Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ettekanne Eesti Raamatupidajate konverentsil "Teejuht 2014. aastaks“

1. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja
muutused Eesti maksekeskkonnas
tähtajani on jäänud 101 päeva
Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Pank
23.10.2013
1

2. Agenda
Ettekande jooksul on plaanis vastata järgnevatele küsimustele:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Mis on SEPA eesmärk ja miks on muudatusi vaja?
Millised on olnud SEPA senised mõjud Eestis? Mis on kasu?
Milliseks kujuneb Eesti maksekeskkond peale 1.2.2014?
Millistele kohustuslikele muutustele tuleks ettevõtjatel tähelepanu pöörata?
Miks pangad lõpetavad riigisisese otsekorraldusteenuse ja toovad turule
püsimaksega e-arve ning kuidas see mõjutab ettevõtteid?
Miks peavad ettevõtjad alates 1.2.2014 kõikjal kontonumbrit ainult IBAN kujul
näitama?
Mida peaks arvestama seoses pankadevaheliste maksete laekumise
aeglustumisega?
Kuidas hakkab tulevikus toimuma piiriüleste maksete deklareerimine?
Kuidas edeneb SEPA-le üleminek Euroopas ja täpsemalt Eestis? Millele tuleb
ettevõtjatel veel erilist tähelepanu pöörata?
Kasulikud viited
2

3. SEPA eesmärk
• Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse turg
– soodsamad maksevõimalused
– tõhusamad tooted
– parem kvaliteet
• Ühtsed makselahendused üle Euroopa
– 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart
Muudatusi on vaja sellepärast, et …

4. SEPA Eestis
• SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on
toimunud järk-järgult:
– ELiga liitumine 2004 → EU makse
– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine
– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse
• Kaardimaksed on kõik juba SEPA tingimustele vastavad
• Muudatuste positiivsed mõjud:
SEPA
maksekorraldused
• Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased hinnanguliselt
säästnud tänaseks üle 20 miljoni euro.
• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja
mugavad.
• Piiriülesed maksed on kiiremad
SEPA
otsekorraldused
• Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/ teenuste
eest oma Eestis asuvalt pangakontolt
• Maksjate turvalisus on tagatud

5. Ettevõtja kasud SEPA-st
• Raha ning aja kokkuhoid – SEPA annab ettevõtetele võimaluse teha kõiki
makseid ühelt keskselt pangakontolt. Pärast 1. veebruari 2014 on maksete
tegemine lihtsam ning kõik väljaminevad ning sissetulevad maksed on
ühtses formaadis.
• E-teenused – SEPA makseid saab kombineerida innovaatiliste ning
mugavate teenustega (näiteks e-arve ja mitmesugused
maksmisvõimalused internetis).
• Rahvusvahelisus – ettevõtetel on lihtsam arveldada välismaal kasutades
Eestis asuvat pangakontot või kasutada mõnes teises euroala riigis asuva
panga soodsamaid teenuseid.
5

6. Kohustuslikud muudatused – Euroopa Liidu (EL)
otsekohalduv määrus 260/2012 (SEPA määrus)
• Rohkem kui 10 aasta jooksul pole elektroonsete maksete valdkonnas
toimunud piisavat turu iseregulatsiooni ja sellepärast seati EL otsekohalduva
määrusega kohustuslikud tähtajad SEPA makseviiside kasutusele võtmiseks.
• Alates 1.2.2014 tuleb eurodes tehtavad makse- ja otsekorraldused muuta
SEPA tingimustele vastavaks.
• See tähendab, et alates 1.02.2014:
– ... on Eestis ainult IBANi kasutamine kohustuslik kõigile;
– ... on soovituslik kõigile ettevõtjatel üle minna ISO 20022 XML sõnumiformaadile.
Hiljemalt 1.02.2015 on vastava standardi kasutamine kohustuslik;
– ... tohivad pangad oma klientidele pakkuda ainult SEPA tingimustele vastavat
otsekorraldusteenust. Sellest tulenevalt lõpetavad pangad Eestis hiljemalt
31.01.2014 riigisisese otsekorraldusteenuse pakkumise ja asendavad selle earvel põhineva teenusega.
• SEPA otsekorralduse toovad osad pangad turule eraldi teenusena. Esialgu
mõeldud ainult maksjatele piiriüleseks kasutamiseks.
6

7. Eesti maksekeskkond peale SEPA-le
üleminekut
Praegu
Tulevikus
Riigisiseselt:
Riigisiseselt:
• maksekorraldus
• SEPA maksekorraldused
• pangasisene ja pankadevaheline
otsekorraldus
• pangasisene ja pankadevaheline e-arve
püsimakseteenus = e-arve internetipangas +
soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus
• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne
maksekorraldus
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
IBAN ehk rahvusvaheline
kontonumber
IBAN ehk
rahvusvaheline kontonumber
Piiriüleselt:
• SEPA maksekorraldus
• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust • SEPA otsekorraldus

8. Mis muudatusi peab ettevõtja tegema?
• Kõigil ettevõtjatel on kohustuslik alates 1.2.2014 kasutada maksete
tegemisel ja arvete esitamisel kontonumbrit ainult IBAN kujul.
• Täiendavate muudatuste maht sõltub ettevõtte suurusest ja ka kasutatava
majandustarkvara või raamatupidamisprogrammi keerukuse tasemest.
• Kõige lihtsam on täita ettevõtjatele mõeldud kontrollnimekiri – vastates
küsimusele “Teete kõik ettevõttega seotud maksed ükshaaval, kasutades
internetipanka?” saate vajaminevad muutused ära kaardistada.
• Täiendavalt peavad otsekorraldusi kasutavad ettevõtjad muutma maksete
kogumise e-arve põhiseks (otsekorraldus lõppeb ja asendatakse e-arve
püsimaksega).
• Lisainfot saab Eesti Panga uuendatud SEPA kodulehelt
www.eestipank.ee/sepa või tuleb küsida oma kodupangast.
8

9. Otsekorralduse asendamine e-arvega
• Eestis on ühe otsekorraldust kasutava kliendi kohta sõlmitud ca 3
otsekorralduse lepingut. Kokku on klientide arv ca 700 tuhat. (EP
statistika)
• Asendamine sõltub otsekorralduse saajatest (ettevõttest), sest ettevõte
algatab ülemineku.
• Ettevõte peab:
– ... olema võimeline väljastama e-arveid, mis vastavad Eestis pankade
poolt kokkulepitud standardile (vt Pangaliidu koduleht)
– või kasutama operaatori teenuseid.
• NB! E-arve kasutamine pole kohustuslik, vaid sõltub ettevõtte vajadustest.
Näiteks juhul, kui tekib piisav riigisisene nõudlus SEPA otsekorralduse
järele, võivad pangad otsustada tulevikus ka seda pakkuma hakata.
9

10. Mis juhtub, kui ettevõtja ei saa muudatustega
õigeaegselt valmis? (1)
• Pärast 1. veebruari 2014 saab makseid internetipangas kindlasti teha,
sest pangad teevad omalt poolt kõik muudatused selleks ajaks ära. Isegi
kui eraisik algatab makse vana kontonumbriga, ei tohiks kuni 1.
veebruarini 2015 probleeme tekkida, sest pank teisendab selle enne
makse kinnitamist üldjuhul ise IBANi kujule.
• Ettevõtjate olukord on keerulisem. Kui seni on harjutud saatma panka
näiteks korraga sada makset, siis pärast 1. veebruari 2014 võib juhtuda, et
kõik maksed tuleb sisestada internetipangas ükshaaval. Pangad võivad
pakkuda vastavat teisendust, aga selle kohta tuleb infot küsida oma
kodupangast.
• Kokkuvõttes on kindlam ettevõtte äri- ja raamatupidamistarkvara
uuendada selliselt, et teisendamist poleks vaja (et saaks kohe kasutada
nii IBANit kui ka uusi ISO standardeid).
10

11. Mis juhtub, kui ettevõtja ei saa muudatustega
õigeaegselt valmis? (2) – oluline
• IBANi kuvamine arvetel, ettevõtte kodulehel ja mujal on alates 1.2.2014
kohustuslik.
• Mis juhtub, kui ettevõtja ei uuenda siseriiklikku kontonumbrit kõikjal
IBAN kujule?
– Tõenäoline on, et kui pangad pakuvad tarbijatele
konverteerimisteenuseid, siis vähemalt kuni 1.2.2015 peaks ettevõtja
oma rahad kätte saama.
– Samas, kui pangad enam ei võimalda konverteerimisteenuseid, siis ei
ole võimalik ilma IBANita makset algatada ehk ettevõtjad ei saa enam
laekumisi (n kuvades arvel vana kontonumbri, ei saa tarbija kõnealust
arvet maksta).
• Seega riigisisese kontonumbri asendamine IBAN-iga on väga oluline ja
ettevõtjatel tuleb vastavad muudatused õigeaegselt ära teha.
11

12. Millega peaks arvestama seoses pankadevaheliste
maksete laekumise aeglustumisega?
Peale 31.01.2014 hakkavad Eestis tegutsevad pangad omavahel ülekandeid
tegema läbi rahvusvahelise jaemaksesüsteemi. Eesti kohalik süsteem (ESTA)
suletakse. Selleks, et muutus ei tooks kaasa üllatusi, on soovituslik:
• Üle vaadata oma protsessid, kas näiteks arvete ja palga maksejuhised
saadetakse panka piisavalt varakult, et raha jõuaks saajani õigeaegselt.
– Arvestada tuleks, et ESTA sulgemisega ei kehti enam sama päeva makseks
senised tähtajad. Sõltuvalt pangast on uued ajad kell 15.00–16.30. Soovituslik
on seda oma kodupangas täpsustada.
– Arvestada tuleks, et pankadevahelised maksed ei jõua kohale sarnaselt
praegusega, ca 1,5 tunniga. Näiteks tasudes pro-forma arve hommikul ja
minnes juba enne lõunat kaubale järgi, ei pruugi raha veel kohal olla, sest raha
kohalejõudmine võtab aega sõltuvalt pangast 3–5 tundi. Seega soovituslik
oleks arve maksta varem või siis kaasa võtta maksmist tõestav väljavõte.
• Tasub teada, et pankadevahelised maksed peavad seaduse järgi kohale
jõudma hiljemalt järgnevaks tööpäevaks (arvelduspäevaks). See
tähendab, et …
12

13. Kuidas hakkab tulevikus toimuma piiriüleste
maksete deklareerimine?
• 1. veebruaril 2014 kaob pangaklientidel piiriüleste maksete
deklareerimise kohustus,
• mis seisnes pankade vahendusel Eesti Pangale maksebilansistatistika
koostamiseks vajalike andmete (tehingukood ja tehingupartneri
residentsus) esitamises.
• Andmete kogumine toimub edasipidi ainult Eesti Panga vaatlusvalimisse
kuuluvate äriühingute statistiliste küsitluste kaudu.
13

14. Kuidas edeneb SEPA-le üleminek
Euroopas ja Eestis?
14

15. Üleminek SEPA maksekorraldustele numbrites
• Praegu vastavad kogu Eesti makseliiklusest SEPA tingimustele ainult
piiriülesed euromaksed Euroopa majanduspiirkonnas.
• Pärast 1. veebruari 2014 muudetakse kõik maksekorraldused vastavaks SEPA
tingimustele ehk indikaator peaks hüppeliselt kasvama 100%-ni.
15

16. Kui hea on turuosaliste ettevalmistuse tase –
kvalitatiivne hinnang SEPA maksekorraldustele
üleminekul (1)
• Euroopa Keskpank hindab turuosaliste ettevalmistust fooritulede
põhimõttel.
– roheline – ettevalmistused on edukalt lõpetatud ja üleminekuga
jõutakse õigeaegselt valmis;
– kollane – ettevalmistused käivad ja üleminekuga jõutakse õigeaegselt
valmis;
– punane – ettevalmistustega ei ole alustatud ja/või üleminekuga ei
jõuta õigeaegselt valmis.
16

17. Kui hea on turuosaliste ettevalmistuse tase –
kvalitatiivne hinnang SEPA maksekorraldustele
üleminekul (2)
NB! Andmed avaldatud EKP kodulehel, 2013. a. teise kvartali lõpu seisuga.
Eesti andmed 30.09.2013 seisuga.
M
BE
DE
EE
IE
GR
ES
FR
IT
CY
LU
NL
AT
PT
SI
SK
FI
AT
PT
SI
SK
FI
T
Pangad
↑
SCT
↑
↓
SDD
core
BE
Suurettevõtted
(big billers)
SDD
IE
GR
ES
FR
IT
CY
LU
MT
↑
↑
NL
N.A
↑
↓
core
DE
EE
N.A
.
SCT
↑
IE
GR
ES
FR
↑
IT
SDD
N.A
.
BE
CY
LU
↑
MT
NL
.
AT
↑
↑
core
Väike- ja keskmise
suurusega ettevõtted
EE
SCT
BE
Avaliku sektori
asutused
DE
↓
N.A
N.
N.A
.
A.
.
DE
EE
IE
GR
ES
FR
IT
CY
PT
SI
SK
FI
N.A
N.A
.
.
SK
FI
↑
↑
N.A
LU
MT
↑
.
NL
AT
PT
SI
↑
SCT
SDD
N.A
core
.
↑
N.A
.
17

18. SEPA-le ülemineku hetkeseis Eestis
(30.09.2014)
•
Ettevõtete olukord on parem kui kevadel, kuid siiski on väiksemate ettevõtete
teadlikkus madal ning IBANi ja teiste muudatuste õigeaegseks tegemiseks tuleb
pingutada.
•
Pangad on arendustega ajagraafikus, massiline üleminek toimub siiski hilja, mis
suurendab kokkuvõttes operatsioonilise riski tekkimist.
•
Riskid, mis võivad mõjutada maksete sujuvat ja efektiivset toimimist, seostuvad
eelkõige ettevõtetega, kes on majandus- või raamatupidamistarkvara kasutades
harjunud panka korraga saatma suuremat hulka maksejuhiseid (n töötajate
palgamaksed jm).
•
Väiksemad ettevõtted peavad tegema enamasti väikesemahulisi muutusi, aga
vaatamata sellele on teadlikkus ja ettevalmistus endiselt väga madal.
•
Tulevast aastast on pankadevaheliste maksete kiirus sõltuvalt pangast 3–5 tundi ja
sama päeva makse tähtaeg 15.00–16.30.
•
Eesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuringu kohaselt on üldine
Eesti elanike teadlikkus SEPA-ga kaasnevatest muutustest võrdlemisi madal, ca 61% ei
ole toimuvaga kursis.
18

19. Peamised sõnumid ettevõtjatele
• Aega on jäänud vähe – 101 päeva
• IBAN-i kuvamine arvetel jm on alates 1.2.2014 kohustuslik (ei ole plaani B)
• Maksete tegemisel täpsustage oma pangas,
– millal on cut-off, et raha jõuaks saajani samal päeval ja
– mis ajaga jõuab makse saajani (keskmiselt).
• Juhul, kui maksete panka saatmiseks on vaja kasutada teisendusteenuseid
(ISO 20022 XML formaati), palun võtke ühendust oma pangaga, et
täpsustada üksikasju.
• Sujuvaks üleminekuks tuleb ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel teha
aktiivselt ettevalmistusi ning koostööd nii pankade kui ka
tarkvarafirmadega.
19

20. Põhisõnumid raamatupidajatele
• Hoolitsege selle eest, et teie portfellis olevad ettevõtted kasutaksid uuest
aastast arvetel ja ettevõtte rekvisiitidel (n kodulehel jm) ning
infosüsteemides (n töötajate palgamaksete tegemisel) ainult IBAN
kontonumbreid.
• Vaadake üle kasutatavad süsteemid ja veenduge, et te ei pea ise hakkama
sadu arveid internetipangas käsitsi maksma.
• Pöörake tähelepanu sellele, et eri riikides võivad ISO 20022 XML
sõnumiformaatides esineda nüansse, mis erinevad Eestis kasutatavaga ja
mõjutavad failivahetust Eesti kommertspankadega.
• Seega on soovitatav koostöös oma panga ja vajadusel tarkvarafirmaga läbi
viia vastavaid teste, et veenduda makseliikluse sujuvas toimimises peale
1.02.2014.
20

21. Kasulikud viited
• Uuendatud Eesti SEPA-le ülemineku tegevusplaan
– sh kokkulepped viitenumbri kasutamise osas, mis tulevikus peab koos
selgitusega ära mahtuma 140 tähemärgi sisse (lk 23)
• Pangaliidu IBAN kalkulaator
• E-arve püsimakseteenus
21

22. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/sepa;
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;
www.sepa.eu
22