2010/2011. õppeaasta2010/2011. õppeaasta
Järva MaavalitsusJärva Maavalitsus
25.08.201025.08.2010
Haridus- ja TeadusministeeriumiHaridus- ja Teadusministeeriumi
põhisuunadpõhisuunad
algavaks õppeaastaksalgavaks õppeaasta...
Kutse- ja kõrgharidusKutse- ja kõrgharidus
 Kutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamineKutse- ja kõrgharidussüsteemi korra...
Haridus- ja TeadusministeeriumHaridus- ja Teadusministeerium
 On kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeksOn kindel...
Põhi- ja gümnaasiumiharidusPõhi- ja gümnaasiumiharidus
 RiigigümnaasiumidRiigigümnaasiumid
- maakonnakeskused- maakonnake...
Kavandatud muudatused üldharidusesKavandatud muudatused üldhariduses
 Tulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- jaT...
ÕppekavadÕppekavad
– Meil on nüüd eraldi põhikooli õppekava ja gümnaasiumi
õppekava, et rõhutada põhikooli ja gümnaasiumi ...
Õppekavade rakendamine
– Seoses uue põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmisega
peab Vabariigi Valitsus õppekavad uues...
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusPõhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Olulised muudatused PGSis
 Õppekava ja õppekorraldusÕppekava ja õppekorraldus
 Iga õpilase arengu toetamine, shIga õpila...
Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
õppekavadõppekavad
 Esmakordselt on sisse kirjutatud riiklikuEsmakor...
Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
tugimeetmed õpilaste arengu toetamisekstugimeetmed õpilaste arengu to...
Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
turvalisuseturvalisuse tagamine koolistagamine koolis
 Koolis tagata...
Mõjutusmeetmed turvaliseMõjutusmeetmed turvalise
õpikeskkonna tagamiseksõpikeskkonna tagamiseks
 5 analüüsiva iseloomuga ...
Kuidas rakendada?Kuidas rakendada?
 Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud jaMõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja
...
Olulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlusOlulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlus
ja selge vastutus koo...
Koolikohustus PGSis:Koolikohustus PGSis:
sätestatakse põhjendamata puuduminesätestatakse põhjendamata puudumine
Puududa võ...
Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –
õpilane, lapsevanem, kool, ko...
Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –
õpilane, lapsevanem, kool, ko...
Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane,Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane,
lapsevanem,...
Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused
 ...
Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis:
gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused
 ...
Olulised muutused PGSis: elukohajärgneOlulised muutused PGSis: elukohajärgne
koolkool
Lapsevanem peab teadma, millises koo...
Jätkub üleminek eestikeelsele õppeleJätkub üleminek eestikeelsele õppele
 2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega k...
august, 2010
MaakondMaakond
NõustatudNõustatud
k.k.
lasteasutustelasteasutuste
% üldarvust% üldarvust
NõustatudNõustatud
k...
Koolitöötajate
miinimumkoosseis
01/08/10
Peamised mõtteviisi muudatused:
1)Teenusepõhisus;
2)Koolil/pidajal on vabadus koolitöötajate
ametikohtade struktu...
01/08/10
§1 (2) …koolitöötaja ülesannete täitmiseks
võib sõlmida lepingu juriidilise isiku või riigi- või
kohaliku omavali...
01/08/10
Direktori kohustust kuni 69 õpilasega oma
tööaja sees vahetu õppe-ja kasvatustööga
tegeleda käesolev määrus ei sä...
01/08/10
Ametikohtade gruppAmetikohtade grupp Õpilaste arv koolisÕpilaste arv koolis
KuniKuni
6969
70-10070-100 101-200101...
01/08/10
§2 (4) Kui koolis töötab koor, tantsurühm või
vähemalt 12-liikmeline orkester, luuakse koolis
vastavaks tööks täi...
01/08/10
§ 3 (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste
koolis lisandub käesoleva määruse lisas
ametikoha grupile kehtestatud...
01/08/10
Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
Koolid viivad oma töötajate miinimumkoosseisud
käesoleva määrusega vast...
01/08/10
Määrus:
•aitab kaasa inim- ja finantsressursi
paindlikumale kasutamisele;
•leevendab tugispetsialistide vähesuses...
Head õpetajad ja koolijuhid!Head õpetajad ja koolijuhid!
2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema2010/2011.õ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

2010 2011augustinõupidamine

952 views
867 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
952
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

2010 2011augustinõupidamine

  1. 1. 2010/2011. õppeaasta2010/2011. õppeaasta Järva MaavalitsusJärva Maavalitsus 25.08.201025.08.2010
  2. 2. Haridus- ja TeadusministeeriumiHaridus- ja Teadusministeeriumi põhisuunadpõhisuunad algavaks õppeaastaksalgavaks õppeaastaks  Koolivõrgu korrastamineKoolivõrgu korrastamine  Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusePõhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendaminerakendamine  Üleminek eesti õppekeelegaÜleminek eesti õppekeelega gümnaasiumihariduselegümnaasiumiharidusele
  3. 3. Kutse- ja kõrgharidusKutse- ja kõrgharidus  Kutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamineKutse- ja kõrgharidussüsteemi korrastamine - endisaegne kutseharidusstrateegia suures osas- endisaegne kutseharidusstrateegia suures osas suunatud põllumajanduse vajadustelesuunatud põllumajanduse vajadustele  1/3 tööealisest elanikkonnast ei oma mingit1/3 tööealisest elanikkonnast ei oma mingit kutsetkutset  10% tööealisest elanikkonnast kellega ei ole10% tööealisest elanikkonnast kellega ei ole “üldse midagi peale hakata”“üldse midagi peale hakata”  Kutseharidusseaduse uus redaktsioonKutseharidusseaduse uus redaktsioon  TäiskasvanuharidusTäiskasvanuharidus
  4. 4. Haridus- ja TeadusministeeriumHaridus- ja Teadusministeerium  On kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeksOn kindel soov olla koolidele igati abiks ja toeks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduseuue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiselrakendamisel  Ministeeriumi ja maavalitsuse roll koolitusesMinisteeriumi ja maavalitsuse roll koolituses  Ministeeriumi koolitused on üldjuhul tasutaMinisteeriumi koolitused on üldjuhul tasuta
  5. 5. Põhi- ja gümnaasiumiharidusPõhi- ja gümnaasiumiharidus  RiigigümnaasiumidRiigigümnaasiumid - maakonnakeskused- maakonnakeskused - kus riigikooli asutamine on ainus võimalus- kus riigikooli asutamine on ainus võimalus kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmisekskvaliteetse gümnaasiumihariduse andmiseks - uudsed lahendused: näiteks gümnaasiumi ja- uudsed lahendused: näiteks gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühendamisekskutseõppeasutuse ühendamiseks
  6. 6. Kavandatud muudatused üldharidusesKavandatud muudatused üldhariduses  Tulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- jaTulenevad 9.juunil k.a. vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja mis sätestabgümnaasiumiseadusest ja mis sätestab - põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused- põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused - õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja- õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustusedkohustused - kooli töötajate õigused ja kohustused- kooli töötajate õigused ja kohustused - kooli pidamise ja rahastamise alused- kooli pidamise ja rahastamise alused - kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku- kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alusedjärelevalve alused
  7. 7. ÕppekavadÕppekavad – Meil on nüüd eraldi põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava, et rõhutada põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristatavat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus:  põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel,  gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. – Ainekavade arenduse peamisteks ülesanneteks oli – vähendada õpilaste koormust, – suunata õpetajaid kasutama õppeprotsessis aktiivseid õppemeetodeid, – lõimida ainekavad valdkondlikult, – lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades alusväärtusi, läbivaid teemasid ja teisi üldosa nõudeid ning põhimõtteid, – suurendada ainekavade “elulähedust”, suunata õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat ja iseennast. – Gümnaasiumi õppekavas on suurendatakse oluliselt õpilaste valikuvõimalusi.
  8. 8. Õppekavade rakendamine – Seoses uue põhikooli ja gümnaasiumi seaduse vastuvõtmisega peab Vabariigi Valitsus õppekavad uuesti kinnitama (tähtaeg 31.12.2010) – Koolid viivad õppe- ja kasvatustegevuse ja kooli õppekava RÕKidega kooskõlla etapiviisiliselt hiljemalt 1. septembriks 2013. a. – 2010. aastal – aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamine ja tõlkimine (põhikooli osas) – Õppekavade rakendamisega seonduvalt:  esma- ja täiendkoolituses kasutatakse ESF-programmide ressursse, ka koolide kasutuses olevaid ressursse;  õppekirjanduse puhul nähakse üleminekut uuele õppekirjandusele osaliselt enne rakendumistähtaegu, osaliselt pärast. Töörühmad on hinnanud erinevates ainetes muutmisvajadust. Nähakse ette rahastamise kasvu 20% õpilase kohta aastas viie aasta jooksul  füüsilise keskkonna osas konkretiseerib õppekava nõudmised, millega koolipidajad saavad arvestada  muutused valikkursuste nõuetes ja rühmatundides gümnaasiumis ei too kaasa rahastamismudeli muutust.
  9. 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusPõhikooli- ja gümnaasiumiseadus
  10. 10. Olulised muudatused PGSis  Õppekava ja õppekorraldusÕppekava ja õppekorraldus  Iga õpilase arengu toetamine, shIga õpilase arengu toetamine, sh  eriti hariduslike erivajadustega (ka andekate)eriti hariduslike erivajadustega (ka andekate) õpilaste toetamine. Selleks on seaduses eraldiõpilaste toetamine. Selleks on seaduses eraldi jagu.jagu.  Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseVaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolistagamine koolis  KoolikohustusKoolikohustus  Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk,Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk, rahastamine jne)rahastamine jne)
  11. 11. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis: õppekavadõppekavad  Esmakordselt on sisse kirjutatud riiklikuEsmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekavaõppekava olulised aluspõhimõtted:olulised aluspõhimõtted: alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumialusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, misülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.  VVõimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppeõimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana.osana.  SätestatakseSätestatakse IB jaIB ja EBEB õppekava.õppekava.
  12. 12. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis: tugimeetmed õpilaste arengu toetamisekstugimeetmed õpilaste arengu toetamiseks  Klassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ningKlassi- ja aineõpetajatel tuleb jälgida õpilaste arengut ning kohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitadakohandada õpet vastavalt õpilaste vajadusele; koolis tuleb selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivadvälja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet.õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavateKool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamiseõpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.väljaspool õppetunde.  Õpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondadesÕpinõustamine, õppenõustamiskeskused maakondades  ArenguvestlusedArenguvestlused  Eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamineEripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse tagamine  Väikeklassid/rühmadVäikeklassid/rühmad  Individuaalne õppekava ja individuaalne õpeIndividuaalne õppekava ja individuaalne õpe  Lisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanuteleLisaõpe (1 a) lihtsustatud õppekava järgi lõpetanutele  Jätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilasteleJätkuv koolitoidu toetus põhikooli õpilastele  Jätkuv õpilaskodude programmJätkuv õpilaskodude programm
  13. 13. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis: turvalisuseturvalisuse tagamine koolistagamine koolis  Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajateKoolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.  Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktorVõimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor..  Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältelJärelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel..  Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutadaKooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada jälgimisseadmeidjälgimisseadmeid..  Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest võiVõib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumistterritooriumilt sisse- ja väljaliikumist..  Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordadeKooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise jaennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja lahendamise kord.lahendamise kord.  Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.Koolis koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.
  14. 14. Mõjutusmeetmed turvaliseMõjutusmeetmed turvalise õpikeskkonna tagamiseksõpikeskkonna tagamiseks  5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste meetmete rakendamist.meetmete rakendamist.  Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutadaÕppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.tunni lõpuks nõutavad õpitulemused.  Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus.  Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusestAjutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis.koolis.  Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusegaAjutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.  Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine.  Kirjalik noomitus.Kirjalik noomitus.
  15. 15. Kuidas rakendada?Kuidas rakendada?  Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud jaMõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased.asjakohased.  Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohtaMõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikketeadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused).  Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalusEnne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus selgituste ja arvamuste andmiseks.selgituste ja arvamuste andmiseks.  Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel onKui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib tarikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatudesitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.korras.  Oluline on tasakaal positiivse käitumiseOluline on tasakaal positiivse käitumise kinnistamise ja mõjutusmeetmetekinnistamise ja mõjutusmeetmete rakendamiserakendamise vahel!vahel!
  16. 16. Olulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlusOlulised muudatused PGSis: koolikohutuse määratlus ja selge vastutus koolikohustuse täitmiselja selge vastutus koolikohustuse täitmisel  Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalsesKoolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisiõppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei täideta, kuija oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei täideta, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppestkoolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjusetamõjuva põhjuseta  Täpselt välja toodud lapsevanema, kooli ning valla või linna vastutusTäpselt välja toodud lapsevanema, kooli ning valla või linna vastutus koolikohustuse täitmisel, sh õpilase puudumisest teavitamiselkoolikohustuse täitmisel, sh õpilase puudumisest teavitamisel – Nt vald või linn peab määrama ametikoha või struktuuriüksuse, kelleNt vald või linn peab määrama ametikoha või struktuuriüksuse, kelle kohustuste hulka sellega tegelemine kuulubkohustuste hulka sellega tegelemine kuulub – Nt vanem peab puudumisest esimesel päeval teavitama; kui laps onNt vanem peab puudumisest esimesel päeval teavitama; kui laps on rohkem kui 20% tundidest veerandi jooksul puudunud, võib vanematrohkem kui 20% tundidest veerandi jooksul puudunud, võib vanemat trahvidatrahvida  Esitatud kooli ja valla või linna rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmedEsitatud kooli ja valla või linna rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed koolikohustuse täitmise tagamisekskoolikohustuse täitmise tagamiseks – Nt tugiisiku määramineNt tugiisiku määramine – Nt õppetunnist eemaldamine või ajutine õppes osalemise keeld koosNt õppetunnist eemaldamine või ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada perioodi lõpul nõutavad õpitulemusedkohustusega saavutada perioodi lõpul nõutavad õpitulemused – Nt kooli jaoks kasulik tegevus (vanema nõusolekul)Nt kooli jaoks kasulik tegevus (vanema nõusolekul)
  17. 17. Koolikohustus PGSis:Koolikohustus PGSis: sätestatakse põhjendamata puuduminesätestatakse põhjendamata puudumine Puududa võib, kui:Puududa võib, kui:  õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust,  koolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võibkoolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võib vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist,  kooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ningkooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ning muudel kodukorras sätestatud juhtudel.muudel kodukorras sätestatud juhtudel.  Põhjendamata puudumise korral võetakse kohePõhjendamata puudumise korral võetakse kohe midagi ette:midagi ette: täpsustatud on lapsevanema kohused puudumisesttäpsustatud on lapsevanema kohused puudumisest ja selle põhjusest teavitamisel ning probleemideja selle põhjusest teavitamisel ning probleemide korral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsusekorral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse rollid ning teavitusreeglid.rollid ning teavitusreeglid.
  18. 18. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel. Lapsevanem:Lapsevanem:  Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused.  Teavitab lapse välisriiki suundumisest.Teavitab lapse välisriiki suundumisest.  Tutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetabTutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetab last nende järgimisel.last nende järgimisel.  Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel,Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel, individuaalse õppekava koostamisel jms.individuaalse õppekava koostamisel jms.  Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid.  Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.
  19. 19. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte –Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus –õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel. Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest:  vestleb lapsega ja nõustab teda,vestleb lapsega ja nõustab teda,  vestleb vanemaga ja nõustab teda,vestleb vanemaga ja nõustab teda,  viib läbi arenguvestluse,viib läbi arenguvestluse,  määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet,  koostab individuaalse õppekava,koostab individuaalse õppekava,  viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi,viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi, pikapäevarühma, õpilaskodusse.pikapäevarühma, õpilaskodusse.
  20. 20. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane,Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool,lapsevanem, kool, kohalikkohalik omavalitsus – kohustused jaomavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel.vastutus koolikohustuse täitmisel. Vald või linn:Vald või linn:  Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab,Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab, milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool.  Loob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujategaLoob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujatega tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse.  Korraldab sotsiaalteenuste või -Korraldab sotsiaalteenuste või -toetustetoetuste, sotsiaalabi ja muu abi, sotsiaalabi ja muu abi andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale.  Korraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetadaKorraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetada neid laste koolikohustuse täitmisel.neid laste koolikohustuse täitmisel.  Peab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeidPeab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeid ning selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilastening selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste puhul, kes üheski nimekirjas pole.puhul, kes üheski nimekirjas pole.
  21. 21. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused  Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.Rakenduvad alates 2013/2014. õppeaastast.  Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada:  1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus1) riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teiseõppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;keelena, matemaatikas ja võõrkeeles;  2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat2) kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- jaainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;loodusvaldkonda hõlmav kompleksne koolieksam;  3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme3) õpilasuurimus või praktiline töö kolme gümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooligümnaasiumiaasta jooksul, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.lõpetamisel eksternina.
  22. 22. Olulised muudatused PGSis:Olulised muudatused PGSis: gümnaasiumi lõpetamise tingimusedgümnaasiumi lõpetamise tingimused  Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakseRiigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletudgümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest.  Matemaatikas valmistatakse ette kitsaMatemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ningmatemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist.gümnaasiumilõpetaja valib ühe neist.  Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kuiRiigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsentisaavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.maksimaalsest tulemusest.
  23. 23. Olulised muutused PGSis: elukohajärgneOlulised muutused PGSis: elukohajärgne koolkool Lapsevanem peab teadma, millises koolis tema lapseleLapsevanem peab teadma, millises koolis tema lapsele on koht loodud.on koht loodud. Elukohajärgsesse kooli peab vastu võtma täiendavaidElukohajärgsesse kooli peab vastu võtma täiendavaid tingimusi esitamata.tingimusi esitamata. Valla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooliValla- või linnavalitsus kehtestab elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra, arvestades õpilasemääramise tingimused ja korra, arvestades õpilase elukoha lähedust, õdede-vendade õppimist samas kooliselukoha lähedust, õdede-vendade õppimist samas koolis ja võimalusel vanemate soove.ja võimalusel vanemate soove. Vähemalt 80% elukohajärgse kooli õpilastest ei tohi kooliVähemalt 80% elukohajärgse kooli õpilastest ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
  24. 24. Jätkub üleminek eestikeelsele õppeleJätkub üleminek eestikeelsele õppele  2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama2010/2011. õppeaastal peavad vene õppekeelega koolid õpetama vähemalt nelja ainet gümnaasiumiastmes eesti keeles. Nendeksvähemalt nelja ainet gümnaasiumiastmes eesti keeles. Nendeks on eesti kirjandus, muusika, ühiskonnaõpetus ja Eesti ajalugu.on eesti kirjandus, muusika, ühiskonnaõpetus ja Eesti ajalugu.  Alates 2011/2012. õppeaastast peavad vene õppekeelega koolidAlates 2011/2012. õppeaastast peavad vene õppekeelega koolid 10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt10. klassi astuvatele õpilastele tagama eestikeelse õppe vähemalt 60% kohustuslikust õppemahust.60% kohustuslikust õppemahust.  2009/10. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid 412009/10. õppeaastal õpetati kohustuslikust enam õppeaineid 41 koolis 62st (66%). Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ainedkoolis 62st (66%). Populaarsemad eesti keeles õpetatavad ained lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu,lisaks kohustuslikele on kunst, kehaline kasvatus, Eesti ajalugu, inimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52s põhikoolisinimeseõpetus ja geograafia. Lisaks õpetatakse 52s põhikoolis 79st (66%) aineid eesti keeles79st (66%) aineid eesti keeles  Keelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% veneKeelekümblusprogrammiga on liitunud ligi 50% vene õppekeelega koolidest, see kõik tagab õpilaste eesti keele heaõppekeelega koolidest, see kõik tagab õpilaste eesti keele hea oskuse põhikooli lõpuks, mis loob omakorda head eeldusedoskuse põhikooli lõpuks, mis loob omakorda head eeldused eestikeelseks aineõppeks.eestikeelseks aineõppeks.
  25. 25. august, 2010 MaakondMaakond NõustatudNõustatud k.k. lasteasutustelasteasutuste % üldarvust% üldarvust NõustatudNõustatud koolide %koolide % üldarvustüldarvust HarjuHarju 1414 24,324,3 HiiuHiiu 00 28,628,6 Ida-ViruIda-Viru 1818 23,923,9 JõgevaJõgeva 99 7,47,4 JärvaJärva 00 26,126,1 LääneLääne 00 3,73,7 Lääne-ViruLääne-Viru 2323 24,424,4 PõlvaPõlva 00 26,126,1 PärnuPärnu 2020 21,621,6 RaplaRapla 00 3232 SaareSaare 55 21,721,7 TartuTartu 1818 42,942,9 ValgaValga 1818 31,831,8
  26. 26. Koolitöötajate miinimumkoosseis
  27. 27. 01/08/10 Peamised mõtteviisi muudatused: 1)Teenusepõhisus; 2)Koolil/pidajal on vabadus koolitöötajate ametikohtade struktuur vabamalt üles ehitada; 3)Määrus käsitleb pedagoogilise tööga seotud koolitöötajaid; 4)Määratletakse ametikohtade arv ametikoha gruppide lõikes, mitte üksikute ametikohtade lõikes Miinimumkoosseis 1
  28. 28. 01/08/10 §1 (2) …koolitöötaja ülesannete täitmiseks võib sõlmida lepingu juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega, kui kooli direktor ja kooli pidaja: 1) tagavad, et tellitav teenus on õpilastele kättesaadav kooli ruumides; 2) veenduvad enne teenuse tellimist, et tellitav teenus on kvaliteetne ning teenuse osutaja vastab haridus- ja teadusministri määrusega vastavale ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele Miinimumkoosseis 2
  29. 29. 01/08/10 Direktori kohustust kuni 69 õpilasega oma tööaja sees vahetu õppe-ja kasvatustööga tegeleda käesolev määrus ei sätesta. Selles, kas direktor täidab oma tööaja sees ka vahetu õppe-ja kasvatustööga seonduvaid kohustusi või osutab teistes ametikoha gruppides välja toodud teenust (vastavalt oma haridusele), lepitakse kokku töölepingut sõlmides. Miinimumkoosseis 3
  30. 30. 01/08/10 Ametikohtade gruppAmetikohtade grupp Õpilaste arv koolisÕpilaste arv koolis KuniKuni 6969 70-10070-100 101-200101-200 201-350201-350 351-600351-600 601-900601-900 901 ja901 ja enamenam JuhtimineJuhtimine (direktor,(direktor, õppealajuhataja)õppealajuhataja) 11 1,51,5 22 22 2,52,5 33 3,53,5 AdministreerimineAdministreerimine (sekretär/asjaajaja/raam(sekretär/asjaajaja/raam atukoguhoidja, laborant/atukoguhoidja, laborant/ õppemeister, IT-õppemeister, IT- spetsialist)spetsialist) 11 1,51,5 33 3,53,5 44 5,255,25 66 NoorsootööNoorsootöö (huvijuht, ringijuht,(huvijuht, ringijuht, noorsootöötaja)noorsootöötaja) 0,250,25 0,250,25 11 11 22 2,252,25 2,52,5 TugiteenusedTugiteenused (psühholoog,(psühholoog, logopeed/eripedagoog,logopeed/eripedagoog, sotsiaalpedagoog jt)sotsiaalpedagoog jt) 0,50,5 11 1,251,25 22 33 44 55 Miinimumkoosseis 4
  31. 31. 01/08/10 §2 (4) Kui koolis töötab koor, tantsurühm või vähemalt 12-liikmeline orkester, luuakse koolis vastavaks tööks täiendavalt 0,1 ringijuhi ametikohta. (5) Muude töötajate (majandusjuhataja, raamatupidaja, koristaja, kokk, laohoidja, abitööline jt) koosseisu määramisel lähtuvad kooli direktor ja kooli pidaja teenuse vajadusest, kooli hoone(te), maa-ala (sh staadioni) suurusest ja seisundist, ruumide koormatusest ja õpilaste arvust. Miinimumkoosseis 6
  32. 32. 01/08/10 § 3 (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste koolis lisandub käesoleva määruse lisas ametikoha grupile kehtestatud minimaalsele ametikohtade arvule: •juhtimise ja administreerimise ametikoha grupis 0,5 ametikohta alla 50 õpilasega kooli kohta ja 1 ametikoht üle 50 õpilasega kooli kohta; •noorsootöö ametikoha grupis 0,5 ametikohta; •tugiteenuste ametikoha grupis 1,5 ametikohta. Miinimumkoosseis 7
  33. 33. 01/08/10 Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril. Koolid viivad oma töötajate miinimumkoosseisud käesoleva määrusega vastavusse hiljemalt 2011.aasta 1. septembriks. Miinimumkoosseis 8
  34. 34. 01/08/10 Määrus: •aitab kaasa inim- ja finantsressursi paindlikumale kasutamisele; •leevendab tugispetsialistide vähesusest tingitud probleeme; •annab koolidele võimaluse kasutada erinevamaid teenuseid; •toetab ESF programmi “Õppenõustamiskeskuste arendamine” raames loodavate õppenõustamiskeskuste süsteemi. Miinimumkoosseis 9
  35. 35. Head õpetajad ja koolijuhid!Head õpetajad ja koolijuhid! 2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema2010/2011.õppeaasta ning veel järgmisedki saavad olema tegusad, põnevad ja huvitavad.tegusad, põnevad ja huvitavad. Soovin jõudu, häid mõtteid ja ideid uue seaduse jaSoovin jõudu, häid mõtteid ja ideid uue seaduse ja sellega kaasnevate määruste ellurakendamisel.sellega kaasnevate määruste ellurakendamisel. Toredat uut kooliaastat kõigile kooli töötajatele!Toredat uut kooliaastat kõigile kooli töötajatele! Inge MihkelsaarInge Mihkelsaar Haridus- ja sotsiaalosakonnaHaridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ktjuhataja kt Järva MaavalitsusJärva Maavalitsus

×