Pooltõed patendikaitsel (Mart Enn Koppel)

  • 858 views
Uploaded on

Connect Estonia seminari slaidid, Mart Enn Koppel 5. dets 2006

Connect Estonia seminari slaidid, Mart Enn Koppel 5. dets 2006

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
858
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Pooltõed patendikaitsel Lisamaterjal Connect Eesti 5.12.2006 hommikuseminari kuulajateleMart Enn Koppel, Patendibüroo Koppel OÜHoiatus: esitatud info on õige materjali koostamise seisuga, kuid võib igal ajalvananeda. Seetõttu on lubatud materjali kopeerimine ja levitamine vaidtervikuna ning säilitades selle hoiatuse, viite autorile ja materjali koostamisekuupäevale!Autoriõigused Mart Enn Koppel 2006
  • 2. Sisukord• Leiutise õiguskaitse põhimõisted• Patendikaitse strateegiad• Huvitavat statistikat ja mida sellest järeldada võib
  • 3. Põhitõed patendist• Patendiga kaitstakse leiutisi• NB! Juriidiliselt ebakorrektne on rääkida – kaubamärkide – ideede – mõtete – nimede, jne patentimisest Seega, ärgem meie seda tehkem, jäägu see ajakirjanike privileegiks ☺
  • 4. Leiutis• Seadused tüüpiliselt definitsiooni ei sisalda• Euroopa Komisjon: (COM(92) 445, 27.10.1992): – Leiutiseks on tehnilise probleemi uus loominguline tehniline lahendus• Ettekandja pakutud definitsioon: – (uudse) (tehnilise) probleemi (uudne) ja mittesilmanähtav (tehniline) lahendus • Seejuures, tehnilisuse osatähtsus järjest väheneb: – USAs: pole oluline, kaitstavad ka mittetehnilised lahendused, nt äritegevuse meetodid: USA Ülemkohus: Everything under the sun, made by man, is patentable – Euroopa patendiamet: “tehnilise” üha laiendav tõlgendamine, nt info paigutus arvutiekraanil või grammatikakontrollitarkvara piisavalt “tehnilised” probleemid/lahendused • Kui leiutaja leiab uue probleemi, siis leiutis ka siis, kui uudse probleemi lahendus on tuntud • Probleem võib olla igivana, aga kui lahendus on uus, siis ka leiutis
  • 5. Leiutise õiguskaitse Eestis• Patendiseadus – patent – Otsing nt ee.espacenet.com – Lühiandmed Eesti Patendileht, www.epa.ee• Kasuliku mudeli seadus – kasuliku mudeli registreerimise tunnistus – Lühiandmed Eesti kasuliku mudel leht, www.epa.ee – E-estis otsinguvõimalust ja kasuliku mudeli täistekte internetist ei leia• Euroopa patendikonventsioon – Eestis kehtivad Euroopa patendid, mille taotluses Eesti oli nn märgitud riigiks ning mille patendikirjelduse tõlge on ettenähtud aja jooksul esitatud Patendiametile – E-estis hetkel ülevaade puudub
  • 6. Ääremärkused:• E-teenuste arendamisel on Patendiamet teiste Eesti riigiasutuste seas üks mahajäänumaid• E-teenuste arendamisel on Eesti Euroopa ja maailma üks mahajääjatest (Läti õnneks veel sammu jagu maas ☺) – Võimalus innovaatilisele ettevõtjale pakkuda abi lahenduste väljatöötamisel!• Ettevõtlusalast seadusandlust parandav nn Langi initsiatiiv ei käsitle tööstusomandi õiguskaitset: – 2 h ettevõtte asutamine saab olema võimalik, kuid patenditaotlusi tuleb endiselt esitada paberil ja 3 eksemplaris• Osa süüd ettevõtjatel, leiutajatel ja nende patendivolinikel kui Patendiameti “klientidel”, sest nad pole vaevunud survet avaldama
  • 7. Patent• Riigi poolt leiutise autorile piiratud ajaks ajaks antud ainuõigus leiutise kasutamiseks – “Riik” – patent kehtib vaid riigis, kus see on välja antud – “Piiratud ajaks” – patendi puhul kuni 20 aastat (tuleb tasuda kehtivusaasta lõive), kasuliku mudeli puhul Eestis kuni 10 aastat (4 + 4 + 2) – “Ainuõigus” – õigus keelata teistel leiutist kasutada; õigus teisel isikul mitte keelata leiutist kasutada – “Leiutis” – (uue) (tehnilise) probleemi (uudne) (tehniline) lahendus
  • 8. Patendist või kasulikust mudelist tulenevad õigused • Patendiomanikul on • Kasuliku mudeli omanikul on ainuõigus kasuliku mudelina ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. kaitstud leiutisele. • Ainult patendiomanikul • Ainult kasuliku mudeli omanikul on õigus kasutada on õigus kasutada kasuliku mudeli õiguskaitsest patendist tulenevaid õigusi tulenevaid õigusi ja keelata ja keelata teistel isikutel teistel isikutel nende õiguste kasutamist. nende õiguste kasutamist. Patendiseaduse §14 Kasuliku mudeli seadus §13
  • 9. NB!• Patent või kasulik mudel ei ole riigipoolne luba, et patendi või kasuliku mudeli omanik võib kaitstud leiutist kasutada – järgida tuleb ka teiste seaduste nõudeid ning teiste isikute õigusi – Analoogia: kuigi igaüks võib autot omada, ei tulene sellest õigust autot juhtida (ehk siis kasutada teatud spetsiifilisel viisil) – Omab tähendust patendisüsteemi mõjude analüüsil: nt selle asemel, et välistada teatud leiutiste patendikaitse (nt GMO-d, tüvirakuuuringud, ravimeetodid jms) on mõttekam mitte teha spetsiifilisi erandeid patendiseadustesse ja lihtsalt: • Keelata taolised tegevused (tüvirakuuuringud) või tooted (GMOd) ja/või • Piirata patendiomaniku ainuõiguse sisu (nt USAs meditsiinialaste leiutiste puhul)
  • 10. Leiutiseks võib olla• Füüsilised objektid – Seade, aparaat – Aine, kompositsioon• Meetodid – valmistamise meetod – kasutamise meetod• Tarkvara – kui meetod või kui programmeeritav seade – “Tarkvara” (täpsemalt, arvutis rakendatavad leiutised ehk Computer Implemented Inventions) patendikaitsest ja – kaitstamatusest sellel üritusel Jaak Ostrat – Lühimärkus: tegelikult on võimalik Euroopa patendi saamine üsna samadele asjadele ja üsna samamoodi kui USAs
  • 11. NB!• Leiutis ei ole terviktoode, st – üks terviktoode (nt arvuti, auto, pastapliiats) võib sisaldada mitut leiutist ning – sama leiutis võib sisalduda paljudes terviktoodetes• Ühel isikul võib olla patent mingile lahendusele, mis sisaldab teiste isikute patente rikkuvaid lahendusi
  • 12. Vahemärkus• Arvuti ja tarkvara-alaste patentide (sisuline) põhikriitika – Üks terviktoode (arvuti, sideseade, tarkvaratoode) sisaldab sadu või tuhandeid leiutisi, st selles valdkonnas tegutsedes ei ole võimalik enda tegevusega seotud riskide mõistuspärane hindamine – Erinevus ravimipatentidest - tüüpiliselt üks toode, üks patent (igal juhul alla 10) – Lahendus: patendisüsteemi parandamine ja täiustamine, mitte selle üle parda heitmine
  • 13. Nõuded kaitstavale leiutisele• Kaitsevõimelisuse kriteeriumid (PatS, KMudS): – On uus – Omab leiutustaset – On tööstuslikult kasutatav• Tänases maailmas sarnased nõuded kõigi riikide patendiseadustes. Nt USA: – On uus (new) – Ei ole silmanähtav (non-obvious) – On kasulik (kasutatav) (useful)
  • 14. Uudsus• Leiutis on uudne, kui see ei ole tuntud nn tehnika tasemest• Tehnika taseme moodustab mistahes maailma osas suuliselt või kirjalikult avalikkusele teatavast tehtud informatsiooni – Seega, Peruus leiutise kohta avaldatud materjal takistab sama leiutise patentimist nii Hiinas kui Eestis – Suuline avaldamine on piisav (tõendatav nt audio või videosalvestusega) – Pole vahet, kes on avaldanud – ka leiutaja enda poolt varemavaldatud informatsiooni kasutatakse tema leiutise uudsuse määramisel => enne alati esitada patenditaotlus ja alles siis avalikustada!
  • 15. Seega, uudsuse välistab• Varasem suuline avalik ettekanne (nt loeng ülikoolis)• Kirjeldus Internetis• Ülikooli lõputöö ainueksemplar raamatukogus• Teatmikud, käsiraamatud, õpikud• Varasem patent, selle joonised, kirjeldus• Tootekataloogid, juhendmaterjalid• (USAs: kui leiutist sisaldav toode on müüdud või müügiks pakutud enam kui 12 kuud enne taotluse esitamist!)
  • 16. Avalikkusele teatavaks saanud• Avalikustamisega ei ole tegemist olukorras, kus infot levitatakse konfidentsiaalselt (nt kirjaliku või suulise lepingu alusel; konfidentsiaalsuskohustust võib teatud juhtudel eeldada ka asjaoludest või tuleneda seadusest – nt abikaasale, advokaadile, patendivolinikule edastatud info)• Kui info avalikustatud vastu isiku tahtmist – ikkagi avalik (hambapastat tuubi tagasi ei topi): – Võib olla karistatav: nt võõra leiutise oma nimel üldsusele teatavaks tegemine Karistusseadustik §219 – Enamikes riikides mingi võimalus sel isikul siiski patendikaitse saada • Eestis ja USAs uudsussoodustus (12k) • Euroopa Patendikonventsioon – erisäte, patenditaotlus peab olema esitatud 6 kuu jooksul informatsiooni ´avaldamisest
  • 17. Uudsussoodustus (grace period)• Eestis ja USAs: teave, mille taotleja ise on avaldanud 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist, ei võeta arvesse ning seega uudsust ei riku• NB!!! Euroopa Patendikonventsiooni kohaselt uudsussoodustus puudub, st ärge sellele lootke! – Õnneks, ettevõtjad tavaliselt ei kiirusta avalikustamisega, erinevalt nt ülikoolidest...
  • 18. Leiutustase• Leiutisel on (patendi puhul) leiutustase, kui see – vastava ala asjatundja jaoks – endastmõistetavalt – ei tulene tehnika tasemest ⇒ St. seotud samuti tehnika tasemega, aga teisiti (erineb tehnika tasemest v. ei tulene tehnika tasemest) kui uudsuse nõueNB!Kasuliku mudeli puhul peaks hindamine toimuma mitte vastava ala asjatundja, vaid lihtinimese seisukohalt, st kasuliku mudeli puhul nõue leebem!USA: leiutis, millele patenti taotletakse, ei ole küll täpselt sellisena tehnika tasemest tuntud, aga erinevused on üksnes endastmõistetavad, silmanähtavad
  • 19. Kas leiutis erineb tehnika tasemest (on uus)?Leiutist saab kirjeldada selle tunnuste kaudu. Olgu meie leiutise tunnused A, B, C ja D.a) Tehnika tasemest on tuntud lahendusel 1 on tunnused A, B ja D ningb) lahendusel 2 on tunnused B, C ja D⇒ Leiutis on uudnec) Tehnika tasemest tuntud lahendusel on tunnused A, B, C, D ja E⇒ Leiutis ei ole uus
  • 20. Leiutustase• Olgu meil leiutis tunnustega A, B, C ja D.• Tehnika tasemest on teada üks lahendus tunnustega A, B, C ning teine lahendus B, C ja D.• Meie leiutisel on uudsus• Meie lahendusel puudub leiutustase, kui vastava ala asjatundja meie patenditaotluse esitamise ajal oleks pidanud iseendastmõistetavaks nende kahe lahenduse kombineerimist
  • 21. Põhiprobleem• Kui uudsuse kriteerium suhteliselt objektiivne ja mehaaniliselt tuvastatav (kas täpselt sama asi on varem kirjeldatud), siis leiutustaseme määramine keeruline: – Leiutise ekspertiis võtab aega: täna esitatud taotlus jõuab ekspertiisi nt 2 aasta pärast – Patendivaidlused kogu patendi kehtivuse ajal (kuni 20 aastat) – Kui probleemile on leitud lahendus, tundub see kõigile lihtne ja ilmne (tagantjärele tarkus, “hindsight 20-20”) – Kuidas määrata, mis oli minevikus ilmselge ja mis mitte? Järelikult, vajalik objektiivsem test!
  • 22. Vastava ala asjatundja• Eesti seaduses tõlgendus puudub, kuid Euroopa Patendikonventsiooni (Eesti on liige) tõlgenduste kohaselt isik, kes teab mitte ainult taotluses ning selles viidatud dokumentides avaldatud materjali, vaid omab ka vastava valdkonna üldisi teadmisi taotluse esitamise päeval.• Üldised teadmised: käsiraamatud, monograafiad, õpikud, uuemate valdkondade puhul ka teaduslikud artiklid ning patendidokumendid
  • 23. Endastmõistetav (Euroopa Patendiameti juhendi järgi)Arvestatakse selliseid faktoreid:• Ettenägematu tehniline efekt, mis kaasneb tuntud elementide uue kombinatsiooniga• Parameetrite tuntud vahemikust sobivaimate valimine• Probleemide keerukus, millega leiutaja kokku puutus tuntud lahenduste kombineerimisel• Sekundaarsed faktorid, näiteks kauaaegse vajaduse lahendamine, mida on seni edutult püütud lahendada
  • 24. USA• Leiutis on endastmõistetav, kui tehnika tasemes soovitus, põhjus või motivatsioon erinevaid tuntud lahendusi kombineerida• Suhteliselt objektiivne, sest kui tõendit ei leita, siis järelikult leiutustase (ning ei oma tähtsust, kuidas meile tagantjärele tundub)• Probleem – väidetakse, et just kõige elementaarseid teadmisi ei “viitsita” kirja panna (või on neid isegi häbi kirja panna, sest need on “siililegi selged”) ning selle kohta pole hiljem võimalik tõendit leida -> kehtima jäävad triviaalsed patendid• Hetkel (12/2006) USA ülemkohtus küsimus, kas test vajab muutmist. Lahendit oodata juunis 2007 – Leiutis: elektrilis-elektroonilise ajamiga gaasipedaal – Testi muutmise prognoositav tagajärg: mitusada tuhat vaidlustatavat USA patenti ☺
  • 25. Kommentaar leiutustasemele• Tänases maailmas edukalt kaitstavad üsna napi leiutustasemega leiutised, st praktikas ei tasu enamasti taotluse esitamisel pikalt arutleda leiutustaseme olemasolu või puudumise üle• Patendist tulenevad õigused samad olenemata sellest, kas tegemist väga suurt või väga nappi leiutustaset omava leiutisega• Patendisüsteem sobib mitte ainult murranguliste leiutiste kaitseks, vaid ka järk-järgulise innovatsiooni toetamiseks – oluline on mitte leiutise suurus, vaid selle kommertspotentsiaal
  • 26. Patent• Patendikaitse on territoriaalse iseloomuga – Eesti patent kehtib vaid Eestis, USA patent vaid USAs jne – Kui leiutis on õigel ajal mõnes riigis kaitsmata jäetud, siis hiljem meelt muuta ei ole võimalik • Kaubamärkide kaitset on võimalik teises riikides taotleda igal ajal, viivitamise korral riskitakse vaid sellega, et seda teeb keegi teine
  • 27. Patendikaitse strateegiad• Strateegia sõltub eesmärkidest – kas vaja võimalikult tugevat kaitset, kiiret kaitset, mistahes kaitset, kaitset ideede varguste vastu• Kui vaja tugevat kaitset, siis taotleda Eestis patenti ning Europatenti• Kui kiiret kaitset – kasulik mudel Eestis, Euroopa riikides kaitse igas riigis eraldi kasuliku mudelina või patendiga ilma otsingu/ekspertiisita• Kui vaja mistahes kaitse – esitada patenditaotlus vaid mõnes, kõige soodsamas või olulisemas riigis, näiteks USAs
  • 28. Patendikaitse strateegiad• Kui vaja kaitset ideede varguse vastu – avaldada idee võimalikult varakult, et teine isik ei saaks sama asja patendiga või kasuliku mudelina kaitsta• Ülikooli kontekstis ei tarvitse sobida, sest siis ei jää sellist teadmist, mida saaks ettevõtjale raha eest üle anda
  • 29. Kust alustada?• Fikseerida nö prioriteet – kui esitada ühes riigis patenditaotlus, siis on teistes riikides taotluse esitamiseks aega kuni 12 kuud, kusjuures selle aja jooksul saab kasutada esimeses riigis esitatud taotluse kuupäevast tulenevaid eeliseid (võrreldes teiste taotlustega ning tehnika tasemega võrdlemisel)• Eestis – Patenditaotlus – Kasuliku mudeli taotlus (hea odav, boonused ka õiguskaitse Eestis)• USAst – Eeltaotlus – päristaotlus
  • 30. Patent või kasulik mudel?• Kasulik mudel • Patent – Odavam kui patent (riigilõiv taotluse – Kallim kui kasulik mudel (riigilõiv esitamisel 1600/400kr) taotluse esitamisel 3500/875kr + – Kaitse kiiresti, sest ei kontrollita registrisse kandmine 1500kr) uudsuse ja leiutustaseme olemasolu – Ekspertiis, mistõttu menetlus võtab – Avaldatakse registreerimisel aega paar aastat (tavaliselt mõne kuu jooksul taotluse – Avaldatakse alles 18 kuud pärast esitamisest, kuid registreerimist prioriteedikuupäeva paluda edasi lükata) – Avaldamisest või rikkuja – Kehtib kuni 10 aastat (4+4+2), teavitamisest ajutine kaitse kehtivuse pikendamine kahel korral; – Kehtib kuni 20 aastat; iga-aastased pikendamine suhteliselt odav kasvavad kehtivusaasta lõivud – Pole sundlitsentsi – 10 aasta jooksul taotluse – Ei saa muundada patenditaotluseks, esitamisest võimalik muuta kuid sobib sellele prioriteediks kasulikuks mudeliks
  • 31. Järeldused• Eestis tasub üldiselt esitada patendi- või kasuliku mudeli taotlus selleks, et fikseerida leiutise prioriteet• Enamasti puudub vajadus patendi järele Eestis, kuna kasulik mudel annab samad õigused soodsamatel tingimustel – Võimalikud muud motiivid (patendi kõrgem maine) – Erand: kui on oluline patendi pikem kehtivusaeg• Mõnel juhul esitatakse nii patendi kui ka kasuliku mudeli taotlused (ühest saadakse kiire kaitse, teisest aga ekspertiis ja pikem kehtivusaeg)
  • 32. Patendikaitse välismaal: muutujad• Huvipakkuvate riikide valik – tegevuse aktiivsus leiutise valdkonnas – turu suurus ja aktiivsus • sihtgrupi ostuvõime – patendikaitse taotlemise maksumus • Riigilõivud ja õiguskaitse kulud (sh tõlkekulud) – patendiõiguste teostamise võimalikkus ning maksumus • kohtute kogemus • kahjutasude väljamõistmise tõenäosus ning suurus – Investorite olemasolu ning kogemus intellektuaalomandi kaitse ning üleandmise valdkonnas
  • 33. Soodsamad riigid• Ühe arvamuse kohaselt on soodsaimad riigid USA, Austraalia, Kanada ning Euroopa riikidest Suurbritannia (kõik inglisekeelsed riigid, st puuduvad tõlkekulud!), Saksamaa ja Holland• Põhjamaad ja Euroopa patenditaotlus ei ole nii soodsad• Venemaal patendikaitse endiselt üsna mõttetu, kuid nt Hiina ja India olulisus kasvab tundidega! – Hiina kohtud on hakanud tegema otsuseid välismaiste patendiomanike kasuks
  • 34. USA vs. Eesti (patent)• 300 miljonit elanikku • <1,5 miljonit elanikku• Väikeettevõtjale: • Kõigile ettevõtjaile: – Eeltaotluse esitamine 100USD – Taotluse esitamine 3500/875 – Päristaotlus 500USD krooni – Avaldamine 300USD, registrisse – 24 kuud pärast taotluse esitamist kandmine 700 USD kehtivusaasta lõivud (kasvavad) – Pikendamise lõiv (pärast patendi • 1-3 aasta 1800 krooni väljaandmist) • 4-10 aasta 15000 krooni • 4 aasta eel 450USD • 11-20 aasta 67100 krooni • 8 aasta eel 1150 USD – Registrisse kandmisel 150krooni • 12 aasta eel 1900 USD – Patendi eluea jooksul ca 89000 – Kokku patendi eluea jooksul krooni (20a) ca 5000USD (ca 65000 • NB! Patendiameti tulud 35 krooni) miljonit, kulud 17 miljonit
  • 35. Probleemid USAga• Kogemuse puudumine• Veendumus, et nagunii ei suudetaks tootega USA turule siseneda• Nõustaja leidmine keeruline – Teenuse kvaliteet – kuidas hinnata? – Hind – tunnihinna määr ning arvete esitamine “liigsete” tundide eest – Isiklikud kontaktid olulised Üldiselt, üllatavalt lihtsalt lahendatavad probleemid tänu USA majanduse ja ühiskonna avatusele
  • 36. Patendikaitse välismaal: muutujad • Sobiva kaitseviisi valik: – Patent või alternatiiv? • Rahvuslikud v. rahvusvaheliste või regionaalsete taotluste kasutamise võimalused – Patendikoostööleping (PCT) – Euroopa patendikonventsioon (EPC) • Kas ja kuivõrd on leiutis välisriigis patenditav: – Äritegemise meetodid ning tarkvara – Ravimeetodid
  • 37. Kuidas jätkata - patendikaitse välisriikides• Algse taotluse põhjal (st nt Eestis või USAs) esitada 12 kuu jooksul – Patenditaotluse esitamine ühes või mitmes huvipakkuvas riigis eraldi – Euroopa patenditaotlus + taotlused teistes huvipakkuvates riikides – PCT taotlus ning selle põhjal taotlused huvipakkuvates riikides – PCT taotlus ning selle põhjal Euroopa patenditaotlus + taotlused teistes huvipakkuvates riikides
  • 38. Eraldi taotlused• Eelised: – Saab koostada “täiusliku” taotluse riigist lähtuvalt – Võib olla kiirem ja kindlam võimalus patendikaitse saada • Nt kui rahvuslikele patenditaotlustele ei tehta ekspertiisi • Sest teatud leiutised on kaitstavad vaid mõnes riigis – Võib olla odavam kui PCT, EP või PCT + EP • kui huvipakkuvaid riike on vähe ning suhteliselt odavad ja/või riigid on samakeelsed – Näide TTÜst • diagnoosimeetodi käsitlev patenditaotlus esitati üksnes USAs • Vähem kui 12 kuud tagasi avaldatud artikli põhjal patenditaotlus üksnes USAs
  • 39. Eraldi taotlused• Puudused: – Vajadus arvestada konkreetse riigi nõuetega; üldjuhul nõutav vastava riigi patendivolinik – Taotluste esitamine töömahukas (tõlgete ettevalmistamine, asjaajamine mitmes riigis samaaegselt) – Kui riike ning tõlkeid palju, siis (väga) kulukas
  • 40. Miks kasutada prioriteeti?• Annab aega pärast esimese kaitsetaotluse koostamist leiutise üle mõelda, seda edasi arendada ning ette valmistada täiustatud taotlused teiste riikide jaoks• Lükkab edasi patendi kehtivusaastate lugemise alguse ja seega ka patendi kehtivuse lõpu• Lükkab kehtivuslõivude tasumise aasta võrra hilisemaks
  • 41. PCT• Patent Cooperation Treaty, patendikoostööleping• Eesti liige alates 1994.aastast• Võimaldab ühe taotlusega patendikaitset taotleda ühes või mitmes PCT liikmesriigis (üle 125)• http://www.wipo.int/pct/en/
  • 42. PCT taotlus• Eesti taotleja võib esitada taotluse kas Eesti Patendiametile, Euroopa Patendiametile või WIPO Rahvusvahelisele Büroole (IB) Šveitsis• Taotlusele tehakse otsing (Eestis esitatud taotluste puhul Euroopa Patendiametis)• Taotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel prioriteedikuupäevast (WO)• Taotleja võib tellida ekspertiisi täiendava tasu eest (Eesti taotleja taotluste puhul Euroopa Patendiametis)• Patendi saamiseks mõnes riigis või regioonis peab taotleja esitama avalduse, sõltuvalt riigist või regioonist, 20 või 30(31+) kuu jooksul prioriteedikuupäevast
  • 43. Rahvusvaheline patenditaotlus• Eelised – Ühe taotlusega saab taotleda kaitset mitmes riigis – Rahvusvaheline patendiotsingu aruande – Lükkab põhikulutuste tegemise edasi• Puudused – Vahel kallivõitu – Patendikaitse saamine aeganõudev – Ebasobiv, kui kaitset soovitakse üksikutes riikides
  • 44. Euroopa patendikonventsioon • Eelised – Kui soovitakse kaitset mitmes Euroopa Patendikonventsiooni liikmesriigis, siis piisab ühest taotlusest ja ühest menetlusest – Väljaantud patent suhteliselt tugev (st uudne ja omab leiutustaset), kuid kriitika ekspertiisi kvaliteedi osas kasvab • Puudused – Väga kallis – Menetlus võib võtta kaua aega – Patendi jõushoidmine ja patendivaidlused riikide kaupa
  • 45. Euroopa Patendikonventsioon• Ei ole seotud Euroopa Liiduga• Eesti liige alates 2002.a.• Üle 25 liikmesriigi (sh CH)
  • 46. US vs. Euroopa Liit “+”• 300 miljonit elanikku • 455 miljonit elanikku alates• USA patendiameti tasud ca 1350 laienemisest 2004.a. USD (väikeettevõtjale) • Patenditaotluse esitamine üksikus – päristaotlus 500USD riigis võib olla kallim kui USAs! – avaldamine 300USD, registrisse Euroopa patendikonventsioon: • kandmine 700USD – Euroopa patendiameti tasud ca 5000 – Pikendamise lõivud patendi eluea EUR (sisaldab 4. kehtivusaasta jooksul 3500 USD tasusid) • 4 aasta eel 450USD – Kehtivusaasta tasud 8 riigis, 5-10 aasta • 8 aasta eel 1150 USD ca 8500 EUR • 12 aasta eel 1900 USD – Tõlketasud ca 11500 EUR (39%)• Tõlketasud puuduvad – Voliniku tasud ca 5500 EUR• Voliniku tasud 5000USD (saab – 20 aasta jooksul ning kõikides riikides odavamalt, võib kallimalt) märksa kallim!
  • 47. Patenditaotlus vahetult huvipakkuvas riigis• Eelised – Kõige paindlikum ja kiirem võimalus patendikaitse saamiseks enamikes riikides – Paljudes riikides lisaks patendile ka Eesti kasulikule mudelile sarnanev süsteem (st odavam, kiirem)• Puudused – Erinevad protseduurireeglid ning tavad – Nõutav esindaja igas riigis – Asjaajamine samaaegselt mitmes riigis töömahukas ning kulukas
  • 48. Järeldus – iga ettevõte, iga leiutis on unikaalne ning sobiva patendikaitse strateegia valikkriitilise tähtsusega. Enamasti on võimalik leida hinnalt ja vajadustelt sobiv strateegia
  • 49. Eesti, innovatsioon japatendikaitse – mõned numbrid ja mida võib neist järeldada
  • 50. Eesti Euroopa keskmisest, % “+”• 25–64-aastaseid kõrgharidusega elanikke 143• Lairibaühenduste (kiirus suurem kui 144 Kbit-s) hulk 100• 20–24-aastaste arv, kellel on vähemalt keskharidus 107• Ülikoolide T&A kulutused, mida rahastab erasektor 109• Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on välja tulnud innovatiivsete omatoodetega 115• Teiste firmadega innovatsioonialast koostööd tegevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osatähtsus 123• Kulutused info- ja sidetehnoloogiatele võrrelduna SKT-ga 137
  • 51. Eesti Euroopa keskmisest, %, “-”• Varasesse arengustaadiumi investeeritav riskikapital SKP suhtes 0• Erasektori T&A kulutused SKP suhtes 22 (avalik sektor 77)• Euroopa Patendiametisse antud patenditaotlusi võrreldes rahvaarvuga 7• USA patendiametis registreeritud patente võrreldes rahvaarvuga 4• Nii Euroopas, Jaapanis kui ka USA-s registreeritud patente võrreldes rahvaarvuga 7• Euroopa Liidus kaitstud kaubamärke võrreldes rahvaarvuga 25• Euroopa Liidus kaitstud tootedisaine võrreldes rahvaarvuga 6
  • 52. Leiutiste kaitsmise “aktiivsus” Eesti ettevõtjate poolt: Patenditaotlused Kasuliku mudeli Kokku leiutisi taotlused 2006 I 15 32 47 2005 23 74 97 2004 27 78 105 2003 18 61 79 Viimase kolme aasta trend langev! Miks?
  • 53. Järeldused eelmistest slaididest:• Riik eraldab raha• Alus- ja rakendusuuringud käivad, ettevõtlust toetatakse (eel- ja rakendusuuringud), aga kaitstavat (patenditavat) tulemust praktiliselt ei teki
  • 54. Kaitstavat tulemust ei teki, aga• Muid tulemusi näib olevat: nt TTÜ ja TÜ eelretsenseeritavates väljaannetes avaldatud artiklite arv – eeldus: artikli avaldamise on heaks kiitnud teadustoimetajad – eksperdid (sh nö “peer review”) – TTÜ: eelretsenseeritavad artiklid 470, ISI web of science 276 – TÜ: ISI/CC: 2004.a. 544• Patenditaotlusi TTÜ 2005: menetluses 14, TÜ 2004: ? (kokku patendiportfell ca 10)
  • 55. Info ei tunne riigipiire• Patendita puudub põhjus, et õnnestunud lahendused rakendatakse Eestile tulutooval moel (nt siin teatud tüüpi ettevõtluse tekke läbi või litsentsi/tehnoloogia müügi kaudu)• Info on vaba ja riigipiirideta, rakendatakse seal, kus parim efektiivsus ja jõulised turudJäreldus:• Kui riigi poolt kulutatud $ tekitatud kaitstud tööstusomandi osakaal ei kasva, on riigi seisukohalt mõttekam raha investeerida teisiti, kasvõi teiste riikide võlakirjadesse - pensione on vaja maksta ka tulevikus ja kaitsmata T&A-sse läinud raha on raisatud raha
  • 56. Miks riigi investeeritud $ genereerib nii vähe kaitstud tulemust?• Hüpotees 1: meil ei ole piisavalt leiutisi – Autor ei nõustu; leiutisi on palju, me võib-olla ei tunne neid ära• Hüpotees 2: tegeleme jalgratta leiutamisega – Autor nõustub osaliselt: üsna paljud ettevõtted on alles üle minemas nö efektiivsuse faasist innovatiivsuse faasi ja seetõttu ülevaade nö tehnika tasemest puudulik• Hüpotees 3: puudub kogemus kaitsmiseks – Autor nõustub – alustamine on raske, kuid kes on alustanud, esitab taotlusi mitme leiutise kaitsmiseks igal aastal. St potentsiaali tegelikult on• Hüpotees 4: puudub piisav kvalifitseeritud tööjõud – Autori arvates üks olulisemaid, kuid tajumata muna-kana tüüpi probleem: Eestis on vähe patendivolinikke, nad on üsna hõivatud, mistõttu ettevõtjal on raske leida abi. Teisest küljest, kuna leiutiste kaitsetaotluste arv on väga väike, ei ole praegustel patendivolinikel võimalik palgata ja välja õpetada uusi spetsialiste
  • 57. Tänan Teid tähelepanu eest!Täiendavad küsimused ja karm kriitika:Mart Enn KoppelPatendibüroo Koppel OÜPostiaadress: Kajaka 4-10, 11317 TallinnTel: 6774136, Faks: 6774138mkoppel@koppelpb.com;http://www.koppelpb.com