Koostoo vilsandi r ps

436 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
436
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koostoo vilsandi r ps

  1. 1. Koostööst Vilsandi RP-s ja piirkonnas üldisemalt Maarika Toomel MTÜ Loona Vanaõue 09.02.2012
  2. 2. Loodus ja ajalugu on Saaremaale andnud unikaalsed eeldused jätkusuutliku (loodus)turismi arenemiseks ja arendamiseks. Suur osa neist väärtustest on tänase VRP aladel või lähipiirkonnas. Tähtis on nii sise- kui ka väliskülastaja- incoming.
  3. 3. <ul><li>Meil on tegelikult kõik olemas: </li></ul><ul><ul><li>Looduslik ja pärandkultuurne potentsiaal; </li></ul></ul><ul><ul><li>Ettevõtjate ja ettevõtlusvormide paljusus; </li></ul></ul><ul><ul><li>Lai spekter tegevusi ja tooteid. </li></ul></ul><ul><li>Vaja teha: </li></ul><ul><li>luua süsteem (kohalikust kuni Baltikumi ja Läänemere regiooni võrgustikuni) </li></ul><ul><li>käivitada koostöö (esimene katse 2007) </li></ul><ul><li>Tutvustus, teavitamine kogukonnale. </li></ul><ul><li>Turundus ja müük ettevõtjaile. </li></ul>
  4. 4. <ul><ul><li>Potentsiaali rakendamise tulemus: </li></ul></ul><ul><ul><li>külastaja saab elamuse </li></ul></ul><ul><ul><li>kohalik tööd ja leiba </li></ul></ul><ul><ul><li>loodus säilib </li></ul></ul><ul><ul><li>kohaliku elaniku elu ei ole häiritud. </li></ul></ul>
  5. 5. Tegelik olukord Puudub RP eestkõneleja; RP funktsioon ja koht ebaselge – on piir ja kaart, mõistest ja vajadusest ei saada aru.
  6. 6. Meie eripära RP-s puudub püsielanikkond, see hävis II MS käigus ega ole taastunud (rannik oli kinnine piiritsoon). Tänapäeval on RP-s väga raske saada ehitusluba , seal tegutsemisel on mitmeid piiranguid.
  7. 7. Kogukond ei tea ega hooli RPst, neile RP staatus sageli takistav. RP-sisest kogukonda pole (v.a. 1 küla), on piirnevad külad, mille elanikkond näeb looduskaitset pigem piirava institutsioonina. On eraldi tegutsevad ettevõtted, katse luua võrgustikku 2007 sumbus.
  8. 8. Tehtud <ul><li>MTÜ Meremaa -2007 – piirkonna (turismi) areng </li></ul><ul><li>MTÜ Loona 2009 – VRP loodusturismi käivitamine </li></ul><ul><li>Osaletud 3 x EDEN konkursil </li></ul><ul><li>Näitus Loona ajaloolistest fotodest LEADER abiga </li></ul>
  9. 9. Tehtud <ul><li>Kogukonnaruumid Lümanda rahvamajas koos köögiga </li></ul><ul><li>Loodusturismi konverents okt 2011 </li></ul><ul><li>Võõrustati Karula hoiuühingut nov 2011 </li></ul>
  10. 10. Tehtud <ul><ul><li>saaremaanaturetourism.eu </li></ul></ul><ul><ul><li>Koostöös MTÜ +VRP vallad, LEADERi abiga. </li></ul></ul><ul><ul><li>1.Etapp – kirjutada läbi ja kaardistada objektid ja teenuse pakkujad ning teenused </li></ul></ul><ul><ul><li>2. Tõlkimine – inglise keel peab saama peakeeleks – suunatud tõlge </li></ul></ul><ul><ul><li>3. Ühendada vilsandi.ee, visitsaaremaa.ee ja visitestonia.com lehtedega </li></ul></ul><ul><ul><li>3. Online pakkumised – sellega läheb veel aega. </li></ul></ul>
  11. 11. Tehtud: <ul><li>Loona mõis (VRP keskus): </li></ul><ul><li>kohaliku suveniiri müük. </li></ul><ul><li>kohalik tooraine köögis. </li></ul><ul><li>Kohalike teenuste vahendamine. </li></ul><ul><li>Kultuuriprogrammid. </li></ul><ul><li>Loodusesse minek peaks algama Loonalt. </li></ul><ul><li>Koostöö kohalike koolidega – giidiõpe, folkloorikava </li></ul>
  12. 12. Pärimusmatkad <ul><li>Pärandkultuur + pärandloodus </li></ul><ul><li>Paketeerib ja müüb kohalike ettevõtjate teenuseid. </li></ul><ul><li>(UK visit) </li></ul>
  13. 13. Teoksil <ul><ul><li>Kodulehe projekt jätkub </li></ul></ul><ul><ul><li>Algusjärgus on koostööprojekt 6 EL riigiga pärandmaastike ja pärandtööde säilitamiseks ja rakendamiseks ning läbi selle/selle kaudu piirkonna avamine turismile. </li></ul></ul><ul><ul><li>Projekti eesmärk: kogukonna teavitamine piirkonna võimalustest </li></ul></ul>
  14. 14. Koostöö riigi ja avaliku sektoriga Koostöö RMK, KKA, MTÜ-de vahel võiks olla tihedam – otsustajad kaugel mere taga. RMK puhkekohad piirkonnas on väga hääd. Harilaiu puhkekoht murelaps – sinna ei pääse ligi. Loona kui kompleksi võimalused alakasutatud – hoonetesse tegevused (v.t. Sagadi, kus igas hoones käib elu)
  15. 15. 1)Koduleht/lehed korda lähtuvalt külastajast (vt. Soomaa.ee, soomaa.com), koduleht müüma 2)koostöö kogukonnaga (mida pole?) Pigem teenuste arendamine koostöös piirkonna teiste turismiarendajatega (lubi, tõrv, käsitöö, kõik mida saab lambast, kohalik toit, mereline elulaad jne) Ettevõtjate motiveerimine koostööle. Hirmud – eestvedajad lähtuvad omakasust..
  16. 16. 3) koostöö riigiga võiks olla parem: Kohapeal on raske aru saada RMK ja KKA suhetest ja ülesannete jaotusest, mida teeb RMK, mida KKA Mure: vaakum esindamisõiguse ja VRP logo kasutamise osas. 4) avalik sektor: Saaremaa geopark Saarte Silurimaa MTÜ
  17. 17. Vaja teha RMKd ei ole sisuliselt olemas partnerina, olemas loodushoid. a) Näiteks Loona näitusemaja uus ekspositsioon ainult eesti keeles b) matkaradade tähistus – vaid 1 on kaasaegse märgistusega c) infomaterjalid puudu
  18. 18. Infomaterjalid: c.1) RMK kaart näitab vaid RMK objekte, ei näita teenuseid, valla kaardid rangelt oma valla piire kajastavad, mitte RP piiridest lähtuv. Hea oleks omada ühtset kaarti – see on, mida külastajad ootavad.
  19. 19. Infomaterjalid: c.2) matkaradu tutvustavad brošüürid otsas. Juurde tulemas pole, kuid väga küsitakse. Need võiks olla ka tasulised. Alternatiiv – nutitelefoni info, kuid sellest ei piisa. c.3) VRP logoga suveniir (näiteks koostöös kohalike meistritega –SAKADAK – sotsiaalne mõõde) c.4) VRP postkaardid jm piirkonda tutvustav külastajasõbralik meene (vt muud kaitsealad maailmas)
  20. 20. SUUR MURE d) võõrkeeleoskusega loodusgiid kui liik puudub VRP looduses täiesti – Maaülikool on suureks abiks. Mis saab, kui külastaja tõesti juhtub tulema. Toode võib olemas olla, kuid kui pole, kes selle ellu viib….
  21. 21. Lõpetuseks Tegijate puudus Tuleb teha vs kuidas teha ja kes teeb
  22. 22. Lõpetuseks: Me tahame koos teha ja koos areneda, niisiis kutsume üles ühe laua taha, et võtta ja jagada tegevused rakendades iga osapoole parimat kompetentsi. Vaid nii saab tekkida parim sünergia ja sellest ka parim tulem nii kogukonnale, loodusele kui külastajaile.
  23. 23. Küsimused? Poolt- ja vastuväited? TÄNUD KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST!

×