Ivar Leimus

EESTI MARGA SÜNNILOOST
Eesti marga sünniloost
 Alates 1897.
aastast olid

Venemaa kupüürid
vabalt kulla vastu
vahetatavad.
Sellega teenis
tsaari...
Eesti marga sünniloost
 1914. aastal alanud
Esimene

maailmasõda paiskas
maailma rahanduse
kaosesse.
 Paberraha trükkisi...
Eesti marga sünniloost
 Sakslased trükkisid

ohtralt riigimarkasid,
kuid okupeeritud
idaalade tarbeks ka
rubla- ja markvä...
Eesti marga sünniloost
 Eesti Ajutine Valitsus,
pidi oma rahaseaduse

puudumisel alguses üle
võtma Saksa
okupatsioonivõim...
Eesti marga sünniloost
 Detsembris 1918
laenas Eesti Vabariik

Helsingist 10 miljonit
Soome marka, mis
samal kuul samuti
...
Eesti marga sünniloost
 Oma rahatähtede
kujundamine ja

valmistamine võttis
aega.
 Seetõttu kuulutati 4.
jaanuaril 1919 ...
Eesti marga sünniloost
 16. jaanuaril 1919
kuulutati käibivaks

rahaks ka algselt
siselaenuna
kavandatud
vabariigi 5%
võl...
Eesti marga sünniloost
 Väärtmärkide puudusel
hakkas elanikkond

omavoliliselt rahana
kasutama 1920. aastal
emiteeritud r...
Eesti marga sünniloost
 Rahapuudusel trükkisid
oma väärtmärke 1918.–

1919. aastal mitmed
ettevõtted Kundas,
Sindis ja Na...
Eesti marga sünniloost
 9. dets. 1918 sai
Rahaministeerium

õiguse emiteerida
riigikassatähti.
 Esimesed neist
valmisid ...
Eesti marga sünniloost
 Nõudlikumad
riigikassatähed

3-100 marka
telliti Helsingist
Tilgmanni
trükikojast.
 T. Ussisoo j...
Eesti marga sünniloost
 100-margase
kujundamisel lähtus

Björnström Eesti
Rahva Muuseumi
postkaartidest, millel
kujutati ...
Eesti marga sünniloost
 Ühena vähestest Eesti
tuntumatest

kunstnikest osales
rahatähtede loomisel
Kristjan Raud, kes
kuj...
Eesti marga sünniloost
 1919. aasta juulis viidi
väärtmärkide tootmine

Eestis üle Riigi
Trükikotta, kus
valmistati kõik
...
Eesti marga sünniloost
 Riigi Trükikoja
toodang oli alguses

kahvatu ja madala
kvaliteediga.
 Sel Polandi
kujundatud kup...
Eesti marga sünniloost
 1920. aasta lõpuks
jõudis 1000-

margase kavandi
valmis ka Nikolai
Triik.
 Tema rahatähel on
üks...
Eesti marga sünniloost
 Vähehaaval Riigi
Trükikoja

tehnoloogia
paranes ning
toodangu
kvaliteet tõusis.
 Tööle asusid
Ge...
Eesti marga sünniloost
 Riigikassa kõrval oli
õigus oma rahatähtede

emiteerimiseks ka
1919. a. kevadel
asutatud Eesti Pa...
Eesti marga sünniloost
 Esimesed
pangatähed

telliti
välismaalt –
kõigepealt
Tilgmannilt
Helsingist .
Eesti marga sünniloost
 Kvaliteetsemat
teostust pakkus

Otto Elsner
Berliinist.
Eesti marga sünniloost
 Suurima
nimiväärtusega

markvääringus
pangatäht oli
5000-margane,
mis trükiti
Berliinis.
Eesti marga sünniloost
 Ka vahetusraha
tehti osalt

paberist,
vastavalt 10- ja
25-margaste
kupüüridena.
Eesti marga sünniloost
 Kuid 1922. aastal tulid
ringlusse ka Eesti

esimesed mündid.
 Algul vermiti need
Berliinis, alat...
Eesti marga sünniloost
 Seoses 1925. aastal
vastu võetud Riigivapi

seadusega tuli
müntide kujundust
muuta.
 Müntidele k...
Eesti marga sünniloost
 1926. aasta 10-margane
münt enam käibele ei

jõudnud, sest Eesti
valmistas ette üleminekut
krooni...
Eesti marga sünniloost
 1927. aasta
rahaseadusega

kuulutati 1. jaanuarist
1928 Eesti Vabariigi
rahaühikuks kroon.
 Esim...
Eesti marga sünniloost
 Vanad rahatähed
korjati vähehaaval

käibelt ära – kõigepealt
võlakohustused, siis
esimesed
riigik...
Tänan tähelepanu eest!

 ivar@ajaloomuuseum.ee
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost

707 views
447 views

Published on

Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
707
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
218
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost

  1. 1. Ivar Leimus EESTI MARGA SÜNNILOOST
  2. 2. Eesti marga sünniloost  Alates 1897. aastast olid Venemaa kupüürid vabalt kulla vastu vahetatavad. Sellega teenis tsaariaegne paberraha ära rahva vankumatu usalduse.
  3. 3. Eesti marga sünniloost  1914. aastal alanud Esimene maailmasõda paiskas maailma rahanduse kaosesse.  Paberraha trükkisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka enamlased.
  4. 4. Eesti marga sünniloost  Sakslased trükkisid ohtralt riigimarkasid, kuid okupeeritud idaalade tarbeks ka rubla- ja markvääringus nn. ooberoste.  Saksa marga ja sellega võrdse idamarga kuulutasid okupatsioonivõimud 15.septembril 1918 põhivääringuks.
  5. 5. Eesti marga sünniloost  Eesti Ajutine Valitsus, pidi oma rahaseaduse puudumisel alguses üle võtma Saksa okupatsioonivõimude vastava määruse.  Vabariigi esimeseks vääringuks kehtestati 30. novembril 1918 (ida)mark (= 100 penni).
  6. 6. Eesti marga sünniloost  Detsembris 1918 laenas Eesti Vabariik Helsingist 10 miljonit Soome marka, mis samal kuul samuti ringlusse suunati.
  7. 7. Eesti marga sünniloost  Oma rahatähtede kujundamine ja valmistamine võttis aega.  Seetõttu kuulutati 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks Tallinna Arvekoja maksutähed.
  8. 8. Eesti marga sünniloost  16. jaanuaril 1919 kuulutati käibivaks rahaks ka algselt siselaenuna kavandatud vabariigi 5% võlakohustused, mis trükiti Helsingis Lilius & Herzbergi litograafias.
  9. 9. Eesti marga sünniloost  Väärtmärkide puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt rahana kasutama 1920. aastal emiteeritud riigikassa veksleid.  Vekslite käibelt kõrvaldamine oli juriidiliselt keerukas, sest ametlikult polnud neid ringlusse lastudki.
  10. 10. Eesti marga sünniloost  Rahapuudusel trükkisid oma väärtmärke 1918.– 1919. aastal mitmed ettevõtted Kundas, Sindis ja Narvas.  Riigikassa lõpetas selle seadusevastase tegevuse kiiresti.
  11. 11. Eesti marga sünniloost  9. dets. 1918 sai Rahaministeerium õiguse emiteerida riigikassatähti.  Esimesed neist valmisid kevadel 1919.  Lihtsamad kupüürid trükiti algul Tallinnas Paalmanni juures.
  12. 12. Eesti marga sünniloost  Nõudlikumad riigikassatähed 3-100 marka telliti Helsingist Tilgmanni trükikojast.  T. Ussisoo ja A.Grinjevi kõrval kujundas neid ka soomlane T.Björnström
  13. 13. Eesti marga sünniloost  100-margase kujundamisel lähtus Björnström Eesti Rahva Muuseumi postkaartidest, millel kujutati Eesti kunstiklassikat.
  14. 14. Eesti marga sünniloost  Ühena vähestest Eesti tuntumatest kunstnikest osales rahatähtede loomisel Kristjan Raud, kes kujundas 10-margase kupüüri.
  15. 15. Eesti marga sünniloost  1919. aasta juulis viidi väärtmärkide tootmine Eestis üle Riigi Trükikotta, kus valmistati kõik järgmised riigikassatähed.  Neist väikseimad olid pennid Ed. Polandi kujunduses.
  16. 16. Eesti marga sünniloost  Riigi Trükikoja toodang oli alguses kahvatu ja madala kvaliteediga.  Sel Polandi kujundatud kupüüril on Eesti vapilinnuks veel Kristjan Raua kavandatud Põhja kotkas.
  17. 17. Eesti marga sünniloost  1920. aasta lõpuks jõudis 1000- margase kavandi valmis ka Nikolai Triik.  Tema rahatähel on üks sõdalane kolme käega !
  18. 18. Eesti marga sünniloost  Vähehaaval Riigi Trükikoja tehnoloogia paranes ning toodangu kvaliteet tõusis.  Tööle asusid Georg Vestenberg ja Günther Reindorff.
  19. 19. Eesti marga sünniloost  Riigikassa kõrval oli õigus oma rahatähtede emiteerimiseks ka 1919. a. kevadel asutatud Eesti Pangal.  Kohustused esimese, 50-margase rahatähe osas võttis enda kanda veel Riigikassa.
  20. 20. Eesti marga sünniloost  Esimesed pangatähed telliti välismaalt – kõigepealt Tilgmannilt Helsingist .
  21. 21. Eesti marga sünniloost  Kvaliteetsemat teostust pakkus Otto Elsner Berliinist.
  22. 22. Eesti marga sünniloost  Suurima nimiväärtusega markvääringus pangatäht oli 5000-margane, mis trükiti Berliinis.
  23. 23. Eesti marga sünniloost  Ka vahetusraha tehti osalt paberist, vastavalt 10- ja 25-margaste kupüüridena.
  24. 24. Eesti marga sünniloost  Kuid 1922. aastal tulid ringlusse ka Eesti esimesed mündid.  Algul vermiti need Berliinis, alates 1924. aastast aga Tallinnas Riigi Trükikojas.
  25. 25. Eesti marga sünniloost  Seoses 1925. aastal vastu võetud Riigivapi seadusega tuli müntide kujundust muuta.  Müntidele kõiki vapidetaile mahutada polnud võimalik.
  26. 26. Eesti marga sünniloost  1926. aasta 10-margane münt enam käibele ei jõudnud, sest Eesti valmistas ette üleminekut kroonile.  Mündid sulatati hiljem ümber ja kasutati ära uute 2-krooniste sulamis.
  27. 27. Eesti marga sünniloost  1927. aasta rahaseadusega kuulutati 1. jaanuarist 1928 Eesti Vabariigi rahaühikuks kroon.  Esimesteks kroonideks olid Riigikassa vanad 100-margased, mis varustati ületrükiga.
  28. 28. Eesti marga sünniloost  Vanad rahatähed korjati vähehaaval käibelt ära – kõigepealt võlakohustused, siis esimesed riigikassatähed ning pangatähed.  Need asendati kroonide-sentidega.
  29. 29. Tänan tähelepanu eest!  ivar@ajaloomuuseum.ee

×