Liina Malk. Töölepingu seaduse reform ja selle mõju tööjõu mobiilsusele

  • 377 views
Uploaded on

Eesti Panga avatud seminar 06.06.2013

Eesti Panga avatud seminar 06.06.2013

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
377
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Töölepingu seaduse reform ja selle mõjutööjõu mobiilsuseleLiina MalkEesti PankMajandusuuringute allosakondEesti Panga avatud seminar, 6. juuni 2013 1
  • 2. Ettekande kava• Uuringu taust– Alates 1. juulist 2009 Eestis uus töölepingu seadus• Teoreetiline raamistik– Tööhõive kaitse regulatsioon: mis, miks ja milliste mõjudega?→ Uurimiseesmärk• Empiiriline kirjandus– Rahvusvaheline– Eestis uuritud• Andmed ja metoodika– Eesti ja Leedu tööjõu-uuringute mikroandmed, 2007-2011q3– Tööjõu mobiilsuse mõõtmine aastaste voogude meetodil• Ülevaade Eesti ja Leedu tööjõuvoogudest– Seaduse mõjude hindamine diferents-diferentsis meetodil• Lühidalt sihtgrupi (Eesti) ja kontrollgrupi (Leedu) tööturust• Tulemused– Tööjõuvood hõivest välja– Tööjõuvood hõivesse– Töökohtadevaheline mobiilsus– Ümberpaiknemised kokku• Kokkuvõte2
  • 3. Uuringu taustAlates 1. juulist 2009 Eestis uus töölepingu seadus (TLS)• Eesmärk: Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturupaindlikkus• Peamine muudatus: töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulutuste –koondamishüvitise ja koondamisest ette teatamise kohustusliku aja –vähendamine3
  • 4. Teoreetiline raamistikTööhõive kaitse seadusandlus (Employment Protection Legislation – EPL)• Mis on?– Töösuhteid reguleeriv normistik• Töölepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused• Miks vaja?– Riskide maandamiseks• Töötajatele hõive- ja sissetulekukindluse tagamiseks• Tööandjatele tööks vajaliku tööjõu hulga olemasolu tagamiseks– Koondamiste korral töötajatele n-ö kohanemisaja pakkumiseks• Etteteatamistähtaeg uue töökoha otsimiseks ning hüvitis sissetuleku kaotusetasandamiseks• Millised mõjud?+ Panustab töösuhete stabiilsusesse• Soodustab investeerimist inimkapitali -> ettevõttespetsiifiliste teadmiste-oskustearendamine -> produktiivsuse kasv– Negatiivne mõju nii töösuhete lõpetamistele kui ka sõlmimistele• Väiksem tööjõu mobiilsus• Takistab majanduse ümberstruktrueerumist produktiivsematele tegevusaladele? Netoefekt hõivele 4
  • 5. UurimiseesmärkTöösuhte lõpetamisega kaasnevad madalamad kulutused →→ töösuhte lõpetamiste ja sõlmimiste kasv→ tööjõu mobiilsuse suurenemine↓Uurimiseesmärk: hinnata TLS reformi mõju tööjõu mobiilsusele5
  • 6. Kirjandus: rahvusvaheline• Enamik uuringutes on tuvastatud EPLi oluline negatiivne mõju hõivestvälja ja hõivesse liikumistele (nt Boeri ja Jimeno, 2005; Haltiwanger et al.,2006; Kugler ja Pica, 2008), kuid hinnangud hõive ja töötuse tasemeteleon olnud erinevad:– Vähendab hõivet (nt Heckmann ja Pages, 2000)• Eriti noorte ja naiste– Suurendab töötust (nt Feldmann, 2009; Djankov ja Ramalho, 2009)• Samas, leitud suurendav mõju pikaajalisele töötusele, kuid vähendavmõju lühiajalisele töötusele (nt DiTella ja MacCulloch, 2005; Nickell, 1997)• Kugler (1999): EPL paindlikumaks muutmine suurendab töötusest väljaliikumist rohkem kui töötusesse liikumist– Netoefekt null, kuna tööle võtmisi sama palju vähem kui vallandamisi(Jackman et al. 1996)• On leitud, et EPL vähendab töökohtadevahelist mobiilsust (nt Gielen jaTatsiramos, 2012), kuid:– Bassanini ja Garnero (2013): ebaoluline tegevusala vahetamisel– Boeri ja Garibaldi (2009): ebaoluline alaliste lepingute puhul 6
  • 7. Kirjandus: Eestis läbiviidud uuring2012. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise, Centari ja Turu-uuringutepoolt läbiviidud uuring TLS mõjude kohta (Masso, Järve et al. 2013)→ Hõlmas mh ökonomeetrilist modelleerimist• Eesmärk: hinnata, kas uus TLS mõjutas koondamisi?– St, kas koondamise tõenäosused on enne ja pärast seaduse jõustumist erinevad?• Andmed: Eesti Maksu- ja Tolliameti administratiivandmed, 2005-2012 (I pa)• Meetod mõjude identifitseerimiseks:– Vaadati koondamishüvitise suuruse muutust erineva staažiga inimeste jaoks• Kuni 5 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 50%• 5-10 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 67%• Üle 10 aastase staažiga töötajate koondamise kulu vähenes tööandja jaoks 75%– Hinnati, kuidas muutus koondamise tõttu hõivest väljumise tõenäosus erinevastaažiga töötajate jaoks• 1-5 aastase staažiga vs 5-10 aastase staažiga (vaadeldes vaid neid, kelle staaž jääbveidi alla 5 ja veidi üle 5 aasta)• Tulemus: mõju suuruse indikaatoriks olev koefitsient positiivse märgiga, kuidstatistiliselt ebaoluline→ Reformi olulist mõju koondamiskäitumisele ei tuvastatud 7
  • 8. Andmed• Riiklik tööjõu-uuring– Euroopa Liidu tööjõu-uuringule esitatavad nõuded sätestatud EuroopaLiidu Nõukogu määrusega, sh küsimustik (selle nn kohustuslikmiinimum)– Tuginemine Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodikale→ Eri riikide andmete võrreldavus!• Eesti tööjõu-uuring 2007-2011q3: kokku ~83 tuhat vaatlust• Leedu tööjõu-uuring 2007-2011q3: kokku ~242 tuhat vaatlust• Tööjõu-uuring disainilt roteeruv paneel, st ühte majapidamist küsitletaksemitu korda, st samad indiviidid korduvad valimis üle aja– Selles uuringus paneeli dimensiooni ei kasutata (Leedu andmete puhulpole võimalik leibkonnaliikmeid üle aja jälgida)8
  • 9. Metoodika: tööjõu mobiilsuse mõõtmine• Mobiilsuse mõõtmine tööjõuvoogude (worker flows) meetodil– Aastased vood, st vaadeldakse tööturuseisundit (töökohta) küsitlushetkel jaaasta tagasi• Voogude funktsioonide (st liikumise tõenäosuse) hindamine probit mudelitega– Sõltuv tunnus:1. Liikumine hõivest töötusesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse2. Sunnitud liikumine hõivest töötusesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse3. Liikumine hõivest välja aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse4. Sunnitud liikumine hõivest välja aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid hõivesse5. Liikumine hõivesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid töötusesse võimitteaktiivsusesse6. Liikumine töötusest hõivesse aasta jooksul, võrreldes nendega kes jäid töötusesse7. Töökoha vahetamine aasta jooksul, võrreldes nendega kelle tööandja jäi samaks8. Ümberpaiknemine, st kas hõivesse, hõivest välja või ühelt töökohalt teisele liikumineaasta jooksul, võrreldes nendega, kes ei liikunud– Seletavad tunnused: vanus, sugu, haridus, abielus/kooselus, SKP kasv(viitajad kuni 4q)9
  • 10. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivest välja10Majanduskriisile iseloomulik järsk tõus hõivest välja liikumise määras...
  • 11. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivest töötusesse11...ja samuti hõivest töötusesse liikumise määras.
  • 12. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: hõivesse12Samuti kriisile iseloomulik langus hõivesse liikumise määras, mis hakkas taastumamajanduse ja tööturu olukorra paranedes ning seda Eestis veidi kiiremini.
  • 13. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: töökohtadevahelineliikumine13Majanduslanguse perioodile on iseloomulik töökohtadevahelise liikumisekahanemine tulenevalt vähenenud vakantsidest ent suurenenud konkurentsistneile. Eestis aga oli see langus suurem.
  • 14. Tööjõuvood Eestis ja Leedus: ümberpaiknemised kokku14Ümberpaiknemise määra kasv tulnud suurenenud liikumistest hõive ja mittehõive vahel.
  • 15. Metoodika: seaduse mõjude hindamineDiferents-diferentsis meetod (difference in differences - DID)• Idee:– Konstrueerida seadusemuudatuse poolt mõjutamata indiviididestkontrollgrupp– Võrrelda siht- ja kontrollgrupi näitajaid enne ja pärast seadusemuudatust• Muutus sihtgrupis – Muutus kontrollgrupis = Seadusemuudatuse mõju• Eeldused:– Sihtgrupp ja kontrollgrupp võimalikult sarnased– Sihtgrupi ja kontrollgrupi vaadeldavad näitajad järginud samasugust(paralleelset) trendi, mis ilma seadusemuudatuseta oleks pidanud jätkuma• Regressioonis:– Fiktiivsed muutujad siht- ja kontrollgrupi ning samuti ajaperioodi (enne japärast seadusemuudatust) jaoks– Nende interaktsioonimuutuja -> seadusemuudatuse mõju15ittitiitit uPostReformStatePostReformStateXP 21
  • 16. Eesti ja Leedu tööturud• Tööturu institutsionaalsed raamistikud sarnased– Ametiühingute tagasihoidlik roll– Palkade paindlikkus– Erinevused:• Töötuskindlustus– Vabatahtlik töötusesse liikumine Leedus kaetud, Eestis mitte– Hüvitise maksmise periood Eestis pikem• Maksud– Eestis töötuskindlustusmakse tõus– Leedus tulumaksu langus• Tööturu struktuurid sarnased (tööealise elanikkonna jaotusedsoo, vanuse, hariduse jm lõikes)• Tööturu trendid kuni 2009. aastani sarnased• SKP dünaamika sarnane (kuigi Eesti mõnevõrra ees olnud)16
  • 17. Eesti ja Leedu: SKP kasv ja töötuse määr17-25.0-20.0-15.0-10.0-5.00.05.010.015.020.025.0GDP_Estonia GDP_LithuaniaUnemployment_Estonia Unemployment_Lithuania
  • 18. Tulemused: hõivest välja liikumine18SKP kasvukontrollimata:• Hõivest töötusesseliikumisele mõjuväiksem: 0.011• Sunnitud hõivesttöötusesse liikumiselemõju statistiliseltebaoluline (0.003)
  • 19. Tulemused: hõivesse liikumine19SKP kasvu kontrollimatanäitab töötusest hõivesseliikumisele statistiliseltolulist mõju: 0.053
  • 20. Tulemused: töökohtadevaheline liikumine20SKP kasvu kontrollimata näitabnõrgemat mõju: -0.018Kontrollides lisaks tegevus- jaametialasid ilmneb mõnevõrratugevam mõju: -0.022.
  • 21. Tulemused: ümberpaiknemised kokku21SKP kasvu kontrollimata näitabnõrgemat mõju: 0.009
  • 22. Tulemuste robustsus22Erinevuste hinnangud poolaastate kaupa muutuvad oluliseks pärast TLS reformi
  • 23. KokkuvõteTLS reformi järgselt:• Suurenes tööjõu mobiilsus– TLS-il tööjõu ümberpaiknemise tõenäosusele positiivne mõju• Suurenes hõivest välja liikumine– TLS-il suurendav mõju tööhõivest välja liikumise tõenäosusele• Suurenes tööhõivesse liikumine– Hõivesse liikumise tõenäosuse hindamisel ei tuvastatud TLS-i statistiliselt olulist mõju• Vähenes töökohtadevaheline liikumine– TLS-il negatiivne mõju töökohtadevahelise liikumise tõenäosusele↓Eesti tööturg on töölepingu seaduse reformi järel muutunud küll paindlikumaks ning tööjõu mobiilsuson suurenenud, kuid:– Ümberpaiknemine toimus rohkem hõive ja töötuse kui töökohtade vahel.– Oodatud positiivset mõju hõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestunud antud uuringuregressioonanalüüsis tuvastada.! Kuid tulemuste tõlgendamisel oluline silmas pidada:– DID-meetodi eeldus– Aastased tööjõuvood– Vaatlusperiood– Ei ole eristatud tähtajatuid ja tähtajalisi töösuhteid23
  • 24. TÄNAN!KÜSIMUSED, KOMMENTAARID...Liina.Malk@eestipank.eeToimetis “Relaxation of Employment Protection and its Effectson Labour Reallocation” on kättesaadav Eesti Panga kodulehel:http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/toimetised24