• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Vaba tarkvara loengu slaidid Vikipeedia kursuse jaoks
 

Vaba tarkvara loengu slaidid Vikipeedia kursuse jaoks

on

  • 365 views

https://courses.cs.ut.ee/2013/Vikipeedia/spring

https://courses.cs.ut.ee/2013/Vikipeedia/spring

Statistics

Views

Total Views
365
Views on SlideShare
365
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
2
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as OpenOffice

Usage Rights

CC Attribution License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Vaba tarkvara loengu slaidid Vikipeedia kursuse jaoks Vaba tarkvara loengu slaidid Vikipeedia kursuse jaoks Presentation Transcript

    • Ülevaade vaba tarkvara liikumisest25.04.2013 TartuMärt Põder <p6der@ut.ee>Tartu ÜlikoolFilosoofia ja semiootika instituutEstobuntu arendaja ja infoühiskonna aktivist
    • Miks on vaba tarkvara?Enne 1970ndaid keskendusid IT-ettevõtted eelkõigeriistvara müümisele ja tarkvara kirjutati ise ning jagatienamasti vabalt kasutajalt kasutajale.1970ndatest alates hakkasid tarkvaratootjad tarkvarakinni hoidma ja leiutasid esimesed kopeerimiskaitsemehhanismid. Hakati eeldama, et tarkvara tuleb arvutileosta ja seda ei tohi tasuta jagada.See ei meeldinud iseäranis ülikoolide laboritestöötavatele häkkeritele ja Richard Stallman algatas 1983.aastal esimese vaba tarkvara projekti ja 1985. aastalavaldas manifesti, mis määratles vaba tarkvara liikumise:http://www.gnu.org/gnu/manifesto.html
    • Mis on vaba tarkvara?Vaba tarkvara liikumise eesmärk on vabastada tarkvarasellele tavaliselt autoriõigustega seatud piirangutest.Selle saavutamiseks häkitakse autoriõiguse süsteemiennast nii, et deklareeritakse autori soovi, et tema loodudtarkvara levikut ei tohi piirata. See on teatud mõttesautoriõiguse (copyright) tagurpidi pööramine (copyleft).Vaba tarkvara ökosüsteem luuakse sellega, etpropageeritakse autorite seas tarkvara avaldamistcopyleft-litsentside all nagu GNU General Public Licensejt. Trikk on selles, et kui tarkvara on sellise litsentsi aluselavaldatud, siis ei ole seda enam vastavaltlitsentsitingimustele võimalik kinnise litsentsi alla panna.
    • Kuidas see käib?Vaba tarkvara litsentsid kirjutavad ette, et kõigil vastavatarkvara kasutajatel on alati õigus:Õ0. Tarkvara käitada.Õ1. Tarkvara uurida ja muuta.Õ2. Tarkvara edasi anda.Õ3. Tarkvara koos muudatustega edasi anda.Osad punktidest eeldavad, et kasutajal peab olematarkvara lähtekood ja kõik punktid koos kirjeldavadsüsteemi, kus tarkvara antakse alati edasi kooslähtekoodiga ja ühtegi kasutaja õigustest ei või selletarkvara puhul mitte kunagi piirata.
    • Kas see on heategevus?Vabad litsentsid ei piira tarkvara müümist mitte mingil viisil,kuid müüdud koopia võib kasutaja mistahes hinnaga --- võisoovi korral tasuta --- edasi anda. See ei välistaäritegevust, kuid nõuab teistsugust ärimudelit kui harjunud„karbitarkvara“ müük.Müüakse parima vaba tarkvara kogumikke.Tehakse tarkvara rohkem rätsepatööna (sh kasutadesjuba olemasolevaid vaba tarkvar mooduleid).Müüakse eraldi toeteenust.Tarkvara põhiosa avaldatakse vaba tarkvara litsentsideall tasuta, aga lisamooduleid müüakse.Tarkvara vabastatakse tagantjärele.
    • Kes seda teeb?Keskmine vanus 27, kõrgharidus 70% (seos ülikoolidegaväga sagedane, tudengeid 20%), meessoost 97%,lähisuhtes 60%, töötud 3%, palgatöölised 64%, ettevõtjad14%, pärit USA-st, Saksamaalt, UK-st, Austraaliast,Prantsusmaalt, Kanadast, Hispaaniast, Jaapanist, Itaaliast,Hollandist, Rootsist, kulutavad enamasti 2-10 tundinädalas, vabast ajast 80%, et arendada uusi oskusi 50%,raha teenimiseks 5%, oma maine nimel 9%.Mõnede ülikoolide IT-tudengite seas väga populaarne viisluua endale esinduslik CV ilma tegemata aastaid tüütutpalgatööd projektidega, mis ei huvita.
    • Vikipeedia mootor MediaWikiMediaWiki praktika materjalid: http://ut.ee/~p6der/mikiNäiteid vikide kasutamisest:http://viki.pingviin.orghttp://oppekava.eehttp://kuutorvaja.eenet.eehttps://wiki.itcollege.eehttps://wiki.ut.eehttps://wiki.ekool.euhttp://tarkinvestor.ee/wikihttp://wiki.hinnavaatlus.ee/
    • Tuntud kohalikku vaba tarkvaraEstobuntu GNU/LinuxInkscape (enne Sodipodi)ID-tarkvara, st ID-kaardi klient ja teegidCommunity Tools (põhineb Drupalil)TID+ (Täna Otsustan Mina)Rahvakogu (põhineb Social Innovationil)Aga mitteE-hääletamisega seotud tarkvara
    • Laiem tähendus ühiskonnasRiigiasutustes suurendab läbipaistvust, usaldusväärsustja käideldavust jneÕigel kasutamisel võimaldab vähendada kulusid jasuurendada turvalisustHariduses annab võimalusi tarkvara juppideks lahti võttaja uuesti kokku pannaTeeb eraisikutel ja väikeettevõtetel suuremategakonkureerimise lihtsamaks, sj aitab kaasa innovatsioonileAnnab kasutajatele suhtelise kindluse, et tema arvutiteeb seda, mida ta sellelt ootab
    • Kogu „avatud“ perekondVaba ja avatud tarkvara --- http://alvatal.ee/Avatud valitsemine --- http://avatudvalitsemine.ee/Avatud andmed e avaandmed --- http://opendata.ee/Avatud vormingud ---http://www.artsturm.ee/odf/avatud-dokumendiformaadid/Avatud disain --- http://pir.at/adisainAvatud haridus --- http://pir.at/openeduVaba ja avatud linn --- http://vabalinn.kultuurikatel.org/Vaba ja avatud riistvara ---http://wiki.hfday.org/2013/EstoniaVabakultuur --- http://pir.at/vabakultAvatud ligipääs --- http://pir.at/openaccessAvatud teadmus --- http://okfn.org/
    • Ametlik poliitika #1RISO/RIA/MKM ametnike hulgas on valgustatud päid,kes toetavad vaba tarkvara kasutamist, aga keegi sellegaväga süstemaatiliselt ei tegelePõhikooli riiklik õppekava ütleb, et „vaba tarkvara jaavatud sisu: võimaluse korral eelistataksekommertstarkvarale vaba tarkvara“ ---http://www.oppekava.ee/index.php/%C3%95ppeaine_kirjeldusOn Euroopa Komisjoni soovitustest lähtuvad juhisedvaba tarkvara ja avatud dokumendivormingutekasutamiseks (hea praktika) ---http://www.riso.ee/wiki/FLOSS-grupp
    • Ametlik poliitika #2ID-tarkvara on läbi utsitamise muutunud natukeavatumaks, aga on ikka poolel teel ---https://installer.id.ee/?lang=estAvaandmete seadus võeti vastu ---https://www.riigiteataja.ee/akt/119122012002Eesti on liitunud Avatud Valitsemise Partnerlusega ---http://www.opengovpartnership.org/countries/estoniaE-hääletamise tarkvara lähtekood on endiselt suletud ---https://www.facebook.com/evalimisedSüsteemne programm tarkvaraga seotud vabadustetagamiseks Eestis siiski puudub.
    • Kuidas vaba tarkvara lainele saada?Kontakti inimestega http://pingviin.org/ peal (sh foorumis)Sisene vaba tarkvara jututuppa http://pir.at/vtjututMõtle,http://viki.pingviin.org/Kuidas_olla_hea_vabatarkvara_kasutajaVõta ühendust oma lemmikprojekti arendajatega võipöördu oma ideedega http://alvatal.ee/ pooleOsale vaba tarkvara klubi istumistel teisipäevaõhtuti kl 19Tartus Liivi 2-317 või Tallinnas Raja 4C-227 (jälgi teateid)Aita korraldada vaba tarkvara päevahttp://softwarefreedomday.org/ jm üritusiOsale vastavalt eelistustele MTÜ EIK, Piraadipartei vmaktivismiga tegelevas organisatsioonis
    • Ja veel mõned lingid...Mõistlikku lugemisvara: http://ftacademy.org/materialsVaba tarkvara riiklikuks prioriteedikshttp://www.theregister.co.uk/2005/09/29/peru_goes_open_sourhttp://www.oscc.org.my/content/view/227/139/http://joinup.ec.europa.eu/news/april-publishes-english-translathttp://joinup.ec.europa.eu/news/law-makes-open-source-defauhttp://en.wikipedia.org/wiki/LiMuxhttp://www.riigikogu.ee/index.php?page=en_vaade&op=ems&ehttp://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&