Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost

on

  • 693 views

Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

Statistics

Views

Total Views
693
Views on SlideShare
534
Embed Views
159

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

5 Embeds 159

http://muuseum.eestipank.ee 104
http://www.eestipank.ee 38
http://muuseum.eestipank.test.helmes.ee 11
http://127.0.0.1 5
http://eesti36.rssing.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost Presentation Transcript

  • Ivar Leimus EESTI MARGA SÜNNILOOST
  • Eesti marga sünniloost  Alates 1897. aastast olid Venemaa kupüürid vabalt kulla vastu vahetatavad. Sellega teenis tsaariaegne paberraha ära rahva vankumatu usalduse.
  • Eesti marga sünniloost  1914. aastal alanud Esimene maailmasõda paiskas maailma rahanduse kaosesse.  Paberraha trükkisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka enamlased. View slide
  • Eesti marga sünniloost  Sakslased trükkisid ohtralt riigimarkasid, kuid okupeeritud idaalade tarbeks ka rubla- ja markvääringus nn. ooberoste.  Saksa marga ja sellega võrdse idamarga kuulutasid okupatsioonivõimud 15.septembril 1918 põhivääringuks. View slide
  • Eesti marga sünniloost  Eesti Ajutine Valitsus, pidi oma rahaseaduse puudumisel alguses üle võtma Saksa okupatsioonivõimude vastava määruse.  Vabariigi esimeseks vääringuks kehtestati 30. novembril 1918 (ida)mark (= 100 penni).
  • Eesti marga sünniloost  Detsembris 1918 laenas Eesti Vabariik Helsingist 10 miljonit Soome marka, mis samal kuul samuti ringlusse suunati.
  • Eesti marga sünniloost  Oma rahatähtede kujundamine ja valmistamine võttis aega.  Seetõttu kuulutati 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks Tallinna Arvekoja maksutähed.
  • Eesti marga sünniloost  16. jaanuaril 1919 kuulutati käibivaks rahaks ka algselt siselaenuna kavandatud vabariigi 5% võlakohustused, mis trükiti Helsingis Lilius & Herzbergi litograafias.
  • Eesti marga sünniloost  Väärtmärkide puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt rahana kasutama 1920. aastal emiteeritud riigikassa veksleid.  Vekslite käibelt kõrvaldamine oli juriidiliselt keerukas, sest ametlikult polnud neid ringlusse lastudki.
  • Eesti marga sünniloost  Rahapuudusel trükkisid oma väärtmärke 1918.– 1919. aastal mitmed ettevõtted Kundas, Sindis ja Narvas.  Riigikassa lõpetas selle seadusevastase tegevuse kiiresti.
  • Eesti marga sünniloost  9. dets. 1918 sai Rahaministeerium õiguse emiteerida riigikassatähti.  Esimesed neist valmisid kevadel 1919.  Lihtsamad kupüürid trükiti algul Tallinnas Paalmanni juures.
  • Eesti marga sünniloost  Nõudlikumad riigikassatähed 3-100 marka telliti Helsingist Tilgmanni trükikojast.  T. Ussisoo ja A.Grinjevi kõrval kujundas neid ka soomlane T.Björnström
  • Eesti marga sünniloost  100-margase kujundamisel lähtus Björnström Eesti Rahva Muuseumi postkaartidest, millel kujutati Eesti kunstiklassikat.
  • Eesti marga sünniloost  Ühena vähestest Eesti tuntumatest kunstnikest osales rahatähtede loomisel Kristjan Raud, kes kujundas 10-margase kupüüri.
  • Eesti marga sünniloost  1919. aasta juulis viidi väärtmärkide tootmine Eestis üle Riigi Trükikotta, kus valmistati kõik järgmised riigikassatähed.  Neist väikseimad olid pennid Ed. Polandi kujunduses.
  • Eesti marga sünniloost  Riigi Trükikoja toodang oli alguses kahvatu ja madala kvaliteediga.  Sel Polandi kujundatud kupüüril on Eesti vapilinnuks veel Kristjan Raua kavandatud Põhja kotkas.
  • Eesti marga sünniloost  1920. aasta lõpuks jõudis 1000- margase kavandi valmis ka Nikolai Triik.  Tema rahatähel on üks sõdalane kolme käega !
  • Eesti marga sünniloost  Vähehaaval Riigi Trükikoja tehnoloogia paranes ning toodangu kvaliteet tõusis.  Tööle asusid Georg Vestenberg ja Günther Reindorff.
  • Eesti marga sünniloost  Riigikassa kõrval oli õigus oma rahatähtede emiteerimiseks ka 1919. a. kevadel asutatud Eesti Pangal.  Kohustused esimese, 50-margase rahatähe osas võttis enda kanda veel Riigikassa.
  • Eesti marga sünniloost  Esimesed pangatähed telliti välismaalt – kõigepealt Tilgmannilt Helsingist .
  • Eesti marga sünniloost  Kvaliteetsemat teostust pakkus Otto Elsner Berliinist.
  • Eesti marga sünniloost  Suurima nimiväärtusega markvääringus pangatäht oli 5000-margane, mis trükiti Berliinis.
  • Eesti marga sünniloost  Ka vahetusraha tehti osalt paberist, vastavalt 10- ja 25-margaste kupüüridena.
  • Eesti marga sünniloost  Kuid 1922. aastal tulid ringlusse ka Eesti esimesed mündid.  Algul vermiti need Berliinis, alates 1924. aastast aga Tallinnas Riigi Trükikojas.
  • Eesti marga sünniloost  Seoses 1925. aastal vastu võetud Riigivapi seadusega tuli müntide kujundust muuta.  Müntidele kõiki vapidetaile mahutada polnud võimalik.
  • Eesti marga sünniloost  1926. aasta 10-margane münt enam käibele ei jõudnud, sest Eesti valmistas ette üleminekut kroonile.  Mündid sulatati hiljem ümber ja kasutati ära uute 2-krooniste sulamis.
  • Eesti marga sünniloost  1927. aasta rahaseadusega kuulutati 1. jaanuarist 1928 Eesti Vabariigi rahaühikuks kroon.  Esimesteks kroonideks olid Riigikassa vanad 100-margased, mis varustati ületrükiga.
  • Eesti marga sünniloost  Vanad rahatähed korjati vähehaaval käibelt ära – kõigepealt võlakohustused, siis esimesed riigikassatähed ning pangatähed.  Need asendati kroonide-sentidega.
  • Tänan tähelepanu eest!  ivar@ajaloomuuseum.ee