Your SlideShare is downloading. ×
Bulgakov
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Bulgakov

4,265
views

Published on

Põhjalik ülevaade M. Bulgakovi elust ja loomingust

Põhjalik ülevaade M. Bulgakovi elust ja loomingust

Published in: Education

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
4,265
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
34
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. MIHHAIL AFANASJEVITŠ BULGAKOV 15. mai 1891 - 10. märts 1940 Anu Kell, 2009
  • 2. Arst, kirjanik, ajakirjanik, lavastaja, näitleja Kompromissitu, tõeline vaimuinimene.
    • Sündis 15. mail 1891. a Kiievis vaimulikus, turvalises, vaimses perekonnas (isa oli Kiievi Vaimuliku Akadeemia professor).
    • Bulgakov oli 15-aastane, kui isa suri;
    • seitsmest lapsest vanim: tal oli 4 õde ja 2 venda.
    • Kodus korraldati teatrietendusi, luuleõhtuid, kontserte. Bulgakov mängis klaverit, laulis (bariton), kirjutas epigramme, lavastas.
    www.kuzbass.ru/moshkow/lat/BULGAKOW/bulgakov1.jpg
  • 3. Bulgakovi lapsepõlvekodu Kiievis, kus praegu asub kirjaniku majamuuseum (aknad helesiniseks värvitud, et tänapäev ei pääseks sisse) www.ukrlandia.com.ua/.../07/Bulgakov_museum.JPG
  • 4. Pildil: aasta 1910 – Bulgakov ülikooliaastail
    • 1909. lõpetas kohaliku gümnaasiumi ja astus Kiievi Ülikooli arstiteaduskonda. Gümnaasiumis ja ülikoolis ei osalenud poliitilistes ringides.
    • Olevat käinud ekstravagantselt riides: kandis näiteks kollaseid siidpükse. Arvatavasti selleks, et eralduda proletaarsest massist.
    aesthetictraditionalist.files.wordpress.com/2...
  • 5. Esimene abielu (enne 1916 – 1924) – Tatjana Nikolajevna Lappa
    • Äge noorusarmastus; esimese naisega kohtus Kiievi Ülikoolis, kus õppis arstiks; abiellusid üliõpilastena (enne 1916. a); lapsi ei olnud (kaks aborti, pärast naine enam lapsi ei saanud).
    • Koos kolisid 1921. a Moskvasse, kus Bulgakov hakkas ennast teostama kirjanikuna (1920. alg)
    • Tatjana oli väga tagasihoidlik, koduse loomuga meeldiv naine, kes Bulgakovile oli nooruses suureks toeks (vt narkomaania).
    • Bulgakov oli lapselik kunstnikunatuur, kes vajas imetlust, aga Tatjana armastas lihtsalt, kui inimest.
  • 6. Tatjana Nikolajevna Bulgakova www.vor.ru/English/whims/35_Tatyana.jpg
  • 7. Meditsiiniõpingud / noor arst
    • 1916. lõpetas Bulgakov Kiievi Ülikooli arstiteaduskonna, spetsialiseerudes neuroloogiks.
    • Ta saadeti arstiks ühte Venemaa külasse, kus pidi suure piirkonna ainsa arstina tegema kõike; väga pingeline aeg – vahel võttis vastu kuni 100 patsienti päevas ( jutustus “Noore arsti märkmed” 1925).
    • Sai difteerianakkuse ja pärast seda jäi morfiumist sõltuvusse ( jutustus “Morfium” 1920).
  • 8. 1918. kolis tagasi Kiievisse , olles täisnarkomaan.
    • Mihhail Bulgakov eraldas end sellest haigusest, mis haaras kogu rahvast – Suurest Oktoobrirevolutsioonist 1917. aastal oma isikliku haigusega – just sel perioodil sai temast narkomaan. Täites oma kohust arstina, imes Bulgakov toru kaudu difteeria kilet haige lapse kurgust, nakatus juhuslikult ja pidi endale süstima difteeriavastast seerumit. Seerumist sai alguse sügelus, lõi välja lööve, nägu paistetas üles. Sügelusest ja valust ei saanud ta magada ja palus kirjutada endale morfiumi. Teisel ja kolmandal päeval palus ta uuesti morfiumi, kartes valu ja unetust. Süstimise kordamine kutsus esile kiire harjumise.
  • 9. Katkend jutustusest “Morfium”
    • Kui arst mõistis Bulgakov suurepäraselt, millised hirmsad tagajärjed teda ähvardavad. Ta hakkaski kord haigusega aktiivselt võitlema, kord alistus sellele. Hiljem kirjutas ta biograafilise jutustuse “Morfium”, kus kangelane elab Oktoobripöörde üle läbi narkootilise rammetuse. “Vihm langeb linikuna ja varjab mu eest maailma. Ja las varjab ta seda minu eest. Ta pole vajalik mulle, nagu mina pole maailmas mitte kellelegi vajalik. Laskmise ja pöörde elasin ma üle juba haiglas. Kuid mõte katkestada see ravi haaras mind juba enne lahinguid Moskva tänavail. Tänu morfiumile selle eest, et ta tegi mind vapraks. Mingi laskmine mind ei hirmuta. Ja mis üldse võib hirmutada inimest, kes mõtleb vaid ühest – imelistest jumalikest kristallidest”.
  • 10. Mihhail Bulgakovi esimene naine
    • leidis endas mehisust ja jõudu aidata mehel narkootilise sõltuvusega hakkama saada: ta süstis talle destilleeritud vett, pettis, kuulas karjeid ja needmisi. Toimus ime – Bulgakov paranes. Ta avas erakabineti, kus võttis vastu suguhaigeid. “Mihhaili kabinet oli korraldatud väga mugavalt,” tunnistab esimene naine Tatjana Lappa, “haiged ooteruumis istusid sirmi taga ja ei näinud neid, kes arsti juurest väljusid; suguhaigete jaoks oli see tähtis. Muidugi, rohkem käisid sõdurid ja igasugu kaltsakad – rikkad inimesed põdesid neid haigusi harva. Nii et sissetulek oli väike.”
  • 11. Töö arstina, kirjanikutee algus
    • 1919. mobiliseeriti Bulgakov rindele Põhja-Kaukaasiasse (arst-ohvitser) – sai inimeste tapmist vaadates šoki ega tahtnud enam kunagi arstina töötada.
    • Kirjutama hakkas 1919 – esimese lühijutu “Tulevikuperspektiivid” kirjutas rongis rindele sõites (leiti juhuslikult alles 1980. aastatel).
    • Alates 1920. aastast ei maini Bulgakov iial, et on hariduselt arst, vaid pühendub kirjanduslikule karjäärile.
  • 12. 1921. a kolis Moskvasse, kus elas surmani
    • 1920. aastate alguses püüab emigreeruda, kuid haigestub tüüfusesse ja jääb seetõttu Venemaale.
    • 1921 kolib Moskvasse , algul polnud tööd ega elamispinda. Töötab ajakirjanduses – alates 1923. a on ametis raudteelaste ajalehe "Gudok" ("Vile") toimetuses korrektori, reporteri ja följetonistina.
    web.ncf.ca/ek867/bulgakov-1926.jpg
  • 13. Bulgakovi maja Moskvas Suur-Sadovaja 10 (kus hiljem tegutses Woland…) jpg - www.masterandmargarita.eu/.../dombulgakova1.jpg
  • 14. Korter 50 (above at the left) www.masterandmargarita.eu/.../dombulgakova1.jpg
  • 15. www.masterandmargarita.eu/.../dombulgakova1.jpg
  • 16. 1920. aastate esimesel poolel hakkab Bulgakov end teostama kirjanikuna:
    • Üks esimesi jutustusi “Vennad Turbinid” oli autobiograafiline (Turbin oli Bulgakovi vanaema neiupõlvenimi).
    • Bulgakov kirjutas väga kergelt ja kiiresti – tema teravat sulge märgatakse kohe.
    • 1920 jutustus “Saatanlik lugu” (nõukogulikust bürokraatiast, mis viib inimese hullumeelsuse ja hukkumiseni). Zamjatini retsensioon – fantastiline, küll on alles anne!
  • 17. Teosed, mis veel ilmusid
    • 1923 jutustus “Saatuslikud munad” – kanamunad lähevad segamini draakonimunadega – sünnivad maod, kes hakkavad liikuma Moskva poole, hävitades kõik oma teel;
    • 1924. a lahutati Bulgakovi esimene abielu.
    • 1925 romaan "Valge kaardivägi" – ajakiri, mis hakkas seda avaldama, suleti ja toimetaja saadeti Venemaalt välja.
  • 18. Teine abielu (1924 – 1932) – Ljubov Jevgenjevna Belozerskaja
    • Abiellusid 1924. a Moskvas; lapsi ei olnud
    • Ljubov oli väga särav isiksus – andekas, kaunis, efektne, aristokraatlike juurtega, balletti õppinud ja mitut keelt valdav, tegeles kirjandusega.
    • Hiilgav seltskonnainimene – pärast abiellumist selgus, et lausa väsitavalt … Telefon helises pidevalt, külalised voorisid – kui Bulgakov kaebas, et ei saa sellistes tingimustes kirjutada, vastas naine: “Ära siis kirjuta. Ega Sa nagunii mingi Dostojevski ei ole!” Sellest said alguse teravad lahkhelid.
    • Surivoodil tahtis Bulgakov näha esimest naist Tatjanat, kuid teise naisega kohtumisest keeldus kategooriliselt.
  • 19. “ Turbinite päevad”
    • 1926 – näidend "Turbinite päevad" (tinglik Tšehhovi "Kajakas"); skandaalne, uuenduslik, aga vaieldamatult menukas – piletid olid ette müüdud aastaks.
    • Jossif Stalin isiklikult vaatas seda enne ärakeelamist 17 korda!
    • Ametlikult töötas Bulgakov Moskva Kunstiteatris ja Suures Teatris lavastaja ja ka näitlejana.
  • 20. “ Turbinite päevad”
    • Hiljem kujunes just sellest pikkadeks aastateks ainus näidend, mida Bulgakovil lubati lavastada, sellest sai nö leib, mille eest maksti talle palka, et kirjanik nälga ei sureks ning ka selleks, et kirjanik ei saaks öelda: minult ei lavastata midagi.
    • Näidendit „Turbinite päevad” mängiti Moskva teatrites kokku 987 korda, ühtegi teist tema kirjutatud teost ei avaldatud ega mängitud teatris kirjaniku surmani.
  • 21. Üksikud teosed veel ilmusid …
    • 1926 – 1929 lavastati üksikud näidendid ("Arsti märkmed", "Purpurpunane saar").
    • 1926 ilmus jutustuste kogu "Saatuslikud munad" (3 jutustust) – pärast selle ilmumist ei saa teoseid avaldada, ka ajakirjanduses mitte.
    • 1926 jutustus "Koera süda" – tõi kaasa läbiotsimise Bulgakovi korteris (ilmus alles 1986).
    www.swarthmore.edu/.../pictures/Bulg.jpg
  • 22. “Käsikirjad ei põle!”
    • Bulgakovi esimene päevik, mis konfiskeeriti läbiotsimisel, oli täiesti aval. Selles esinevad Bulgakovi eluloo koostamiseks hindamatud detailid, nagu näiteks vene valgekaardis teenides saadud peapõrutus.
    • Ka päeviku enese lugu lisab vürtsi kirjaniku portreele: pärast 1926. aastal toimunud läbiotsimist ning päeviku konfiskeerimist käis Bulgakov NKVD-s seda järjepidevalt tagasi nõutamas.
    • Päevik tagastatigi Bulgakovile, mille too siiski hiljem igaks juhuks põletas. Kes ei teaks Wolandi ütlust: «Käsikirjad ei põle!» Antud juhul osutus päästvaks õlekõrreks KGB, kus päevikust tehti kaks koopiat: masinakirjaline ja fotokoopia. Tänu sellele saab Bulgakovi päevikut lugeda tänapäevalgi, kuigi kirjanik selle enda arvates hävitas.
  • 23. Pärast seda pühendus täielikult teatrile.
    • Professionaalne draamakirjanik (17 näidendit, millest enamikku ei lavastatud).
    • 1927 näidend "Zoika korter" on viimane teos, mis ilmus Bulgakovi eluajal.
    • 1926-1928 näidend "Jooksik" (film "Põgenemine") lavastati hiljem – 1929 keelati (Stalini kriitika).
    • Bulgakov kirjanikuna oli vägagi suletud, selle sõna mitmes tähenduses. Esiteks ei läbinud ükski Bulgakovi proosateos alates 1927. aastast tsensuuri, mis võrdus tema teoste trükikeeluga. Ainult ajaraiskamiseks võib pidada tema intervjuude või artiklite otsimist tollasest ajakirjandusest.
  • 24. 1929 täielik ahastus – elada pole võimalik:
    • teoseid ei avaldata, tööle ei võeta, raha ei ole.
    • 1930. aastaks oli Bulgakov jõudnud koguda enda kohta 298 vaenulikku ja sõimavat ning ainult kolm kiitvat artiklit.
    • Viimases meeleheites kirjutab Bulgakov vennale Prantsusmaale, Maksim Gorkile ning Stalinile.
    • Raamatus «Mihhail Bulgakov ja Jelena Bulgakova. Meistri ja Margarita päevik.» on esitatud ka kuulus kiri Nõukogude valitsusele, milles lootuse kaotanud Bulgakov kirjeldab pikalt oma seisundit ning jõuab järeldusele: «Ma palun arvesse võtta, et võimatus kirjutada on mulle samaväärne elusalt matmisega.»
  • 25. Kiri Stalinile, täis ahastust
    • Kirjas on kokku 11 osa, millest kaks on väga lühikesed, kuid erakordselt kõnekad:
    • «9. Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga.
    • 10. Ma pöördun nõukogude võimu humaansuse poole (siinkohal jääb tänapäeva lugejal ainult muiata) ja palun lasta suuremeelselt vabadusse mind, kirjanikku, kes ei saa kasulik olla siin, oma isamaal.»
  • 26. Selge on vaid see,
    • et ta ise ei ole veel kindlale otsusele jõudnud, ta on endiselt kõhkleval seisukohal: «Kui ka kõik see, mis ma siin kirjutanud olen, ei ole veenev ja mulle mõistetakse eluaegne vaikimine NSV Liidus, siis palun ma Nõukogude valitsust anda mulle erialast tööd ja komandeerida mind teatrisse tööle koosseisulise režissöörina. ... Kui mind ei määrata režissööriks, palun ma statisti koosseisulist kohta. Kui ka statistiks ei saa – siis palun ma lavatöölise kohta …»
  • 27. Bulgakov kirjutas ka autoriteetsele kirjanikule Maksim Gorkile, lootes, et viimane teda toetab :
    • „ .....Ma esitasin NSVL valitsusele palve, et mul lubataks koos naisega lahkuda NSVL piiridest tähtajani, mis mulle määratakse.
    • Aleksei Maksimovitš [Peškov], ma palun Teid minu taotlust toetada. Ma tahtsin üksikasjalikus kirjas Teile rääkida kõigest, mis minuga toimub, kuid ma olen äärmiselt kurnatud ja minu olukord on lootusetu. Ma ei suuda enam midagi kirjutada.
    • Kõik on keelatud, ma olen laostatud, mind kiusatakse taga ja ma olen kõigist hüljatud.
    • Milleks hoida kirjanikku riigis, kus tema teosed ei saa eksisteerida? Ma palun langetada humaanne otsus – lasta mul minna.“
  • 28. Keerulised suhted Staliniga
    • Stalin helistabki üllatuslikult Bulgakovile (18. aprill 1930), on väga sõbralik ja mõistev. Neli päeva enne seda kõnet on ennast maha lasknud Vladimir Majakovski …
    • Pärast seda saab kirjanik tagasi töökoha lavastaja ja näitlejana Moskva Kunstiteatris.
    www.mnsz.eu/.../moliere/Bulgakov_es_felesege.jpg
  • 29. Unikaalne kiri, millele ootamatult vastati …
    • Bulgakovi päevikust selgub, et ta oli esimene kirjanik, kellele Stalin isiklikult helistas. Selle kohta võime lugeda ka raamatust «Mihhail Bulgakov ja Jelena Bulgakova. Meistri ja Margarita päevik.» Jelena Bulgakova jutustuse vahendusel, kes tol perioodil, 1930. aastal, veel ei olnud kuulsa kirjaniku abikaasa, ent just tema juurde tuli Bulgakov juhtunust rääkima.
    • 1932. a lahutati Bulgakovi teine abielu.
  • 30. Proovime veidi spekuleerida …
    • Mis siis, kui Stalin ei oleks sellele põlualusele kirjanikule helistanud, vaid andnud oma jooksupoistele käsu lasta see kirjanik kõigi nelja tuule poole minna? Esimene võimalik tulemus: aasta hiljem saab loa maalt lahkuda Bulgakovi sõber, tuntud kirjanik Jevgeni Zamjatin.
    • Teine võimalik tulemus: Bulgakov elab rahulikult Prantsusmaal sealsamas, kus elavad ta mõlemad vennad.
    • Sel juhul oleks kirjanik kodumaalt lahkunud koos teise naisega, kellega ta ei leidnud sellist hingelist sugulust, kui see oli Jelena Sergejevnaga. Poleks olnud ka teist päevikut, ilmselt poleks olnud ka romaani «Meister ja Margarita». Kirjanik oleks võitnud, maailm kaotanud …
  • 31. Kolmas abielu (1932 – 1940; kirjaniku surmani) – Jelena Sergejevna Šilovskaja
    • Abiellusid 1932. a Moskvas; lapsi ei olnud, kuid naisel oli esimest abielust kaks poega, keda Bulgakov väga hoidis.
    • Jelena oli täielikult mehele ja tema loomingule pühendunud, tema jaoks oli Bulgakov ainus kirjanik maailmas (Margarita prototüüp).
    • Selle naisega leidis kurnatud kirjanik lõpuks täiusliku kodu ja rahu. Jelena jumaldas Bulgakovit, jäi surmani tema kõrvale, hoolitses andunult mehe eest ning säilitas kõik Bulgakovi käsikirjad (hiljem ka avaldas).
    • Jelena oli täiuslik Margarita oma Meistrile.
  • 32. Bulgakov ja Jelena Šilovskaja www.bernardini.com/bulgakov/bulgakov00.jpg
  • 33. Ometi kujunes Stalini näiline lubadus farsiks – kirjanik oli määratud aeglasesse piinarikkasse surma, kuigi ta ise seda veel ei teadnud …
    • 1930-36 näidend "Molière" (idee: võim hävitab kunsti) – nö lubati lavastada, aga “millegipärast” tehti neli aastat proove, seejärel jõudis küll lavale (esietendus oli tohutult menukas, rahvas aplodeeris püsti seistes ääretult pikka aega), aga materdati kriitikute poolt kohe maha ja seejärel keelati ära.
    • Bulgakov lahkus taas teatrist ja hakkas kirjutama “Teatriromaani” ( võimu ja vaimu vahekorrast , nn kulissidetagusest teatrielust; ilmus alles 1965).
  • 34. Bulgakov tegi ebainimliku katse muuta jälkustunne vaimustuseks ja murdus.
    • Bulgakovil paluti kirjutada näidend Stalinist, sündiski “Batumi” , mis võeti kunstinõukogus küll vastu, aga lavale ei lubatud iial.
    • Kirjutades arvas ta, et “Batumi” annab talle võimaluse avaldada romaani “Meister ja Margarita”, et toimub kaubavahetus.
    • Sõbrad, kes kuulasid peatükke käsikirjast “Meister …”, rääkisid, et romaani ei trükita, et Bulgakovit ootab selle eest tagakiusamine, tema aga üksnes naeratas kavalalt ja oli kindel, et ikkagi trükitakse.
  • 35. Näidend oli valmis.
    • Teatris loodi brigaad, mis pidi sõitma Tbilisi ja Batumisse, et vaadata paiku, mida tuli mängida laval. Sõideti suure mugavusega. Äkki peatati rong Serpuhhovos ja Bulgakovile anti üle telegramm: “Vajadus sõidu järele on ära langenud, pöörduge tagasi Moskvasse.” Moskvas teatati Bulgakovile: pole vaja teha mingit võltsi nägu nagu kirjanik Stalin kirjanduslikul kujul, pole vaja asetada teda väljamõeldud olukordadesse ja pole tarvis talle suhu panna väljamõeldud sõnu … Bulgakovile anti mõista, et tema katse muuta suhtumist endasse kukkus läbi, et ta kaotas.
  • 36. Bulgakov varises kokku.
    • Ta rääkis neil päevil oma sõbrale Sergei Jermolinskile: “Sa mäletad, kui keelati “Turbinite päevad”, kui võeti maha, lükati tagasi “Moliere”? Ning sa mäletad – kui raske see ka polnud, ei lasknud ma käsi rüppe. Ma jätkasin töötamist, Sergei! Ja vaata nüüd – ma laman sinu ees langenuna …” Kogu oma elu oskas ta sulatada ühte oma armastust ja loomingut, kuid ta ei saanud midagi teha alandusega – alandus pole produktiivne, temast ei saa midagi välja pigistada, peale ujeda agressiivsuse ja alandliku surma.
  • 37. Bulgakovi viimane abikaasa Jelena Sergejevna
    • Pärast seda (1936) jäi Bulgakov päris haigeks (neerud ei töötanud, kannatas suurte valude käes, oli ajutiselt pime).
    • Nii haigena dikteeris naisele ikka parandusi “Meistri ja Margarita” käsikirja.
    • Viimse hingetõmbeni oli Bulgakovil kaks kinnisideed: Stalin ning nn loojanguromaan “Meister ja Margarita”.
    • Bulgakovi viimsed sõnad olid: “...et saaksid teada...”
    www.mnsz.eu/.../moliere/Bulgakov_es_felesege.jpg
  • 38. Bulgakov abikaasaga 1940 farm4.static.flickr.com/3577/3364168458_cc054..
  • 39. Elu lõpp kujunes eriti raskeks, kuigi kogu elu polnud kerge
    • 10. märtsil 1940. sureb 49-aastane Bulgakov raskesti haigena ja viletsuses ja maetakse Moskvasse Novodevitšje kalmistule. Kirjanik tahtis ilmalikke, muusikata matuseid – nii ka tehti.
    • Samale kalmistule on maetud ka ennast 37-aastaselt (14. aprillil 1930) ootamatult maha lasknud vene poeet Vladimir Majakovski.
    • Suurem osa loomingust ilmus postuumselt 1960. aastatel, suurelt osalt tänu naisele, kes kirjaniku käsikirju hoolikalt säilitas ( “Käsikirjad ei põle!” ).
  • 40. Bulgakovi haud Moskvas i.pbase.com/g4/50/630750/2/64688419.3NX54gov.jpg
  • 41. Õnnetu saatusega andekas kirjanik
    • Bulgakov oli loomult üksildane, elu üle sügavalt mõtisklev inimene, kes oli konfliktis iseenda ja ümbritsevaga. Osa oma teoste käsikirju (sh „M ja M“ esimese variandi) põletas ta hingelise kriisi perioodidel.
    • Terve elu saatis kirjanikku pidev võitlus olemasolu eest, korteriprobleem, tagakiusamine, tööpuudus.
    • Arstina teadis ta oma lähenevat lõppu pikka aega ette, suutmata midagi muuta.
  • 42. Laulatusepäeval võetud vanne
    • Varakult ja piinarikkalt surnud suure kirjaniku Bulgakovi kuju omandab lõpuks teatavaid märtri jooni. Bulgakov teadis oma saatust ette: enne abielu registreerimist (1932. a) palus ta oma tulevasel naisel Jelena Sergejevnal vanduda. «Ma suren pikalt ja väga raskelt. Vannu, et sa ei lase mul surra haiglas.»
    • Kas pole imelik palve ja seda veel pulmapäeval? Naine aga vandus ja pidas oma sõna. See on tõeavaldus.
  • 43. Mihhail Bulgakovi monument Kiievis en.for-ua.com/files/newsfoto/IMG_1258.jpg
  • 44. Eesti keeles on Bulgakovilt raamatuna ilmunud
    • jutustus "Diaboliaad" ( Дьяволиада ; 1923; " Saatanlik lugu "; eesti keeles 1968 ja 2004)
    • jutustus " Saatuslikud munad " ( Роковые яйца ; 1924; eesti keeles LR 1968 ja 2004)
    • romaan " Valge kaardivägi " ( Белая гвардия ; tervikuna ilmus 1966, eesti keeles 1987 ja 2005; selle alusel valmis näidend "Turbinite päevad")
    • jutustus " Koera süda " ( Собачье сердце ; 1925, ilmus 1987; eesti keeles 1988 (lisaks telelavastus Eesti Televisioonis) ja 2004)
    • " Härra de Molière'i elu " (1933, ilmus 1962; eesti keeles 1978)
    • " Teatriromaan " ( Театральный роман ; ilmus 1965; eesti keeles LR1966 ja 1997)
    • romaan " Meister ja Margarita " ( Мастер и Маргарита ; 1938; ilmus 1966-1967; eesti keeles 1968 (kärbetega), 1995 (kahes trükis), 2001 ja 2007)
  • 45. Loomingu peamised teemad:
    • nõukogude korra kritiseerimine (see on kaos, korralagedus, vaimupimedus, nüridusest tekkiv vägivald) – "Koera süda", "Saatuslikud munad", "Meister ja Margarita"
    • võimu ja vaimu vahekord, tõelise kunstniku pärisosa – "Molière", jutustus Puškinist, "Meister ja Margarita"
    • kristlik-eetiliste väärtuste kuulutamine – "Meister ja Margarita"
    • kaasaegse kirjanduselu kajastamine, autobiograafilisus – "Teatriromaan".
    • kesksel kohal vene inimene, tema eetilised otsingud ja tõetunnetus
  • 46. Tänan tähelepanu eest!
    • Võitluses jumalatega kaotab kangelane alati, kuid tema kaotus toob talle kuulsuse, tema tragöödia jääb sajanditeks ja paneb üha uusi ja uusi põlvkondi tundma selguse katarsist.
    • ÕS 2006: katarsis <13: -e> KIRJ hingepuhastuselamus ; PSÜHH (seesmine vabanemine)
    www.aleksander-slemensek.net/.../Bulghakov.jpg