Eesti haridusajaloo legendaarsed naised
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti haridusajaloo legendaarsed naised

on

  • 1,898 views

Loeng Eesti haridusajaloo legendaarsetest naistest, ülevaade miniuurimusest ja mõningaid mõtteid naistest ja haridusest.

Loeng Eesti haridusajaloo legendaarsetest naistest, ülevaade miniuurimusest ja mõningaid mõtteid naistest ja haridusest.

Statistics

Views

Total Views
1,898
Views on SlideShare
897
Embed Views
1,001

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

13 Embeds 1,001

http://naised.net 632
http://evelintamm.blogspot.com 203
http://evelintamm.blogspot.se 153
http://evelintamm.blogspot.fi 3
http://evelintamm.blogspot.co.il 2
http://evelintamm.blogspot.com.br 1
http://evelintamm.blogspot.sg 1
http://evelintamm.blogspot.it 1
http://evelintamm.blogspot.no 1
http://webcache.googleusercontent.com 1
http://evelintamm.blogspot.gr 1
http://evelintamm.blogspot.com.au 1
http://www.evelintamm.blogspot.com 1
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Esimesel päeval 25 sõnavõttu ja 1 naisesineja – Iivi EenmaaTeisel päeval 35 sõnavõttu, neist 2 naised – Marju Lauristin ja Jelena Popkovskaja
  • Andreseni ajalugu: Suburg ja tema kooli ei ole mainitud, Natalie Johanson-Pärna kõne naisharidusest ei ole mainitud jne.
  • ”Helvetissa on erityinen paikka naisille jotka eivät auttaa toisiaan” "Põrgus on eriline koht naistele, kes teineteist ei aita." Marklund, Liza & Snickare, Lotta: Helvetissä on erityinen paikka naisille jotka eivät auta toisiaan. (Det finns en särskild plats i helvetet för kvinnor som inte hjälper varandra, 2005.) Suomentanut Sanna Manninen. Kuvitus: Monica Hällström. Helsingissä: Otava, 2006. ISBN 951-1-20640-0. 
  • ”Feministid tulevad kell kolm” 24.11 - 28.11.2010 Tallinnas Projekt käsitles naistevastast vägivalda, vägivallatu ühiskonna võimalikkust ja võimatust, kus naised saavad mitte lihtsalt kui vaatajad, vaid kui aktiivsed peategelased arendada, luua ja kaitsta oma ühiskondlikke ja kultuurilisi õigusi.
  • C.R.Jakobsoniõde1882. aasta 15. talvekuu päeval kõneles Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul eesti naise haridusest"Palun teid, mitte võeriti minu peale vaadata, et, kui naisterahvas, olen julgenud kõne tooli astuda ja ühe seltsi ees avalikult kõnelda, mis seni ajani meie maal üksi meeste asi on olnud.""Paljud saavad ehk ütlema, et meie jõud ei kanna tütarlaste koolisi ehitada ja sisse seadida. Siiski tahaksin seda öelda, et koolide ehitamine iialgi rahvast vaesemaks ei tee, vaid teeb rikkamaks, sest haridus on rikkus."
  • Kasvatas õpilastes rahvustunnet, õhutas valmistama ja kandma rahvarõivaid, pidas väga tähtsaks tütarlastele emakeelse, kodunduskallakuga hariduse andmist.
  • ”Meie Eesti rahwas on noor rahwas, alles hiljuti orjakütkeist wabanenud. Eesti naene on töö ori  jaodawapalga saaja,siisgi on Eesti naene alati “inimene” olnud. Ka Eestis walitses mõne aasta eestweel kindelarwamine, et tütarlapselesuuremat haridust tarwis ei lähe. Õnneks on wiimasel ajal seearwamineometi muutunud.Seltskonna eelarwamised ei takista meil enam naesterahwaid kõrgemat haridust saamast. See on suursammnaisliikumise kasuks ja üleüldise edu hääks.Esimesena Eesti naesterahwastest tegi Dr. Med.Selma Feldbachtänawuaasta Helvetias Berni linnaülikoolis doktori eksami; mitmed Eestinaisüliõpilased on wäljamaa ülikoolides.Kahetsemise wäärt on see, et Eesti haritlased küll naesterahwa hariduse tungi äratada püüawad, agakuimõned naisüliõpilased majandusliste kitsikuste pärast ülikoolist ärapeawad jääma, siis nendestäratajatest ühtegi eileidu, kes käe abiks wälja sirutaks. Kas see tõesti liig raske oleks, kui Eestis kawaeste naisüliõpilasthääks mõnipidukene toime oleks pandud, ehk korjandust ette wõetud, nagu sedaõppiwatenoortemeeste hääkssagedasti ontehtud? Nagu kuulda, olla Peterburis tänawu ometi kanaisüliõpilaste päälemõteldud.Haridus on rahwa tulewiku õnne hallikas, haridus peletab waesuse ja kõik pahad eemale, haridustoobjõudu ja walgustja haritud ema mõistab tugewaid inimesi kaswatada. Ärka, Eesti rahwas, tõuseüles,noor Eesti ja aita ka oma tütreidwalguse poole jõuda!” 
  • Akadeemiliste Naiste Ühing (asutatud 1926) 1935. aastal70-aastat naiste loomingut14 doktoriväitekirja300 raamatut1444 kõrgharidusega naist Eestis
  • Esimene õitsenguperiood 30-ndatel. 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Kuni II mSõjani alguses käsikirjaline memuaristika 1900 alates trükitud autobiograafiad.

Eesti haridusajaloo legendaarsed naised Eesti haridusajaloo legendaarsed naised Presentation Transcript

  • Liblikatest, huntidest jaharidusajaloo legendaarsetest naistest Naistepäeva loeng Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste tudengitele 8. märts 2013 Evelin Tamm
  • Toomarahva talu Lahemaal Altja rannakülas
  • Vabadus
  • Vabadus alates 20. august 1991
  • Eestimaa Rahvarinde kongress 1-2 oktoober 1988
  • 1988 Rahvarinde kongress, kahe päeva jooksul on 60 sõnavõttu sh kolm naist:Jelena PopkovskajaIvi EenmaaMarjuLauristin
  • Kus on naised?
  • 1917.a. I rahvahariduse kongress, Peeter Põld: Meie hüüdsõnaks olgu: ISE ON MEES! (Kasvatus ja Haridus 1917 nr 3 ja 4 lk 113)Eesti biograafiline leksikon (1929) 606 lehte, 25 naistEesti kooli bibliograafiline leksikon (1998) 289 lehekülge, 17 naistLembit Andreseni Eesti kooliajalugu kuni iseseisvuseni mainib kokku 6 naist, neist ainult Wuolijoki saab sõna, teised on märgitud nimega sh ka Koidula.Märt Raud ”Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku mälestusi” 1965 1935. ”sai eesti kool esimese naisnõuniku Alma Martini. See tõi ministeeriumi naisõigusluse probleemi. Seni ei olnud juhatajate valimisel vahet tehtud, kas oli see mees või naine, oli otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse järgi, aga Alma Martin nõudis kategooriliselt, et tütarlaste koolidel peavad olema naisjuhatajad.” (lk 227)Ilmar Talve ”Eesti kultuurilugu” (2004)
  • ”Legendaarne õpetaja”Airi Liimets Liimetsa päeval 18. veebruar 2013: Vello Saage, Jaan Pakk, Juri Lotman ja Bruno LukkRaivo Juurak hariduslistis veebruar 2013: Vello Saage, Evald Laprik, Lembit Andresen ja Toomas Liiv1.märtsil 2013 Google otsing: 25 meest ja 15 naist2011/2012 õppeaastal töötas Eesti üldhariduskoolides kokku 14 263 õpetajat, neist 85,5 protsenti naisi (EHIS)”Tartu” (1927) 1911. aastal Tartus 45 nais- ja 32 meesõpetajat
  • INTERNETIKÜSITLUS ”HARIDUSAJALOOLEGENDAARSED NAISED”
  • Internetiküsitlus ”Eesti ajaloo legendaarsed naised” al. 1.märtsseisuga 6. märts 78 vastajat65 naist 10 meest (3 sugu märkimata)75% vastajatestkõrgharidusegaküsitlus kestab
  • Allikad (hinda 1 – 5)1. Dokumentaalfilmid 3,842. Ajakirjandus 3,713. Elulooraamatud 3,584. Ajalooraamatud 3,485. Kooliaegsed ajalootunnid 3,46. Teised interneti allikad 3,287. Mängufilmid 3,288. ETV ajaloosaated 2,99. Suusõnaliselt räägitud lood ja mälestused 2,6710. Teadustööd ja artiklid 2,5611. Naistest koostatud väljaanded 2,4112. Eesti Raadio ajaloosaated 2,2413. Arhiivid 1,7914.-15. Rahvusraamatukogu ja naisorganisatsioonid 1,6916. Blogid 1,5417. Naisuurimuskeskus 1,29
  • Ajalugu on kõigile kättesaadav/ Tegelikult keeruline vastata, sest pole ise otseselt otsinud. Usun, et kes soovib, see leiab. Samas arvan, et se eon valdkond, kus saaks materjale kättesaadavamaks teha. / -Puudub üldistav kogumik, kui vaadata iga eriala kaupa eraldi, siis kerkivad mõned nimed ikka esile./ -vähe kättesaadav, liiga harva räägitakse/kirjutatakse/ -Seda teemat justkui ei olegi käsitletud. Ja Eesti rahvas ongi pigem selline, et naised teevad taustatöö ja oma juhiks valivad nad ikkagi mehe./ -Legendaarsetest naistest räägitakse siiski üsna vähe. Ikka ja alati räägitakse küll meestest, kes on loonud Eesti riigi ja kellel on ettenäidata olulisi saavutusi./ -Ei ole sellele mõelnud. Arvan, et info on kättesaadav, kui ise otsida, kuid nö "pildis" see teema kindlasti ei ole
  • Kas tahaksid Eesti ajaloo legendaarsetest naistest rohkem teada?65 - JAH4 - EI8 - EI TEA
  • NaINE oN NAiSeLE HuNTAga ikkagi tundub, et üksteise teadlikku toetamist kasutatakse naiste karjääri edendamiseks liialt vähe. Kas iga naine ikka võib täna öelda, et on aidanud naiskolleegil mõnda jama ära hoida või vähemalt selle eest hoiatanud?Või peabki iga naine ainultiseenda eest seisma?Taivo Paju(2010) "Kas naine võib ollateisele naisele hunt?” Director, nr 6.
  • LIBLIKA FENOMENLiblika fenomen (Maite Sarrió Catalá ) väikesed põhjused võivad tekitada suuri tagajärgi. Iga inimene võib luua muutusi enda lähimas reaalsuses alustades oma tõekspidamiste muutmisest.
  • EESTI HARIDUSAJALOOLEGENDAARSEID NAISI
  • Natalie Johanson-Pärna (1843 - 1915)
  • Natalie Johanson-Pärna• Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf von Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes• Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja• Korraldas käsitöökursusi• Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus" (1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat. Kunstkudumine varrastega" (1891).
  • Lilli Suburg (1841 – 1923)
  • Lilli SuburgEsimene teadlik naisõiguslane Eestis1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem kolis sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese eestimeelse tütarlastekooliga Eestis1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja "Linda”, milles naisõiguse teema kõrval käsitleti ka kooli ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muudKirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste sugemetega teosedOli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R. Jakobsoni jt
  • Kes oli Helene Taar?”UUE AJA NAISLIIKUMINE”1905. aastal “Noor-Eesti” kogumikust “Wõitluse päiwil””Ärka, Eesti rahwas, tõuse üles, noor Eesti ja aita ka oma tütreid walguse poole jõuda!”
  • Elfriede Lender
  • Marta Sillaots (Reichenbach) (1887 - 1969)KIRG JA KAVALUS (2012)• Sarjas Eesti mõttelugu• Pedagoogilised ja kirjanduskriitilised kirjutised• Ajalehes ”Postimees” 1910.a. avaldatud”Vaba kool” ja ”Individualismus kasvatuses”
  • ”Eesti naise loovast tööst kirjanduse alal”Ülevaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi näitusest "Naine ja raamat”"Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva üldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik ilmunud trükiste üldarvu (29 281), siis on eesti naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost, tõlked kaasa arvatud) väga väike ja mannetu.” (Sillaots 2012:126, esmalt avaldatud 1936)
  • Kasvatusteemadel kirjutanud naised:Salme PruudenÕilme Ploompuu-Van NestAlma Ostra-OinasAlma MartinHilda TabaElla Treffner (Sillaots 2012:125)
  • Sealtpoolt künniseid (2009)• Mälestusteraamat, LR sarjas• Õppis töchterschules ametliku nimega ”Tallinna Kõrgem Tütarlastekool”• 1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures eksamid ja sai koduõpetaja kutse• Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana• Oli aktiivne mitmes seltsis sh Eestimaa Rahvahariduse Seltsis
  • Omaelulookirjutuse uurimine (life writing)METHIS erinumber 2010• Leena-Kurvet Käosaar, omaelulookirjutuse mõistet iselooomustab üha suurem interdistsiplinaarsus, keskendumine avaramale kultuuripraktikate ringile ja soov ületada valdkonna varasemas arengus autobiograafia mõiste kaudu maha märgitud kategoorilisi ning suurt hulka tekste ja tekstipraktikaid välistavaid kriteeriume. (2010:7)• Eve Annuk, Autobiograafia kui ”tõe” diskursus: Lilli Suburgi ”Minu saatusega võitluskäik”• Rutt Hindrikus ”Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18.sajandist Teise maailmasõjani” Esimene õitsenguperiood 30-ndatel, 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Esmalt tekkis käsikirjaline memuaristika ,1900. alates trükis avaldatud autobiograafiad.”Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes” Ene Kõresaar (2005)Historiallinen Aikakauskirja 4/2012 erinumber (elämäkertatutkimus)• ”Mainioita naisia” – pienoiselämäkerrat autonomian ajan historiapolitiikassa, Tiina Kinnunen ”...naisten näkymättömyys kansallisessa muistissa ei johtunut pelkästään heidän näkymättömämmästä roolistaan julkisuudessa vaan myös muistamisen sukupoulittuneista mekanismeista.” lk 390 uurib feministliku biograafiakirjutuse ajaloopoliitilist olemust. Kuidas naiste eludest kirjutati? Millist naise kuvandit loodi?
  • Viiteid naishariduse uurimisest Eestis”Linda” 1887 -”Naesterahwa elu ja töö” 1911 -Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatudEesti Akadeemiliste naiste ühing”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011”Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis)Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja probleemistikust” (1936)Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005)”Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1906 – 1944” (1976 Kanadas)”Mälestusi Tartu tütarlaste gümnaasiumist” (1988, Rootsis)Lenderi koolist ilmus mälestuste kogumik Rootsis
  • Lydia Koidula, Lagle Parek, Marju Lauristin, Aino Kallas, Elle Niit, Anna Poska, Ita Ever, Salme Reek,Anna Haava, Miina Härma, Anna Poska,Miina Härma, Marie Under, Johanna Päts, Epp-MariaKokamägi, Ene Ergma, Tiina Mõis, Tiina Talumees, Erika Salumäe, Kristiina Šmigun-Vähi, M.LauristinElfriede Lender, Betti Alver, Aino Tamm, Erna Vilmer, Aimee Beekman, Helgi Sallo, Siiri Oviir, MareLiiger, Ülle Aaskivi, Luule Komissarov, Maria Klenskaja, Marju Lauristin, Anne Veski, Helle Meri, AnnTellmann-Tõrvand, Lilli Suburg, Erika Salumäe, Urve Palo, Hella Murrik-Wuolijoki, Meeta Terri, AdaLundver, Anne Vabarna, Soomusrongi Mari, Kihnu Virve, Kaika Laine, Mall Hiiemäe, Lagle Parek, HeLilleste, Aili Paju, Hilda Taba, Linda, Anu Kaal, Ülle Ulla, Karmen Kass, Janne Salumäe, Elle Kull, LeidPeips, telediktor tädi Ruth, Ingrid Rüütel, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Reet Linna, Helgi Sallo, AnnVeski, Maarja Ilus, Leelo Tungal,Tiia Ester Loitme, Ellen Niit, Anu Raud, Heljo Mänd, Ilon Wikland, AVärnik, Epp Maria Kokamägi, Hilana Taarka, Anna Raudkats, Käbi Laretei, Mare Taagepera, MariaLaidoner, Lydia Poska-Teiss, Ivi Eenmaa HEAD NAISTEPÄEVA! Olga Lauristin, Anu Saagim, Marju KuKaie Kõrb, Bogatkina, Julia Laffranque, Proua Kuperjanova, Liina Reiman, Milvi Laid, Meta KodanipoMargarita Voites, Aino Talvi, Tiiu Randviir, Ene Hion, Helgi Erilaid, Doris Kareva, Luule Viilma, Viivi LSiiri Sisask, Miliza Korjus, Hilda Taba, Eva Lootsar, Olga Terri, Anna Ekston, Ella Ilbak, Eve Kivi, ErikaSalumäe, Ines Aru, Laine Mägi, Ülle Kaljuste, Tiina Tšatšua, Els Himma, Evelin Ilves, Anu Saagim,Maarja-Liis Ilus, Getter Jaani, Anni Jansen, Kadri Adamson, Eda Ines Eti, M. Lear, Barbi Pilvre, TiiuKuurme, Airi Liimets, Merle Palmiste, Luule Komissaarov, Evelin Tamm, Signe Kivi, Elle Kull, AnnePaluver, Anna Levandi, Anne Reeman, Leelo Tungal, Reet Oja, Age Oks, Merle Jääger, Katrin KarismVilja Savisaar-Toomast, Pauliine Vapper, Maaja Kallast, Kai Leete, Luule Tull, Anu Lamp, Seksi-KristiKristiina Ehin, Mari Tarand, Natalie Johanson-Pärn, Marie Koppel, Minni Kurs-Olesk, Mare Tralla,Maimu Berg, Debora Vaarandi, Siiri Oviir, Aino Talvi, Leida Peips, Liina Tõnisson, Salme Masso,S.Purga, Maire Aunaste, Kadri Kõusaar, Kerttu Rakke, R. Lukk Toompere, Kaia Kanepi, Leida Laius,Silvia Rannamaa, Marie Reisik, Monika Mägi, Kalevi naine Linda, Vete-Ema, Maaema, M. MikelsaarÕilme Ploompuu van Nest, Hilda Taba, Liia Hänni, Alma Ostra-Oinas, ... neid on palju
  • SUUR TÄNU!Põhjalikumad materjalid on kättesaadavad: evelintamm.blogspot.com ”KIRJED” naised.net ootab teie kaastöid! tammevelin@gmail.com