Your SlideShare is downloading. ×
0
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm. Tootlikkuse ja palkade areng

236

Published on

EESTI PANGA TÖÖTUBA Pärnu Finantskonverentsil 18.04.2013

EESTI PANGA TÖÖTUBA Pärnu Finantskonverentsil 18.04.2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
236
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. EESTI PANGA TÖÖTUBATootlikkuse ja palkade arengJaanika MeriküllTairi RõõmEesti PankMajandusuuringute allosakondPärnu Finantskonverents18.04.2013
  • 2. Ettekannete kava• Tootlikkus ja palgad (Tairi) 30min• Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad)- Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted• Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire?- Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu- Tööjõu ühikukulu trendid:1) Eesti erinevatel tegevusaladel2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega• Millistel eeldustel jõuavad meie palgad järele EL rikkamateleliikmesriikidele?• Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) 30min• Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD),„servicification“ (OECD)• Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus• Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse areng Eestis ja kriisijärgneressursside ümberpaiknemine
  • 3. TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADEARENG EESTISTairi Rõõm
  • 4. Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted• Ettekandes räägime peamiselt tööjõu tootlikkusest• Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta- lisandväärtus töötunni kohta- lisandväärtus töötaja kohta• Lisandväärtus- Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu – kulud sisenditele(ostetud kaubad, materjalid ja teenused)- Riigi tasandil : SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud• SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandjasotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) +neto tootmismaksud• Tootlikkuse ja palkade arengu võrdlemine:- Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?
  • 5. Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest020406080100120140160SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)EE: 27t EUR
  • 6. Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastagavõrreldes kasvanud u. 50%Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100)05010015020025030035020022003200420052006200720082009201020112012Tegevusalad kokkuTöötlev tööstusFinants- ja kindlustustegevusTööstus, va töötlevKutse-, tehnikaalane ja haldustegevusPõllumajandus, metsamajandus jakalapüükEhitusInfo ja sideKinnisvaraalane tegevusKaubandus, veondus, majutus jatoitlustus• 2002 – 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, alatesfinantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud• 2000 – 2012 oli kasv kõige kiirem töötlevas tööstusesAllikad: Eesti Pank, statistikaamet
  • 7. Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes2002 - 2012Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad)0500100015002000250020022003200420052006200720082009201020112012Info ja sideFinants- ja kindlustustegevusElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhugavarustamineMäetööstusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustusEhitusTervishoid ja sotsiaalhoolekanneVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlusTegevusalad kokkuTöötlev tööstusVeondus ja laondusHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorratasteremontHaldus- ja abitegevusedHaridusKunst, meelelahutus ja vaba aegPõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükKinnisvaraalane tegevusMajutus ja toitlustusMuud teenindavad tegevusedAllikas: statistikaamet
  • 8. Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemaltkasvanud finants- ja kindlustustegevuse valdkonnasPalgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk)0 50 100 150 200 250 300Tervishoid ja sotsiaalhoolekannePõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamineVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlusMajutus ja toitlustusEhitusTöötlev tööstusMäetööstusKunst, meelelahutus ja vaba aegTegevusalad kokkuHaldus- ja abitegevusedHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remontMuud teenindavad tegevusedHaridusAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustusInfo ja sideVeondus ja laondusKinnisvaraalane tegevusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusFinants- ja kindlustustegevusAllikas: statistikaamet, autori arvutused
  • 9. Reaalpalkade areng võrreldes kriisieelsetasemega (2007. a.)Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100)70.080.090.0100.0110.0120.0130.020082009201020112012Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritudõhuga varustamineMäetööstusInfo ja sidePõllumajandus, metsamajandus ja kalapüükVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- jasaastekäitlusTöötlev tööstusKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusKunst, meelelahutus ja vaba aegTervishoid ja sotsiaalhoolekanneHaldus- ja abitegevusedHaridusTegevusalad kokkuMajutus ja toitlustusHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite jamootorrataste remontAvalik haldus ja riigikaitse; kohustusliksotsiaalkindlustusEhitusVeondus ja laondusFinants- ja kindlustustegevusKinnisvaraalane tegevusAllikad: statistikaamet, autori arvutused
  • 10. KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUDLIIGA KIIRE?
  • 11. Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu• SKP jaotumine:1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed)2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum)3) neto tootmismaksud• Alates 1980ndatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamikusriikides langenud• Põhjus: globaliseerumineKapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu onglobaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemisemajanduslikus kogutulus (SKPs)• Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel javäheneb majanduskasvu perioodidelPõhjus: palkade (allapoole) jäikus• Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)
  • 12. Tööjõu ühikukulu• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkusekasvuga• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK)muutumine• Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajatekompensatsioon (palk + tööjõumaksud)• Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud tööjõukulud / SKP• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõutootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu)• TÜK kasv tähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb.Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.
  • 13. Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.atöötlev tööstus *)Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine)020406080100120140160180200120022003200420052006200720082009201020112012EhitusInfo ja sideKinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustustegevusKaubandus, veondus, majutus ja toitlustusKunst, meelelahutus ja vaba aegTegevusalad kokku (koos tootemaksudega)Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüükAvalik haldus, haridus ja tervishoidKutse-, tehnikaalane ja haldustegevusTöötlev tööstusTööstus, va töötlevMärkused: * Tööstus, v.a töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasigavarustamine, veevarustus ja kanalisatsioonAllikad: Eesti Pank, statistikaamet
  • 14. Tööjõu ühikukulu: KIE riigidTööjõu ühikukulu (2000 = 100)Kesk- ja Ida-Euroopa riigid80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Tshehhi VabariikEestiLätiLeeduUngariPoolaAllikas: Eurostat, autori arvutused
  • 15. Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigidTööjõu ühikukulu (2000 = 100)EL riigid80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011SaksamaaIirimaaKreekaHispaaniaPrantsusmaaItaaliaHollandAustriaPortugalAllikas: Eurostat, autori arvutused
  • 16. Tööjõu ühikukuluTööjõu ühikukulu (2000 = 100)Eesti jt Läänemeremaad80.085.090.095.0100.0105.0110.0115.0120.02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011Euroopa LiitSaksamaaEestiLätiLeeduPoolaSoomeRootsiAllikas: Eurostat, autori arvutused
  • 17. MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVADMEIE PALGAD JÄRELE ELRIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE?
  • 18. Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15100.0120.0140.0160.0180.0200.0220.0240.0260.01995199619971998199920002001200220032004200520062007200820092010201120122013Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola100.0120.0140.0160.0180.0200.0220.0240.0260.01995199619971998199920002001200220032004200520062007200820092010201120122013Saksamaa Iirimaa Kreeka HispaaniaPrantsusmaa Itaalia Holland AustriaPortugal Soome RootsiEL-15 riigidKIE riigidAllikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
  • 19. Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekutetasemed ühtlustuda?• Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliseltkiiremini kasvanud kui EL-15 riikides• Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15tasemele• Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt• Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem onelatustase• Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvu vaheon edaspidi väiksem
  • 20. Sissetulekute ühtlustumine• Aastatel 2002 –2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u.7,4%, Soomes 2,3%. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp• (Reaalse tootlikkuse kasvuerinevus oli 2,5 pp)• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp kiirem kuiSoomes• Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga• Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kuikasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP elaniku kohta 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23aastaga
  • 21. Kokkuvõte• Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks)kasvanud enam-vähem samas tempos• Seega on meie palkade kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline• Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadestkiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses onvähenenud• Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele järele ainult eeldusel, ettootlikkus kasvab Eestis ka tulevikus kiiremini kui ELis keskmiselt
  • 22. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JARAHVUSVAHELINE VÕRDLUSJaanika Meriküll
  • 23. Peamised tootlikkuse indikaatorid• Lisandväärtus töötaja kohta• Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity)– Kuidas arvutatud?• Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtusekasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust– metoodika erinevuse tõttu ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFPkohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutes
  • 24. Miks on Eestis tootlikkus nii madal?020406080100120140160SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)EE: 27t EURFI: 77t EUR
  • 25. Lisandväärtuse loomise ahelAllikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added[http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/CompNet_Dublin_De_Backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173]De Backer (2013):• Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mittetootmises, vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses• Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest• Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/ettevõtete spetsialiseerumine ↑
  • 26. Globaalne tootmisahel (global value chain)OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012):• Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanudspetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet• Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne, kui toode jõuablõpptarbijani– Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanudkiiremini kui SKP mahud– Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanudveel kiiremini kui väliskaubandusmahud• Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte see, mistooteid riik toodab, vaid see, mis tegevusi riik tootmisahelas teeb
  • 27. Eesti asetus globaalses tootmisahelas• Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaisttootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaidLuksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012))– 1995-2005 kasvas Eestis on see osakaal kasvanud üle 10 pp• Eesti töötleva moodustavad tööstuse ekspordist 40% teenused (OECD (2008)), mis on ükskõrgemaid näitajaid OECDs• Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), mis on ükskõrgemaid näitajaid OECDs– See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida-Euroopas (30-40%)AGA– Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusegategevustele tootmisahelas– Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale võikõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokkupanijale (Linden jt (2009))• 299$ maksev iPod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust(Allikas: Linden jt (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? TheCase of Apple’s iPod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)
  • 28. Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib?Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012)Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank
  • 29. EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011
  • 30. Tootlikkus ja tootmisstruktuur• Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift shareanalüüsi:– kus Lprod on tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistabtegevusala, i=1-63– esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuriefekti(kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevustuleneks vaid majanduse struktuurist)– teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur olekssama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest)– kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumisefekt (kas EEhõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FI-le))()()()(,,,,,,,,,,iFIiEEi iFIiEEiFIiEEi iFIiFIiEEi iFIFIEEooLprodLprodooLprodLprodLprodoLprodLprod
  • 31. Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused• Eesti tööjõu tootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst) Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees-> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti jaSoome tootlikkuse erinevus ikka 2,8 kordne Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuurisSoomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestisoleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eestitootlikkus Soome omast 24% kõrgem Nn spetsialiseerumisefekt on samuti negatiivne, st tegevusalad,kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavadkoguhõivest suhteliselt väikese osa-> Vaatame eraldi kõrg- ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal onsõnum sarnane?[OECD ja Eurostat jagavad kõrg- ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusaladnende teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&Amahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]
  • 32. Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011• Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra– Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem • Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusaladesuurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh.tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle)• Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs050100150200250C21 -FarmaatsiatoodetetootmineC26 -Arvutite jmelektroonika tootmineJ59_J60 - Video- jahelisalvestistetootmine; ringhäälingJ61 -TelekommunikatsioonJ62_J63 -Programmeerimine;infoalane tegevusM72 - Teadus- jaarendustegevusLisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) EestiSoome
  • 33. Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korramadalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta• See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestiskõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64%• Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest020406080100120140C10-C12 -Toiduainete ja joogi tootmineC13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja nahktoodete tootmineC16 - Puidutöötlemine,puittoodete (va mööbel) tootmineC17 - Paberi tootmineC18 - Trükindus ja salvestiste paljundusC31_C32 - Mööblitootmine; muu tootmineG45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüükG46 - Hulgikaubandus (va mootorsõidukid)G47 - Jaekaubandus (va mootorsõidukid)H49 - Maismaaveondus ja torutransportH52 - Laondus ja veonduse abitegevusedI - Majutus ja toitlustusN77 - Rentimineja kasutusrentN79 - Reisibüroode tegevusN80-N82 - Turvatöö; kinnisvara haldus; büroohaldusS95 - Arvutite ja tarbeesemete paraLisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011EestiSoome
  • 34. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG2002-2011
  • 35. Eesti ettevõtete tootlikkuse arengAllikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal•Tootlikkuse areng järgib üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajaltootlikkus ↑, languse ajal tootlikkus ↓•2000-2003 kasvas tööjõu tootlikkus suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus(TFP) (kapitali kasv?)2000250030003500400045005000TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad)4000550070008500100001150013000Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR(2005 hinnad)
  • 36. Eesti 2002 vs 2011• Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002.aastal moodustas EE tootlikkus FI omast 25%, 2011. aastal 31%– ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades)• Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta ajajooksul, st EE 2002 vs EE 2011 Tegevusalade sisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110%kogutootlikkuse kasvust (suurimakasv kinnisvaras, veonduses jalaonduses) Tegevusalade vahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35%tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus onkasvanud) Spetsialiseerumisefekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanudtootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivestvaid väikese osa (vee- ja õhutransport, kinnisvara,telekommunikatsioon)
  • 37. Kokkuvõte• Eesti tootlikkus oli 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes– Valdav osa sellest erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalasees, mitte Eesti majanduse ebasoodsast struktuurist• OECD: tähtis pole, milliseid tooteid riik toodab, vaid mis tegevusi riiktootmisahelas teeb• Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soomevastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladelsuhteliselt vähem hõivatuid• Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandikuvõrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades) Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkusekasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikumatetegevusalade suunas Tegevusala tasandil on spetsialiseerumisefekt negatiivne, tootlikkus onkasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumisefekt positiivne, suurematootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning seeefektiivsus on kriisijärgselt paranenud
  • 38. TÄNAME!KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…Tairi.Room@eestipank.eeJaanika.Merikyll@eestipank.ee
  • 39. Võimalikud teemad aruteluks• Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse onEesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus?• Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümberorienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhuliiguti ja miks?• Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapidEestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestispotentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisesttoimuks Eestis?• Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised onsuurima potentsiaaliga valdkonnad:– Organisatoorsed innovatsioonid– Teadus - ja arendustegevus, toote- ja/või protsessiinnovatsioon– Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahelaetappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse
  • 40. Tööjõukulude osakaal SKPs pole oluliseltmuutunudSKP sissetulekute meetodil0%20%40%60%80%100%199519961997199819992000200120022003200420052006200720082009201020112012Palk Tööandja sotsiaalmaksedPõhivara kulum Tegevuse ülejääk ja segatuluNeto-tootmismaksudAllikas: statistikaamet

×