• Save
Ibsen
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Ibsen

on

  • 5,155 views

Õppematerjal Henrik Ibsenist

Õppematerjal Henrik Ibsenist

Statistics

Views

Total Views
5,155
Views on SlideShare
5,117
Embed Views
38

Actions

Likes
3
Downloads
0
Comments
0

2 Embeds 38

http://www.slideshare.net 20
http://lemill.net 18

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Ibsen Ibsen Presentation Transcript

  • Henrik Ibsen (1828 – 1906) Anu Kell 2009
  • Lapsepõlv
    • Henrik Ibsen sündis 20. märtsil 1828. aastal Norra väikelinnas Skienis .
    • Tulevase dramaturgi isa Knud Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada.
    • Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav.
  • Ibseni lapsepõlvekodu Skienis
    • Maja, kus Ibsen elas
  • Grimstad – järgmine elupaik
    • Ibseni koolipõlvest pole samuti midagi teada.
    • Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstadi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks.
    • Pildil: Ibseni elukoht Grimstadis, hetkel muuseum
  • Cafe Ibsen, mis asub Grimstadis Ibseni muuseumi majas www.finebooksmagazine.com/.../cafe_ibsen.jpg
  • Kirg loomise vastu
    • Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood . Sealt leidis Ibsen hingekaaslasi ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi.
    • Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel.
    • Ibsen luges sel perioodil tohutu palju; samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid . Kaks neist on tänaseni säilinud: “Iseenda tundmaõppimise tähtsus” ja “Tasu peitub töös eneses”.
  • Esimesed avaldatud teosed
    • Sõprade ringis hakkas Ibsen tegelema ka luulega. 19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all .
    • Sellest innustust saanud, katsetas Ibsen ka näitekirjandusega ning tema esimene näidend oli “Catilina” .
    • Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid “Catilina” ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata – raamatut õnnestus müüa vaid 40 eksemplari.
  • Kristiania-periood
    • 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo) , kus asus õppima Heltbergi erakooli.
    • Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehte “Inimene”, kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest.
    • Ibseni esimene lavastatud näidend on “Normannid” .
    • Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tuntuse saavutanud ning ta kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp.
  • Töö Bergeni Norra Teatris
    • … oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal (!). Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga , kellest sai tema innustaja kogu eluks.
    • Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia “Jaaniöö” , ümbertöötatud “Normannid” , ajalooline draama “Ostrati emand Inger” ) kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen.
  • Bergeni Rahvusteater (avati 1850) www.jandis.no/.../Bergen/TeaterIbsen.jpg
  • Ootamatu võimalus – Kristiania
    • Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev “Pidu Solhaugis” , kuid järgmist näidendit “Olaf Liljekrans” tabas taas hävitav läbikukkumine.
    • Ootamatult saabus Ibsenile pakkumine Kristiania Norra Teatrist, kuhu taheti bergenlaste eeskujul samuti rahvuslik teater luua. Ibseni majanduslik olukord oli kehv ( “Ibsen, kes tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott, lahkus sealt veelgi vaesemana, sest ainus, mis ta nende aastatega oli omandanud, oli soliidne võlakoorem,” kirjutas tolleaegne ajakirjandus), enamik näidendeid oli Bergenis läbi kukkunud.
  • Läbikukkumiste periood
    • Üleminek pealinna tundus seetõttu ahvatleva ettepanekuna, kuid tegelikkuses kujunes seekordne Kristiania-periood Ibseni elus raskeimaks katsumuseks. Teatritöö ei laabunud, oodatud kuulsus ei saabunud.
    • Järjest sagedamini otsis Ibsen lohutust alkoholist, vahepeal mõlgutas isegi enesetapu-mõtteid. “Alles abiellumine andis mu elule taas sisu,” kirjutas Ibsen.
    • Kristianias kirjutas Ibsen oma esimese suure kaasaja-teemalise näidendi “Armastuse komöödia” ning ajaloolise suurnäidendi “Trooninõudlejad” .
  • Norra Rahvusteater Oslos
  • Vanim foto Ibsenist
    • on tehtud Kristianias 1860; kirjanik oli siis 32-aastane (fotograaf Edvard Larssen)
    peergynt.selvaag.no/.../henrik_ibsen.jpg
  • Lahkumine Norrast
    • Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest – selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni näidendid, mis õhutasid patriootilisi tundeid ja rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks.
    • Kõige selle tõttu lahkus pettunud Ibsen 36-aastaselt Norrast vabatahtlikult maapakku – ta elas järgmised 27 aastat Itaalias ja Saksamaal.
    • Nn pagulusaastail lõi Ibsen näidendid, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks ning lõid uued sihid Euroopa näitekirjandusele.
  • Susannah ja Henrik Ibsen Itaalias 1866
  • Kirjaniku uue loomeperioodi juhatasid sisse värssnäidendid “ Brand ” ja “ Peer Gynt ” .
    • Need kujutasid kahte täiesti vastandlikku tegelast, kelle karakterid ja elufilosoofia, õiguse ja kohustuste käsitelu aitavad selgitada kogu Ibseni järgnevat loomingut.
    • Brand on ülitahtejõuline, terviklik, karm isiksus, keda iseloomustavad fanaatiline otsusekindlus ja eesmärgipärasus, mille saavutamiseks ei hooli ta ohvritest. Tema vääramatu püüd saavutada tulemust on kahtlemata positiivne, kuid oma eesmärgi saavutamise nimel on ta mõttetuseni julm; teda hukutavad armastuse puudumine, suutmatus inimlikult õrn ja halastav olla.
  • Peer Gynt
    • Peer Gynt, vastupidi, on mugandumisvõimeline, valelik, nõrk inimene, kes püüab elus kogu aeg kompromisse leida ning kergemat teed minna. Peeri elureegel: tee alati seda, mis sulle meeldib ja mis on mugav. Ja ometi on ta sümpaatne, teda armastab nii ema kui tütarlaps Solveig. Õnne ei too Peeriga suhtlemine neile kummalegi.
    • Paralleel eesti kirjandusest: Toomas Nipernaadi Gailiti samanimelisest romaanist.
    • Ibsen ise on öelnud, et nii Brandis kui Peer Gyntis on midagi temast endast.
  • Fotod “Peer Gynti” esietendusest Kristianias (nimitegelane ja Solveig)
  • “ Peer Gynt” on alust andnud paljudele muusikateostele
    • … nt Edvard Griegi samanimeline süit, millest ERSO, Eesti Rahvus-meeskoor, Ellerhein jt andsid 2006 välja plaadi, mille maailma enim-müüdud klassikalise muusika ajakiri BBC Music Magazine tunnistas 15. märtsil 2006 aasta parimaks CDks orkestrimuusika kategoorias.
  • Tööülesanded
    • Kuulamisülesanne : katkend E. Griegi süidist + ema Åse surmastseen värssnäidendist
    • Lugeda läbi õpikust “Maailmakirjandus 2.” lk 183 – 184.
    • Kujundada kuulatu ja loetu põhjal oma arvamus Brandist ja eriti Peer Gyntist.
  • Esimene ametlik tunnustus
    • Pärast “Brandi” valmimist määrati Ibsenile Norra Stortingi toetusraha, mis tõi kirjaniku lõpuks ometi majanduslikust kitsikusest välja.
    • Nende kahe näidendi edu tegi Ibseni populaarseks kogu Skandinaavias, kasvas ka tema tuntus teistes Euroopa riikides.
    • Paljude riikide valitsused hakkasid talle medaleid jagama.
  • Ibsen kolme medaliga
    • the Order of Vasa (Knight Cross),
    • the Order of Dannebrog (Knight Cross)
    • the Medjidie Order (Commander Cross).
    • Esimese sai ta 1869 ja teised kaks aastal 1871.
    • Foto aastast 1871 (43-a)
    goossun.com/b/uploaded_images/Ibsen22-708774.jpg
    • Aastatepikkused kannatused olid Ibseni kinnist loomust veelgi süvendanud ja nii hakkas maailm temast vaimustusega rääkima kui “karmist ja mõistatuslikust põhjamaalasest”.
    • Nüüd avanes kirjanikul võimalus avaldada ka varasematel aastatel kirjutatud loomingut – värsiraamatusse " Luuletused " koondas autor nii oma paremad noorpõlveluuletused kui küpse ea loomingu.
  • Kunstnik Ole H. B. Olrik; 1879, Rooma
    • Ibsenile endale see portree ei meeldinud. Ta ütles selle kohta: “Pikka aega pole ta (Olrik) maalinud muud kui pühakuid, seega polnud mina talle eriti sobiv modell.”
  • Kaasaja-teemaliste näidendite periood
    • Sellest ajast algas Ibseni loomingus täiesti uus, kaasaja-teemaliste näidendite periood, kuhu kuulusid “Ühiskonna toed”, “ Nukumaja ”, “ Kummitused ”, ja “ Rahva vaenlane ”.
    • Kõik need on psühholoogilise suunitlusega teosed, haakudes samal ajal ka Euroopa aktuaalsete probleemidega. Nendes näidendites keskendub Ibsen ka naise rolli väärtus-tamisele ühiskonnas .
    • Ta leiab, et naise roll perekonnas ja ühiskonnas tervikuna on allutatud meeste ülemvõimule, kus naiselikkus hääbub anonüümses eraelus.
  • “ Nukumaja”
    • “ Nukumaja ” on lugu tahtekindlast naisest Norast , kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann; ta otsustab ühiskondlikku arvamist trotsides kodust lahkuda, mis tolleaegses ühiskonnas oli andestamatu ja skandaalne samm.
    • Ibsenile pole oluline mitte niivõrd naisele poliitiliste õiguste kättevõitmine, vaid just lugupidamine naise kui isiksuse vastu.
  • “ Nukumaja” käsikiri / esimene Nora (1880)
  • “ Kummitused ” on näidend, mis kutsus esile tormilise protesti nii Norras kui välismaal.
    • Euroopa teatrid keeldusid seda lavastamast, esmakordselt jõudis näidend lavale hoopis Chicagos. Ibseni äge kallaletung silmakirjalikkusele ja kaksikmoraalile, samuti suguhaigustest ja nende tagajärgedest rääkimine oli inimeste jaoks uus ja tekitas pahameelt.
    • Näidendis kritiseerib Ibsen moraalitust ja perekonnatunde puudumist ning väidab, et vanemate noorpõlvepatud makstakse lastele raskete pärilike haiguste kaudu kätte.
    • Proua Alvingu poeg jääb isa moraalitu käitumise tõttu vaimuhaigeks, kuid pr Alving, käitudes tolleaegsete moraalireeglite kohaselt, varjab oma mehe kõlvatuid tegusid. Ibseni seisukoht on ühene: pr Alving oleks teinud õigesti, kui ta nagu Nora oleks kodust ja vääritust abielust lahkunud.
  • “ Rahva vaenlane” ja “Metspart”
    • “ Kummitustest” alates kasvab Ibseni draamades kahemõttelisuste ja vihjete osatähtsus . Tal kujuneb välja eriline repliigitehnika ning tema loomingut läbib ideaalinõue , et inimene peab olema selline, nagu ta ütleb.
    • “ Kummituste” kriitika ajendas Ibsenit kirjutama järgmist draamat “ Rahva vaenlane ” , milles kritiseerib egoistlikku, kasuihkavat massi, kellele vastandab moraalse üksikisiku.
    • Draamas “ Metspart ” püstitab Ibsen küsimuse, milline väärtus on inimese jaoks tõel.
  • Fotod “Metspardi” lavastusest 1889
  • Mõned tsitaadid “Rahva vaenlasest” (1882)
    • “ Igatsus valguse poole on elu käsk.”
    • “ Ära pane iial oma parimaid pükse jalga, kui lähed välja vabaduse ja tõe eest võitlema.”
    • “ Tõe ja vabaduse kõige ohtlikum vaenlane meie keskel on ühtehoidev enamus. Jah, just too neetud ühtehoidev liberaalne enamus.”
  • “ Naine merelt” ja “Hedda Gabler”
    • Ibseni lakkamatust huvist naise hingeelu vastu annavad tunnistust kaks järgmist näidendit “ Naine merelt ” ja “ Hedda Gabler ” . Kriitikud on märkinud, et Ibseni huvi naise hingeelu vastu tulenes tema sõprusest noore Viini näitlejatari Emilie Bardachiga, keda ta kutsus “mai-päikeseks eluseptembris”.
    • Nende näidendite naised on siiski väga erinevad. “Naine merelt” meenutab “Nukumaja” – ka seal otsustab peategelane perekonnast lahkuda, kuna abielu ei tundu talle õige, kuid saanud võimaluse iseseisvalt otsustada, teeb Ellida siiski otsuse perekonna kasuks.
    • Hedda Gabler on aga hoopis teistlaadne kuju – uhke, intelligentne, auahne, kõrk, tema mõtteviisis on egoismi ja kurjust, ta soovib end teostada teiste arvelt, mis ta lõpuks hukutabki.
  • Kuulus kirjanik lõpuks kodumaal
    • 63-aastaselt võttis Ibsen ette reisi Põhja-Norrasse. Kristianiasse jõudnud, otsustas vananev kirjanik pärast 27-aastast võõrsil elamist taas kodumaale asuda.
    • Kristianiast ta enam ei lahkunudki. Norras võeti ta vastu suurte austusavaldustega.
    www.nb.no/.../12452-5-nor-NO/e_ibsen_forside.jpg
  • Viimane loomeperiood
    • Oma viimasel eluperioodil kirjutas Ibsen veel neli näidendit, mis käsitlevad nii või teisiti inimese elutöö ja õnne vahelisi seoseid – “Ehitusmeister Solness”, “Väike Eyolf”, “John Gabriel Borkmann” ja “Kui me surnud ärkame”.
    • Kõigis neis näidendites on ühine see, et neis käsitletakse individualistliku hingelaadiga kangelaste probleeme.
  • Ibseni elukreedo
    • Ibseni ideaal oli vaba ja harmooniline isiksus teiste omasuguste hulgas.
    • Ibseni humanistlik seiskoht jääb muutumatuks – kes püüab teostada end teiste arvelt, langeb paratamatult oma egoismi ja inimvaenulikkuse ohvriks.
    • Ibseni teooria järgi elavad igas inimeses “trollid” – inimloomuse varjatud pahelised jõud, mis tuleb eneses võita, muidu hukkud ise.
  • Ibsen oma töötoas Oslos 1898
    • Hetkel on seal Ibseni muuseum Oslos
  • Elu lõpp
    • Ibseni viimane näidend (“Kui me surnud ärkame”) esitab küsimuse, millele ta ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ohverdada teisi oma kunstialtarile.
    • Viimased eluaastad polnud geniaalne norralane mitte üksnes väsinud, vaid ka raskesti haige. Ta mälu oli murtud, ununes isegi lugemis- ja kirjutamisoskus.
    • Henrik Ibsen suri 23. mail 1906. a 78-aastaselt.
  • Viimased pildid Ibsenist elusana, fotod on tehtud 8. juulil 1905
  • Ibseni perekonna matmisplats Oslos upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Ibsen_family_tomb.JPG
  • Tänan tähelepanu eest!
    • Ibsen on üks neid kirjanikke, kes teenimatult on jäänud ilma Nobeli kirjanduspreemiast, kuigi ta seda kindlasti vääriks.
    • Kokku on Ibsen avaldanud 26 näidendit + luuletusi.
    • Kuulamine :
    • Ibseni näidendite lavastamisest Eestis