Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus

345 views

Published on

Eesti Panga avalik loeng. Tööturu Ülevaate 1/2013 esitlus 17. aprillil 2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
345
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
124
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 1/2013Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann
  2. 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine – Taustateema: pikaajaline rahvastikuprognoos • Hõive • Tööpuudus • Palk ja tööjõu tootlikkus 2
  3. 3. 2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaametihinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EPhinnangul 1,2% • Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi • Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste tõttu 30 000 1 200 000 20 000 1 000 000 10 000 800 000 0 600 000 -10 000 400 000 -20 000 200 000 -30 000 0 1972 1978 1984 1924 1927 1930 1933 1936 1939 1942 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1975 1981 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 Tööealine elanikkond, ps tööealise elanikkonna muutus, vs muutus koos rändega, vs 3 Allikas: statistikaamet
  4. 4. 2000-2011 rändas välja 3,4% Eesti, 3,7% Läti ja7,4% Leedu elanikkonnast • Eesti eeliseks on põhilise töörände sihtriigi lähedus, mis võimaldab piiri- ülest töötamist • Leedu: mõeldakse sellele, kuidas säilitada diasporaa sidet kodumaaga (Rändekonverents 7.-8. märts 2013) Väljaränne, % elanikkonnast 3,0% 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2 012 Eesti Läti Leedu4
  5. 5. Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajaliselerahvastikuprognoosile Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis: • Summaarne sündimuskordaja jõuab 2-ni 2050. aastaks • Eluiga pikeneb • Rändesaldo on tasakaalus Tööealine elanikkond 2012-2050 750 000 70 000 700 000 60 000 650 000 50 000 600 000 40 000 550 000 30 000 500 000 20 000 450 000 10 000 400 000 0 2031 2032 2033 2034 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 Erinevus (ps) uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 15 Teema Allikas: statistikaamet, EP arvutused
  6. 6. Hõive kasvas 2012. II pooles sisenõudluse toel –suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal• Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis• Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal• Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid… Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avalik sektor kokku Allikas: statistikaamet 6
  7. 7. … erinevad andmeallikad annavad töötlevatööstuse hõive arengute kohta erineva pildi• ETU andmed viitavad palgatöötajate arvu kahanemisele töötlevas tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid kasvu aeglustumist Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 ETU: palgatöötajad Eestis Palgauuring: täistööajale taandatud hõive Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv Allikas: statistikaamet7
  8. 8. Välismaal töötajate panus hõive kasvu olipositiivne; kasvas mittepalgatöötajate osakaal• REL 2011 andis väga sarnase välismaal töötajate arvu kui ETU hinnang (2011 IV kvartalis)• Kui mittepalgatöötajate osakaalu tõus on juhuslik kõikumine, siis on tegelik tööjõu erikulu kasvu kiirenemine väiksem 10% 5% 0% -5%-10%-15% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgatöötajad Eestis palgatöötajad välismaal mittepalgalise töötajad residentide hõive kokku Allikas: statistikaamet8
  9. 9. Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni • Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud • Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt • Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud ja enam kokku Allikas: statistikaamet 9
  10. 10. Tööturu voonäitajad (ETU, a/a) on tagasi ligikaudubuumieelsel tasemel • Kõik näitajad on siin arvutatud eelmise perioodi hõive suhtes • Rahvusvahelises võrdluses on nii Eesti kui ka teiste KIE riikide vood madalad 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 hõivesse sisenemise määr hõivest väljumise määr töökohtade kadumise määr töökohtade loomise määr Allikas: statistikaamet, EP arvutused 10
  11. 11. Töökoha vahetamise määr oli 2012. aastal8,1%• Töökoha vahetusega liiguvad umbes pooled inimesed varasemasterinevale tegevusalale10% 51% 9% 50% 8% 49% 7% 48% 6% 47% 5% 46% 4% 45% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 töökoha vahetamise määr tegevusala vahetajate osakaal (ps) Allikas: statistikaamet, EP arvutused11
  12. 12. Töötute reservatsioonipalk kasvas• Tööle oleks nõus minema alates 600 eurose palgaga 29% töötutest• Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest• Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku 1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja 571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0% kutseharidus 2 II taseme haridus: keskharidus ja 653 486 581 13,5% 9,9% 12,7% kutseharidus 3 III taseme haridus: keskeriharidus ja 893 634 726 31,3% 12,8% 21,3% kõrgharidus Allikas: statistikaamet12
  13. 13. Keskmise kuupalga kasv oli 2012 II poolaastal 5,8%(a/a)• Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes• 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu kiirenemist riigisektoris Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 brutokuupalk reaalpalk Allikas: statistikaamet13
  14. 14. Tegevusalade lõikes on erinevused palkadetaastumises olnud suured Buumi Kriisi Buumi tipust põhjast tipust kriisi 2012 IV 2012 IV põhjani kv kv Kokku -8% 17% 8% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga -6% 33% 25% varustamine Töötlev tööstus -9% 27% 16% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste -10% 19% 7% remont Ehitus -18% 30% 7% Kinnisvaraalane tegevus -21% 26% 0% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus -16% 13% -4% Finants- ja kindlustustegevus -24% 22% -7% Allikas: statistikaamet14
  15. 15. Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kuitööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aastalõpus • Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb • Kas ja kuidas toimub kohanemine? 30% 54% 25% 52% 20% 50% 15% 10% 48% 5% 46% 0% 44% -5% 42% -10% -15% 40% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv Allikas: statistikaamet
  16. 16. Töötlevas tööstuses kasumid vähenesid a/a, samas kui palgafondi kasv kiirenes• Kui aga vaadata pikaajalist palgafondi osakaalu, siis see on endiseltkeskmisest allpool. Siin võivad aga mängida olulist rolli struktuurimuutused Palk ja tootlikkus töötlevas tööstuses40% 75%30% 70% 65%20% 60%10% 55% 0% 50%-10% 45%-20% 40% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgafondi osakaal lisandväärtusest, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a nominaalne lisandväärtus hõivatu kohta, a/a Allikas: statistikaamet 16
  17. 17. Kokkuvõte• 2012. aasta II poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal• Tööjõukude kasv ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Edaspidine areng sõltub väliskeskkonna taastumisest.• Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda tööturule sisenevate noorte arv• Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas.
  18. 18. Täname tähelepanu eest!

×