• Like
  • Save
HIV
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
Uploaded on

Põhikoolis- ja gümnaasiumis HIV/ Aids ennetustöö loenguteks

Põhikoolis- ja gümnaasiumis HIV/ Aids ennetustöö loenguteks

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
2,351
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
1

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Sugulisel teel levivad haigused. HIV-AIDS Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
  • 2. Seksuaaltervis
    • Seksuaaltervise määravad
    • Makrotasandil
    • 􀂄 Valitsev seksuaalideoloogia/seksuaalkultuur
    • 􀂄 Haritus inimese seksuaalsusest, informeeritus
    • 􀂄 Teenuste olemasolu ja kättesaadavus
    • Mikrotasandil
    • 􀂄 Inimese isiksuslikud omadused
    • 􀂄 Inimestevahelised suhted
  • 3. Seksuaalsuse komponendid seksuaalsus identiteet soo jätkamine nauding armastus
  • 4. India prostituudid jagavad punaseid linte AIDSi teadlikustamiskampaania käigus Calcuttas 2001. aastal.
  • 5. Mis on HIV-nakkus?
    • HIV-nakkus on viirus, mis põhjustab AIDS-I
    • HIV-nakkus hävitab inimese immuunsüsteemi
    • Ühelt inimeselt teisele levib HIV-nakkus, mitte AIDS
  • 6. HIV viirus
  • 7. Mis on AIDS?
    • AIDS on HIV-nakkuse viimane aste
    • Immuunsüsteem on kaotanud vastupanuvõime
    • AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, (tuberkuloos, kasvajad), mida tuleb ravida ja need võivad lõppeda surmaga, sest inimese loomulik vastupanuvõime on langenud
  • 8. AIDSi levik
  • 9. AIDSi levik
    • 2007. a astal on Eestis diagnoositud 417 HIV-nakatunud isikut .
    • Kokku   on HIV Eestis 6148 inimesel, sealhulgas AIDS  156 inimesel.
  • 10.  
  • 11. AIDS
    • A Acquired — omandantud
    • I Immuno — immuunsus
    • D Deficiency — puudulikkuse
    • S Syndrome — sündroom
  • 12. HIV nakatanu- AIDSi haige
    • On ohustatud kõikide teiste inimeste poolt, sest temal puudub immuunsüsteemi kaitse mistahes haiguse vastu!
  • 13. Teised STLH
    • Bakterhaigused (klamüdioos, gonorröa e. tripper, süüfilis)
    • Parasiidid (trihhomonoos, sügelised, kubemetäid)
    • Viirusnakkused
    • (herpes, kondüloomid, B-hepatiit , )
    • STLH- sugulisel teel levivad haigused
  • 14. HIV toime organismis
  • 15. Hiv toime organismis
  • 16. HIV levib: 1. Kaitsmata sekuaalvahekord
    • Ilma kondoomita seksides
    • Tupeeritised, eelsperma, sperma. Läbi limaskestade.
    • ( vaginaal, oraal ja anaalseks)
  • 17. 2. Kasutatud, võõra verega saastunud süstaldega- kasutades ühist süstalt
    • Süstivad narkomaanid
  • 18. 3. HI viirusega saastunud verega vereülekandel
    • Suurte haavadega
    • Võõra verega saastunud
    • tätoveerimisnõelad jt
    • “ augustajad”
    • Saastunud arstiriistad
    • Menstruatsiooniveri
  • 19. 3. Emalt lootele, vastsündinule
    • Raseduse ajal-
    • läbi platsenta 50%
    • HIV positiivse ema rinnapiimaga
  • 20. Hiv levikuteed- otsekontakt järgmiste kehavedelikega: 1.Sperma 2.Tupeeritised 3.Veri 4.Rinnapiim
  • 21. HIV levib
  • 22. HIV levib:
  • 23. Kokkupuutetüübid ja nakatumisriskid
    • 􀂄 Nahkaläbiva vigastuse korral
    • 􀂅 HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,3%
    • 􀂅 B-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 23–62%
    • 􀂅 C-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 1,8%
    • 􀂄 Nakatumisrisk limaskestaga kokkupuutel
    • 􀂅 HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,09%
    • 􀂄 Nakatumisrisk kahjustatud naha kontaktil
    • 􀂅 HIV-positiivse verega kokkupuutel alla 0,09%
  • 24. Miks on AIDS ja STLH tõsised asjad?
    • AIDSi ei saa välja ravida, kuid viiruse paljunemist saab raviga pikki aastaid alla suruda ja inimene on töö ja eluvõimeline.
    • AIDs on krooniline nakkus, mis viib sinu immuunsüsteemi rivist välja
    • HIV vaktsiini väljatöötamine võtab veel aastaid aega.
    • Teised STHL-d võivad teha viljatuks ja olla väljaravimatud
  • 25. Kuidas inimene teab, et tal on AIDS?
    • Ei teagi...
    • Võib avalduda väsimuses, pidevas köhas jms gripisarnaste sümptomitega
    • Tehakse kindlaks veretestiga
    • Tihti ei ole inimesel aastaid mingeid sümptoome
    • Avastatakse ka doonoriks minnes ja rasedusega arvele võttes
    • Hepatiiti jm STLH nakatudes ja ravile minnes
  • 26. Mida test teeb?
    • Testimise käigus 1. otsitakse veres olevaid HIV antikehasid, 2. loetakse lümfotsüütide arvu, 3. või
    • eraldatakse HI-viiruse valke.
    • Antikehade tootmine võtab aega 4-6 nädalat, seda aega nimetatakse “aknaperioodiks” e. peiteperioodiks
    • Sellel ajal on inimene juba võimeline teisi nakatama
  • 27. HIV ravi, abi
    • HIVil/AIDSil puudub ravi, mis tapaks viiruse
    • oli kunagi aeg,kus suremiseks valmistumine oli ainus, mida HIV-nakatunu teha sai. Olukord on muutumas:
    • inimesed saavad ravi, mis aitab neil elus püsida,
    • hakkavad uuesti koolis ja tööl käima ning elavad oma elu edasi.
  • 28. HIV positiivsete ja AIDSi haigetega tegelevaid organisatsioonid
    • Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS
    • MTÜ AIDSi Ennetuskeskus
    • MTÜ AIDSi Tugikeskus
    • AIDSi nõustamiskabinetid.
    • PÄRNU Ristiku 1, kabinet C110, tel: 447 3388, Noorte Nõustamiskabinet Malmö19 (44) 45 362
    • MTÜ Living for tomorrow
    • Eesti HIV- positiivsete ühendus ESPO
    • Tervisekaitseinspektsioon
  • 29. Noortenõustamine, info
    • www.amor.ee
    • www.aids.ee
    • www.hiv.ee
    • www.seksuaaltervisekliinik .ee
    • www.hpv.ee
    • www.lapsemure.ee
    • Tartu Laste Tugikeskus – www.tugikeskus.org.ee
    • Tallinna Laste Tugikeskus – www.lastetugi.ee
  • 30. Noortenõustamine: amor.ee Eesti Seksuaaltervise Liit Noortenõustamine, internetinõustamine
  • 31. TASUTA NÕUSTAMISTELEFON
    • 1707
    • tasuta nõustamistelefon
    PÄRNU Ristiku 1, kabinet C110, tel: 447 3388
  • 32. Kes võivad saada AIDSi?
    • Kõik, kes ennast ei kaitse - rikkad, vaesed, mehed, naised, suured,väikesed
    • Nakkus ei küsi vanust, sugu, nahavärvi ega ülikoolidiplomit
  • 33. Kõige ohustatumad riskigrupid
    • 15-24 aastased noored. HIV levib praegu kõige enam tavapärase heteroseksuaalse kontaktiga
    • Süstivad narkomaanid
    • Prostitutsiooni kaasatud( prostituut ja tema klient)
    • Kinnipeetavad
    • Homoseksuaalne anaalvahekord
    • HIviirusega nakatunud
  • 34. HIV ei levi: olmekontaktidega
  • 35. HIV ei levi olmekontaktidega
    • Turvaline on:
    • Ühes ruumis viibimine- HIV ei levi õhuga
    • Puudutused - HIV ei levi naha kaudu
    • Toit ja toidunõud
    • Jook ja jooginõud
    • Tualeti kasutamine
    • Vesi: pesuruumid, ujulad, saunad
    • Riided, voodipesud, mänguasjad
    • Mistahes olmeesemed
    • jm olmekontaktid
  • 36. HIV ei levi
    • Suudlusega: süljega
    • Sportides: higiga
    • Lohutades: pisaratega
    • DOONORIKS olles
    • SÄÄSKEDEGA
  • 37. Tunne end turvaliselt!
  • 38. Turvaline
  • 39. Kuidas ennast kaitsta?
    • A ( Abstinence , abstain) – Oota seksiga! Vali partnerit! Ära kiirusta- seks pole rongile jooksmine, et hilined! Väldi juhuslikke vahekordi!!!!
    • B (Be faithful) Ole truu oma sekspartnerile! Ole monogaamne!
    • C (condoms) Kasuta ALATI KONDOOMI!!!
    • Tee enne kondoomist loobumist koos partneriga HIV test!
  • 40. Mida ma saan teha?
    • A ( Abstinence , abstain)
    • Oota seksiga!
    • Vali partnerit!
    • Ära kiirusta- seks pole rongile jooksmine, et hilined!
    • Väldi juhuslikke vahekordi!!!!
  • 41. Mida ma saan teha?
    • B (Be faithful)
    • Ole truu oma sekspartnerile!
    • Ole monogaamne!
  • 42. Mida ma saan teha?
    • C (condoms)
    • Kasuta 100% KONDOOMI kui sa pole oma partneris 100% kindel!!!
    • Tee enne kondoomist loobumist koos partneriga HIV test!
  • 43. Mida ma saan teha? KONDOOM- sinu esmaabivahend!
  • 44. Mida ma saan teha?
  • 45. Mida ma saan teha?
    • Väldi võõra verega saastunud süstalde kasutamist!
    • Kasuta ainult steriilseid süstimis, tätoveerimis jm nõelu! Nii väldid ka B-hepatiidi nakkust
    • Väldi võõra verega kokkupuudet!
    • Väldi agressiivseid ja “kahtlasi” seltskondi!
    • Ära kasuta narkootilisi aineid ja alkoholi!
  • 46. Mida ma saan teha?
    • Raseduse esimestel kuudel peab naine kohe end arvele võtma ja arst teeb kõik analüüsid
    • Planeeritakse keisrilõike teel sünnitamine
    • Rinnapiima lapsele ei anta
    • Raviga saab end hoida töö- ja eluvõimeline
  • 47. Mida ma saan teha?
  • 48. Mida ma saan teha?
    • Oluline on end testida kui oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras jt ohtlikes olukordades. Sul on:
    • Pidev väsimus või jõuetus
    • Nädalaid kestev väike palavik, kõhulahtisus
    • Kuiv köha
    • Paisunud lümfisõlmed
    • Oled olnud joobes ja ei tea kellega seksisid.
  • 49. Vältimine
  • 50. KASUTA ALATI KONDOOMI!!! KASUTA ALATI KONDOOMI KUI SA POLE 100% KINDEL, ET SU PARTNER EI OLE NAKATANUD
  • 51. KONDOOMID
    • Kondoom ei anna küll sajaprotsendilist kaitset, kuid vähendab siiski oluliselt tõenäosust
    • STLHdesse nakatuda.
    • Näiteks HIV puhul vähendab kondoom nakatumisriski 80–87%,
    • klamüdioosi puhul kuni 58%.
    • Kondoomide ostmiseks puudub vanusepiirang – neid võivad osta kõik.
  • 52. KONDOOMID
    • Ei ole olemas „kõige paremat kondoomifirmat“, kõik müügil olevad kondoomid on elektrooniliselt
    • testitud ning seega tootja poolset praaki praktiliselt ei esine.
    • Siiski tasub kondoome osta pigem suurematest kaubanduskeskustest või apteekidest.
    • Näiteks võivad kioskites müügil olevad kondoomid olla vahetult klaasi taga – see põhjustab kondoomide jaoks väga kahjuliku temperatuurikõikumise.
  • 53. KONDOOMID
    • Müügil on väga palju erinevaid kondoome
    • erinevad suurused, maitsed/lõhnad
    • STLHd levivad ka suuseksiga, siis
    • tuleks kondoomi kasutada ka suuseksi puhul – taolised kondoomid annavad lisaväärtuse ka turvalisele suuseksile), värvid, kontuur jne.
    • Spermitsiididega kondoomid.
    • Uuringud ei näita siiski taoliste kondoomide puhul lisakaitset soovimatu raseduse vastu.
  • 54. Võimalikud probleemid kondoomi kasutamisel
    • Lateksiallergia teke – sellisel juhul on võimalik kasutada lateksivabasid polüuretaankondoome.
    • Kondoomi purunemine – põhjused võivad olla erinevad.
    • Nt puruneb kondoom kergemini, kui kasutada õlil põhinevaid libestusaineid,
    • kondoomi säilivustähtaeg on möödas,
    • kondoomipaki avamisel ei olda ettevaatlikud,
    • kondoomi tipust ei suruta õhku välja, jne.
    • Sellisel juhul tuleks kasutada SOS-pille
    • Kondoom ei rullu korralikult lahti – tõenäoliselt asetatakse kondoomi valet pidi peale. Kondoom tuleks vahetada uue vastu.
  • 55. Võimalikud probleemid kondoomi kasutamisel
    • Kondoom libiseb seksi ajal maha – põhjuseks võib muuhulgas olla see, et jätkatakse vahekorda ka pärast seemnepurske toimumist. Kondoom tuleks koheselt asendada uuega,
    • Samuti tuleks kasutada SOS-pille.
  • 56. Meestekondoomi korrektne kasutamine
    • • Kontrolli säilivustähtaega ja seda, kas pakend on terve.
    • • Ava pakend ettevaatlikult rebides, kindlasti ei tohi pakendi avamiseks kasutada teravaid esemeid.
    • • Kontrolli, mis pidi kondoom lahti rullub.
    • • Suru kondoomi otsas olevast nibust sõrmede abil õhk välja.
    • • Nibust ikka kinni hoides rulli kondoom erekteerunud peenisele.
    • Kondoom asetatakse peenisele kohe erektsiooni tekkides ning eemaldatakse enne peenise lõtvumist,
    • vajadusel tuleb kondoomi peenise tupest välja tõmbamisel kinni hoida.
    • • Tee kondoomile sõlm peale ja viska kondoom prügikasti.
    • • Uuesti seksuaalvahekorda astudes kasuta uut kondoomi.
  • 57. Naistekondoomi korrektne kasutamine
    • • Kontrolli säilivustähtaega ja seda, kas pakend on terve.
    • • Võta kondoom ettevaatlikult pakendist ja rulli see lahti.
    • • Libista kondoomi suletud ots tuppe nii kaugele kui võimalik.
    • • Kontrolli, kas kondoom on õigesti paigas. Alumine rõngas asetub tupeavale.
    • • Pärast seemnepurset ja suguti väljatõmbamist tupest suru kondoomi välimine rõngas
    • kokku ja keera tiir peale, et seemnevedelik välja ei pääseks. Seejärel eemalda
    • kondoom.
    • • Tee kondoomile sõlm peale ja viska kondoom prügikasti.
  • 58. Vääruskumused
    • Kondoomiga seksimisel väheneb tunnetus/kondoomiga seksimine on justkui kommi paberiga söömine .
    Pigem :šokolaadiglasuuriga jäätise söömine .
  • 59. Vääruskumused
    • Kondoomi kasutamine näitab usaldamatust partneri vastu .
    • Kondoomi peale panemine vähendab kirge .
    • Kondoomide ostmine ja kasutamine on poiste asi .
    • Kondoomid ei sobi kõikidele, kuna need on
    • ühe suurusega .
  • 60. Hea teavitustöö on kõige tõhusam vahend HIV leviku peatamiseks
  • 61. Nõustamine. Toetamine. Võrgustikud.
    • Nõustamine. Toetamine. Võrgustik.
    • inimesed õpivad mitte surema, vaid elama.
    Üle kogu maailma on tekkinud palju ühinguid, mis ühendavad HIV-kandjaid/AIDSi-haigeid selleks, et pakkuda neile psühholoogilist ja sotsiaalset abi.
  • 62. Ravi aitab elada aastaid!
  • 63. KIRI SÕBRALE
    • Mul on seda kirja raske kirjutada. Olen ammu mõelnud seda teha, aga ei julgenud sellest kellelegi rääkida. Raske on oma tundeid sõnadessse panna. Ma siiski proovin seda teha. Kõik tundus korras olevat. Ta oli hästi armas ja korralik tüdruk. Ta oli mul esimene.Tundsin ennast temaga kindlalt. Sellel nädalal sain aga teada, et olen HIV-POSITIIVNE! Mida ma pean tegema? Elul pole enam mõtet! Kardan, et sa ei taha ka enam minu sõber olla. Ja koolis pole ka enam tahtmist käia. Kardan kõike kaotada. Aita mind palun!
  • 64. Märka inimest, mitte haigust
  • 65. Küsimused
    • Mis on HIV, mis AIDS?
    • Kuidas HIV nakkus levib?
    • Kuidas kindlaks teha, et inimene on HIV pos?
    • Kas sina oled ohustatud HIV nakkusest?
    • Milliseid teisi STLH sa tead?
    • Kuidas on seotud narkootikumid, alkohol ja AIDS?
    • Kas HIV pos ema sünnitab alati HIV pos lapse?
    • Kui kaua võib HIV pos inimene ravi saades elada?
    • Kas HIV pos inimene on ümberkaudsetele ohtlik?
    • Kas HIV pos inimene peaks teistele oma haigusest teatama? Põhjenda.
    • Kuidas vältida HIV nakkust?
  • 66. HIV positiivsed saavad ravi HIV positiivne enne ravi pärast ravi
  • 67. Küsimused
    • Sa saad teada, et sinu kolleeg on HIV positiivne. Kuidas käitud?
    • Sa saad teada, et sinu lapse lasteaia rühmakaaslane on HIV positiivne. Kas ta on sinu lapsele ohtlik?
  • 68. Ära osale loosimises, KASUTA KONDOOMI!
  • 69. Sinu turvaline tulevik
  • 70. 1.dets. Ülemaailmne AIDSi vastase võitluse päev
    • 1988. aasta 1. detsembrist tähistatakse ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva (World AIDS Day). Algatuse eestvedaja on Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Päeva eesmärk on pöörata kogu maailma tähelepanu HIV ja AIDSi epideemia levikut takistavale ennetustööle ning olla solidaarne inimestega, kes on viiruse kandjad või haigestunud AIDSi. 1988. aasta jaanuaris kogunesid Londonis erakorralisele kohtumisele 140 riigi tervisevaldkonna ministrid. Kohtumisel jõuti ühiselt järeldusele, et HIV ja AIDSi vastu on vaja võidelda globaalselt ning HIVi leviku peatamiseks maailmas on tarvis teha ühiseid jõupingutusi. Esimene üleskutse oligi „Ühine ülemaailmse eesmärgiga“ („Join the Worldwide Effort“). Pärast seda kohtumist sai alguse idee ülemaailmse AIDSi päeva loomiseks. Esimese ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päev toimus 1.detsembril 1988 ja see kandis sõnumit „Ühinenud maailm AIDSi vastu“ („A World united against AIDS“).
  • 71. Ülemaailmne AIDSi vastase võitluse päev. Sümbol : PUNANE LINT
    • Ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval kantakse punast solidaarsuslinti (Red Ribbon), mis sümboliseerib ühtsust võitluses HIV ja AIDSiga.
    • Punane lint on HOOLIMISE ja VASTUTUSE sümbol väljendamaks seda, et hoolime neist, kellel on HI-viirus või kes on juba haigestunud ja surnud AIDSi.
    • Punane lint on ka LOOTUSE sümbol, sest inimkonna ülesanne on leida ravi AIDSi vastu.
    • Punase Lindi kandmist peetakse esimeseks sammuks HIV ja AIDSi vastases võitluses. Seda võib kanda mistahes päeval, kuid eriti soovitav on kanda seda 1. detsembril – ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval.
  • 72. Punane lint
    • Punase lindi idee sai alguse 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus seda kõigepealt kasutati kui narkootikumide vastase võitlemise sümbolit
    • Hiljem hakkas seda sümbolit HIV ja AIDSi vastu võitlemisel kasutama ja laiemalt tutvustama laulja ja laulukirjutaja Paul Jabara, kes ise suri hiljem AIDSi.
    • Tema mälestuseks loodi 1993. aastal Punase Lindi Fond.
    • Nüüdseks on see märk kasutusel kogu maailmas ning sellel on kindel koht paljude HIV ja AIDSiga võitlevate organisatsioonide sümboolikal.
  • 73. Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev
    • Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev
    • Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele.
  • 74. Kirjandus
    • Harro M, Rüütel K. HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu, 2004.
    • Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine
    • Eesti noorte hulgas. Tallinn, 2005.
    • Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i ennetustegevus Eestis 2004. ja 2005. aastal. Tallinn,2006.
    • Kagadze M, Kiivit R, Kull M, Part K. Seksuaalkasvatus. II ja III kooliaste. Õpetajaraamat.Tervise Arengu Instituut, Tallinn, 2005.
    • . Eesti Seksuaaltervise Liit. Papilloom – papist loom või kuri viirus? Voldik kasutamseks ja
    • MTÜ Aidsi ennetuskeskus. www.aids.ee
    • Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit.Õpilase seksuaaltervis Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale. Tallinn, 2007
    • Hiv.ee
    • Terviseveeb.ee
    • Terviseinfo.ee
    • Tai.ee