ehk seetõttu, et nad magavad sõna otseses mõttes pool elu maha.• Nahkhiired paarituvad talvitumise ajal. Kuni kevadeni hoiab emane nahkhiir spermat kehas spetsiaalses hoidlas nagu külmkapis.• Tunni jooksul võib üks nahkhiir püüda kuni 600 putukat.• Hoolimata nimetusest «hiir» on nahkhiired lähemas suguluses primaatidega kui närilistega.<br />
  52. 52. Nahkhiired<br />Talve veedavad nad uinakus maa-alustes ruumides nagu koopad ja keldrid, rippudes pea-alaspidi ruumi seinal või laes -jahedas, niiskes, vaikses ja pimedas miljöös - septembrist kuni aprilli lõpuni. Talvituskohtadeks on tihti ka seina- ja laepraod, kus loomakesed on paremini kaitstud häirimise vastu, mis nende elu magades ohustab. Talvitumiseks sobivaid koopaid on Eestis vähe. Seevastu on meil hulgaliselt keldri-tüüpi talvituspaiku. Põhja-nahkhiir ja suurkõrv talvituvad isegi väikestes talukeldrites, kus teisi liike ei leia. Suuremates keldrites nagu vanad mõisa- ja lossikeldrid, eriti kui seal on rohkesti seina- ja laepragusid, talvitub ka lendlase perekonna liike - tavalisem on veelendlane, haruldasem nattereri lendlane. Üliharuldased keldris talvitujad on tiigilendlane, tõmmulendlane ja habelendlane - neid on leitud ainult kõige paremate tingimustega keldrites.<br />
  53. 53. Nahkhiired<br />Nahkhiired kasutavad toidu hankimiseks ultraheli. Tänu ultrahelile suudavad nad lennata ilma takistuste vastu põrkumata ka lauspimeduses. Mõnedel putukatel on võime ultraheli kuulda ning siis kui nahkhiire ultraheli laine neid tabab panevad nad tiivad kokku ja kukutavad ennast madalamale,<br />
  54. 54. Suurkõrv<br />
  55. 55. Suurkõrv<br />
  56. 56. Suurkõrv magamas<br />
  57. 57. Kahepaiksed<br />Paljunevad vees<br />Hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu<br />Arenevad moondega<br />Täiskavanud enamasti maismaal<br />Eestis elab 11 liiki <br />Konn<br />Üldtunnused<br />Kahepaikse välisehitus<br />
  58. 58. Rabakonn Rana arvalis<br />http://www.loodusheli.ee/<br />
  59. 59. Rabakonn Rana arvalis<br />http://www.maerkische-naturfotos.de/amphibien/fotos/moorfrosch_01.jpg<br />
  60. 60. Rabakonna kudu<br />
  61. 61. Rohukonn Rana temporaria<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Amplexus_2_Jojo.jpg<br />
  62. 62. Rohukonna kudu<br />http://4.bp.blogspot.com/_jsUT1cCM2CQ/S88_fx7fe_I/AAAAAAAAAnw/iL9rkuIK2Zw/s1600/P1430055.JPG<br />
  63. 63. Rohu- ja rabakonna eristamine<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/00/XN_Fersenprobe_927.jpg<br />
  64. 64. Veekonn Rana lessonae<br />
  65. 65. Veekonn<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/RanaLessonaeCroacking.JPG<br />
  66. 66. Veekonn<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Rana_lessonae_01.JPG<br />
  67. 67. Harilik kärnkonn Bufo bufo<br />Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on üpris tavaline liik. Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Kärnkonnade peamiseks toiduseks on putukad (mardikad ja kahetiivalised) ning limused (nälkjad).<br />
  68. 68. Kahepaiksed<br />Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6-8 päeva kestvaks kudemisperioodiks aprilli lõpus või mai alguses . Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku.<br />Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud. <br />
  69. 69. Hariliku kärnkonna kudu<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dc/Toad-spawn_Mike-Kr%C3%BCger.jpg<br />
  70. 70. Hariliku kärnkonna ja rohukonna kullesed<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/LarvaeBufoBufoRanaTemporaria.JPG<br />
  71. 71. Harilik vesilik Triturus vulgaris<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/Triturus_vulgaris_maennchen.jpeg<br />
  72. 72. Harilik vesilik pulmaajal<br />
  73. 73. Roomajad<br />Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga  <br />neile on iseloomulik hingamine kopsudega, <br />paks sarvkihiga nahk <br /> nahkse koorega munad. <br />mõned liigid sünnitavad elusaid poegi<br />liiguvd roomates<br />Eestis elab 5 liiki roomajaid<br />
  74. 74. Roomajad<br />http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Reptilia.jpg<br />
  75. 75. Vaskuss Anguis fragilis <br />
  76. 76. Vaskuss<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/Blinschleiche_Anguis_fragilis_head_.JPG<br />
  77. 77. Arusisalik Zootoca (Lacerta) vivipara <br />Emanae arusisalik päikesevanne võtmas<br />
  78. 78. Arusisaliku pea<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/Lacerta_vivipara_1_%28Marek_Szczepanek%29.jpg<br />
  79. 79. Arusisalik Zootoca vivipara<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/Zootoca.vivipara.young.jpg<br />
  80. 80. Arusisaliku Lacerta vivipara must vorm<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a0/Lacerta_fg05.jpg<br />
  81. 81. Kivisisalik Lacerta agilis<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/67/Lacerta_agilis_2006_05_06cq.jpg<br />
  82. 82. Nastik Natrix natrix<br />
  83. 83. Nastik <br />
  84. 84. Nastiku munad<br />http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Natrix_0697.JPG<br />
  85. 85. Nastik<br />
  86. 86. Rästik Vipera berus<br />

×