Johann Christoph Friedrich Von Schiller
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
711
On Slideshare
710
From Embeds
1
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
1
Comments
0
Likes
0

Embeds 1

http://www.slideshare.net 1

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Johann Christoph Friedrich von Schiller 1759- 1805 Koostas: Elise Mänd
  • 2.
    • Schiller sündis 1759. aastal Saksamaal
    • Tema isa oli sõjaväearst.
    • Õ ppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust .
    • 7. septembril 1802 tõsteti ta aadliseisusesse
  • 3.
    • Ta on tundut filosoof, ajaloolane, kirjanik ja kriitik, nende
    • Ta oli üks neid kirjanikke, kellele sai osaks suur populaarsus juba tema eluajal. Võib siiski väita, et vaatajaid paelus mitte niivõrd Schilleri teoste filosoofiline mõõde, kuivõrd tema tegelaste kirglikkus: Schilleri näidendites armastatakse, vihatakse hingepõhjast, intrigeeritakse erilise osavusega, surrakse üllaste ideede eest. Kõigis neis tegelaskujudes peegeldub Schilleri enda kirglik loomus. Kogu oma elu oli Schiller pidevas liikumises, otsides endale sobivat elamise vormi
  • 4.
    • Kantist inspireeritud Schilleri sulest on pärit palju olulisi töid kunstifilosoofias ehk esteetikas.
    • Tema parimad mõtted selles vallas on koondatud tema esseesse “Ülevast”
    • Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goeth ega , kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme
  • 5.
    • Schiller eristab kaht liiki põhi või loomuomaseid impulsse. Kõigepealt on enesealalhoiuimpulss, mis sunnib meid säilitama oma tingimusi ning jätkama eksisteerimist. Ta kutsub seda “alalhoiutungiks”. Teiseks on midagi, mida Schiller nimetab “kontseptsioonitungiks”. See kontseptsioonitung kannustab meid muutma oma tingimusi, olema tõhus ning andma oma eksistentsile jumet.
  • 6.
    • Schiller väidab, et alalhoiutung on seotud keha aistingute või tunnetega, samas kui kontseptsioonitung on iseenesest mõistetavalt seotud taju, mõtlemise ja kujutlemisega.
  • 7.
    • Schiller pakkus huvitava psühholoogilise põhjenduse hirmule ning sellest lähtuvalt ka esteetilisele kogemusele: Hirm on loomulik kaitsemehhanism, mis kutsub esile alalhoiutungi olukorras, kus loomulikud tingimused muutuvad meie ellujäämisele ebasoodsateks. Ta ütleb:”kui oht on sedasorti, et sellele vastu panna on kasutu, peab areenile astuma hirm.
  • 8.
    • “ Hirm mõjutab meid ainult kui aistingulisi olevusi ja sel ei ole mõjuvõimu meie tahte üle.”
    • “ Suur on see, kes võidab hirmu. Ülev on see, kes hirmule alistudes ei karda seda.”