Technet System Center Mobile Device Manager Presentation
Fotograafia ajalugu, 2. loeng
1. Fotod ja nende kogumine :
ajalugu ja arengusuunad
2. loeng: Fotograafia leiutamine ja selle eellugu. Õppejõud Eero Kangor. ekangor@tlu.ee
4. Veebruar 2010
1
2. Mis on fotograafia?
✤ tehnoloogia (kaamera ja keemilised protsessid)
✤ pilt (keemiline koostis ja kompositsioon)
✤ tegevus (pildistamise tahe ja pildi funktsioon)
✤ mille ajalugu?
2
3. Fototehnoloogia
✤ Tehnoloogia sisaldab endas nii fotograafilise pildi ja pildistamise
aparaadi valmistamise ja kasutamise viise kui ka pildistamise võtete
teostamise praktikat ja kirjeldust
✤ Kuidas? Milliste meetoditega? Milliste vahendite abil? Mida?
3
4. Fotograafiline pilt
✤ Materiaalne ja immateriaalne/intellektuaalne tasand
✤ Materiaalne : keemiline koostis, struktuur, materjalis toimuvad
protsessid, säilitamise ja hoiustamise tingimused
✤ immateriaalne : pildi komponendid, elementide ja terviku tähendus,
tõlgendamine ja teooria
4
6. Professionaalne fotograafiline
tegevus
✤ tegevus on sissetulekuallikaks
✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine
✤ tellija/kliendi vajadused, varjatud esteetilised kalduvused
✤ standardne, ootuspärane tulemus, reputatsioon
✤ kindlad reeglid ja vähe kõrvalekaldeid
✤ konservatiivsus
✤ fotoateljee
6
7. Amatöörfotograafiline tegevus
✤ pole sissetulekuallikaks
✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine
✤ esteetiliste eesmärkide primaarsus
✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste
piiride kompimine
✤ ettearvamatu, vähem või rohkem kontrollitud, eksperimentaalne
tulemus
✤ reeglite eiramine, piiride laiendamine, visionäärlus, novaatorlus
7
8. Funktsionaalne fotograafiline
tegevus
✤ tegevusala piirid sõltuvad fotograafia tehnoloogilisest arengust
✤ rakenduslike eesmärkide primaarsus
✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste
piiride kompimine
✤ kontrollitud, standardiseeritud tulemus,
✤ reeglite järgimine, novaatorlus
✤ lisaseadmete rakendamine
8
15. Privaatne fotograafiline tegevus
✤ oskuste varieeruvus
✤ konventsionaalne esteetika, funktsionaalsete eesmärkide primaarsus
✤ kättesaadava ja laialt leviva tehnoloogiatega kasutamine
✤ ettearvamatu, kontrollimatu tulemus
✤ reeglite mitteteadvustamine
✤ konventsionaalsus, ajastul laiemalt leviva mentaalsuse kajastus
15
16. Fotograafia komponendid
✤ Traditsiooniline fotograafia : nähtavate kujutiste salvestamine valguse
mõjul valgustundlikele materjalidele
✤ kaamera
✤ valgustundlikud materjalid (pildid)
✤ fotograaf/pildistaja : keemik, teadlane, kunstnik, amatöör
16
17. camera obscura
✤ camera - ruum, obscura - hämar,
pime, varjatud
✤ difraktsioon - lainete
kõrvalekaldumine
sirgjoonelisest levimisteest ja
paindumine tõkete taha
✤ pime ruum, mille ühes seinas
on väike ava
17
18. Pimeruumiefekti kirjeldused
✤ Päikesevarjutuste jälgimisel võidi fenomeni märgata juba juba enne 4.
saj eKr, Vana-Egiptus, Sumer?
✤ Hiina filosoof Mozi [mo:zõ:] 5-4. saj eKr
✤ Aristoteles (384-322 eKr)
✤ Eucleidese Optica, ca 3. saj eKr - kasutas valguskiirte sirgjoonelise
levimise tõestamiseks
✤ hellenistlikul ja Rooma aja kirjutistes pole leitud viiteid
18
19. ✤ Hassan ibn al-Hassan ibn al-
Haytham (Alhazen) (965-c.1040)
✤ Egiptuse teadlane, füüsik, optik
✤ Kitab al-Manazir (Optika raamat),
kirjutatud 1011-1021 (tõlgiti ladina
keelde 12-13. sajandil), sh kirjeldas
silma ehitust võrreldes seda
pimeruumiga
✤ peetakse kaasaegse teadusliku meetodi
rajajaks (vaatlus, probleemipüstitus,
hüpoteesi formuleerimine,
eksperiment, tulemuste analüüs,
saadud andmete tõlgendus,
publitseerimine)
19
20. Keskaeg 13. sajand. Optika
kristliku teoloogia teenistuses
✤ Hassani “Optika” tõlgiti ladina keelde 12.-13. sajand ja levis seejärel
ümberkirjutamise teel Euroopa kloostrites ja ülikoolides
✤ Roger Bacon (1214-1294), inglise filosoof ja frantsiskaani munk; oli
tuttav ibn al-Haytham’i optika-alaste uurimustega
✤ John Peckham (1230-1292), Canterbury kloostri peapiiskop, optika-
alastes uurimustes mõjutatud Baconist
✤ Vitello (Witelo) - Poola teoloog ja teadlane, lähtus ibn al Haytham’i
optika uurimustest
20
21. Renessanss, 15.saj, 16. saj algus
✤ Leon Battista Alberti (1404-1472) - 1437 kirjutas oma eluloos, et
kasutas camera obscurat maalimisel
✤ Leonardo da Vinci (1452-1519) - silma ehitust kirjeldades mainib
analoogiat pimeruumi ehitusega ning illustreerib seda joonisega
✤ Codex Atlanticus (1478-1518), 1100 lk Milanos Biblioteka Ambrosianas
✤ Manuscript D (Pariisis)
✤ http://www.universalleonardo.org
21
22. ✤ Camera obscura esimene
trükitud/publitseeritud joonis
✤ Gemma Frisius 1545.a.
22
23. Camera obscura 16.-17. sajandil
✤ Erasmus Reinhold 1542
✤ Johann Fabricius 1611 - avastas päikeselaigud
✤ 1550.a lisas Girolamo Cardan camera obscurale kõverpeegli valguse
koondamiseks
✤ 1568.a lisas Daniello Barbaro camera obscurale optilise läätse
23
25. Camera obscura 16.-17. sajandil
✤ Daniello Barbaro soovitas camera obscurat kasutada joonistamisel
✤ 1573.a. Egnatio Danti kasutas pildi ümberpööramiseks kaameras
peeglit
✤ Giovanni Battista della Porta
✤ Robert Boyle, portatiivne kaamera 1570
✤ 1665 Johann Zahn mitmest läätsest koosneva süsteemiga
kaasaskantav camera obscura
25
26. Johann Kepler
(1571-1630)
✤ sõnastas planeetide elliptilise
liikumise seadused
✤ leiutas teleskoobi
✤ kasutas camera obscurat
tähtede ja planeetide liikumise
vaatlemisel
26
33. Camera obscura 18. sajandil
✤ William Molyneux (17. saj lõpp), camera obscura matemaatiline
kirjeldus
✤ Isaac Newton kirjeldas camera obscurat oma teoses “Optika” 1704
✤ 18. sajandi alguseks kaasaskantav camera obscura laialt levinud
✤ 18. sajandi keskpaigast alates levinud ka Venemaal
✤ William Hyde Wollaston (1766-1828) leiutas camera lucida, patent
1807.a.
33
37. Hõbedasoolade valgustundlikkus
✤ Albertus Magnus (1206-1280)
✤ Georg Fabricius (1516-71)
✤ 1727 Johann Heinrich Schulze (1687-1744)
✤ 1777 Carl Wilhelm Scheele (1742-1786)
✤ 1790ndate II pool Thomas Wedgwood ja Humphry Davy (1802)
37
38. Miks ei leiutatud fotograafiat juba
varem?
✤ Helmut Gernsheim & Alison Gernsheim. The history of photography
from the earliest use of the camera obscura in the eleventh century up
to 1914. London, 1955.
✤ Geoffrey Batchen (1999). Burning with desire : the conception of
photography.
✤ Batchen “will to photograph” - “pildistamistahe” kerkib esile alles 18.
sajandi lõpul. Miks?
38
39. Luminestsents ja fotograafia
leiutamine
✤ Mike Ware. Luminescence and the Invention of Photography. -
History of Photography, Volume 26, Number 1, Spring 2002, lk 4-15
✤ luminestsents - külm valguskiirgus; mõne aine mittesoojuslik
valguskiirgus, mida võib tekitada elektronivoog
(katoodluminestsents), keemiline energia (kemoluminestsents),
valgus-, rõntgeni- või radioaktiivne kiirgus või muu ergastav tegur
39
40. Luminestsents vs fotograafia
✤ Fotograafia = valgus neelatakse -> molekulid ergastuvad -> toimub
sunnitud reaktsioon -> moodustub pilt
✤ Luminestsents = reaktiivsed ained segatakse -> toimub iseeneslik
reaktsioon -> moodustuvad ergastatud molekulid -> valgus kiiratakse
40
41. Luminestsentsi uurimine 17.
sajandil
✤ 1602 Vincenzo Cascariolo - baariumsulfiit
✤ 1673 Christian Adolph Baldewein - “Phosphorus hermeticus, sive
magnes luminaris” = “Esoteeriline valguse kandja ehk valguse
magnet”
✤ 1693 Wilhelm Homberg - kaltsiumkloriid
✤ 1700 Friedrich Hoffmann - kips (kaltsiumsulfaat)+süsinik =
kaltsiumsulfiit
41
42. Johann Heinrich Schulze 1724-7
✤ Uuris “Baldeweini fosforit” alates 1724
✤ Lahustas kriiti (CaCO3) lämmastikhappes, et saada Baldeweini fosfori
valmistamiseks kaltsiumnitraati (CaNO3)
✤ Lämmastikhappes (HNO3) olnud hõbeosakesed moodustasid
reaktsioonis hõbekarbonaadi (AgCa)
✤ Hõbedasoolad tumenesid valguse käes ja kriidile moodustusid
mustad laigud
✤ 1727 “Scotophorus pro phosphoro inventus; seu, experimentum
curiosum de effectu radiorum solarum” - “Pimeduse ja mitte valguse
kandja või kummaline eksperiment, mis kirjeldab valguskiirte
mõjusid ainetele.”
42
43. Trükitehnikad 3.-18. sajand
✤ 200 Hiinas leiutatakse puulõiketehnika
✤ 1440 Johannes Gutenbergi trükipress
✤ 1796 Alois Senefelder leiutas litograafia
43
44. Fotograafiline masin
✤ 18.-19. sajand - tööstuse, teaduse, tehnoloogia sajand, energia ja
masinate sajand
✤ fotoaparaat kui pildistamise masin, mis muundab valguse energiat, et
toota pilte
✤ fotograafilises protsessis osalev automaatne masin, salvestav aparaat,
mis muundab informatsiooni
✤ Niépce’i jaoks oli fotograafia eelkõige valguse mõju manipuleerida
võimaldav masin. Fotoaparaat kui teaduslik masin
44
45. Joonistamise
masin
✤ joonistamise mehhaniseerimine
✤ profiili joonistamise masinad
(siluettide joonistamine)
✤ camera obscura
45