Programmeerimine

684 views
599 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
684
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
26
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Programmeerimine

  1. 1. Programmeerimine ja -keel Maimu Torn
  2. 2. Programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa,  moodustades sellest: loome  luuakse kindlad juhised - vooskeem  luuakse samm-sammuline tegevusjuhis - algoritm  algoritmid komplekteeritakse ja tõlgitakse  programmeerimiskeelde, saadakse programmi kood luuakse kasutajaliides ja seotakse see koodiga (kui seda pole  tehtud) tõlgitakse programmi koodi seni, kuni saatakse masinkood  esmane testimine ja paranduste tegemine  haldamise  programmi koodi muutmine  programmi koodi täiendamine  programmi koodi uuesti kirjutamine (Programm on oma algsest  eesmärgist liigselt võõrandunud) esmane muututuste uuendamine ja testimine 
  3. 3. Programmeerimiskeel Programmeerimiskeel on süntaksi- ja  semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
  4. 4. Ajalugu 1945 avaldas John von Neumann kaks olulist  ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele: arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab  juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida conditional control transfer pani aluse  alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid).
  5. 5. 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code,  mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis  programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud  programmeerimiskeel FORTRAN (inglise keeles FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset.
  6. 6. 1958 loodi Massachusettsi  Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite hulgast. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.
  7. 7. Programmeerimiskeelte loend Assemblerkeeled Java   BASIC JavaScript   Befunge LISP   Brainfuck Malbolge   C Pascal   C++ Perl   C# PHP   COBOL PostScript   Dis Python   Flash ActionScript R   FORTRAN Ruby   INTERCAL Unlambda   WMLScript 
  8. 8. RapidQ RapidQ on BASIC keele dialekt  BASIC paistab silma kergesti omandatava  süntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajate programmeerijate seas. Suur- ja väiketähti ei eristata.  Lause lõpetab reavahetus.  Mitmerealised kommentaarid puuduvad.  Üherealised kommentaarid algavad kas  ülakomaga (') või sõnaga REM (remark). Muutujate deklareerimine pole kohustuslik. 
  9. 9. DIM - kasutatakse deklareerimiseks(muutujate vms.  defineerimiseks) DECLARE - SUBide jaoks  AS - järele tuleb QTüüp objekt(defineerimine), või midagi  järgnevaist: BYTE - 0 kuni 255-ni  WORD - 0 kuni 65535  SHORT - -32768 kuni +32767(tähiseks %)  INTEGER - -2147483648 kuni +2137483647(tähis - &)  LONG INTEGER - ülemine arv x2  SINGLE - 1.5 x 10 astmes 45 kuni 3,4 x 10 astmes  38(tähis - !) DOUBLE - 5.0 x 10 astmes 324 kuni 1,7 x 10 astmes  308SUB – alamprogramm END - millegi lõpetamine 
  10. 10. Nüüd asume harjutama!

×