Uploaded on

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
1,779
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
13
Comments
0
Likes
1

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Platon (427-347 e.m.a ) Koostanud: Kadri Kelemith 12b
  • 2. Elu ja looming
    • Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkuses ning oli tugev ja kaunis noormees.
    • Ta oli silma paistnud sõdurina ja oli kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel.
    • Kahekümne-aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.
    • Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutu ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.
    • Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.
    • Kokku reisis ta 12 aastat.
    • 387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia.
    • Platoni õpilased tõid kuulsust ja Platon oli väga hinnatud ja austatud kõikjal
  • 3. Ideede õpetus
    • Platon kirjutas oma elueal väga palju teoseid - dialooge. Praeguseks on säilinud üle 30 dialoogi ja need liigitatakse nelja rühma:
    • 1. Nooruse dialoogid - eetiliste mõistete defineerimine.
    • 2. Ülemineku-aja dialoogid - preeksistensi ja surematuse õpetus.
    • 3. Meheea dialoogid - nendes arendab ta ideede õpetust
    • 4. Raugaeg dialoogid - käsitleb teadmusteooriat, loodusfilossofiat ja õigusfilosoogiat.
    • Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm.
    • Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Kui me siin muutuvas maailma midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu meenutame vaid seda, mida teadsime juba varem.
  • 4. Platoni koobas
  • 5. Vaateid maailmale ja hingele
    • Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Meeltega tajutav maailm on ebatäiuslik, tekkiv ja kaduv. Sellepärast ei saa kõik tuleneda ideedest. Meeltega tajutav maailm ei saa olla igavene, sest ta sisaldab mitteoleva muutlikkuse printsiipi.
    • Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, millest ta tuleneb. Ta kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu, muutumatu ning lihtne
    • Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on muutumatu, igavene, keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv.
    • Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioon ja iha.
    • Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse .
  • 6. Ideaalriik
    • Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi: valvurid, sdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded.
    • “ Seni kuni filosoofid pole kuningad või kuni selle maailma kuningail pole filosoofia vaimu ja tarkust ning poliitiline juhtimine ei ühine samas inimeses, ei parane haigustest ei riigid ega inimsugu.”
  • 7. Kokkuvõte
    • Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks.
    • Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine
    • Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid.
  • 8. Platoni mõtteteri
    • Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles.
    • Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte.
    • Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks.
  • 9. Kasutatud kirjandus
    • “ Suured mõtlejad” T. Künnapas Lund 1966
    • “ Platon. Suuri mõtlejaid” V. Asmus Tallinn 1971
    • Internet: http://www.hot.ee/indrme/platon.htm
  • 10.