Finantsstabiilsuse ülevaade1Jana KaskAvalik loengEesti Panga muuseumis, 2. mail 2013
• Sissejuhatus: lühidalt finantssektori struktuurist ja suurusest1. Väliskeskkonna riskid2. Põhjamaade (ema)pankade finant...
Eesti finantsvahendus on väga panganduskeskne3114%8% 12% 10%3%0%20%40%60%80%100%120%140%160%pankade varad kindlustusettevõ...
Aktsia- ja võlakirjaturud on Euroopa väikseimad40%20%40%60%80%100%120%140%160%180%200%LuxemburgIirimaaHollandItaaliaPortug...
Eesti pangandussektor on majanduse suurustarvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest5Allikad: Euroopa Keskpank, Euros...
Finantssüsteemi riskide hindamisel on tähtsakslähtekohaks riigi finantssektori struktuur• Põhjamaade pankade varad moodust...
Pinged finantsturgudel on vähenenudEuroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma70.00.10.20.30.40.50.60.70.8...
Eurosüsteemi likviidsuse kasutamine onvähenenud-1500-1000-50005001000150020002007 2008 2009 2010 2011 2012 2013mldeurotEur...
Küprose panganduskriis suurendas pisut turgudeebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtuEuroopa pankade CDS-preemiad tõu...
Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamistja võib halvendada Euroopa pankade olukorda10Allikad: Euroopa Keskpank, ...
Emapankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus onpüsinud tugevRootsis, Norras ja Taanis plaanitakse kapitalinõuete karmistamis...
Kapitalivajadust väljendavad riskikaalud on Põhja- jaBaltimaades erinevad tulenevalt varasemastlaenukahjususestSee aitab s...
Rootsi pankade rahastamine on endiseltpeamiselt finantsturupõhine ja lühiajalineRootsi rakendas pankadele sellest aastast ...
Ebakindel väliskeskkond vähendab liigselaenukasvu ohtu EestisLaenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks140...
1520%30%40%50%60%70%80%90%100%0510152025302005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mldeurot Ettevõtete võlg ja omakapitaloma...
Uute eluasemelaenude kasvutempo ulatub ligi 20%nining portfelli maht on peatselt stabiliseerumas02040608010012014016018020...
Enam kui kümnendikul majapidamistel oneluasemelaenu jääk suurem tagatisestProbleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatel...
Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale ei ole ettevõteteja majapidamiste laenumaksevõime halvenenudMaksuvõlgadega ettevõtete a...
Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanudsissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus1944%48%52%56%60%64%2008...
Enamikes majandussektorites on pikaajalises võlgnevuseslaenude osakaal väiksem kui 5% vastavast portfellist*Pindala tähist...
Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete jamajapidamiste laenumaksevõime paranenudViivislaenude osakaal jääb tänav...
Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimääradelangus ja varasemate laenuallahindluste kasumiksarvestamine22-3%-2%-1%0%1%...
Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemelLaenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas23-80 ...
Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisegamõnevõrra vähenenud2401,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,0009,00010,0...
Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate japankade laenukäitumistPankade laenumarginaalid on tõusnud250%1%2%3%4%5%6%7...
Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvritepiisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi260%10%20%30%40%50%60%70%80%90%...
Kokkuvõte ja järeldused
Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukasmajandusareng ja tugevas seisus pangad28• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenem...
Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvadväliskeskkonnast• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad...
Olulised aspektid euroala finantsturgudetoimimise parandamiseks ja majanduskasvutaastumiseks• Jätkuvalt on kriitilise täht...
Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajalisteriskidega peaksid arvestama nii laenuvõtjad kuika laenuandjad• Põhjamaade...
Aitäh!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine

373 views
293 views

Published on

Eesti Panga avalik loeng 2. mail 2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
373
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
113
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine

  1. 1. Finantsstabiilsuse ülevaade1Jana KaskAvalik loengEesti Panga muuseumis, 2. mail 2013
  2. 2. • Sissejuhatus: lühidalt finantssektori struktuurist ja suurusest1. Väliskeskkonna riskid2. Põhjamaade (ema)pankade finantsolukord3. Eestis tegutsevate pankade finantstugevus• Hinnang Eesti finantssüsteemi stabiilsuseleEttekande struktuur
  3. 3. Eesti finantsvahendus on väga panganduskeskne3114%8% 12% 10%3%0%20%40%60%80%100%120%140%160%pankade varad kindlustusettevõtetekogutud preemiadfondide varad (shpensionifondid)aktsiaturukapitalisatsioonvõlakirjaturukapitalisatsioon%SKPstEesti finantssektori struktuur31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012
  4. 4. Aktsia- ja võlakirjaturud on Euroopa väikseimad40%20%40%60%80%100%120%140%160%180%200%LuxemburgIirimaaHollandItaaliaPortugalHispaaniaPrantsus…AustriaBelgiaSaksamaaSoomeKüprosKreekaMaltaSloveeniaSlovakkiaEesti%SKPstVõlakirjaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus1265%423%295%0%10%20%30%40%50%60%70%80%LuxemburgIirimaaHollandPrantsusmaaSoomeBelgiaSaksamaaHispaaniaMaltaPortugalAustriaItaaliaKreekaSloveeniaKüprosEestiSlovakkia%SKPstAktsiaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus230%127%Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused
  5. 5. Eesti pangandussektor on majanduse suurustarvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest5Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused1809%809%0%100%200%300%400%500%600%700%LuxembourgMaltaIirimaaKüprosSuurbritanniaHollandRootsiAustriaTaaniHispaaniaPrantsusmaaSoomeSaksamaaBelgiaPortugalKreekaItaaliaSloveeniaLätiEestiUngariTšehhiBulgaariaPoolaSlovakkiaLeeduRumeeniaPankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)
  6. 6. Finantssüsteemi riskide hindamisel on tähtsakslähtekohaks riigi finantssektori struktuur• Põhjamaade pankade varad moodustavad 92% Eesti pangandussektori koguvaradest0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%2008 2009 2010 2011 2012Pankade turuosad lähteregioonide kaupaEesti muud riigid Põhjamaad (filiaalid) Põhjamaad (tütarpangad)
  7. 7. Pinged finantsturgudel on vähenenudEuroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma70.00.10.20.30.40.50.60.70.80.91.02006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Süsteemse stressi indeksAllikas: Euroopa Keskpank
  8. 8. Eurosüsteemi likviidsuse kasutamine onvähenenud-1500-1000-50005001000150020002007 2008 2009 2010 2011 2012 2013mldeurotEurosüsteemi rahapoliitiliste tehingute bilanss ja arvelduskontode jääkkeskpangaspõhilised refinantseerimistehingud pikemaajalised refinantseerimistehingudlaenamise püsivõimaluse kasutamine väärtpaberituruprogrammi portfell ja tagatud võlakirjade ostpeenhäälestustehingud (neto) hoiustamise püsivõimaluse kasutaminearvelduskontod keskpangasAllikas: Euroopa Keskpank
  9. 9. Küprose panganduskriis suurendas pisut turgudeebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtuEuroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrra90501001502002503003504002011 2012 2013baaspunktid Euroopa finantsettevõtete CDS-preemiadItraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangadAllikas: Bloomberg
  10. 10. Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamistja võib halvendada Euroopa pankade olukorda10Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat-6%-5%-4%-3%-2%-1%0%1%2%3%4%2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014muu netoeksport sisenõudlus SKP aasta SKP prognoosi vahemikEuroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu
  11. 11. Emapankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus onpüsinud tugevRootsis, Norras ja Taanis plaanitakse kapitalinõuete karmistamistAllikad: pankade avalikud aruanded0%2%4%6%8%10%12%14%16%18%20%1kv20102kv20103kv20104kv20101kv20112kv20113kv20114kv20111kv20122kv20123kv20124kv20121kv20102kv20103kv20104kv20101kv20112kv20113kv20114kv20111kv20122kv20123kv20124kv20121kv20102kv20103kv20104kv20101kv20112kv20113kv20114kv20111kv20122kv20123kv20124kv20121kv20102kv20103kv20104kv20101kv20112kv20113kv20114kv20111kv20122kv20123kv20124kv2012Danske Nordea SEB SwedbankPõhjamaade emapangagruppide kapitali adekvaatsusesmaste omavahendite nõue (Tier 1)kõrgeima kvaliteediga esmaste omavahendite nõue (core Tier 1)esmaste omavahendite nõue Basel 2 ülemineku reeglite järgi
  12. 12. Kapitalivajadust väljendavad riskikaalud on Põhja- jaBaltimaades erinevad tulenevalt varasemastlaenukahjususestSee aitab selgitada ka riigiti erinevat laenumarginaaliAllikad: Swedbank grupi ja SEB grupi avalikud aruanded-10%-8%-6%-4%-2%0%2%4%2009 2010 2011 2012Tegevuskasumi suhe riskiga kaalutudvarassejae- ja ettevõttepangandus Balti riigid0.0%0.5%1.0%1.5%2.0%2.5%3.0%2009 2010 2011 2012Puhasintressitulu suhe laenuportfellijae- ja ettevõttepangandus Balti riigid
  13. 13. Rootsi pankade rahastamine on endiseltpeamiselt finantsturupõhine ja lühiajalineRootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõuded13Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012Rootsi euroalaRootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuuromakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine)hoiused laenuportfelli osakaal koguvaradest
  14. 14. Ebakindel väliskeskkond vähendab liigselaenukasvu ohtu EestisLaenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks140510152025300%20%40%60%80%100%120%140%160%180%2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mldeurotEesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtesvõlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)
  15. 15. 1520%30%40%50%60%70%80%90%100%0510152025302005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mldeurot Ettevõtete võlg ja omakapitalomakapital (vasak telg) võlg (vasak telg)Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg) euroala keskmine võlakordaja (parem telg)Eesti ettevõtete ja majapidamiste paremfinantsseis toetab laenuaktiivsustEttevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud
  16. 16. Uute eluasemelaenude kasvutempo ulatub ligi 20%nining portfelli maht on peatselt stabiliseerumas0204060801001201401601802005,5005,6005,7005,8005,9006,0006,1006,2006,3002008 2009 2010 2011 2012 2013mlneurotmlneurotEluasemelaenuportfelli maht ja uute eluasemelaenude käiveportfelli maht (vasak telg) kuu jooksul antud laenude maht (parem telg)
  17. 17. Enam kui kümnendikul majapidamistel oneluasemelaenu jääk suurem tagatisestProbleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele170% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%laenumahu alusellaenudearvualuselEluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV)suhte alusel 2012. aasta lõpuskuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%
  18. 18. Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale ei ole ettevõteteja majapidamiste laenumaksevõime halvenenudMaksuvõlgadega ettevõtete arv jätkas vähenemistAllikad: Krediidiinfo maksehäireregister, Maksu- ja Tolliamet-40%-20%0%20%40%60%80%100%I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I kv2008 2009 2010 2011 2012 2013Maksehäirete ja maksuvõlgadega ettevõtete aastakasvmaksehäiretega ettevõtted maksuvõlaga ettevõtted (võlg > 300 eurot)
  19. 19. Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanudsissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus1944%48%52%56%60%64%2008 2009 2010 2012Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaalkõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamisedAllikas: TNS Emor, F-monitor 2012*Rahaline sääst – raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusitoidule ja eluasemele ning laenumakseid
  20. 20. Enamikes majandussektorites on pikaajalises võlgnevuseslaenude osakaal väiksem kui 5% vastavast portfellist*Pindala tähistab sektori osatähtsust viivislaenudes, näidatud ka protsendinaKinnisvarajaehitus36%Tarbimislaen14%Tööstus6%Logistika5%Kaubandus4%Eluasemelaen 31%Muu2%Agraarsektor1%Taristu1%0%1%2%3%4%5%6%34% 88%ViivislaenudeosakaalsektorilaenujäägisSektori osatähtsus kogu laenujäägisÜle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude struktuur31.12.2012 seisuga
  21. 21. Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete jamajapidamiste laenumaksevõime paranenudViivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemele210%1%2%3%4%5%6%7%8%2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellistegelik põhistsenaarium ohustsenaarium
  22. 22. Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimääradelangus ja varasemate laenuallahindluste kasumiksarvestamine22-3%-2%-1%0%1%2%3%-800-600-400-20002004006008002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012mlneurot Pankade puhaskasum ja laenuallahindlusedpuhaskasum laenuallahindlused (neto)puhaskasum ilma erakorralise tuluta puhaskasum / varad
  23. 23. Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemelLaenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas23-80 -60 -40 -20 0 20 40SoomeRootsiHollandSaksamaaPrantsusmaaIirimaaBelgiaHispaaniaItaaliaUngariLätiEestiLeeduprotsendipunktiLaenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused
  24. 24. Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisegamõnevõrra vähenenud2401,0002,0003,0004,0005,0006,0007,0008,0009,00010,0002007 2008 2009 2010 2011 2012 2013mlneurotResidentide ja mitteresidentide hoiusedresidentide hoiused mitteresidentide hoiused
  25. 25. Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate japankade laenukäitumistPankade laenumarginaalid on tõusnud250%1%2%3%4%5%6%7%2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Eluasemelaenu intressimäära komponendid6 kuu EURIBOR intessimarginaal
  26. 26. Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvritepiisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi260%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%01/201104/201107/201110/201101/201204/201207/201210/2012Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBORpanga baasintressimäär fikseeritud intressimäärAllikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused
  27. 27. Kokkuvõte ja järeldused
  28. 28. Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukasmajandusareng ja tugevas seisus pangad28• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risklähiajal väike– Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete jamajapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel• Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev– Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiustekasv• Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nendepüsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske
  29. 29. Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvadväliskeskkonnast• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeidpõhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid– Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankadekrediidikvaliteeti• Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurtepankadega võrreldes soodsamatel tingimustel– Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgudeusaldusel ja on seetõttu kergesti haavatav29
  30. 30. Olulised aspektid euroala finantsturgudetoimimise parandamiseks ja majanduskasvutaastumiseks• Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid reformidejõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust• Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad– Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigemsuuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele• 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtnepangajärelevalve– Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks kaühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus– Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine30
  31. 31. Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajalisteriskidega peaksid arvestama nii laenuvõtjad kuika laenuandjad• Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus– Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud niiväliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemisehaavatavuse tõttu• Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendada Eestifinantsstabiilsuse riske tulevikus– Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama omafinantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib ollavajalik tarbimist kohandada– Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamisenimel liigseid riske31
  32. 32. Aitäh!

×