Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost

on

  • 759 views

Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

Eesti Ajaloomuuseumi ekspert Ivar Leimus tegi ettekande Eesti Vabariigi esimese ametliku maksevahendi – Eesti marga – kehtestamisest 95 aastat tagasi. 30.11.2013

Statistics

Views

Total Views
759
Views on SlideShare
600
Embed Views
159

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

5 Embeds 159

http://muuseum.eestipank.ee 104
http://www.eestipank.ee 38
http://muuseum.eestipank.test.helmes.ee 11
http://127.0.0.1 5
http://eesti36.rssing.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Ivar Leimus. Eesti marga sünniloost Presentation Transcript

  • 1. Ivar Leimus EESTI MARGA SÜNNILOOST
  • 2. Eesti marga sünniloost  Alates 1897. aastast olid Venemaa kupüürid vabalt kulla vastu vahetatavad. Sellega teenis tsaariaegne paberraha ära rahva vankumatu usalduse.
  • 3. Eesti marga sünniloost  1914. aastal alanud Esimene maailmasõda paiskas maailma rahanduse kaosesse.  Paberraha trükkisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka enamlased.
  • 4. Eesti marga sünniloost  Sakslased trükkisid ohtralt riigimarkasid, kuid okupeeritud idaalade tarbeks ka rubla- ja markvääringus nn. ooberoste.  Saksa marga ja sellega võrdse idamarga kuulutasid okupatsioonivõimud 15.septembril 1918 põhivääringuks.
  • 5. Eesti marga sünniloost  Eesti Ajutine Valitsus, pidi oma rahaseaduse puudumisel alguses üle võtma Saksa okupatsioonivõimude vastava määruse.  Vabariigi esimeseks vääringuks kehtestati 30. novembril 1918 (ida)mark (= 100 penni).
  • 6. Eesti marga sünniloost  Detsembris 1918 laenas Eesti Vabariik Helsingist 10 miljonit Soome marka, mis samal kuul samuti ringlusse suunati.
  • 7. Eesti marga sünniloost  Oma rahatähtede kujundamine ja valmistamine võttis aega.  Seetõttu kuulutati 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks Tallinna Arvekoja maksutähed.
  • 8. Eesti marga sünniloost  16. jaanuaril 1919 kuulutati käibivaks rahaks ka algselt siselaenuna kavandatud vabariigi 5% võlakohustused, mis trükiti Helsingis Lilius & Herzbergi litograafias.
  • 9. Eesti marga sünniloost  Väärtmärkide puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt rahana kasutama 1920. aastal emiteeritud riigikassa veksleid.  Vekslite käibelt kõrvaldamine oli juriidiliselt keerukas, sest ametlikult polnud neid ringlusse lastudki.
  • 10. Eesti marga sünniloost  Rahapuudusel trükkisid oma väärtmärke 1918.– 1919. aastal mitmed ettevõtted Kundas, Sindis ja Narvas.  Riigikassa lõpetas selle seadusevastase tegevuse kiiresti.
  • 11. Eesti marga sünniloost  9. dets. 1918 sai Rahaministeerium õiguse emiteerida riigikassatähti.  Esimesed neist valmisid kevadel 1919.  Lihtsamad kupüürid trükiti algul Tallinnas Paalmanni juures.
  • 12. Eesti marga sünniloost  Nõudlikumad riigikassatähed 3-100 marka telliti Helsingist Tilgmanni trükikojast.  T. Ussisoo ja A.Grinjevi kõrval kujundas neid ka soomlane T.Björnström
  • 13. Eesti marga sünniloost  100-margase kujundamisel lähtus Björnström Eesti Rahva Muuseumi postkaartidest, millel kujutati Eesti kunstiklassikat.
  • 14. Eesti marga sünniloost  Ühena vähestest Eesti tuntumatest kunstnikest osales rahatähtede loomisel Kristjan Raud, kes kujundas 10-margase kupüüri.
  • 15. Eesti marga sünniloost  1919. aasta juulis viidi väärtmärkide tootmine Eestis üle Riigi Trükikotta, kus valmistati kõik järgmised riigikassatähed.  Neist väikseimad olid pennid Ed. Polandi kujunduses.
  • 16. Eesti marga sünniloost  Riigi Trükikoja toodang oli alguses kahvatu ja madala kvaliteediga.  Sel Polandi kujundatud kupüüril on Eesti vapilinnuks veel Kristjan Raua kavandatud Põhja kotkas.
  • 17. Eesti marga sünniloost  1920. aasta lõpuks jõudis 1000- margase kavandi valmis ka Nikolai Triik.  Tema rahatähel on üks sõdalane kolme käega !
  • 18. Eesti marga sünniloost  Vähehaaval Riigi Trükikoja tehnoloogia paranes ning toodangu kvaliteet tõusis.  Tööle asusid Georg Vestenberg ja Günther Reindorff.
  • 19. Eesti marga sünniloost  Riigikassa kõrval oli õigus oma rahatähtede emiteerimiseks ka 1919. a. kevadel asutatud Eesti Pangal.  Kohustused esimese, 50-margase rahatähe osas võttis enda kanda veel Riigikassa.
  • 20. Eesti marga sünniloost  Esimesed pangatähed telliti välismaalt – kõigepealt Tilgmannilt Helsingist .
  • 21. Eesti marga sünniloost  Kvaliteetsemat teostust pakkus Otto Elsner Berliinist.
  • 22. Eesti marga sünniloost  Suurima nimiväärtusega markvääringus pangatäht oli 5000-margane, mis trükiti Berliinis.
  • 23. Eesti marga sünniloost  Ka vahetusraha tehti osalt paberist, vastavalt 10- ja 25-margaste kupüüridena.
  • 24. Eesti marga sünniloost  Kuid 1922. aastal tulid ringlusse ka Eesti esimesed mündid.  Algul vermiti need Berliinis, alates 1924. aastast aga Tallinnas Riigi Trükikojas.
  • 25. Eesti marga sünniloost  Seoses 1925. aastal vastu võetud Riigivapi seadusega tuli müntide kujundust muuta.  Müntidele kõiki vapidetaile mahutada polnud võimalik.
  • 26. Eesti marga sünniloost  1926. aasta 10-margane münt enam käibele ei jõudnud, sest Eesti valmistas ette üleminekut kroonile.  Mündid sulatati hiljem ümber ja kasutati ära uute 2-krooniste sulamis.
  • 27. Eesti marga sünniloost  1927. aasta rahaseadusega kuulutati 1. jaanuarist 1928 Eesti Vabariigi rahaühikuks kroon.  Esimesteks kroonideks olid Riigikassa vanad 100-margased, mis varustati ületrükiga.
  • 28. Eesti marga sünniloost  Vanad rahatähed korjati vähehaaval käibelt ära – kõigepealt võlakohustused, siis esimesed riigikassatähed ning pangatähed.  Need asendati kroonide-sentidega.
  • 29. Tänan tähelepanu eest!  ivar@ajaloomuuseum.ee