0
MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS Koostas: Kristel Mäekask
GEENID + KESKKOND Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunn...
Reaktsiooninorm Liigi  geenifond  (liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piirides. Üksik...
Variatsioonirida
Kaksikute meetod Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutl...
Tunnuseid võib jagada: Suures ulatuses muutuvad: Pikkuskasv, kehamass, intellekt. Lehmadel piimaand Vähesel määral: Silma ...
Tunnuseid võib jagada: Kasulikud: Varjevärvuse muutus, tingitud refleksid e. eluea jooksul omandatud  käitumisharjumised. ...
Tunnuseid võib veel jagada : Pöörduvad: Kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist. Päevitus, mälu, treenitus. Pöörd...
Kasutatud materjal: <ul><li>http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FraternalTwins.jpg   </li></ul><ul><li>http://commons....
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Mittepärilik muutlikkus

2,846

Published on

õppematerjal gümnaasiumile

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,846
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
94
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Mittepärilik muutlikkus"

  1. 1. MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. GEENID + KESKKOND Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm – tunnuse muutumise määr. Variatsioonirida – tunnuste muutumise määr . Variatsioonikõver - graafiline esitus .
  3. 3. Reaktsiooninorm Liigi geenifond (liigi kõikide geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooninormi laiades piirides. Üksikisendi genotüüp (isendi geenide kogum) aga konkreetse isendi reaktsiooninormi.
  4. 4. Variatsioonirida
  5. 5. Kaksikute meetod Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
  6. 6. Tunnuseid võib jagada: Suures ulatuses muutuvad: Pikkuskasv, kehamass, intellekt. Lehmadel piimaand Vähesel määral: Silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt. Lehmadel piima rasvasus. Ei muutu üldse: Silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad.
  7. 7. Tunnuseid võib jagada: Kasulikud: Varjevärvuse muutus, tingitud refleksid e. eluea jooksul omandatud käitumisharjumised. Kahjulikud: Põtradel liiga suured sarved, arenguhäired, jäävvigastused.
  8. 8. Tunnuseid võib veel jagada : Pöörduvad: Kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist. Päevitus, mälu, treenitus. Pöördumatud: Säilivad elu lõpuni. Väärarengud, jäävigastused, proteesid, luude deformeerumine.
  9. 9. Kasutatud materjal: <ul><li>http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FraternalTwins.jpg </li></ul><ul><li>http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Human_genome.png </li></ul><ul><li>www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/95/Bio12klParil_mitteparil.muutl.doc </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×