Suguelundkond

SUGUELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask

Naise ja mehe suguelundkond Naise suguelundid Mehe suguelundid

Naise suguelundid tupp emakakael emakas munasarjad munajuhad

Naise suguelundid
Munasarjad alustavad tööd 12-14 aastaselt
toodavad suguhormoone (nõristuvad verre)
munasarjades arenevad munarakud
Munarakkude alged on moodustunud juba looteeas ning elu jooksul neid juurde ei teki.
naissuguhormoonid

Ovulatsioon
Munaraku vabanemine munasarjast.
üks munarakk umbes 28 päeva tagant
vaheldumisi kummastki munasarjas
elu jooksul umbes 400 munarakku
valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses
Vahest eraldub munarakk mõlemast munasarjast korraga!

Munarakk
Suuremõõtmeline umbes 0,1 mm
Toitainete rikas
Liikumisvõimetu
Kaetud kestaga
Eluiga kuni 36 tundi

Menstruaaltsükkel … a javahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni (u 28 päeva) . Viljastamata munarakk ja emaka limaskestad eralduvad organismist menstruatsioonil. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni.

1. Küpsev folliikul 2. Munarakk 3. Ovulatsioon 4. Kollaskeha 5. Viljastumine

Mehe suguelundid põis eesnääre munandid suguti

Mehe suguelundid

Mehe suguelundid
Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt
toodavad suguhormoone
paljunevad ja valmivad seemnerakud
Spermid valmivad munandite väänilistes torukestes kehatemperatuurist madalamal temperatuuril

Seemnerakk
väike 3-5  m
koosneb peast ja sabast
väga liikuv
eluiga kuni 72 tundi
arengutsükkel umbes 80 päeva
Ühe seemnepurskega eritub miljoneid seemnerakke.

Viljastumine
munaraku ja seemneraku ühinemine.

Viljastumine
toimub munajuha laienenud osas.
A – munasari B – emakas C - limaskest

Munaraku jagunemine
Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode

Munaraku jagunemine

Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva
Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale

http://youtube.com/watch?v=J_knnENhzwg

Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus:
kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku,
sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku
kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk.

Esimene kunstliku viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978 aasta juulis ( Louise Brown ).

Kaksikud

Sugu Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi (X või Y) kandev sperm munaraku viljastab. y x

Loote areng Kobarlootest areneb idulane. Idulane ei sarnane veel inimesele.

1. arengukuu
Idulane on umbes riisitera suurune
Kujuneb:
esmane närvisüsteem
südame-
veresoonte-
luude-
lihaste-
seedeelundkonna-
jäsemete alged
süda hakkab lööma umbes 25. päeval

2. arengukuu
Idulane on umbes 2,5 cm pikkune
Kujunevad:
aju
sõrmed ja varbad
magu ja maks
kopsud
kõrvad ja nina

3. arengukuu
Loode on umbes 7,5 cm pikkune ja kaalub 3 grammi
Kujunevad:
suguelundid
neerud
silmavärv
liigutused
Sarnaneb väliselt inimesele ja nimetatakse nüüd juba looteks

4. arengukuu
Loode on umbes 15 cm pikkune ja kaalub 80 grammi
Kujunevad:
imemisrefleks
neelamisrefleks
luud
nähtavad suguorganid

5. arengukuu

6. arengukuu
Loode on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 600 grammi
nahk on kortsuline
luud tugevnevad
kopsud täiustuvad

7. arengukuu
Loode on umbes 37 cm pikkune ja kaalub 1,3 kg
moodustub rasvkude
reageerib valgusele
-helile
-puudutusele

8. arengukuu
Loode on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 2 kg
nahk sileneb
karvad kaovad
arenenud närvirakud

9. arengukuu

Laps võib sündida ka keisrilõikega

Lootekestad
Ajutised organid, mis kaitsevad loodet.
lootevesi
platsenta
nabanöör
pea süda lootevesi nabanöör platsenta

Platsenta
Kujuneb idulase pesastumise kohale emaka seinal. Loodet ühendab platsentaga nabanöör .
ema ja loote ainevahetus
kaitseb haigustekitajate eest
toodab hormoone
Millised ained liiguvad emalt lootele?
Millised ained liiguvad lootelt emale?
platsenta

Lootevesi
K aitse b:
põrutuste
veekaotuse
t emeratuurimuutuste eest
O n joogi ja urineerimiskeskkond .

Loodet kahjustavad tegurid Haigused – punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud – vitamiinide, mineraalide, põhitoitainete puudus. Keemilised ühendid – alkohol, narkootikumid, ravimid, liimid, värvid, puhastusvahendid. Füüsikalised tegurid – põrutused, kitsad riided, kiirgused.

Rasestumisvastased vahendid
Meeste kondoomid
T akistab sperma sisenemist vagiinasse
Võib kaitsta suguhaiguste eest (ainult lateks ja polümeer kondoomid võivad kaitsta HIV eest )
Naiste kondoomid
Väldib rasedust kogudes sperma endasse
Võib kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest
Pessaar
Vähesel määral vähendab suguhaiguste üle kandumise ohtu, HIV eest ei oma mingit kaitset.

Väike emakakaela kate ( pessaari väiksem versioon )
O saliselt täidetud rasestumisvastase vedelikuga
P rogestiini süstid Depo Provera
I ga kolme kuu tagant uus süst
T akistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist munarakuni
P rogesti i ni protees Norplant
P aigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks.
Käsn ( sisaldab spermitsiide )

Vaginaalsed spermitsiidid ( kreemid, geelid, vahud )
K eemiliselt loodud sperma tapmiseks
Hormonaalsed tabletid
Kombineeritud pillid
T akistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast
2) Minipillid
E makakaela lima skest muutub sperm idele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarak k ei saa kinnituda .

Rasestumisvastased plaastrid
Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega.
SOS pill
V äldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise.
Emakasisene spiraal
Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale.

Hormoonspiraal
E maka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud
Naiste steriliseerimine
Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni.
Meeste vasektoomia
Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi

Ohtlik naise tervisele ning Eestis lubatud 12. rasedusnädalani. Raseduse katkestamine ehk abort

Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FemOS. png http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/html/repr_sys_fin.html http://www.ehd.org/dev_article_intro.php http://www.ehd.org/images/prenatal_article/ovary-thumb. jpg http://cache.eb.com/eb/image?id=93515&rendTypeId=34 http://www.realscienceprograms.com/files/IMAGES/egg_cell.jpg http://www.sjg.edu.ee/tyybel/test.html http://www.meelespea.net/ee/ciklas http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/8677. jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/19471.jpg http://www.med.umich.edu/obgyn/smartmoms/pregnancy/monthbymonth/second.htm http://www.walgreens.com/library/graphics/images/en/17010.jpg http://www.ehd.org/images/prenatal_article/lifeartpic13.jpg http://en.wikibooks.org/wiki/Image:Caesarian_shown_cropped.jpg http://www.abort73.com/HTML/AbortionPictures/images/abortion-08-01.jpg

Suguelundkond

by Kristel Mäekask on Mar 07, 2008

Accessibility

Categories

Tags

Upload Details

Usage Rights

1 Embed 26

Statistics

Suguelundkond — Presentation Transcript