Arengutest Eesti tööturul                 Orsolya SoosaarEesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril                ...
Kellest me räägime?                                     ETU 2012       REL 2011    erinevus  Püsielanikke vanuses         ...
REL 2011 mõju rahvastikuprognoosile   1 350 000                                                                           ...
Võrreldes 2008. aasta tipptasemega on hõive praeguseks 27tuhande võrra madalam       10%       5%       0%       -5%      ...
Hõive kasv 2012. aastal aeglustus, ja sealjuurespalgatöötajate arv aasta lõpus lausa langes. Samas teisedandmeallikad seda...
Vood tööturul: liikumine hõivesse ja hõivest välja on tagasi kriisieelseltasemel, töökohti loodi 2012 veel üsna palju. Ka ...
Rahvusvahelise võrdluses on mobiilsustööturul suhteliselt madal                                        • OECD (2010) andme...
Eesti elanikud, kes töötavad välismaal• Kokku 25,7 tuhat inimest Eesti Tööjõu-uuringu põhjal 2012.  aastal (24 900 REL 201...
Töötus on viimaste aastate jooksul vähenenud, oli eelmiseaasta lõpus 9,3%, pikaajaliselt töötute osakaal oli 52,7%  25%  2...
… kuid koos lühiajalise töötusega on meil vähenenud kapikaajalise töötuse määr             Pikaajaliste töötute osakaal tö...
… aga Ida-Virumaal on tööpuudus endiselt 2xkõrgem kui mujal 30% 25%                                          26%          ...
Mitte-eestlastel läheb tööturul kehvemini –keeleoskus, Ida-Virumaa elukohaks 25% 20% 15%                                  ...
… noorte osas on palju arenguruumi  70%  60%  50%  40%                                                       15-19        ...
Kas kõrgharidus loeb?  35%  30%                               kokku  25%  20%                          vähem kui keskharid...
Töötute palgasoov e. reservatsioonipalk 60% 50%     Mehed                                      Naised 40% 30%             ...
Keskmise palga kasv aeglustu veidi 2012. aasta II pooles, kuidületas siiski tööjõu tootlikkuse kasvu1000                  ...
Keskmise palga kasv oli kiireim riigiasutustesning Eesti eraettevõtetes                       Palgakasv organisatsiooni om...
2012 võrreldes  kasv                                        keskmisegaTegevusalad kokku                   880      100%   ...
Tänan tähelepanu eest!Kas on küsimusi?
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul

548 views

Published on

Ettekanne Eesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril , 19. märts 2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
548
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
144
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul

  1. 1. Arengutest Eesti tööturul Orsolya SoosaarEesti Pangas toimunud majandusõpetajate seminaril 19. märts 2013
  2. 2. Kellest me räägime? ETU 2012 REL 2011 erinevus Püsielanikke vanuses 1 024 267 988 391 -4% 15-74 Neist tööturul osaleb 695 000 627 834 -10% Tööjõus osalemise 68% 64% -4% määr Tööga on hõivatud 624 000 558 914 -10% Hõive määr 61% 57% -4% Töötuid 70 500 68 920 -2% Töötuse määr 10% 11% 1% Kuni Statistikaamet tööturustatistika aegread 2014. a I kvartalis rahvaloenduse andmetega korrigeerib, peaksime hõive kasvumäära mõttes veidi väiksemaks, tootlikkuse oma veidi suuremaks parandama. Suhtarvud, nagu töötuse määr ja tööjõus osalemise määr muutuvad tõenäoliselt vähem.
  3. 3. REL 2011 mõju rahvastikuprognoosile 1 350 000 140 000 1 300 000 120 000 1 250 000 100 000 1 200 000 80 000 1 150 000 60 000 1 100 000 40 000 1 050 000 20 000 1 000 000 0 2022 2025 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2023 2024 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 Erinevus uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1 1. variandi eeldused: summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände.
  4. 4. Võrreldes 2008. aasta tipptasemega on hõive praeguseks 27tuhande võrra madalam 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avaliku sektori teenused kokku2012. aastal muutus nii majanduskasvu kui ka hõive kasvu struktuursisenõudluse põhisemaks – suurim panus tuli teenuste sektorist
  5. 5. Hõive kasv 2012. aastal aeglustus, ja sealjuurespalgatöötajate arv aasta lõpus lausa langes. Samas teisedandmeallikad seda ei kinnita. 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 palgatöötajad Eestis mittepalgalised töötajad välismaal töötajad Kokku
  6. 6. Vood tööturul: liikumine hõivesse ja hõivest välja on tagasi kriisieelseltasemel, töökohti loodi 2012 veel üsna palju. Ka töötajate mobiilsustöökohtade vahel on taastunud. 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tööle võtmise määr Töölt lahkumise määr Töökohtade kao määr Töökohtade loomise määr Töökoha vahetamise määr
  7. 7. Rahvusvahelise võrdluses on mobiilsustööturul suhteliselt madal • OECD (2010) andmetel erines mobiilsus tööturul riigiti üsna palju • Tõenäoliselt tuleneb see erinevast institutsionaalsest keskkonnast (OECD 2010): – Koondamise piirangud↓ mobiilsust – Kõrge koondamishüvitis ja pikk katseaeg↓ mobiilsust – Töötushüvitised↑ mobiilsust Eesti 2012 • Kesk-ja Ida-Euroopa riikides on suhteliselt madal mobiilsuse tase
  8. 8. Eesti elanikud, kes töötavad välismaal• Kokku 25,7 tuhat inimest Eesti Tööjõu-uuringu põhjal 2012. aastal (24 900 REL 2011 vs 23 118 ETU Q4 2011) – 46% ehituses – 14% veonduses-laonduses (nt taksojuhid, bussijuhid) – 11% tööstuses• 20% oli nende tööandjaks tegelikult Eesti firma – see tähendab, et Eesti eksportis teenuseid• Soome lähedus ja soodsad laevapiletid on meil tõenäoliselt ära hoidnud veelgi suurema väljarände laine
  9. 9. Töötus on viimaste aastate jooksul vähenenud, oli eelmiseaasta lõpus 9,3%, pikaajaliselt töötute osakaal oli 52,7% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku
  10. 10. … kuid koos lühiajalise töötusega on meil vähenenud kapikaajalise töötuse määr Pikaajaliste töötute osakaal tööjõust10% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 I 2012 III EA17 Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome
  11. 11. … aga Ida-Virumaal on tööpuudus endiselt 2xkõrgem kui mujal 30% 25% 26% 20% Kokku 20% 18% 18% Põhja-Eesti 16% 15% Kesk-Eesti 12% Kirde-Eesti 10% 10% Lääne-Eesti 9% Lõuna-Eesti 5% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  12. 12. Mitte-eestlastel läheb tööturul kehvemini –keeleoskus, Ida-Virumaa elukohaks 25% 20% 15% 15,2% Eestlased 10% Mitte-eestlased 9,2% 5% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  13. 13. … noorte osas on palju arenguruumi 70% 60% 50% 40% 15-19 20-24 30% 15-74 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  14. 14. Kas kõrgharidus loeb? 35% 30% kokku 25% 20% vähem kui keskharidus 15% keskharidus ja 10% kutseharidus, mis pole kõrgharidus 5% kõrgharidus 6,3% 0%
  15. 15. Töötute palgasoov e. reservatsioonipalk 60% 50% Mehed Naised 40% 30% 2008 2010 20% 2012 10% 0% 250 251-300 301-450 451-600 601 250 251-300 301-450 451-600 601 eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot või või või või vähem rohkem vähem rohkem
  16. 16. Keskmise palga kasv aeglustu veidi 2012. aasta II pooles, kuidületas siiski tööjõu tootlikkuse kasvu1000 30% 900 25% 800 20% 700 15% 600 10% 500 5% 400 0% 300 -5% 200 -10% I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 keskmine brutokuupalk brutokuupalga kasv, ps
  17. 17. Keskmise palga kasv oli kiireim riigiasutustesning Eesti eraettevõtetes Palgakasv organisatsiooni omaniku liigi järgi 30% 25% 20% 15% Riik 10% Kohalik omavalitsus 5% Eesti eraõiguslik isik 0% Välismaa eraõiguslik isik -5% -10% -15% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
  18. 18. 2012 võrreldes kasv keskmisegaTegevusalad kokku 880 100% 6%Info ja side 1432 163% 8%Finants- ja kindlustustegevus 1417 161% 3% Keskmine brutokuupalkElektrienergia, gaasi, auru ja 1292 147% 9% ja selle kasv 2012.konditsioneeritud õhugavarustamine aastal.Mäetööstus 1134 129% 5%Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 1107 126% 8%tegevusAvalik haldus ja riigikaitse; 1037 118% 5%kohustuslik sotsiaalkindlustusEhitus 923 105% 11%Veevarustus; kanalisatsioon, 899 102% 8%jäätme- ja saastekäitlusTervishoid ja sotsiaalhoolekanne 882 100% 5%Töötlev tööstus 859 98% 8%Veondus ja laondus 836 95% 1%Hulgi- ja jaekaubandus; 830 94% 5%mootorsõidukite ja mootorratasteremontHaldus- ja abitegevused 787 89% 5%Põllumajandus, metsamajandus ja 744 85% 7%kalapüükKunst, meelelahutus ja vaba aeg 735 84% 10%Haridus 734 83% 3%Kinnisvaraalane tegevus 649 74% 8%Majutus ja toitlustus 554 63% 8%Muud teenindavad tegevused 494 56% 7%
  19. 19. Tänan tähelepanu eest!Kas on küsimusi?

×