• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content

Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Like this presentation? Why not share!

2010 2011augustinõupidamine

on

  • 1,037 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,037
Views on SlideShare
1,036
Embed Views
1

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
0

1 Embed 1

http://lemill.net 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    2010 2011augustinõupidamine 2010 2011augustinõupidamine Presentation Transcript

    • 2010/2011. õppeaasta Järva Maavalitsus 25.08.2010
    • Haridus- ja Teadusministeeriumi põhisuunad algavaks õppeaastaks
      • Koolivõrgu korrastamine
      • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine
      • Üleminek eesti õppekeelega gümnaasiumiharidusele
    • Kutse- ja kõrgharidus
      • Kutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamine
      • - endisaegne kutseharidusstrateegia suures osas suunatud põllumajanduse vajadustele
      • 1/3 tööealisest elanikkonnast ei oma mingit kutset
      • 10% tööealisest elanikkonnast kellega ei ole “üldse midagi peale hakata”
      • Kutseharidusseaduse uus redaktsioon
      • Täiskasvanuharidus
    • Haridus- ja Teadusministeerium
      • On kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisel
      • Ministeeriumi ja maavalitsuse roll koolituses
      • Ministeeriumi koolitused on üldjuhul tasuta
    • Põhi- ja gümnaasiumiharidus
      • Riigigümnaasiumid
      • - maakonnakeskused
      • - kus riigikooli asutamine on ainus võimalus kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmiseks
      • - uudsed lahendused: näiteks gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühendamiseks
    • Kavandatud muudatused üldhariduses
      • Tulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja mis sätestab
      • - põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused
      • - õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused
      • - kooli töötajate õigused ja kohustused
      • - kooli pidamise ja rahastamise alused
      • - kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused
    • Õppekavad
        • Meil on nüüd eraldi põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava, et rõhutada põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristatavat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus:
          • põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel,
          • gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad.
        • Ainekavade arenduse peamisteks ülesanneteks oli
        • vähendada õpilaste koormust,
        • suunata õpetajaid kasutama õppeprotsessis aktiivseid õppemeetodeid,
        • lõimida ainekavad valdkondlikult,
        • lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades alusväärtusi, läbivaid teemasid ja teisi üldosa nõudeid ning põhimõtteid,
        • suurendada ainekavade “elulähedust”, suunata õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat ja iseennast.
        • Gümnaasiumi õppekavas on suurendatakse oluliselt õpilaste valikuvõimalusi.
    • Õppekavade rakendamine
        • Seoses uue põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmisega peab Vabariigi Valitsus õppekavad uuesti kinnitama (tähtaeg 31.12.2010)
        • Koolid viivad õppe- ja kasvatustegevuse ja kooli õppekava RÕKidega kooskõlla etapiviisiliselt hiljemalt 1. septembriks 2013. a.
        • 2010. aastal – aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamine ja tõlkimine (põhikooli osas)
        • Õppekavade rakendamisega seonduvalt:
      • esma- ja täiendkoolituses kasutatakse ESF-programmide ressursse, ka koolide kasutuses olevaid ressursse;
      • õppekirjanduse puhul nähakse üleminekut uuele õppekirjandusele osaliselt enne rakendumistähtaegu, osaliselt pärast. Töörühmad on hinnanud erinevates ainetes muutmisvajadust. Nähakse ette rahastamise kasvu 20% õpilase kohta aastas viie aasta jooksul
      • füüsilise keskkonna osas konkretiseerib õppekava nõudmised, millega koolipidajad saavad arvestada
      • muutused valikkursuste nõuetes ja rühmatundides gümnaasiumis ei too kaasa rahastamismudeli muutust.
    • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
    • Olulised muudatused PGSis
      • Õppekava ja õppekorraldus
      • Iga õpilase arengu toetamine, sh
        • eriti hariduslike erivajadustega (ka andekate) õpilaste toetamine. Selleks on seaduses eraldi jagu.
      • Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis
      • Koolikohustus
      • Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk, rahastamine jne)
    • Olulised muudatused PGSis: õppekavad
      • Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted: alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.
      • V õimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana.
      • Sätestatakse IB ja EB õppekava.
    • Olulised muudatused PGSis: tugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks
      • Klassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ning kohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud  õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
      • Õpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondades
      • Arenguvestlused
      • Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamine
      • Väikeklassid/rühmad
      • Individuaalne õppekava ja individuaalne õpe
      • Lisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele
      • Jätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilastele
      • Jätkuv õpilaskodude programm
    • Olulised muudatused PGSis: turvalisuse tagamine koolis
      • Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.
      • Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor .
      • Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel .
      • Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada jälgimisseadmeid .
      • Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist .
      • Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja lahendamise kord.
      • Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.
    • Mõjutusmeetmed turvalise õpikeskkonna tagamiseks
      • 5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste meetmete rakendamist.
      • Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.
      • Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.
      • Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis.
      • Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.
      • Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.
      • Kirjalik noomitus.
    • Kuidas rakendada?
      • Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased.
      • Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).
      •   Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus selgituste ja arvamuste andmiseks.
      • Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
      • Oluline on tasakaal positiivse käitumise kinnistamise ja mõjutusmeetmete rakendamise vahel!
    • Olulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlus ja selge vastutus koolikohustuse täitmisel
      • Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei täideta, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta
      • Täpselt välja toodud lapsevanema, kooli ning valla või linna vastutus koolikohustuse täitmisel, sh õpilase puudumisest teavitamisel
        • Nt vald või linn peab määrama ametikoha või struktuuriüksuse, kelle kohustuste hulka sellega tegelemine kuulub
        • Nt vanem peab puudumisest esimesel päeval teavitama; kui laps on rohkem kui 20% tundidest veerandi jooksul puudunud, võib vanemat trahvida
      • Esitatud kooli ja valla või linna rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks
        • Nt tugiisiku määramine
        • Nt õppetunnist eemaldamine või ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada perioodi lõpul nõutavad õpitulemused
        • Nt kooli jaoks kasulik tegevus (vanema nõusolekul)
    • Koolikohustus PGSis: sätestatakse põhjendamata puudumine
      • Puududa võib, kui:
      • õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,
      • koolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võib vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,
      • kooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ning muudel kodukorras sätestatud juhtudel.
      • Põhjendamata puudumise korral võetakse kohe midagi ette:
      • täpsustatud on lapsevanema kohused puudumisest ja selle põhjusest teavitamisel ning probleemide korral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse rollid ning teavitusreeglid.
    • Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.
      • Lapsevanem:
      • Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.
      • Teavitab lapse välisriiki suundumisest.
      • Tutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetab last nende järgimisel.
      • Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel, individuaalse õppekava koostamisel jms.
      • Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.
      • Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.
    • Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.
      • Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:
      • vestleb lapsega ja nõustab teda,
      • vestleb vanemaga ja nõustab teda,
      • viib läbi arenguvestluse,
      • määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,
      • koostab individuaalse õppekava,
      • viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi, pikapäevarühma, õpilaskodusse.
    • Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.
      • Vald või linn:
      • Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab, milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.
      • Loob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujatega tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.
      • Korraldab sotsiaalteenuste või - toetuste , sotsiaalabi ja muu abi andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.
      • Korraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetada neid laste koolikohustuse täitmisel.
      • Peab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeid ning selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste puhul, kes üheski nimekirjas pole.
    • Olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused
      • Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.
      • Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:
      • 1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;
      • 2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;
      • 3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme gümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
    • Olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimused
      • Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.
      • Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist.
      • Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.
    • Olulised muutused PGSis: elukohajärgne kool
      • Lapsevanem peab teadma, millises koolis tema lapsele on koht loodud.
      • Elukohajärgsesse kooli peab vastu võtma täiendavaid tingimusi esitamata.
      • Valla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra, arvestades õpilase elukoha lähedust, õdede-vendade õppimist samas koolis ja võimalusel vanemate soove.
      • Vähemalt 80% elukohajärgse kooli õpilastest ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
    • Jätkub üleminek eestikeelsele õppele
      • 2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama vähemalt nelja ainet gümnaasiumiastmes eesti keeles. Nendeks on eesti kirjandus, muusika, ühiskonnaõpetus ja Eesti ajalugu.
      • Alates 2011/2012. õppeaastast peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust.
      • 2009/10. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid 41 koolis 62st (66%). Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ained lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52s põhikoolis 79st (66%) aineid eesti keeles
      • Keelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% vene õppekeelega koolidest, see kõik tagab õpilaste eesti keele hea oskuse põhikooli lõpuks, mis loob omakorda head eeldused eestikeelseks aineõppeks.
    • august, 2010 Maakond Nõustatud k. lasteasutuste % üldarvust Nõustatud koolide % üldarvust Harju 14 24,3 Hiiu 0 28,6 Ida-Viru 18 23,9 Jõgeva 9 7,4 Järva 0 26,1 Lääne 0 3,7 Lääne-Viru 23 24,4 Põlva 0 26,1 Pärnu 20 21,6 Rapla 0 32 Saare 5 21,7 Tartu 18 42,9 Valga 18 31,8 Viljandi 8 27,8 Võru 26 41,7 KOKKU 13 25,7
    • Koolitöötajate miinimumkoosseis
    • 01/08/10
      • Peamised mõtteviisi muudatused:
      • Teenusepõhisus ;
      • Koolil/pidajal on vabadus koolitöötajate ametikohtade struktuur vabamalt üles ehitada ;
      • Määrus käsitleb pedagoogilise tööga seotud koolitöötajaid;
      • Määratletakse ametikohtade arv ametikoha gruppide lõikes , mitte üksikute ametikohtade lõikes
      Miinimumkoosseis 1
    • 01/08/10 §1 (2) … koolitöötaja ülesannete täitmiseks võib sõlmida lepingu juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega, kui kooli direktor ja kooli pidaja: 1) tagavad, et tellitav teenus on õpilastele kättesaadav kooli ruumides ; 2) veenduvad enne teenuse tellimist, et tellitav teenus on kvaliteetne ning teenuse osutaja vastab haridus- ja teadusministri määrusega vastavale ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele Miinimumkoosseis 2
    • 01/08/10 Direktori kohustust kuni 69 õpilasega oma tööaja sees vahetu õppe-ja kasvatustööga tegeleda käesolev määrus ei sätesta . Selles, kas direktor täidab oma tööaja sees ka vahetu õppe-ja kasvatustööga seonduvaid kohustusi või osutab teistes ametikoha gruppides välja toodud teenust (vastavalt oma haridusele), lepitakse kokku töölepingut sõlmides . Miinimumkoosseis 3
    • 01/08/10 Miinimumkoosseis 4 Ametikohtade grupp Õpilaste arv koolis Kuni 69 70-100 101-200 201-350 351-600 601-900 901 ja enam Juhtimine (direktor, õppealajuhataja) 1 1,5 2 2 2,5 3 3,5 Administreerimine (sekretär/asjaajaja/raamatukoguhoidja, laborant/ õppemeister, IT-spetsialist) 1 1,5 3 3,5 4 5,25 6 Noorsootöö (huvijuht, ringijuht, noorsootöötaja) 0,25 0,25 1 1 2 2,25 2,5 Tugiteenused (psühholoog, logopeed/eripedagoog, sotsiaalpedagoog jt) 0,5 1 1,25 2 3 4 5
    • 01/08/10 §2 (4) Kui koolis töötab koor, tantsurühm või vähemalt 12-liikmeline orkester, luuakse koolis vastavaks tööks täiendavalt 0,1 ringijuhi ametikohta . (5) Muude töötajate (majandusjuhataja, raamatupidaja, koristaja, kokk, laohoidja, abitööline jt) koosseisu määramisel lähtuvad kooli direktor ja kooli pidaja teenuse vajadusest , kooli hoone(te), maa-ala (sh staadioni) suurusest ja seisundist, ruumide koormatusest ja õpilaste arvust. Miinimumkoosseis 6
    • 01/08/10
      • § 3 (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste koolis lisandub käesoleva määruse lisas ametikoha grupile kehtestatud minimaalsele ametikohtade arvule :
      • juhtimise ja administreerimise ametikoha grupis 0,5 ametikohta alla 50 õpilasega kooli kohta ja 1 ametikoht üle 50 õpilasega kooli kohta;
      • noorsootöö ametikoha grupis 0,5 ametikohta;
      • tugiteenuste ametikoha grupis 1,5 ametikohta.
      Miinimumkoosseis 7
    • 01/08/10 Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril . Koolid viivad oma töötajate miinimumkoosseisud käesoleva määrusega vastavusse hiljemalt 2011.aasta 1. septembriks . Miinimumkoosseis 8
    • 01/08/10
      • Määrus:
      • aitab kaasa inim- ja finantsressursi paindlikumale kasutamisele ;
      • leevendab tugispetsialistide vähesus est tingitud probleeme;
      • annab koolidele võimaluse kasutada erinevamaid teenuseid ;
      • toetab ESF programmi “Õppenõustamiskeskuste arendamine” raames loodavate õppenõustamiskeskuste süsteemi .
      Miinimumkoosseis 9
    • Head õpetajad ja koolijuhid!
      • 2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema
      • tegusad, põnevad ja huvitavad.
      • Soovin jõudu, häid mõtteid ja ideid uue seaduse ja
      • sellega kaasnevate määruste ellurakendamisel.
      • Toredat uut kooliaastat kõigile kooli töötajatele!
      • Inge Mihkelsaar
      • Haridus- ja sotsiaalosakonna
      • juhataja kt
      • Järva Maavalitsus