Your SlideShare is downloading. ×
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Moodul 1
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Moodul 1

3,708

Published on

AO mooduli 1 loengumaterjal. Täiendused ja ettepanekud rohkem kui teretulnud. KAMM litsents (Kasuta, Aga Maini Mind).

AO mooduli 1 loengumaterjal. Täiendused ja ettepanekud rohkem kui teretulnud. KAMM litsents (Kasuta, Aga Maini Mind).

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
3,708
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. AO moodul 1 - Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond Craig Tislar jaanuar 2006
  • 2. Moodul 1 1. Infotehnoloogia mõisted 2. Arvuti põhiosad 3. Tarkvara tutvustus 4. Arvutivõrgud 5. Infotehnoloogia roll igapäevaelus 6. Turvareeglid infotehnoloogia kasutamisel 7. Arvutikasutamisega seotud seadusandlus 8. Arvutikasutuse mõju tervisele 9. Põhilised kohalikud infoallikad Internetis Craig Tislar 2
  • 3. 1. IT mõisted (1) Andmed (data) – mittestruktuursed faktid ja numbrid. (20050111 -2...+2 7-10 ms <80%) Info ehk informatsioon (information) ka teave) – on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (digital) – omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Craig Tislar 3
  • 4. 1. IT mõisted (2) Informaatika – on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus – on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem – on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Craig Tislar 4
  • 5. 1. IT mõisted (3) Infosüsteem – infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Infotehnoloogia (IT) – on termin, mis katab kõiki digitaalse informatsiooni loomise, salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja käitlemise valdkondi. (Termini quot;infotehnoloogiaquot; alla käivad nii riistvara, tarkvara, kui kommunikatsioonivahendid, sh andmeside) Craig Tislar 5
  • 6. 1. IT mõisted (4) Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) – on: ● arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed), ● kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvoolu seadmeid), ● info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid), ● inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms. Craig Tislar 6
  • 7. 1. IT mõisted (5) Riistvara (hardware) – on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. Tarkvara (software) – on infotöötlussüsteemi kõik programmid. (Tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast, millele ta on salvestatud) Programm (program) – on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Craig Tislar 7
  • 8. 1. IT mõisted (6) Arvuti (computer), ka raal – seade, mida juhivad sisemiselt talletatud programmid ja mis täidab kasutaja antud käske. Arvutite tüübid: TÜÜP VÕIMSUS/KIIRUS HIND suurarvutid miniarvutid võrguarvuti personaalarvuti sülearvuti Kasutusvaldkonnad? Craig Tislar 8
  • 9. Ajaloolisi fakte 1945-46. aastal valmis USA-s arvuti ENIAC, mille põhiosad töötasid elektronlampidel ja mida loetakse esimeseks elektronarvutiks (vrdl – NSVL valmis MЭCM aastal 1950). 1971. aastal töötati Intel Corporationi poolt välja esimene mikroprotsessor. 1980. aastal anti tootmisse esimene PC personaalarvuti. 1985. aastal toodi turule Windows'i programm. 2000. aasta 1. jaanuari kardeti usus, et kõik mikroprotsessoritega arvutid seiskuvad. Craig Tislar 9
  • 10. 2. Arvuti põhiosad Riistvara: 2.1 Protsessor (processor) 2.2 Erinevad mälud (memory) 2.3 Kõvaketas (hard disk drive) 2.4 Vahetatavad mälud 2.5 Tavapärased sisend- ja väljundseadmed ning välisseadmed Craig Tislar 10
  • 11. 2.1 Protsessor (CPU) Koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. Seade, mis analüüsib ja täidab käske, teostab arvutusi ja loogilist kontrolli ning omab vahetut juurdepääsu mälule. ● Tüübid, tootjad ● Võimsus/kiirus (MHz, GHz) ● Sobivus emaplaadiga (Socket) Craig Tislar 11
  • 12. 2.2 Erinevad mälud (1) Mälu(1) – on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. (2) Mälu – kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites.) Craig Tislar 12
  • 13. 2.2 Erinevad mälud (2) 1. Sisemälu – on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda): – Cache (vahemälu) – eriotstarbeline puhvermälu, mis on väiksemahuline ja kiire ning milles hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile tõenäoliselt järgmistena vajalikke andmeid. – Otsepöördusmälu (RAM) ehk põhimälu ehk muutmälu ehk operatiivmälu – sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed. Craig Tislar 13
  • 14. 2.2 Erinevad mälud (3) 2. Välismälu – on seade, millele protsessoril on juurdepääs ainult sisend-väljundkanalite kaudu: – Püsimälu (ROM) – sealt saab andmeid normaaltingimustel ainult lugeda. – Kettaseade, kui salvesti – kettaajamit, magnetpead ja vastavaid juhtseadiseid sisaldav seade (nt flopiseade). – Kettaseade, kui andmekandja salvestiga – sisaldab lisaks ka magnetketast (nt kõvakettaseade). – USB-pulk või USB-kettaseade – USB-pesasse Craig Tislar ühendatav mäluseade (nn mälupulk). 14
  • 15. 2.2 Erinevad mälud (4) Siin – sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse). Andmekandja (ehk vahetatav mälu) – materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD). Salvestama (Save) – andmeid välismällu paigutama. Craig Tislar 15
  • 16. 2.2 Erinevad mälud (5) Mälu maht – kettale või muule andmekandjale mahtuv andmekogus andmeühikutes (baitides) mõõdetuna. Bait (byte) – 8st bitist (0 või 1) koosnev jada, mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab mingit märki (KB, MB, GB). Kahendsüsteem (binaarsüsteem) – arvusüsteem, mis kasutab numbreid 0 ja 1. (Vrdl kümnendsüsteem (detsimaalsüsteem) – arvusüsteem, mis kasutab numbreid 0–9.) Craig Tislar 16
  • 17. 2.3 Kõvaketas (HDD) Välismäluseade, kuhu saab andmed paigutada, kus saab neid hoida ja kust saab neid võtta. ● Tüübid, tootjad ● Mahud ja kiirused ● Tähistus Craig Tislar 17
  • 18. 2.4 Vahetatavad (välis)mälud (1) ● Flopi ehk diskett ehk pehmeketas (floppy) – 3,5“ - 1,44 MB – 5,25“ - 1,2 MB Flopisid saab kasutada ainult vastavas flopiseadmes ● DVD (Digital Video Disk, Digital Versatile Disk) –DVD-ROM –DVD-R –DVD-RW –DVD+R –DVD+RW DVD-sid saab kasutada ainult DVD-seadmes Craig Tislar 18
  • 19. 2.4 Vahetatavad (välis)mälud (2) ● CD (Compact Disk) –CD-ROM –CD-R –CD-RW CD-sid saab kasutada nii CD- kui DVD- seadmes ● USB-pulk või USB-kettaseade (flash drive) – Vajalik USB-pesa olemasolu ● Lint – Vajalik on lindiseade ● ZIP-ketas – 100MB – Vajalik on ZIP-kettaseade Craig Tislar 19
  • 20. Mälude võrdlus KETAS KIIRUS MAHUTAVUS HIND flopi HDD CD DVD lindiseade USB-pulk Craig Tislar 20
  • 21. 2.5 Tavapärased sisend- ja väljundseadmed ... Seadmed, millega saab andmeid arvutisse sisestada (sisendseade), arvutist väljastada (väljundseade), arvutisse sisestada või arvutist väljastada (sisend-väljundseade). Sisendseadmed: klaviatuur, hiir, skanner, joystick (mängukonsool), mikrofon. Väljundseadmed: kuvar, printer, kõlarid. Sisend-väljundseadmed: modem, võrgukaart, puuteekraan. Craig Tislar 21
  • 22. 2.5 ... ning välisseadmed Välisseadmed – kõik seadmed, mida juhib arvuti ja mis suudavad arvutiga suhelda nt välissalvesti (kõik external seadmed). Craig Tislar 22
  • 23. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (1) ● Kuvar (monitor) – arvuti väljastab tema ekraanile teksti või graafilist teavet arvuti oleku, juhtimise ja täidetava ülesande kohta. – CRT – LCD – eraldusvõime, punktivahe, reasagedus, diagonaal ● Printer (printer) – võimaldab arvutist paberile printida põhimõtteliselt sama informatsiooni, mida väljastatakse kuvari ekraanile. – Maatriksp. – Tindip. – Laserp. – dpi, ppm, liides, mälu, formaat Craig Tislar 23
  • 24. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (2) ● Skanner (scanner) – saab arvutisse sisestada (ehk skaneerida) graafilisi kujutisi (pilte, tekste (OCR), tabeleid jne). – LED – Optiline ● Klaviatuur (keyboard) - quot;kohustuslikquot; seade, millega sisestatakse arvutisse sümboleid (tähed, numbrid, erimärgid) ja vahetut juhtteavet (kursori juhtimine, käskude andmine). – Paigutus (layout) – Craig Tislar Ergonoomia 24
  • 25. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (3) ● Hiir (mouse) – võimaldab juhtida kursorit kuvari ekraanil ja käivitada tegevusi. Hiir on põhiliselt arvuti quot;juhtimiseksquot;. – Tavaline – Optiline ● Mõlemad võivad olla aga ei pruugi – rullikuga ● Mikrofon, kõlarid, helikaart ● Videokaart, TV-kaart, veebikaamera ● Modem, võrgukaart ● ... Craig Tislar 25
  • 26. 2.6 Emaplaat Siia ühendatakse otseselt või kaudselt kõik arvuti komponendid. Ühilduvus – protsessor, mälud, kettaseadmed, videokaart, toiteplokk, arvuti korpus. Craig Tislar 26
  • 27. Arvuti konfiguratsioon Enne ostmist pea aru – Kas ja milleks? – Kas uus või vana? – Milline hinnatase? – Kvaliteet, hooldus, garantii? – Millised lisad? – Ohud? Kui juba olemas – Mida veel tahaksin teha? – Mis mul üldse olemas on? – Milline hinnatase? – Craig Tislar Kes ja kus teeb? 27
  • 28. 3. Tarkvara tutvustus Tarkvara liigid: ● Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system) – tarkvara, mis juhib rakendustarkvara tööd, sisestus- ja väljastusoperatsioone ning failihaldust. ● Rakendustarkvara (application program) – kasutaja probleemi lahendamiseks mõeldud infotöötlusprogramm (ilma OS-ita ei toimi). Craig Tislar 28
  • 29. 3.1 Opsüsteem Opsüsteemi liigid: ● MS Windows (alates 95) ● Linux ● Unix ● OS/2 ● MS-DOS, PC-DOS ● ... Graafiline kasutajaliides – põhineb osutusseadmetel ning akendel, menüüdel, ikoonidel jm graafilistel elementidel. Craig Tislar 29
  • 30. 3.2 Rakendustarkvara Rakendustarkvara liigid: ● Tekstiredaktorid ● Tabelarvutusprogrammid ● Mänguprogrammid ● Graafikatöötlusprogrammid ● Majandustarkvara ● Audio- ja videoprogrammid (loomine, redigeerimine, kasutamine) ehk multimeedia ● Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid ● ... Tarkvarapaketid Craig Tislar 30
  • 31. 3.3 Tarkvara legaalsus ● Tarkvara jaotus litsentside järgi (vabavara, jaosvara, ärivara) ● Litsentsi vajalikkus ● Autorikaitse seadus, autoriõigus ● Legaalsuse kontroll Tarkvarapiraatlus – tarkvaratoodete ebaseaduslik kasutamine või kopeerimine. Arvutikuritegu – riistvara, tarkvara või andmete kasutamise, modifitseerimise või hävitamisega sooritatud kuritegu. Craig Tislar 31
  • 32. 3.4 Tarkvara valik ● Millise arvuti oled soetanud/soetad? ● Opsüsteemi valiku põhimõtted ● Rakendustarkvara valiku põhimõtted ● Installeerimine ● Legaalsus, litsentsid ● Alla laadimine ● Viirused ● Turvalisus üldisemalt ● Aasta 2K probleem? Craig Tislar 32
  • 33. 4. Arvutivõrgud Andmeside (data communication) – ettemääratud reegleid järgiv seadmetevaheline andmete ülekandmine. Arvutivõrk (computer network) – andmeside eesmärgil omavahel ühendatud andmetöötlussõlmede (arvutite ja andmesideseadmete) võrk. (Koosneb tavaliselt kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid.) Craig Tislar 33
  • 34. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (1) ● Lokaalvõrk (LAN) ehk kohtvõrk – on kasutaja territooriumil, piiratud geograafilisel alal paiknev arvutivõrk, kus arvutid on kaablitega ühendatud ja nendevaheline kaugus ei ületa 1000 m. ● Laivõrk (WAN) – on võrk, mis annab sideteenuseid suuremale geograafilisele alale (ja mitmele organisatsioonile) kui kohtvõrk. Craig Tislar 34
  • 35. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (2) ● Traadita võrk (WiFi, WLAN) ehk raadiokohtvõrk – arvutivõrk, mida saab kasutada piiratud geograafilisel alal ilma kaabelduseta, kasutades andmeedastuseks raadiokanaleid. (WiFi edasiarendus on WiMax.) Craig Tislar 35
  • 36. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (3) ● Telefonivõrk – Analoogtelefonivõrk (56 Kbps) – Digitaalne telefonivõrk ● ISDN (Integrated Services Digital Network) – integraalteenuste digitaalvõrk (64+64 Kbps). Kõne + faksid, andmed või video. – Satelliitside – andmeside tehiskaaslas(t)e kaudu Craig Tislar 36
  • 37. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (4) ● internet – marsruuterite kaudu ühendatud võrkude kogum. (1) ● Internet – magistraal- vahe- ja tupikvõrkudest koosnev multiprotokolliline maailma suurim võrgustik. (2) ● Internet – mitut tüüpi sideteenuseid pakkuva võrgu nimi. Teenuste hulka kuuluvad peamiselt e-post, failide transport, sõnumiside (sh jututoad) ja veebilehtede vaatamine. Craig Tislar 37
  • 38. ISP – Internet Service Provider Craig Tislar 38
  • 39. 4.2 Võrguseadmed (1) Võrguseadmed (network device) on: ● Võrgukaart ehk võrguadapter (NIC) – arvuti lisakaart, mille abil arvuti ühendub võrku. ● Switch (kommutaator) – seade, mis jagab võrguressursse. ● Hub (jaotur) – seade, mis jagab võrguressursse. ● Ruuter e marsruuter (router) – ühendab erinevaid võrke. Craig Tislar 39
  • 40. 4.2 Võrguseadmed (2) ● Server – annab võrgu kaudu teistele arvutitele ühiskasutuslikke teenuseid. ● Modem – arvuti lisaseade, mis moduleerib ja demoduleerib signaale ehk digitaalsignaalide edastamine (analoog)telefonivõrkude kaudu (56 Kbps). ● Faks (facsimile machine) – seade lehekülgede kujutiste edastamiseks sidesüsteemi ((analoog)telefonivõrkude) kaudu ja nende kujutiste jäljendite loomiseks vastuvõtukohas (9600 bit/s). Craig Tislar 40
  • 41. Lairiba ühendused ● DSL (Digital Subscriber Loop) – digitaalse telekommunikatsiooni protokoll kiire andmesideühenduse (kuni 6 Mbps ja seda alla 3km ISP-st) jaoks üle telefonivõrgu. ● ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline (alla 1,5–9, üles 16 Kbps– 1Mbps) digitaalne abonentliin. – bps (bit per second) – Kbps, kbit/s (kilobit per second) – Mbps (megabit per second) Craig Tislar 41
  • 42. DSL ühendus võrku Craig Tislar 42
  • 43. 4.3 Interneti teenused (1) ● Veeb (WWW) – Koduleheküljed ehk veebilehed. – Vajalik brauser (programm veebilehtede sirvimiseks arvutivõrgu kaudu). ● Elektronpost ehk e-post (e-mail) – Sõnumite saatmine (ehk kirjavahetus) arvutivõrgu kaudu. – Vajalik meiliklient (programm, mis võimaldab saata või vastu võtta elektronkirju) või brauser. ● Jutukas ehk jututuba (chat room) – Veebilehekülg Internetis, kus osalejad saavad suhelda reaalajas, sõnumeid talletamata. Craig Tislar– Vajalik brauser. 43
  • 44. 4.3 Interneti teenused (2) ● Failide transport (FTP) – Faili edastamine arvutivõrgu kaudu. – Vajalik brauser või FTP-klient (programm, mis võimaldab faile edastada). ● Otsimootor (search engine) – Süsteem, mis võimaldab kasutajal märksõnade põhjal leida Internetist vajalikku informatsiooni. – Vajalik brauser. ● Listid ehk postiloendid (mailing lists) – Läbi arvutivõrgu sõnumi saatmine paljudele aadressidele korraga (eelnevalt määratud meiliaadresside loendi alusel). Craig Tislar– Vajalik meiliklient või brauser. 44
  • 45. 4.3 Interneti teenused (3) ● Uudisgrupid (newsgroups) – Mingile kindlale teemale pühendatud sõnumite kogumid, kust saab sõnumeid lugeda ja kuhu saab sõnumeid ise postitada (ainult registreerunud kasutaja). – Vajalik brauser või uudiseriider (klientprogramm, mis annab kasutajale juurdepääsu ühele või mitmele uudiseserverile ja võimaluse lugeda artikleid uudisgruppidest). Craig Tislar 45
  • 46. 4.4 Arvutivõrgu võimalused ja ohud ● Võimalused – – – – ● Ohud – – – – Craig Tislar 46
  • 47. 4.5 Muud arvutivõrkudest Surfima - veebis kiiresti ühelt lehelt teisele rändama, pidamata silmas mingit kindlat eesmärki. Netikett (võrguetikett) – käitumisreeglistik, mida kasutaja peaks arvutivõrku kasutades järgima. Craig Tislar 47
  • 48. 5. IT roll igapäevaelus ● Arvutid kodus – Arvuti ja andmeside hobi, kodutöö, e-posti ja veebi kasutamise käsutuses ● Arvutid hariduses ja tööl – Kontoritarkvara tööde lihtsustamise ja täitmise juures. IT äris ja äri IT-s. Tootmisprotsesside juhtimine ja robootika. E-õpe. E-äri (electronic commerce). ● Arvutid tavaelus – IT kauplustes, pankades, raamatukogudes, arsti juures. ID-kaart, magnetkaart. Craig Tislar 48
  • 49. 5.1 Infoühiskond on ühiskond, kus: ● inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö. ● pea kogu maailm on ühendatud Internetiga – mis suudab edastada inimtegevuseks vajalikke infokogumeid. ● enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse ja seda hoitakse, teisendatakse ja edastatakse digitaalkujul arvutite abil. Craig Tislar 49
  • 50. 5.2 Infoühiskond on see, kui: – meie tegemisi saadavad kõikjal tehnoloogilised asjad. Näiteks arvutimäluga mänguasjad, külmkapid jne. (Tehnoloogia) – majanduse peamisteks tugialadeks on: haridus, meedia, arvutiriistvara, infoteenused (meditsiin, uuringud jne). (Majandus) – enamus töökohti on seotud nö kontoritööga (õpetajad, ametnikud jne). (Ametid) – võrgustik on arenenud erinevate asukohtade vahel, muutes geograafilised kaugused tähtsusetuks. (Ruum) – info saadab meid kõikjal 24 tundi järjest (TV, raadio, lehed, Internet jne). (Kultuur) Craig Tislar Frank Websteri raamatust “Theories of the Information Society”. 50
  • 51. 6. Turvareeglid IT kasutamisel Arvuti kuritarvitus – sihilik või lohakusest tingitud volitamatu tegevus, mis mõjutab andmetöötlussüsteemi arvutiturvet. Arvutiturve – andmete ja ressursside kaitse tahtmatute või kuritahtlike toimingute eest, tavaliselt vastavate meetmetega. (Need toimingud võivad olla muutmine, hävitamine, juurdepääs, avalikustamine või hõive, kui need pole volitatud.) Craig Tislar 51
  • 52. 6.1 Mida turvata? ● Andmeid, infot ● Seadmeid, riistvara ● Sidekanalit, sidevahendeid ● Tarkvara ● Andmekandjaid ● Dokumente Craig Tislar 52
  • 53. 6.2 Turvalisuse 3 tähtsat tegurit ● Käideldavus – omadus, mis väljendab varade kättesaadavust, kasutuskõlblikkust ja toimimist volitatud nõude korral. ● Terviklus – omadus, mis väljendub täpsuse ja kooskõla säilimises, sõltumata muudatustest. ● Konfidentsiaalsus – omadus, mis näitab, millises ulatuses on varad kättesaadavad või avalikustatud volitamatutele isikutele, protsessidele. Craig Tislar 53
  • 54. 6.3 Ohud IT kasutamisel ● Tagavarakoopiate puudumine ● Arvutisse sissemurdmine (füüsiline ja virtuaalne) ● Halb paroolivalik ● Voolukatkestuse mõjud ● Keskkonnategurid ● Inimtegurid ● Tehnilised rikked ● Viirused jmt ● Vargus ● Turvaaugud ● ... Craig Tislar 54
  • 55. 6.3 Parasiidid turvalisuse kallal ● Parasiittarkvara: – Viirus – Trooja hobune – Uss – Makroviirus – Pseudoviirus – Spiooni- ja reklaamprogrammid – Rootkit'id ● Nakatumise viisid: – Andmekandjad – Internet, võrgud ● Parasiitide vastu: – Antiviirused (sh online versioonid) – Jm kõrvaldamisprogrammid Craig Tislar 55
  • 56. 6.4 Arvuti kaitsmise võimalused ● Uurida ise võimalusi arvutiressurssidega paremaks ümberkäimiseks ● Kasutada turvamüüri ● Teha programmidele uuendusi ● Omada viirustõrje ja nuhkvara vastaseid programme ● Olla ettevaatlik erinevate Interneti programmidega (brauser, meiliklient, failide allalaadimine, sõnumside jne) ● Kasutada häid paroole ● Teha tagavarakoopiaid ● ... Craig Tislar 56
  • 57. 7. Arvutikasutamisega seotud seadusandlus ● Digitaalallkirja seadus Elektrondokumendi seadustamisest ● Isikuandmete kaitse seadus Eraelulised, delikaatsed isikuandmed ● Autoriõiguse seadus Autoriõiguste kaitse, intellektuaalne omand ● Tervisekaitsenõuded Ruumid, seadmed jm infrastruktuur ● Avaliku teabe seadus Õigused ja kohustused info avalikustamisele ● Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ Craig Tislar 57
  • 58. 8. Arvuti kasutamise mõju tervisele (1) Ergonoomia – bio- ja tehnoandmete rakendamine süsteemide ja keskkondade sobituseks inimesega ● Sobiv töökeskkond – Pausid, arvutikasutuse kestus – Ekraani reguleering ja paigutus – Ergonoomilised töövahendid – Tool, laud, valgustus – Ruumid, ventilatsioon Craig Tislar 58
  • 59. 8. Arvuti kasutamise mõju tervisele (2) ● Ohutus – Juhtmed, elektrisüsteem üldisemalt – Seadmete paigutus ● Ohud – Kehalise tegevuse puudumine – Silmade väsimine ja kuivus – Vale istumisasend, käte asend – Ekraani kiirgus – Müra – Ülekuumenemine Craig Tislar 59
  • 60. 9. Põhilised kohalikud infoallikad Internetis (1) ● Interneti levik läbi aastate ● Infoteenused veebis ● Ajakirjandusväljaanded ● Reisiinfo ● Riigikogu ja valitsusinfo Internetis (e- government) ● Seadused ● Elektroonsed kaardid (e-map) ja e-kaardid (e-card) Craig Tislar 60
  • 61. 9. Põhilised kohalikud infoallikad Internetis (2) ● E-poed (e-shop) ● Eesti uudisgrupid (Usenet) ● Kohalike ISP-de (Internet Service Provider) info ● MPS (Mobile Positioning System) teenus ● AO levik Eestis Craig Tislar 61
  • 62. Kokkuvõte ja ettevalmistus arvestuseks Craig Tislar 62

×