Your SlideShare is downloading. ×
0
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel

263

Published on

Eesti Panga avalik loeng 14.02.2013

Eesti Panga avalik loeng 14.02.2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
263
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide
  • VAATA LINKI http://www.ecb.europa.eu/paym/sepa/pdf/countries/ee_sepa_migration_fact_sheet.pdf?3ab9bf32b7ac960571cd98a8d211c506 SEAL ON TOODUD SEPA MÄÄRUSE INFOLEHT JA TÄHTAJAD, MIS ON TEAVITATUD.
  • Transcript

    • 1. Eesti Panga rollraha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel Mihkel Nõmmela Makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja 14. veebruaril 2013
    • 2. Eesti Panga ülesanded ja eesmärgid seosesmaksesüsteemidega (Eesti Panga seadus) Eesti Panga ülesanne on maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine ja maksesüsteemide arendamine. Maksesüsteemide toimimise tagamise eesmärk on turvalised ja hästitoimivad süsteemid.14.02.2013 2
    • 3. Mida tähendab “maksesüsteem”?Laiem tähendus – instrumendid, reeglid, protseduurid, protsessid ja pankadevaheline arveldussüsteemKitsam tähendus – pankadevaheline arveldussüsteem14.02.2013 3
    • 4. Eesti Panga kolm rolli maksesüsteemidetoimimise tagamiseks ja arendamiseks:operaator - Eesti Pank on enda ja koostöös teiste Euroopa keskpankadegahallatavate pankadevaheliste maksete arveldussüsteemide omanik jateenusepakkuja;regulaator - Eesti Pank kehtestab pankadevaheliste maksetearveldussüsteeme puudutavaid õigusakte;järelevaataja - Eesti Pank hindab ja koordineerib arveldussüsteemidetoimimist ja arengut.Lisaks osaleb Eesti Pank finantssektori taristute arendamisel ning poliitika jaõigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel (edendamine).14.02.2013 4
    • 5. Eesti Panga rollid maksete ja arvelduste valdkonnas Maksekeskkonda kujundav töö Euroopa Keskpankade Eesti maksekeskkonna Süsteemi tasemel Euroopa maksekeskkonna monitooring monitooring Operaator Regulaator Järelevaataja Eesti maksekeskkonna edendamine Otsene mõju Eestis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele Kaudne mõju nii ettevõtetele kui ka tarbijatele
    • 6. Operaatori rollEesti Pank haldab kahte pankadevahelistarveldussüsteemi – TARGET2-Eesti ja ESTA.14.02.2013 6
    • 7. PANKADEVAHELISED ARVELDUSED EESTI PANGAS1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 netoarveldussüsteem netoarveldussüsteem jaemaksete arveldussüsteem € PABERIL MAKSEDOKUMENDID EPNAS DNS ESTA 01.10.1992 - 20.01.2002 21.01.2002 - 02.10.2005 03.10.2005 - ? reaalajaline brutoarveldussüsteem EP RTGS 21.01.2002 - 31.12.2010 TARGET Piiriülene arveldussüsteem EP RTGS liitus TARGETiga TARGET2-Eesti 20.11.2006 19.05.2008 -
    • 8. Maksekeskkond 2013 TARGET2-Eesti Jaemaksete süsteem ESTA
    • 9. Arveldused Eesti Panga hallatavatesarveldussüsteemides EP arveldussüsteemide kasutus 2012. aastal (päeva keskmisena) Osatähtsus Osatähtsus Arveldussüsteem Käive (mln eurot) Maksete arv (tk) maksete käibes maksete arvus ESTA 133,6 8,6% 100 775 99,6% TARGET2 - Eesti 1 412,8 91,4% 363 0,4% Kokku 1 546,4 101 137 2 500 140 000 120 000 2 000 100 000 mln eurot 1 500 80 000 60 000 1 000 40 000 500 20 000 0 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 ESTA käive (vasak telg) EP RTGS käive (vasak telg) TARGET2-Eesti käive (vasak telg) maksete koguarv (parem telg)
    • 10. Olulisemad sularahata makseviisid Eestis Olulisemate sularahata makseviiside maksete käive (mld eur) 14 12 internetipanga 10 maksekorraldus 8 telepanga maksekorraldus 6 paberil maksekorraldus 4 muud sularahata 2 makseviisid 0 1999 2000 2002 2003 2005 2006 2008 2009 2011 2012 1998 2001 2004 2007 2010 Olulisemate sularahata makseviiside maksete arv (miljonites) 20 18 16 kaardimakse müügikohas 14 12 internetipanga 10 maksekorraldus 8 6 muud sularahata makseviisid 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
    • 11. 100 10 20 30 40 50 70 80 90 60 0 Denmark Portugal Sweden EstoniaUnited Kingdom Finland Ireland Euroopas (2011. a.) Latvia Belgium France Malta Netherlands Spain Cyprus Romania Greece Lithuania Poland Italy Slovenia Slovakia Sularahata makseviiside kasutamise osakaalud BulgariaCzech Republic Hungary Austria Germany Luxembourg Euro area EU muu tšekid e-raha kaardimaksed otsekorraldused maksekorraldused
    • 12. Regulaatori rollEesti Pank kehtestab pankadevaheliste maksete arveldussüsteemidejuriidilise raamistiku.Raamistik on üles ehitatud Eesti Panga ja süsteemiliikmete (pankade)vahelistele lepingulistele kokkulepetele ja Eesti Panga presidendi määrustegakehtestatavatele tingimustele: • TARGET2-Eesti liitumisleping ja TARGET2-Eesti reeglid; • ESTA liitumisleping ja ESTA reeglid.Eesti Panga president kehtestab ka süsteemide hinnakirjad.Lisaks saab Eesti Pank pankadele kehtestada maksekontode pidamist jamaksete arveldamist käsitlevaid nõudeid. Mais 2010 kehtestas Eesti Pankmaksejuhiste aktsepteerimise tingimused.14.02.2013 12
    • 13. Järelevaataja roll (1)Eesti Pank jälgib olemasolevaid ja arendatavaid süsteeme ning hindab nendesüsteemide vastavust rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele.Järelevaataja rolli täitmisel põhineb Eesti Pank järelevaatamise raamistikule.Eesti Panga peamised ülesanded arveldussüsteemide järelevaatajana: • eristab arveldussüsteemide turul süsteemselt olulised ja olulised arveldussüsteemid; • määrab arveldussüsteemidele kohalduvad nõuded ja hindab süsteemide vastavust nendele nõuetele; • kiidab heaks arveldussüsteemide põhimõtted ja reeglid; • tuvastab süsteemides ilmneda võivaid riske.14.02.2013 13
    • 14. Järelevaataja roll (2)Arveldussüsteemide järelevaatamine on pidev protsess:14.02.2013 14
    • 15. Järelevaataja roll (3)Eesti Panga järelevaatamisele kuuluvad kõik Eesti toimivad olulised jasüsteemselt olulised maksete ja väärtpaberite arveldussüsteemid.Eesti Pank vaatab järele kolme arveldussüsteemi: • TARGET2-Eesti; • ESTA; • Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärtpaberiarveldussüsteem.TARGET2-Eesti on Eesti finantssüsteemi jätkusuutliku toimimise jaoks tähtisehk süsteemselt oluline arveldussüsteem, ESTA ja EVK süsteem liigituvadolulisteks arveldussüsteemideks.Lisaks osaleb Eesti Pank Euroopa keskpankade süsteemi liikmenarahvusvaheliste arveldussüsteemide järelevaatamises.14.02.2013 15
    • 16. Maksekeskkonna edendamineEesti Pank osaleb järgmiste finantssektori taristute arendamisel ning poliitika jaõigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel : • rahaarveldussüsteem TARGET2; • väärtpaberiarveldussüsteem TARGET2-Securities; • keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik; • ühtne euromaksete piirkond SEPA.Eesti Pank teeb maksekeskkonna edendamisel koostöödRahandusministeeriumi, Pangaliidu ja pankadega ning Finantsinspektsiooniga.Aktiivsed koostöökogud on • Eesti Maksekeskkonna Foorum; • Eesti maksesüsteemide ekspertide nõukogu ja selle alltöörühmad; • TARGET2-Securities Eesti rahvuslik kasutajagrupp; • Eesti Pangaliidu töögrupid.14.02.2013 16
    • 17. Eurosüsteemi maagiline kolmnurk CMSAllikas : ECB
    • 18. Eurosüsteemi keskne arveldusplatvorm TARGET2-Securities (T2S) luuakseselleks, et ühtlustada väärtpaberitega kauplemise võimalusi euroalal ningmuuta investorite jaoks piiriülesed väärtpaberiarveldusedlihtsamaks, odavamaks ja turvalisemaks.
    • 19. T2S ajaraam 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ettevalmistusetapp T2S platvormi spetsifitseerimine Migreerumine Arendamine ja testimine sh kasutaja testid• Liitumine toimub kolmes laines. Esimene laine liitub 2015. aastal, Eesti Väärtpaberikeskus liitub III laines 2016. aasta novembris. Eesti turg valis liitumiseks mudeli, kus kõik kontod* viiakse T2Si tasandile.* Eurosüsteem kiitis heaks Eesti Väärtpaberikeskuse taotluse Eesti pensionifondide osakute välja jätmiseks T2S platvormil arveldatavate väärtpaberite hulgast, kuna pensionifondide osakuid ei arveldata piiriüleselt ja osakute viimine T2Si platvormile oleks Eesti Väärtpaberikeskusele kaasa toonud olulisi lisakulusid
    • 20. €URO – meie rahaS€PA – ühtne euromaksete piirkond
    • 21. SEPAst üldiselt – keskpankade roll Ühtne euromaksete piirkond elektroonilised makseviisid Maksekeskkonna edendamine läbi koostöö ja poliitiliste seisukohtade avalikustamise (n SEPA eduraportid). Regulatsioonide väljatöötamisse Euroopa Keskpankade Süsteemi ühtse sisendi andmine. Eestis – Maksekeskkonna Foorum ja aktiivne koostöö Pangaliidu ning Rahandusministeeriumiga. Euroopa Majanduspiirkonna riigid ühtne sularaha - euroSEPA idee sai alguse juba 2002 – turu initsiatiivina“SEPA-le ülemineku määrus” võeti vastu 2012
    • 22. SEPA eesmärk• Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse turg – soodsamad maksevõimalused – tõhusamad tooted – parem kvaliteet• Ühtsed makselahendused üle Euroopa – 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart
    • 23. SEPA Eestis• SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult: – ELiga liitumine 2004 → EU makse – euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine – SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse• Muudatuste positiivsed mõjud: SEPA • Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased säästnud maksekorraldused kahe aastaga ligi 15 miljonit eurot. • Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja mugavad. • Piiriülesed maksed on kiiremad. SEPA • Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/teenuste otsekorraldused eest oma Eestis asuvalt pangakontolt. • Maksjate turvalisus on tagatud.
    • 24. SEPA-le üleminek toob kaasa uue teenuse – SEPAotsekorraldus• Võimaldab tarbijal tasuda Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest oma kodupanga vahendusel.• Tarbijate turvalisus on tagatud (sh vajadusel “küsimusi esitamata” ja tingimusteta õigus tagasimaksele 8 nädala jooksul alates otsekorraldusmakse teostamisest).• Eestis on SEPA otsekorraldus esialgu kasutatav ainult piiriüleselt.• SEPA otsekorralduse pakkujad ja tingimused sõltuvad turunõudlusest ning konkurentsist.
    • 25. Eesti maksekeskkond peale SEPA-le üleminekut Praegu TulevikusRiigisiseselt: Riigisiseselt:• maksekorraldus • SEPA maksekorraldused• pangasisene ja pankadevaheline • pangasisene ja pankadevaheline e-arveotsekorraldus püsimakseteenus = e-arve internetipangas +• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus IBAN ehkmaksekorraldus rahvusvaheline kontonumberPiiriüleselt: Piiriüleselt: IBAN ehk• SEPA maksekorraldus kontonumber rahvusvaheline • SEPA maksekorraldus• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust • SEPA otsekorraldus
    • 26. Üleminekuperioodi pikkus Eestis(ettevõtted ja avaliku sektori asutused) • Maksekeskkonna Foorumil arutati ühe aastase üleminekuperioodi kasutamist ehk kuni 1.2.2015. a, • 1. aastaga peaks olema enamik võimelised oma raamatupidamissüsteemid- ja protsessid ümber korraldama, • Maksimaalse (kahe aastase) üleminekuperioodi kasutamist tuleb iga üksikjuhtumi puhul eraldi käsitleda. NB! Tarbijatele toimub kogu üleminek automaatselt.
    • 27. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber• Eestis IBAN kasutusel paralleelselt riigisisese kontonumbriga (BBAN) juba alates 2004. aastast.• IBAN on kliendi pangakontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud kujule.• Eesti riigisisestele kontonumbritele lisatakse täiendavalt riiki ja makseteenusepakkujat (panka) tuvastavad koodid ja kontrolljärk.
    • 28. Jaemaksesüsteemi ESTA uuendamine vastavaks üle-euroopaliste SEPA tingimustega
    • 29. Riikidevahelised arveldusedKorrespondetpangandus EACHA mudel EBA mudel Tegelik olukord Bank Processing Bank ACH EBA Confidential, © Equens 2006, www.Equens.nl 29
    • 30. Jaemaksete arveldussüsteemid euroalas number of transactions (millions) concentration ratio 100% 100% 25,000 96% 97% 97% 97% 97% 94% 92% 90% 88% 82% 80% 20,000 75% 70% 67% 60% 15,000 12,738 50% 50% 10,000 40% 30% 5,000 4,259 20% 2,004 1,831 10% 1,544 1,084 702 551 430 148 75 44 6 0 0% I) S) K) 2 E) E) ) L) T) a) ) T) ) R (IT R EP (S (N e (P (E (A (S (B (D (G (F ar P P ST s BS ay AT S EC ET PS S M IK o en P IA ur p O . SI ST SI R C PA EP u er D (e -C Eq Ib O SE ST BI s R SM EU r C he ot ECB report on Financial Integration in Europe (May 2011)
    • 31. ESTA uuenduste eesmärgid• Maksete valdkonnas suurte ja väikeste pankade vahel võrdsemate konkurentsitingimuste säilitamine.• Tarbija jaoks peab teenustase jääma vähemalt tänasele tasemele ehk maksed ei tohi aeglasemaks muutuda.• Jaemaksesüsteem peab olema koostalitusvõimeline teiste euroala jaemaksesüsteemidega.
    • 32. ESTA uuendused pankadele – võrdlus praeguse olukorraga ESTA ESTA – EEPS (STET/Core) praegu tulevikusRiigisisene pankadevaheline arveldus Jah JahArvelduskiirus (tsükleid päevas) 10 korda päevas 10 korda päevasMakse kohalejõudmise kiirus kliendile ca 1.5 tundi ca 1.5 tundiMaksejuhise hind pangale*aastas vähemalt 25 miljonit maksejuhist (kõik riigisisesed 3 senti ~2 senti*pankadevahelised maksed)Pakutavad teenused: - pärand maksekorraldused (praegusedtavamaksed) Jah Ei - SEPA kreeditkorraldused (tavamaksed peale Jah1.2.2014)* Ei* sh maksed 2. Ülestõusmispühal- SEPA otsekorraldused Ei JahPiiriülene pankadevaheline arveldus* Tulenevalt turuolukorrast peavad pangad olema otsesedvõi kaudsed üleeuroopalise arvelduskoja (EBA Clearing)liikmed ja ühiselt otsustama, et piiriülesed maksed Ei Tehniliselt jah*tehakse kasutades kõnealust lahendust.
    • 33. Uuenduste teostamisel on Eesti Panga partneriks Prantsuse ettevõte STET• Mis muutub: – Säilib praegune ESTA hind või muutuvad pankadevahelised maksed kuni kolmandiku võrra soodsamaks; – esmajärjekorras jääb maksete kiirus Eestis samaks (NB! STET võimaldab kiirust tõsta ja selle nimel hakatakse pankadega tööd tegema); – suurendatakse ESTA tööpäevade arvu – kõigepealt pannakse ESTA tööle ülestõusmispühade 2. pühal; – lisaks SEPA kreeditkorraldustele (tavamaksed) on ESTA kaudu võimalik teha SEPA otsekorraldusi; – piiriüleste maksete korral sõltub makse kohalejõudmise kiirus teistest euroala jaemaksesüsteemidest ja on aeglasem (kehtib T+1).
    • 34. Rakendamise ajakava – kõigi pankade jätkamine onkogu projekti edukaks teostamiseks tähtis Algus Lõpp Tegevus Jaanuar 2013 Veebruar 2014 SEPA kreeditkorraldused Jaanuar 2013 Märts 2014 Arveldused 2. ülestõusmispühal Jaanuar 2013 täpsustub Koostalitlusvõime EBA STEP2-gaSeptember 2013 täpsustub Arveldused mittetööpäevadel Märts 2014 täpsustub SEPA otsekorraldused
    • 35. Tänan tähelepanu eest!www.eestipank.ee/makse-ja-arveldussusteemidwww.ecb.int/paym/html/index.en.htmlwww.pangaliit.ee/et/maksefoorumKõik esitluses kasutatud graafikud on koostatud Eesti Pangas või Euroopa Keskpangas

    ×