Euroopa ühtne pangandusjärelevalve - loomisest ja ülesannetest
•Download as PPT, PDF•
0 likes•447 views
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Indrek Saapar andis avalikul loengul ülevaate novembri algul rakendunud Euroopa ühtsest pangandusjärelevalvest (Single Supervisory Mechanism, SSM). Lisaks sellele räägiti muutustest pangandusjärelevalves ning äsja tehtud euroala suurimate pankade põhjalikust hindamisest.
Recommended
Recommended
More Related Content
Viewers also liked
Viewers also liked (9)
More from Eesti Pank
More from Eesti Pank (20)
Euroopa ühtne pangandusjärelevalve - loomisest ja ülesannetest
- 1. Euroopa ühtne pangandusjärelevalve - loomisest ja ülesannetest
- 2. Allikas: EKP 2 Finantskriisid alates 1987 CISS – Composite Indicator of Systemic Stress
- 3. Viimase finantskriisi „hind“ • Perioodil 2008 … oktoober 2011 võtsid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused pankade turgutamiseks finantskohustusi … – … koondsummas € 4’500’000’000’000 (€4,5 triljonit), … – … mis moodustas 36,7% ELi rahvuslikust kogutoodangust • Oht: euroala lagunemine • Lühiajaline meede: EKP jõuline sekkumine (vt. M.Draghi kõne Londoni investeerimiskonverentsil 26.07.2012) „Within our mandate, the ECB is ready to do whatever it takes to preserve the euro. And believe me, it will be enough.“ • Pikaajaline meede: pangandusliit 2.12.14 3
- 5. Valik SSMi kronoloogiat • 30.05.12 – Euroopa Komisjoni ettepanek pangandusliidu loomiseks • 15.10.13 – SSMi määruse vastuvõtmine Euroopa Nõukogus • 23.10.13 – põhjaliku hindamise algus • 03.11.13 – SSMi määruse jõustumine • 16.12.13 – D.Nouy nimetamine järelevalvenõukogu juhatajaks • 30.01.14 – Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu 1.istung • 15.05.14 – SSMi raammääruse jõustumine • 04.09.14 – EKP avaldas oluliste pankade nimekirja • 26.10.14 – EKP avaldas keskpäeval oma kodulehel põhjaliku hindamise tulemused • 04.11.14 – SSMi käivitumine 2.12.14 5
- 6. Mis on SSM? • Single Supervisory Mechanism – ühtne järelevalvemehhanism – … on Euroopa Keskpangast (EKP) ja osalevate ELi liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev pangandusjärelevalve süsteem, … – … mille põhiülesanne on tagada pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust Euroopas 2.12.14 6
- 7. SSMi pädevuste ulatus • Geograafiline pädevus • Isikuline pädevus • Juhtorganid • Töökorraldus
- 8. SSMi geograafiline pädevus (I) • Euroala riigid Mitte-euroala riigid võivad liituda nö tiheda koostöö (close cooperation) raames, sõlmides koostööleppe EKP-ga Tiheda koostöö kolm tingimust: Pangad siirduvad EKP otsejärelevalve alla Täidetakse EKP järelevalvelisi korraldusi Järelevalveinfot jagatakse EKP-ga
- 9. SSMi geograafiline pädevus (II) 2.12.14 Teema 9
- 10. SSMi isikuline pädevus (I): • EKP hakkab teostama otsest järelevalvet EL-is „oluliseks pangaks“ („OP“) kvalifitseeruva järelevalvatava isiku ja vastava grupi üle – 120 pangagruppi, 82% euroala varadest • Olulisuse kriteeriumid sätestatud SSMi määruses (artikkel 6 lõige 4) • OP-na kvalifitseerimiseks vajalik EKP vastavasisuline otsus, OP-ks olnud isiku väljalangemiseks mitteoluliseks või vähemoluliseks pangaks samuti vajalik EKP otsus • Kõik pangad, kes pole olulised, on „vähem olulised pangad“ • OP-ks olevad kantakse nimestikku, mis avaldatakse SSMi kodulehel
- 11. SSMi isikuline pädevus (II): olulise panga määratlus • Varade maht üle 30 miljardi euro (suuruse kriteerium) • Varad ületavad 20% liikmesriigi SKT-st, v.a. kui varad vähem kui 5 miljardit eurot (majandusliku olulisuse kriteerium) • EKP arvates juhtum, kus järelevalvatav isik on asutanud pankadest tütarettevõtjad rohkem kui ühes SSM-iga liitunud liikmesriigis ja piiriülesed varad või kohustused moodustavad olulise osa (s.o. üle 20%) tema koguvarast või –kohustustest (piiriülese tegevuse kriteerium) • Avaliku finantsabi saamine ESM-ilt või EFSF-lt (avaliku abi kriteerium) • SSM-ga ühinenud liikmesriigi kolm suurimat krediidiasutust, aluseks vara suurus (kolme suurima kriteerium) • Järelevalveasutuse teate alusel EKP leiab, et tegu on liikmesriigi majandusele olulise pangaga • EKP arvates peab tõstma järelevalve kvaliteeti
- 12. SSMi isikuline pädevus (III): Eesti pangad • Olulised pangad – Swedbank AS – AS SEB Pank • Vähem olulised pangad – Bigbank AS, AS DNB Pank , AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, Tallinna Äripanga AS, Versobank AS – Danske Bank A/S Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 2.12.14 12
- 13. SSMi juhtorganid (I) • EKP nõukogu (ECB Governing Council, EKPN) – 18 rahvuslike keskpankade presidenti – 6 juhatuse liiget • EKP järelevalvenõukogu (Supervisory Board of the ECB) – 1 hääleõiguslik esindaja iga osaleva liikmesriigi riiklikust pädevast asutusest (järelevalvest) • Kui pädevaks asutuseks ei ole keskpank, võib kaasata esindaja liikmesriigi keskpangast – 4 EKP poolt nimetatavat liiget (nimetatud 3) – Juhataja ja asejuhataja • Järelevalvenõukogu juhtkomitee (Steering Committee) – 5 järelevalvenõukogu liiget (roteeruvad) – 1 EKP esindaja – Juhataja ja asejuhataja 2.12.14 13
- 14. SSMi juhtorganid (II): otsustusprotsess – vastuväidete mitteesitamise menetlus • Vastuväidete mitteesitamise menetlus: • Kui EKPN ei esita kindla perioodi jooksul vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks • EKPN võib otsused vastu võtta või esitada nende kohta vastuväiteid, kuid ei saa otsuseid muuta • EKPNi otsusega mittenõusolekul võimalik suunamine lepituskomisjoni ja/või vaidlustusnõukogusse: • Lepituskomisjon lahendab liikmesriikide pädevate asutuste erimeelsusi seoses EKPNi vastuväidetega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu kohta • Vaidlustusnõukogu vaatab halduskorras läbi EKP järelevalvevolituste täitmisel tehtud otsuseid
- 15. SSMi juhtorganid (III): Euroopa Keskpanga ülesannete organisatsiooniline lahusus EKP nõukogu Rahapoliitika Pangajärelevalve Tugifunktsioonid: organisatsioon, personal, haldus
- 16. SSMi töökorraldus (I): seosed osapoolte vahel
- 17. SSMi töökorraldus (II): ühtse pangandusjärelevalve töökorraldus ja Eesti osalemine Teema 17 Osalejad: Eesti Pank => Finantsinspektsioon / Eesti Pank => Finantsinspektsioon => •Ühine järelevalverühm (Joint Supervisory Team, JST) •Vastutab igapäevase järelevalvetegevuse korraldamise ning EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu otsuste täideviimise eest •Koosseisus finantsinspektsiooni ja EKP spetsialistid •Suurus ja oskusteave sõltuvad pankade komplekssusest
- 18. SSMi töökorraldus (III): EKP ülesanded • Tegevuslubade väljastamine ja tühistamine (erisustega); • Piirülese passi kontroll (vastastikune tunnustamine); • Oluliste osaluste kontroll; • Usaldatavusnõuete, sh likviidsuse kontroll; • Pangajuhtide (“fit and proper”) ning juhtimiskorralduse (governance) kontroll; • Tugevusanalüüside (stress test) läbiviimine; • Konsolideeritud järelevalve teostamine, sh järelevalve konglomeraatide üle; • Maksevõimelisuse plaanide koostamine, varajane sekkumine; • Kolleegiumite juhtimine või nendes osalemine (kas ja mis tingimustel saab 18 liikmesriigi enda asemel määrata?)
- 19. SSMi töökorraldus (IV): rahvusliku järelevalveasutuse ülesanded • Järelevalve kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad EL-is filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid • Tarbijakaitse • Rahapesu tõkestamine • Investeerimisteenuste osutamise alane järelevalve 19
- 20. SSMi töökorraldus (V): ühised menetlused 1. Tegevusloa andmine 2. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine 3. Olulise osaluse omandamine „Sisenemispunkt“ läbi finantsinspektsiooni 2.12.14 Teema 20
- 21. SSMi info www.bankingsupervision.europa.eu www.eestipank.ee -> Finantsstabiilsus www.fi.ee -> Euroopaülene järelevalve 2.12.14 21
- 22. „Arvame, et SSMis on koos kahe maailma parim osa - kohaliku järelevalve asjatundlikkus ning teisalt teatud distants otsuste tegemisel, mis võimaldab vältida kallutatud otsuseid.“ D.Nouy, Äripäev, 03.09.2014
- 24. 2.12.14 Teema 24
Editor's Notes
- Enne kui rääkides detailsemalt SSMist tuleks minna natuke üldisemaks ning alustada pangandusliidust. Ja et rääkida pangandusliidust tuleb rääkida majanduskriisist. Täpsemalt – viimasest finantskriisist, mis vallandus 2008.a. ja kestis kuni 2011. aastani ning mis mõnede arvates pole üldsegi mitte veel läbi. Graafikul on kujutatud EKP CISS-indikaator, mis peegeldab finantssektori stressiseisundit. Arvväärtuselt kõigub indikaator 0 ja 1 vahel – 0 on stressivaba seisund ning 1 stressiseisund. Graafikul on periood jaanuarist 1987 kuni maini 2013. Sündmused, mis viisid poliitikud tõdemuseni pangandusliidu asutamise vajadusest toimusid graafiku lõpuosas. DRAGHI KÕNE 26 JUULI 2012 1999 – European Monetary Union 2001-2005 – finantsintegratsioon 2000-2008 – EU-sisesed finantspositsioonid kasvasid 200%, alanesid hoiuse- ja laenumarginaalid 2007-2011 – finantsintegratsioon taandus 2003.a. tasemele
- Praeguseks on kokku arvestatud viimase finantskriisi hind „jutumärkides“ 4,5 triljonit eurot, mis moodustas 36,7% rahvuslikust kogutoodangust. Euroala majandus ja pangad olid toona väga kehvas seisus ning räägiti suisa euroala võimalikust lagunemisest ning ühisraha lõpust. Oli vaja midagi kiiresti teha ning veenda turge selle stsenaariumi välistamises. 26. juulil 2012 pidas EKP president Mario Draghi Londonis kõne, milles ütles, et Euroopa Keskpank teeb mida iganes – whatever it takes, et süsteem päästa. Tulemus – turud veendusid ning rahunesid, ja nagu jooniselt näha – ka stress alanes. Ajutiselt. Samal ajal toimusid aga juba poliitilised ettevalmistused pikaajaliste meetmete kehtestamiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks ning sarnase olukorra välistamiseks tulevikus. Kuni sinnamaani ei oldud kriisivastaseid meetmeid EL tasemel ühtlustatud ja seetõttu kasutas iga liikmesriik finantskriisi ajal erinevaid lahendusi. Rahvuslikke järelevalveid, kes kaitsesid rahvuslikku finantsstabiilsust, süüdistati suisa kapitali vaba liikumise -- mis on üks ELi põhialuseid, takistamises. Euroopa Komisjoni hinnangul tagaks edu üksnes sekkumine kogu ELi tasandil ja kõigile subjektidele ühtemoodi. Et ühtlustada finantskriiside lahendamise õiguslikku alust ja suurendada integreerumist, tegi Euroopa Komisjon 30. mail 2012 ettepaneku reformiks, mida nimetatakse Pangandusliiduks (Banking Union). 28. ja 29. juunil 2012. a. kinnitati pangandusliidu loomise plaan Euroopa Ülemkogu ja euroala tippkohtumisel.
- Pangandusliit koosneb järgmistest komponentidest: ELi panganduse ühtne regulatsioon – single rulebook; ühtne finantsjärelevalve (pangandusjärelevalve) mehhanism; ühtne kriisilahenduse mehhanism; võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem või süsteem, mille kohta ei ole Komisjon veel ettepanekut teinud
- SSMFR Artikkel 2 lõige 15 „tihedat koostööd tegev osalev liikmesriik” (participating Member State in close cooperation) – euroalaväline liikmesriik, mis on asunud tegema EKPga tihedat koostööd kooskõlas SSM määruse artikliga 7
- Ühtse järelevalvemehhanismi kaudu toimub järelevalve ligikaudu 4700 järelevalve all oleva üksuse üle osalevates liikmesriikides. Tõhusa järelevalve tagamiseks on järelevalve rollid ja kohustused jaotatud EKP ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisusest. Ühtse järelevalvemehhanismi määruses ja raammääruses on toodud kriteeriumid, mille alusel liigitatakse krediidiasutused olulisteks või vähem olulisteks.
- Krediidiasutuste staatus võib tavapärase äritegevuse või erakorraliste sündmuste (nt ühinemine või omandamine) tõttu muutuda. Kui krediidiasutus ei ole enam oluline, läheb vastutus tema järelevalve eest uuesti üle asjakohasele liikmesriigi pädevale asutusele. Mõlemal juhul kontrollivad ja arutavad EKP ja asjaomased liikmesriikide pädevad asutused küsimust hoolikalt ning kavandavad ja rakendavad järelevalvekohustuste üleandmist nii, et järelevalve saaks jätkuda pideva ja tõhusana. Vältimaks järelevalvekohustuste kiiret või korduvat vaheldumist NCA-de ja EKP vahel (nt kui krediidiasutuse varade väärtus kõigub 30 miljardi euro ümber), kasutatakse piiravat mehhanismi: staatuse muutumine toimub kui kriteeriume ei täideta kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul. DNB väljaarvamine vastavalt erakordsetele asjaoludele vastavalt SSM raammääruse artiklile 70 lõige 1: Konkreetsed asjaolud, mille tõttu järelevalve all kuuluv oluline üksus liigitatakse vähem oluliseks 1. SSM määruse artikli 6 lõike 4 teises ja viiendas lõigus osutatud konkreetsed asjaolud (edaspidi „konkreetsed asjaolud”) esinevad konkreetsete faktide korral, mille kohaselt on oluliseks liigitamine SSM määruse eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamise vajadust arvestades asjakohatu.
- SSM määruse artikkel 6 lõige 4: 4. Seoses artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaksmääratud ülesannetega on EKP-l käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud kohustused ning riiklikel pädevatel asutustel käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kohustused käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades järgmiste krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate või mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide üle…“
- EKP nõukogu on keskpanga kõrgeim otsustusorgan. Täpselt väljendudes on EKPN ainuke järelevalveline otsustusorgan EKP-s, keda selles ülesandes abistab järelevalvenõukogu, keda omakorda aitavad juhtkomitee ja sekretariaat. Järelevalvenõukogu kavandab ja täidab ühtse SSMi järelevalveülesandeid ning esitab EKP nõukogule vastuvõtmiseks otsuste eelnõud. Juhtkomiteel on nõuandev roll, kel puudub otsustuspädevus.
- Otsustamine põhineb vastuväidete mitteesitamise menetlusel. Kui EKP nõukogu ei esita kokkupelitud tähtaja -- kuni kümme päeva – jooksul otsuse eelnõu kohta vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks. EKP nõukogu võib otsused vastu võtta või esitada nende kohta vastuväiteid, kuid ta ei saa otsuseid muuta. EKP on moodustanud lepituskomisjoni, mis lahendab erimeelsusi järelevalveasutuste ja EKP nõukogu vahel, mis võivad tekkida järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu osas. Lepituskomisjoni kuulub üks liige igast osalevast liikmesriigist, kes valitakse EKP nõukogu liikmete või järelevalvenõukogu liikmete hulgast. Lepituskomisjoni liikmed roteeruvad ning hetkel kuulub selle koosseisu Eesti Panga president Ardo Hansson. EKP on moodustanud ka vaidlustusnõukogu, et vaadata halduskorras läbi EKP järelevalvevolituste täitmisel tehtud otsused. Iga füüsiline isik või järelevalve alla kuuluv üksus võib nõuda talle suunatud või teda otseselt ja isiklikult puudutava EKP otsuse läbivaatamist. Samuti võib vaidlustusnõukogu teha EKP nõukogule ettepaneku vaidlustatud otsuse täitmine läbivaatamismenetluse ajaks peatada. Vaidlustusnõukogusse kuulub viis sõltumatut liiget, kes ei tohi olla ei EKP ega liikmesriikide pädevate asutuste töötajad. Vaidlustusnõukogult EKP otsuse läbivaatamise taotlemine ei piira õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus.
- Järelevalveülesannete saamine püstitas EKP-le väljakutse – kohustuse rangelt eraldada raha- ja järelevalvepoliitilised otsused. Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete eraldamiseks nähakse ette Lepituskomisjoni loomine (SSMi määruse Artikkel 25 (5) ). Selline eraldatus tähendab EKP nõukogu rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi. ----------------------------------------------------------- Rääkides siinkohal järelevalvest räägime me pankade mikrojärelevalvest, s.t. järelevalvest pankade tasandil ja nende suhtes meetmete rakendamisest. Lisaks on igal keskpangal ka makrofinantsjärelevalve teostamise ja vastavate meetmete (näit. kapitalipuhvri nõuete) kehtestamise õigus, millest tuleb eelnevalt EKP-d teavitada. EKP võib samas ise kehtestada kõrgemaid nõudeid.
- Ühtlasi on EKP kaasatud piiriüleste krediidiasutuste ja rühmade järelevalvesse, osaledes järelevalvekolleegiumides kas päritoluriigi või vastuvõtva riigi järelevalveasutusena.
- Oluliste krediidiasutuste igapäevast järelevalvet teevad ühised järelevalverühmad. Iga olulise krediidiasutuse jaoks moodustatakse üks JST. Ühiste järelevalverühmade suurus, üldine koosseis ja korraldus võib olla mitmesugune, olenevalt järelevalve all oleva krediidiasutuse olemusest, keerukusest, tegevuse ulatusest, ärimudelist ja riskiprofiilist. JST-d juhib EKP koordineerija (reeglina mujalt riigist kui see, kus järelevalve all olev krediidiasutus on asutatud), kes vastutab iga individuaalse olulise krediidiasutuse järelevalve kontrolliprogrammi järelevalveülesannete ja -tegevuste täitmise eest. Nad määratakse ametisse kolmeks kuni viieks aastaks, sõltuvalt krediidiasutuse riskiprofiilist ja keerukusest. Eeldatakse, et ühiste järelevalverühmade koordineerijad ja liikmed roteeruvad korrapäraselt. Allkoordineerijad toetavad koordineerijat oluliste krediidiasutuste igapäevases järelevalves, esindades ka liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste seisukohti. Teatud kindlateemaliste või tehnilisi eriteadmisi vajavate ülesannete korral küsida JST-d lisatoetust eriteadmisi pakkuvatelt EKP osakondadelt (st mikrotasandi usaldatavusjärelevalve IV peadirektoraadilt).
- Ühised menetlused on määratletud SSMi raammääruse V osas. Ühiste menetluste all mõistetakse tegevusi seoses krediidiasutustele tegevuslubade andmise, krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise ja oluliste osaluste kohta otsuste tegemisega. Ühistes menetlustes juhindutakse järgmistest aluspõhimõtetest: Pank esitab tegevusloa saamise taotluse ja olulise osaluse omandamise teatise alati liikmesriigi järelevalveasutusele: uute pangalitsentside andmise korral selle liikmesriigi NCA-le, kus uus krediidiasutus asutatakse. NCA teatab EKP-le taotluse saamisest 15 tööpäeva jooksul. olulise osaluse kavandatava omandamise korral selle liikmesriigi NCA-le, kus on asutatud omandatav krediidiasutus. NCA teavitab EKP-d 5 tööpäeva jooksul. Hindamise eesmärk on tagada, et kõik asjaomased isikud saavad ärimudelist ja selle elujõulisusest põhjaliku ülevaate. Selleks hõlmab hindamine kõiki riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kriteeriume. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Nii EKP-l kui ka järelevalveasutustel on õigus teha pangalitsentsi kehtetuks tunnistamise ettepanek. NCA-d võivad teha ettepaneku krediidiasutuse taotlusel või omal algatusel. EKP võib algatada tegevusloa kehtetuks tunnistamise lähtudes ELi õigusaktidest. Enne EKP-le otsuse eelnõu ettepaneku esitamist palutakse pangal esitada küsimuse kohta oma seisukohad ja antakse talle õigus olla EKP poolt ära kuulatud. Seejärel teeb EKPN lõpliku otsuse.