Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas

on

  • 819 views

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ettekanne Eesti Raamatupidajate konverentsil "Teejuht 2014. aastaks“

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ettekanne Eesti Raamatupidajate konverentsil "Teejuht 2014. aastaks“

Statistics

Views

Total Views
819
Views on SlideShare
437
Embed Views
382

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

2 Embeds 382

http://www.rmp.ee 353
http://www.eestipank.ee 29

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Video tuleb eraldi mälupulgale võtta.
  • IBANiga tehakse praegu keskmiselt ainult ca 2,5% (ehk 50–60 tuhat makset kuus) riigisisestest pankadevahelistest maksetest (Eesti Panga jaemaksesüsteemi statistika).
  • 2.5. Eesti turu erikokkulepped 1. Eestis jätkatakse riigisisestel maksetel Eesti standardi kohase viitenumbri kasutamise toetamist, mis on väga oluline ettevõtte arvete ja maksete kokkuviimise automatiseerimisel - selleks on pangad kokku leppinud viitenumbri ja selgituse üheaegse edastamise korras riigisiseste SEPA kreeditkorralduse puhul (http://pangaliit.ee/et/arveldused/viitenumbri-ja-selgituse-ueheaegne-edastamine-kodumaises-sepa-kreeditkorralduses)2. Vastava makse saaja korralduse olemasolul võimaldavad Eestis tegutsevad pangad makse algatamisel viitenumbri vastavuse kontrolli rakendamist standardile ning ei võimalda standardile mittevastava viitenumbri kasutamisel makset algatada. Saaja korralduse alusel võimaldavad pangad ka kehtestada makse saajate kontodele reegli, mille rakendamisel on pangad õigustatud viitenumbri puudumisel makse tagasi lükkama. Viitenumbri olemasolu ja õigsuse kontrollist loobumine suurendaks makse saajatele koormust laekuvate maksete töötlemisel. SEPA skeemis ei ole ette nähtud tagastuspõhjust makse tagasilükkamiseks viitenumbri puudumisel.* 3. Registri-/isikukood on tänases siseriiklikus arveldussüsteemis mittekohustuslik väli (pikkus=15), mille üldjuhul lisab kodumaisele maksele maksja pank. Maksja registri-/isikukoodi kasutavad laekumiste automaatsel töötlemisel mitmed riigiasutused ning näiteks ka koolid. SEPA makses on maksja identifitseerimise esitamisvõimalusi rohkem (näiteks juhiloa number, sünniaeg, maksukohustuslase number jne), samas korraga saab esitada maksja kohta ainult üht tüüpi identifitseerimistunnuse. Juhul kui maksja on maksekorraldusele märkinud maksja ID, tuleks maksja pangal see muutmata kujul edastada saaja panka või saajale.

Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas Presentation Transcript

  • Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnas tähtajani on jäänud 101 päeva Mihkel Nõmmela Makse- ja arveldussüsteemide osakond Eesti Pank 23.10.2013 1
  • Agenda Ettekande jooksul on plaanis vastata järgnevatele küsimustele: • • • • • • • • • Mis on SEPA eesmärk ja miks on muudatusi vaja? Millised on olnud SEPA senised mõjud Eestis? Mis on kasu? Milliseks kujuneb Eesti maksekeskkond peale 1.2.2014? Millistele kohustuslikele muutustele tuleks ettevõtjatel tähelepanu pöörata? Miks pangad lõpetavad riigisisese otsekorraldusteenuse ja toovad turule püsimaksega e-arve ning kuidas see mõjutab ettevõtteid? Miks peavad ettevõtjad alates 1.2.2014 kõikjal kontonumbrit ainult IBAN kujul näitama? Mida peaks arvestama seoses pankadevaheliste maksete laekumise aeglustumisega? Kuidas hakkab tulevikus toimuma piiriüleste maksete deklareerimine? Kuidas edeneb SEPA-le üleminek Euroopas ja täpsemalt Eestis? Millele tuleb ettevõtjatel veel erilist tähelepanu pöörata? Kasulikud viited 2
  • SEPA eesmärk • Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse turg – soodsamad maksevõimalused – tõhusamad tooted – parem kvaliteet • Ühtsed makselahendused üle Euroopa – 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart Muudatusi on vaja sellepärast, et …
  • SEPA Eestis • SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult: – ELiga liitumine 2004 → EU makse – euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine – SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse • Kaardimaksed on kõik juba SEPA tingimustele vastavad • Muudatuste positiivsed mõjud: SEPA maksekorraldused • Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased hinnanguliselt säästnud tänaseks üle 20 miljoni euro. • Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja mugavad. • Piiriülesed maksed on kiiremad SEPA otsekorraldused • Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/ teenuste eest oma Eestis asuvalt pangakontolt • Maksjate turvalisus on tagatud
  • Ettevõtja kasud SEPA-st • Raha ning aja kokkuhoid – SEPA annab ettevõtetele võimaluse teha kõiki makseid ühelt keskselt pangakontolt. Pärast 1. veebruari 2014 on maksete tegemine lihtsam ning kõik väljaminevad ning sissetulevad maksed on ühtses formaadis. • E-teenused – SEPA makseid saab kombineerida innovaatiliste ning mugavate teenustega (näiteks e-arve ja mitmesugused maksmisvõimalused internetis). • Rahvusvahelisus – ettevõtetel on lihtsam arveldada välismaal kasutades Eestis asuvat pangakontot või kasutada mõnes teises euroala riigis asuva panga soodsamaid teenuseid. 5
  • Kohustuslikud muudatused – Euroopa Liidu (EL) otsekohalduv määrus 260/2012 (SEPA määrus) • Rohkem kui 10 aasta jooksul pole elektroonsete maksete valdkonnas toimunud piisavat turu iseregulatsiooni ja sellepärast seati EL otsekohalduva määrusega kohustuslikud tähtajad SEPA makseviiside kasutusele võtmiseks. • Alates 1.2.2014 tuleb eurodes tehtavad makse- ja otsekorraldused muuta SEPA tingimustele vastavaks. • See tähendab, et alates 1.02.2014: – ... on Eestis ainult IBANi kasutamine kohustuslik kõigile; – ... on soovituslik kõigile ettevõtjatel üle minna ISO 20022 XML sõnumiformaadile. Hiljemalt 1.02.2015 on vastava standardi kasutamine kohustuslik; – ... tohivad pangad oma klientidele pakkuda ainult SEPA tingimustele vastavat otsekorraldusteenust. Sellest tulenevalt lõpetavad pangad Eestis hiljemalt 31.01.2014 riigisisese otsekorraldusteenuse pakkumise ja asendavad selle earvel põhineva teenusega. • SEPA otsekorralduse toovad osad pangad turule eraldi teenusena. Esialgu mõeldud ainult maksjatele piiriüleseks kasutamiseks. 6
  • Eesti maksekeskkond peale SEPA-le üleminekut Praegu Tulevikus Riigisiseselt: Riigisiseselt: • maksekorraldus • SEPA maksekorraldused • pangasisene ja pankadevaheline otsekorraldus • pangasisene ja pankadevaheline e-arve püsimakseteenus = e-arve internetipangas + soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus • e-arve kliendi internetipangas + ühekordne maksekorraldus Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber Piiriüleselt: • SEPA maksekorraldus • Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust • SEPA otsekorraldus
  • Mis muudatusi peab ettevõtja tegema? • Kõigil ettevõtjatel on kohustuslik alates 1.2.2014 kasutada maksete tegemisel ja arvete esitamisel kontonumbrit ainult IBAN kujul. • Täiendavate muudatuste maht sõltub ettevõtte suurusest ja ka kasutatava majandustarkvara või raamatupidamisprogrammi keerukuse tasemest. • Kõige lihtsam on täita ettevõtjatele mõeldud kontrollnimekiri – vastates küsimusele “Teete kõik ettevõttega seotud maksed ükshaaval, kasutades internetipanka?” saate vajaminevad muutused ära kaardistada. • Täiendavalt peavad otsekorraldusi kasutavad ettevõtjad muutma maksete kogumise e-arve põhiseks (otsekorraldus lõppeb ja asendatakse e-arve püsimaksega). • Lisainfot saab Eesti Panga uuendatud SEPA kodulehelt www.eestipank.ee/sepa või tuleb küsida oma kodupangast. 8
  • Otsekorralduse asendamine e-arvega • Eestis on ühe otsekorraldust kasutava kliendi kohta sõlmitud ca 3 otsekorralduse lepingut. Kokku on klientide arv ca 700 tuhat. (EP statistika) • Asendamine sõltub otsekorralduse saajatest (ettevõttest), sest ettevõte algatab ülemineku. • Ettevõte peab: – ... olema võimeline väljastama e-arveid, mis vastavad Eestis pankade poolt kokkulepitud standardile (vt Pangaliidu koduleht) – või kasutama operaatori teenuseid. • NB! E-arve kasutamine pole kohustuslik, vaid sõltub ettevõtte vajadustest. Näiteks juhul, kui tekib piisav riigisisene nõudlus SEPA otsekorralduse järele, võivad pangad otsustada tulevikus ka seda pakkuma hakata. 9
  • Mis juhtub, kui ettevõtja ei saa muudatustega õigeaegselt valmis? (1) • Pärast 1. veebruari 2014 saab makseid internetipangas kindlasti teha, sest pangad teevad omalt poolt kõik muudatused selleks ajaks ära. Isegi kui eraisik algatab makse vana kontonumbriga, ei tohiks kuni 1. veebruarini 2015 probleeme tekkida, sest pank teisendab selle enne makse kinnitamist üldjuhul ise IBANi kujule. • Ettevõtjate olukord on keerulisem. Kui seni on harjutud saatma panka näiteks korraga sada makset, siis pärast 1. veebruari 2014 võib juhtuda, et kõik maksed tuleb sisestada internetipangas ükshaaval. Pangad võivad pakkuda vastavat teisendust, aga selle kohta tuleb infot küsida oma kodupangast. • Kokkuvõttes on kindlam ettevõtte äri- ja raamatupidamistarkvara uuendada selliselt, et teisendamist poleks vaja (et saaks kohe kasutada nii IBANit kui ka uusi ISO standardeid). 10
  • Mis juhtub, kui ettevõtja ei saa muudatustega õigeaegselt valmis? (2) – oluline • IBANi kuvamine arvetel, ettevõtte kodulehel ja mujal on alates 1.2.2014 kohustuslik. • Mis juhtub, kui ettevõtja ei uuenda siseriiklikku kontonumbrit kõikjal IBAN kujule? – Tõenäoline on, et kui pangad pakuvad tarbijatele konverteerimisteenuseid, siis vähemalt kuni 1.2.2015 peaks ettevõtja oma rahad kätte saama. – Samas, kui pangad enam ei võimalda konverteerimisteenuseid, siis ei ole võimalik ilma IBANita makset algatada ehk ettevõtjad ei saa enam laekumisi (n kuvades arvel vana kontonumbri, ei saa tarbija kõnealust arvet maksta). • Seega riigisisese kontonumbri asendamine IBAN-iga on väga oluline ja ettevõtjatel tuleb vastavad muudatused õigeaegselt ära teha. 11
  • Millega peaks arvestama seoses pankadevaheliste maksete laekumise aeglustumisega? Peale 31.01.2014 hakkavad Eestis tegutsevad pangad omavahel ülekandeid tegema läbi rahvusvahelise jaemaksesüsteemi. Eesti kohalik süsteem (ESTA) suletakse. Selleks, et muutus ei tooks kaasa üllatusi, on soovituslik: • Üle vaadata oma protsessid, kas näiteks arvete ja palga maksejuhised saadetakse panka piisavalt varakult, et raha jõuaks saajani õigeaegselt. – Arvestada tuleks, et ESTA sulgemisega ei kehti enam sama päeva makseks senised tähtajad. Sõltuvalt pangast on uued ajad kell 15.00–16.30. Soovituslik on seda oma kodupangas täpsustada. – Arvestada tuleks, et pankadevahelised maksed ei jõua kohale sarnaselt praegusega, ca 1,5 tunniga. Näiteks tasudes pro-forma arve hommikul ja minnes juba enne lõunat kaubale järgi, ei pruugi raha veel kohal olla, sest raha kohalejõudmine võtab aega sõltuvalt pangast 3–5 tundi. Seega soovituslik oleks arve maksta varem või siis kaasa võtta maksmist tõestav väljavõte. • Tasub teada, et pankadevahelised maksed peavad seaduse järgi kohale jõudma hiljemalt järgnevaks tööpäevaks (arvelduspäevaks). See tähendab, et … 12
  • Kuidas hakkab tulevikus toimuma piiriüleste maksete deklareerimine? • 1. veebruaril 2014 kaob pangaklientidel piiriüleste maksete deklareerimise kohustus, • mis seisnes pankade vahendusel Eesti Pangale maksebilansistatistika koostamiseks vajalike andmete (tehingukood ja tehingupartneri residentsus) esitamises. • Andmete kogumine toimub edasipidi ainult Eesti Panga vaatlusvalimisse kuuluvate äriühingute statistiliste küsitluste kaudu. 13
  • Kuidas edeneb SEPA-le üleminek Euroopas ja Eestis? 14
  • Üleminek SEPA maksekorraldustele numbrites • Praegu vastavad kogu Eesti makseliiklusest SEPA tingimustele ainult piiriülesed euromaksed Euroopa majanduspiirkonnas. • Pärast 1. veebruari 2014 muudetakse kõik maksekorraldused vastavaks SEPA tingimustele ehk indikaator peaks hüppeliselt kasvama 100%-ni. 15
  • Kui hea on turuosaliste ettevalmistuse tase – kvalitatiivne hinnang SEPA maksekorraldustele üleminekul (1) • Euroopa Keskpank hindab turuosaliste ettevalmistust fooritulede põhimõttel. – roheline – ettevalmistused on edukalt lõpetatud ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt valmis; – kollane – ettevalmistused käivad ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt valmis; – punane – ettevalmistustega ei ole alustatud ja/või üleminekuga ei jõuta õigeaegselt valmis. 16
  • Kui hea on turuosaliste ettevalmistuse tase – kvalitatiivne hinnang SEPA maksekorraldustele üleminekul (2) NB! Andmed avaldatud EKP kodulehel, 2013. a. teise kvartali lõpu seisuga. Eesti andmed 30.09.2013 seisuga. M BE DE EE IE GR ES FR IT CY LU NL AT PT SI SK FI AT PT SI SK FI T Pangad ↑ SCT ↑ ↓ SDD core BE Suurettevõtted (big billers) SDD IE GR ES FR IT CY LU MT ↑ ↑ NL N.A ↑ ↓ core DE EE N.A . SCT ↑ IE GR ES FR ↑ IT SDD N.A . BE CY LU ↑ MT NL . AT ↑ ↑ core Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted EE SCT BE Avaliku sektori asutused DE ↓ N.A N. N.A . A. . DE EE IE GR ES FR IT CY PT SI SK FI N.A N.A . . SK FI ↑ ↑ N.A LU MT ↑ . NL AT PT SI ↑ SCT SDD N.A core . ↑ N.A . 17
  • SEPA-le ülemineku hetkeseis Eestis (30.09.2014) • Ettevõtete olukord on parem kui kevadel, kuid siiski on väiksemate ettevõtete teadlikkus madal ning IBANi ja teiste muudatuste õigeaegseks tegemiseks tuleb pingutada. • Pangad on arendustega ajagraafikus, massiline üleminek toimub siiski hilja, mis suurendab kokkuvõttes operatsioonilise riski tekkimist. • Riskid, mis võivad mõjutada maksete sujuvat ja efektiivset toimimist, seostuvad eelkõige ettevõtetega, kes on majandus- või raamatupidamistarkvara kasutades harjunud panka korraga saatma suuremat hulka maksejuhiseid (n töötajate palgamaksed jm). • Väiksemad ettevõtted peavad tegema enamasti väikesemahulisi muutusi, aga vaatamata sellele on teadlikkus ja ettevalmistus endiselt väga madal. • Tulevast aastast on pankadevaheliste maksete kiirus sõltuvalt pangast 3–5 tundi ja sama päeva makse tähtaeg 15.00–16.30. • Eesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on üldine Eesti elanike teadlikkus SEPA-ga kaasnevatest muutustest võrdlemisi madal, ca 61% ei ole toimuvaga kursis. 18
  • Peamised sõnumid ettevõtjatele • Aega on jäänud vähe – 101 päeva • IBAN-i kuvamine arvetel jm on alates 1.2.2014 kohustuslik (ei ole plaani B) • Maksete tegemisel täpsustage oma pangas, – millal on cut-off, et raha jõuaks saajani samal päeval ja – mis ajaga jõuab makse saajani (keskmiselt). • Juhul, kui maksete panka saatmiseks on vaja kasutada teisendusteenuseid (ISO 20022 XML formaati), palun võtke ühendust oma pangaga, et täpsustada üksikasju. • Sujuvaks üleminekuks tuleb ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel teha aktiivselt ettevalmistusi ning koostööd nii pankade kui ka tarkvarafirmadega. 19
  • Põhisõnumid raamatupidajatele • Hoolitsege selle eest, et teie portfellis olevad ettevõtted kasutaksid uuest aastast arvetel ja ettevõtte rekvisiitidel (n kodulehel jm) ning infosüsteemides (n töötajate palgamaksete tegemisel) ainult IBAN kontonumbreid. • Vaadake üle kasutatavad süsteemid ja veenduge, et te ei pea ise hakkama sadu arveid internetipangas käsitsi maksma. • Pöörake tähelepanu sellele, et eri riikides võivad ISO 20022 XML sõnumiformaatides esineda nüansse, mis erinevad Eestis kasutatavaga ja mõjutavad failivahetust Eesti kommertspankadega. • Seega on soovitatav koostöös oma panga ja vajadusel tarkvarafirmaga läbi viia vastavaid teste, et veenduda makseliikluse sujuvas toimimises peale 1.02.2014. 20
  • Kasulikud viited • Uuendatud Eesti SEPA-le ülemineku tegevusplaan – sh kokkulepped viitenumbri kasutamise osas, mis tulevikus peab koos selgitusega ära mahtuma 140 tähemärgi sisse (lk 23) • Pangaliidu IBAN kalkulaator • E-arve püsimakseteenus 21
  • Tänan tähelepanu eest! www.eestipank.ee/sepa; www.pangaliit.ee/et/maksefoorum; www.sepa.eu 22