Fotograafia ajalugu, 2. loeng

  • 1,146 views
Uploaded on

 

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,146
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
8
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Fotod ja nende kogumine : ajalugu ja arengusuunad 2. loeng: Fotograafia leiutamine ja selle eellugu. Õppejõud Eero Kangor. ekangor@tlu.ee 4. Veebruar 2010 1
  • 2. Mis on fotograafia? ✤ tehnoloogia (kaamera ja keemilised protsessid) ✤ pilt (keemiline koostis ja kompositsioon) ✤ tegevus (pildistamise tahe ja pildi funktsioon) ✤ mille ajalugu? 2
  • 3. Fototehnoloogia ✤ Tehnoloogia sisaldab endas nii fotograafilise pildi ja pildistamise aparaadi valmistamise ja kasutamise viise kui ka pildistamise võtete teostamise praktikat ja kirjeldust ✤ Kuidas? Milliste meetoditega? Milliste vahendite abil? Mida? 3
  • 4. Fotograafiline pilt ✤ Materiaalne ja immateriaalne/intellektuaalne tasand ✤ Materiaalne : keemiline koostis, struktuur, materjalis toimuvad protsessid, säilitamise ja hoiustamise tingimused ✤ immateriaalne : pildi komponendid, elementide ja terviku tähendus, tõlgendamine ja teooria 4
  • 5. Fotograafiline tegevus ✤ professionaalne ✤ amatöörlik ✤ funktsionaalne ✤ privaatne 5
  • 6. Professionaalne fotograafiline tegevus ✤ tegevus on sissetulekuallikaks ✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine ✤ tellija/kliendi vajadused, varjatud esteetilised kalduvused ✤ standardne, ootuspärane tulemus, reputatsioon ✤ kindlad reeglid ja vähe kõrvalekaldeid ✤ konservatiivsus ✤ fotoateljee 6
  • 7. Amatöörfotograafiline tegevus ✤ pole sissetulekuallikaks ✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine ✤ esteetiliste eesmärkide primaarsus ✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste piiride kompimine ✤ ettearvamatu, vähem või rohkem kontrollitud, eksperimentaalne tulemus ✤ reeglite eiramine, piiride laiendamine, visionäärlus, novaatorlus 7
  • 8. Funktsionaalne fotograafiline tegevus ✤ tegevusala piirid sõltuvad fotograafia tehnoloogilisest arengust ✤ rakenduslike eesmärkide primaarsus ✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste piiride kompimine ✤ kontrollitud, standardiseeritud tulemus, ✤ reeglite järgimine, novaatorlus ✤ lisaseadmete rakendamine 8
  • 9. Funktsionaalne fotograafia ✤ sõltuv fotograafia tehnoloogilisest arengust ✤ sh säriaeg ✤ värvitundlikkus ✤ kaamerakomponentide kvaliteet ✤ tehnoloogilised oskused ✤ lisaseadmed 9
  • 10. Fotomaterjalide tundlikkusest sõltuv säriaja kestus 1826-1900 ✤ heliograafia (Niepce) 1826.a 6 h ✤ dagerrotüüp 1839 - 30 min ✤ kalotüüp 1841 - 3 min ✤ märgkolloodion 1851 - 10 sek ✤ kolloodionemulsioon 1864 - 15 sek ✤ želatiinemulsioon (klaasil) 1878 - 1 kuni 1/200 sek ✤ želatiin (kilel) 1900 - 1/1000 sek (välklambi leiutamine 1899) 10
  • 11. Fotomaterjali tundlikkus värvusspektris ✤ nähtav valgus asub piirkonnas 400-700 nm ✤ Kuni 1875 - 300-500 nm (punaste ja oranžide värvide suhtes vähetundlik) ✤ 1875-1904 200-600 nm ✤ 1896 - röntgenkiirte avastamine ✤ 1904-19 200-700 nm (sh kogu nähtava valguse spekter) ✤ 1907 - esimesed värvilised fotod (vennad Lumiere’id) 11
  • 12. Rakendused ✤ Fotograafiat kasutatakse laialdaselt kopeerimiseks (kiirus ja täpsus) - raamatukogud, teadusasutused, kontorid jne -> kirjutatud teabe laialdane levik ✤ uurimisobjektide pildistamiseks hilisema uurimise otstarbel (kunstiajalugu, arheoloogia, geoloogia, bioloogia, anatoomia, astronoomia, erinevad füüsikaharud) ✤ füüsikalistes instrumentide toimuvate liikumiste registreerimine (seismograafia, galvanomeetria, ostsillograafia) 12
  • 13. Fotograafilised rakendused teaduses ✤ nähtavate asjade jäädvustamiseks ✤ nähtamatu kiirguse registreerimiseks ✤ kiirguse intensiivsuse mõõtmiseks 13
  • 14. Rakendused ✤ Astronoomiline fotograafia (fotoaparaat+teleskoop) ✤ Spektroskoopia (keemiliste ainete määramine, füüsikalised rakendused) ✤ Fotomikrograafia (fotoaparaadi+mikroskoop) ✤ Fototopograafia (pildistamine õhust, sh aerofotograafia) ✤ Radiograafia (1895 Röntgenkiirte avastamine) ✤ Veealune fotograafia ✤ Stereoskoopiline ja 3-mõõtmeline fotograafia 14
  • 15. Privaatne fotograafiline tegevus ✤ oskuste varieeruvus ✤ konventsionaalne esteetika, funktsionaalsete eesmärkide primaarsus ✤ kättesaadava ja laialt leviva tehnoloogiatega kasutamine ✤ ettearvamatu, kontrollimatu tulemus ✤ reeglite mitteteadvustamine ✤ konventsionaalsus, ajastul laiemalt leviva mentaalsuse kajastus 15
  • 16. Fotograafia komponendid ✤ Traditsiooniline fotograafia : nähtavate kujutiste salvestamine valguse mõjul valgustundlikele materjalidele ✤ kaamera ✤ valgustundlikud materjalid (pildid) ✤ fotograaf/pildistaja : keemik, teadlane, kunstnik, amatöör 16
  • 17. camera obscura ✤ camera - ruum, obscura - hämar, pime, varjatud ✤ difraktsioon - lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisteest ja paindumine tõkete taha ✤ pime ruum, mille ühes seinas on väike ava 17
  • 18. Pimeruumiefekti kirjeldused ✤ Päikesevarjutuste jälgimisel võidi fenomeni märgata juba juba enne 4. saj eKr, Vana-Egiptus, Sumer? ✤ Hiina filosoof Mozi [mo:zõ:] 5-4. saj eKr ✤ Aristoteles (384-322 eKr) ✤ Eucleidese Optica, ca 3. saj eKr - kasutas valguskiirte sirgjoonelise levimise tõestamiseks ✤ hellenistlikul ja Rooma aja kirjutistes pole leitud viiteid 18
  • 19. ✤ Hassan ibn al-Hassan ibn al- Haytham (Alhazen) (965-c.1040) ✤ Egiptuse teadlane, füüsik, optik ✤ Kitab al-Manazir (Optika raamat), kirjutatud 1011-1021 (tõlgiti ladina keelde 12-13. sajandil), sh kirjeldas silma ehitust võrreldes seda pimeruumiga ✤ peetakse kaasaegse teadusliku meetodi rajajaks (vaatlus, probleemipüstitus, hüpoteesi formuleerimine, eksperiment, tulemuste analüüs, saadud andmete tõlgendus, publitseerimine) 19
  • 20. Keskaeg 13. sajand. Optika kristliku teoloogia teenistuses ✤ Hassani “Optika” tõlgiti ladina keelde 12.-13. sajand ja levis seejärel ümberkirjutamise teel Euroopa kloostrites ja ülikoolides ✤ Roger Bacon (1214-1294), inglise filosoof ja frantsiskaani munk; oli tuttav ibn al-Haytham’i optika-alaste uurimustega ✤ John Peckham (1230-1292), Canterbury kloostri peapiiskop, optika- alastes uurimustes mõjutatud Baconist ✤ Vitello (Witelo) - Poola teoloog ja teadlane, lähtus ibn al Haytham’i optika uurimustest 20
  • 21. Renessanss, 15.saj, 16. saj algus ✤ Leon Battista Alberti (1404-1472) - 1437 kirjutas oma eluloos, et kasutas camera obscurat maalimisel ✤ Leonardo da Vinci (1452-1519) - silma ehitust kirjeldades mainib analoogiat pimeruumi ehitusega ning illustreerib seda joonisega ✤ Codex Atlanticus (1478-1518), 1100 lk Milanos Biblioteka Ambrosianas ✤ Manuscript D (Pariisis) ✤ http://www.universalleonardo.org 21
  • 22. ✤ Camera obscura esimene trükitud/publitseeritud joonis ✤ Gemma Frisius 1545.a. 22
  • 23. Camera obscura 16.-17. sajandil ✤ Erasmus Reinhold 1542 ✤ Johann Fabricius 1611 - avastas päikeselaigud ✤ 1550.a lisas Girolamo Cardan camera obscurale kõverpeegli valguse koondamiseks ✤ 1568.a lisas Daniello Barbaro camera obscurale optilise läätse 23
  • 24. Optiliste läätsede kasutuselevõtt ✤ 6. saj eKr Egiptus ✤ 10.-11. sajand Araabia ✤ 11. sajand Euroopas ✤ 1280ndad leiutati prillid 24
  • 25. Camera obscura 16.-17. sajandil ✤ Daniello Barbaro soovitas camera obscurat kasutada joonistamisel ✤ 1573.a. Egnatio Danti kasutas pildi ümberpööramiseks kaameras peeglit ✤ Giovanni Battista della Porta ✤ Robert Boyle, portatiivne kaamera 1570 ✤ 1665 Johann Zahn mitmest läätsest koosneva süsteemiga kaasaskantav camera obscura 25
  • 26. Johann Kepler (1571-1630) ✤ sõnastas planeetide elliptilise liikumise seadused ✤ leiutas teleskoobi ✤ kasutas camera obscurat tähtede ja planeetide liikumise vaatlemisel 26
  • 27. 27
  • 28. 28
  • 29. Camera obscura Date 29
  • 30. Robert Boyle’i kaamera 30
  • 31. Date 31
  • 32. Portreteerimine camera obscura’ga 18. sajandil Date 32
  • 33. Camera obscura 18. sajandil ✤ William Molyneux (17. saj lõpp), camera obscura matemaatiline kirjeldus ✤ Isaac Newton kirjeldas camera obscurat oma teoses “Optika” 1704 ✤ 18. sajandi alguseks kaasaskantav camera obscura laialt levinud ✤ 18. sajandi keskpaigast alates levinud ka Venemaal ✤ William Hyde Wollaston (1766-1828) leiutas camera lucida, patent 1807.a. 33
  • 34. Camera lucida Date 34
  • 35. 35
  • 36. camera lucida 36
  • 37. Hõbedasoolade valgustundlikkus ✤ Albertus Magnus (1206-1280) ✤ Georg Fabricius (1516-71) ✤ 1727 Johann Heinrich Schulze (1687-1744) ✤ 1777 Carl Wilhelm Scheele (1742-1786) ✤ 1790ndate II pool Thomas Wedgwood ja Humphry Davy (1802) 37
  • 38. Miks ei leiutatud fotograafiat juba varem? ✤ Helmut Gernsheim & Alison Gernsheim. The history of photography from the earliest use of the camera obscura in the eleventh century up to 1914. London, 1955. ✤ Geoffrey Batchen (1999). Burning with desire : the conception of photography. ✤ Batchen “will to photograph” - “pildistamistahe” kerkib esile alles 18. sajandi lõpul. Miks? 38
  • 39. Luminestsents ja fotograafia leiutamine ✤ Mike Ware. Luminescence and the Invention of Photography. - History of Photography, Volume 26, Number 1, Spring 2002, lk 4-15 ✤ luminestsents - külm valguskiirgus; mõne aine mittesoojuslik valguskiirgus, mida võib tekitada elektronivoog (katoodluminestsents), keemiline energia (kemoluminestsents), valgus-, rõntgeni- või radioaktiivne kiirgus või muu ergastav tegur 39
  • 40. Luminestsents vs fotograafia ✤ Fotograafia = valgus neelatakse -> molekulid ergastuvad -> toimub sunnitud reaktsioon -> moodustub pilt ✤ Luminestsents = reaktiivsed ained segatakse -> toimub iseeneslik reaktsioon -> moodustuvad ergastatud molekulid -> valgus kiiratakse 40
  • 41. Luminestsentsi uurimine 17. sajandil ✤ 1602 Vincenzo Cascariolo - baariumsulfiit ✤ 1673 Christian Adolph Baldewein - “Phosphorus hermeticus, sive magnes luminaris” = “Esoteeriline valguse kandja ehk valguse magnet” ✤ 1693 Wilhelm Homberg - kaltsiumkloriid ✤ 1700 Friedrich Hoffmann - kips (kaltsiumsulfaat)+süsinik = kaltsiumsulfiit 41
  • 42. Johann Heinrich Schulze 1724-7 ✤ Uuris “Baldeweini fosforit” alates 1724 ✤ Lahustas kriiti (CaCO3) lämmastikhappes, et saada Baldeweini fosfori valmistamiseks kaltsiumnitraati (CaNO3) ✤ Lämmastikhappes (HNO3) olnud hõbeosakesed moodustasid reaktsioonis hõbekarbonaadi (AgCa) ✤ Hõbedasoolad tumenesid valguse käes ja kriidile moodustusid mustad laigud ✤ 1727 “Scotophorus pro phosphoro inventus; seu, experimentum curiosum de effectu radiorum solarum” - “Pimeduse ja mitte valguse kandja või kummaline eksperiment, mis kirjeldab valguskiirte mõjusid ainetele.” 42
  • 43. Trükitehnikad 3.-18. sajand ✤ 200 Hiinas leiutatakse puulõiketehnika ✤ 1440 Johannes Gutenbergi trükipress ✤ 1796 Alois Senefelder leiutas litograafia 43
  • 44. Fotograafiline masin ✤ 18.-19. sajand - tööstuse, teaduse, tehnoloogia sajand, energia ja masinate sajand ✤ fotoaparaat kui pildistamise masin, mis muundab valguse energiat, et toota pilte ✤ fotograafilises protsessis osalev automaatne masin, salvestav aparaat, mis muundab informatsiooni ✤ Niépce’i jaoks oli fotograafia eelkõige valguse mõju manipuleerida võimaldav masin. Fotoaparaat kui teaduslik masin 44
  • 45. Joonistamise masin ✤ joonistamise mehhaniseerimine ✤ profiili joonistamise masinad (siluettide joonistamine) ✤ camera obscura 45
  • 46. Siluetid 46