Anda Zūle-LapimaaVANEMATE LAHUTUSE MÕJU LAPSE EDASISELE             ARENGULE                Referaat                Tallin...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule                                       2                                   ...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule                   3    1. Sissejuhatus    Eestis ajaperioodil aastast 2005...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule                4sümptomite seost. Uurijaid vaatlesid tulemusi nii laste va...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule                 5    Viimane uuring näitab, et vanemate lahutus võib avald...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule             6     2005.aastal Kanadas kogutud statistiliste andmete põhjal...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule                 7olukordadele sobiva vastuse küsimusele "Kas vanemad peaks...
Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule            8     6. Viited1.   Statistikaamet.    Abielud     ja    lahutu...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

VANEMATE LAHUTUSE MÕJU LAPSE EDASISELE ARENGULE

1,196

Published on

Maailmas teostatud uuringud näitavad, et vanemate lahutus võib suurendada lastele depressiooni sümptomite ilmnemist, rahulolematust oma eluga, enesehinnangu langust ning põhjustada kooliga seotud probleeme. On olemas ka mitmed uuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju võib kesta ka täiskasvanueas. Ilmnema võivate probleemide teadvustamine aga sunnib küsima, kas laste tuleviku ja heaolu nimel ei peaks vanemad siiski kokku jääma vaatamata oma lahkarvamustele. Kõigest täpsemalt käesolevas referaadis.

Published in: Health & Medicine
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,196
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

VANEMATE LAHUTUSE MÕJU LAPSE EDASISELE ARENGULE

  1. 1. Anda Zūle-LapimaaVANEMATE LAHUTUSE MÕJU LAPSE EDASISELE ARENGULE Referaat Tallinn 2011
  2. 2. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 2 Sisukord1. Sissejuhatus................................................................................................................. 32. Vanemate lahutus ja laste vaimne tervis ..................................................................... 33. Lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju täiskasvanueas .................................. 54. Kas vanemad peaksid jääma kokku laste pärast? ....................................................... 65. Kokkuvõte................................................................................................................... 76. Viited........................................................................................................................... 8
  3. 3. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 3 1. Sissejuhatus Eestis ajaperioodil aastast 2005 kuni 2009 lahutati keskmiselt 3600 abielu aastas. 1Umbkaudselt 54% selle perioodi lahutustest puudutas alaealiste lastega peresid.2 Samastuleb arvestada ka sellega, et Eestis sünnib ametlikus abielus igal aastal vaid umbes 40%lastest. 3 Ülejäänud lastest sünnib kas üksikemaga peres või vabaabielus. Vabaabieludepurunemiste arvu on keeruline statistiliselt selgeks teha ning sel põhjusel on raskekindlaks teha, kui palju lapsi on tegelikult pidanud läbi elama perekonna purunemist. Nii järgnevalt vaadeldud uuringud, kui ka psühholoogide kogemus näitab, etperekonna lahkuminek jätab negatiivse jälje lapse edasisele arengule. Näiteks Eestipsühholoogi ja pereterapeudi Aita Keerbergi sõnul lastepsühholoogide tähelepanekutepõhjal ligikaudu kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, võib diagnoosidadepressiooni ja seda vahel isegi viis aastat pärast lahutust. Keerbergi arvates negatiivseidtagajärgi ajendab see, et läbi lahutuse kaotab laps ühe vanema ning tema näol kasamastumisobjekti ja soorolli õppimise võimalust; lahutuse tulemusel muutub perehierarhia, mis võib põhjustada lapsele segadust; samuti võivad ebamääraseks muutudapõlvkondade vahelised piirid - vanemad lapsed peavad abistama oma nooremate õdede-vendade kasvatamisel; lahutusega võivad väheneda ka pere sisetulekud, mille tõttukannatab laste vajaduste rahuldamine ning nende enesehinnang. 4 2. Vanemate lahutus ja laste vaimne tervis Maailmas on teostatud paljud uuringud, mis näitavad seost laste vaimse tervise javanemate lahutuse vahel. Hollandis ajaperioodil aastast 2001 kuni 2004 küsitleti lapsi vanuses 10 kuni 15aastat ja nende vanemaid eesmärgiga välja selgitada vanemate lahutuse ja depressiooni1 Statistikaamet. Abielud ja lahutused. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV047&ti=ABIELUD+JA+LAHUTUSED&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=LAHUTUSED&lang=22 Statistikaamet. Lahutused ühiste alaealiste laste arvu, mehe elukoha ja asutusüksuse liigi järgi. Viimatikülastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV35&ti=LAHUTUSED+%DCHISTE+ALAEALISTE+LASTE+ARVU%2C+MEHE+ELUKOHA+JA+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/04Abielulahutused/&search=LAHUTUSED&lang=23 Statistikaamet. Sündimuse näitajad. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV033&ti=S%DCNDIMUSE+N%C4ITAJAD&path=../database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=S%DCND&lang=24 Aita Keerberg. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. Viimatikülastatud 11.02.2011, http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html
  4. 4. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 4sümptomite seost. Uurijaid vaatlesid tulemusi nii laste vanuse kui ka sugu arvesse võttes.Uuringu tulemused näitasid, et depressiooni sümptomite esinemine kõige rohkemsuureneb 12-15 aastat vanade tüdrukute puhul. Vanuses 10-12 aastat depressioonisümptomite esinemine on enam vähem sama nii poiste, kui ka tüdrukute puhul, ning kalahutamata perekondadest pärit laste puhul. Nende arvates seletus peitub asjaolus, etvanuses 12-15 aastat hakkavad tüdrukuid huvitama noormehed ning kogetud vanematelahutuse tõttu on nad tundlikumad ebaõnnestunud suhete suhtes. 5 Seda, et tüdrukud on haavatumad vanemate lahutuse korral, näitas ka 2005.aastalavaldatud Norras teostatud uuring. Uuring viidi läbi kaks korda, küsitledes lapsi nii kahevanemaga perekondadest kui ka lahutatud perekondadest (vanemate lahutus oli toimunudkeskmiselt lapse 7,8.eluaastal). Esimesel korral küsitluse viidi läbi ajaperioodil aastast1995-1997, mil keskmine küsitletud laste vanus oli 14,4 aastat. Teisel korral uuringteostati ajavahemikul aastast 2000-2001, kaasates võimalikult palju eelmise uuringuosalejaid. Siis keskmine küsitletud vanus oli 18,4 aastat. Uuriti depressioonisümptomeid, rahulolu oma eluga, enesehinnangut ning õppeedukust ja käitumist koolis.Uurijad märkisid, et teismeliseas muutuvad kõik lapsed vastuvõtlikumaks näiteksdepressiivsuse suhtes ning tekivad teatud raskusi psühholoogilise kohanemisega, kuidlahutatud perekondadest lapsed on tihti vähem kohanemisvõimelised. Seda tõestas kaesimese ja teise uuringu etapi tulemuste võrdlus - lahutatud perekondadest lastetulemused olid kõikide uuritud muutujate suhtes muutunud rohkem negatiivsuse poolekui nende laste tulemused, kes elavad koos mõlema vanemaga.Vaadeldes poisse ja tüdrukuid eraldi kõige suuremaid erinevusi uuringu esimese ja teiseetapi tulemuste vahel täheldati just lahutatud perekondadest tüdrukute puhul. Lahutatud jalahutamata perekondadest pärit poiste vahel nähti märkimisväärseid erinevusi vaidkooliga seotud probleemide suhtes - nimelt lahutatud perekonnast poistel uuringu teisesetapis kooliga seotud probleemid esinemine oli suurenenud rohkem. Mis puudutablahutatud perekondadest tüdrukuid, siis nende puhul täheldati olulist erinevust kõikidemuutujate suhtes. 65 John Ormel, Rene Veenstra, Andrea F. De Winter, Frank C. Verhulst Parental Divorce and OffspringDepressive Symptoms: Dutch Developmental Trends During Early Adolescence. Journal of Marriage andFamily 70 (May 2008): 284–2936 Ingunn Størksen, Espen Røysamb, Torbjørn Moum, Kristian Tambs.Adolescents with a childhood experience of parental divorce: a longitudinal study of mental health andadjustment. Journal of Adolescence 28 (2005) 725–739
  5. 5. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 5 Viimane uuring näitab, et vanemate lahutus võib avaldada lapsele negatiivset mõjuisegi mitu aastat hiljem, kusjuures see mõju võib aastate jooksul suureneda ja seda eritijust tüdrukute puhul. Järgnevalt vaadeldud uuringud aga näitavad, et vanemate lahutusemõju ei pruugi kahaneda isegi täiskasvanuikka jõudmisel. 3. Lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju täiskasvanueas On mitmed uuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutus jätkabnegatiivse mõju avaldumist ka täiskasvanueas. Üks sellistest uuringutest on pikaajaline Suurbritannias läbiviidud uuring, millekäigus mitmete aastate jooksul jälgiti 1958.aasta märtsi esimesel nädalalÜhendkuningriigis sündinud laste elukäiku. Uuringu tulemuste põhjal järeldati, etvanuses 7-22 aastat kogetud vanemate lahutus jätkab mõju avaldamist ka hilisemas easning seoses sellega aastatega suurenevad emotsionaalsed probleemid. Teatud, kuidväiksem mõju emotsionaalsete probleemide avaldumisele on ka vanemate lahutusel, midaisik on kogenud vanuses 23-33 aastat. 7 Sama Suurbritannias kogutud andmestiku põhjal teostatud teine uurimus püüdisvälja selgitada seost vanemate lahutuse ja nende järeltulijate partnerluse kestvuse vahel.Uurimuse teostajad järeldasid, et juhul, kui isik on kogenud vanemate lahtust enne20.eluaastat, on suur tõenäosus, et ka tema partnerlus puruneb enne 33 aastaseks saamist.Täpsemalt - naiste puhul tõenäosus on 16%, meeste puhul – 41%. Hiljem kogetudvanemate lahutuse korral tõenäosus esimese suhte purunemiseks on väiksem. Kõigeväiksem tõenäosus suhte lõppemiseks on lahutamata perekonnast pärit täiskasvanutepuhul. 8 Veel ühes samal Suurbritannias kogutud andmestikul põhinevas uurimuses onjäreldatud, et lapsepõlves vanemate lahutust kogenud naistest saavad suurematõenäosusega alkohoolikud ja suitsetajad. Lapsena vanemate lahutust kogenud meestepuhul võrreldes kahe vanemaga perekonnast pärit meestega on tõenäosus suurem vaidsuitsetajaks saamisel. 97 Andrew J. Cherlin, P. Lindsay Chase-Lansdale, Christine McRae.Effects of Parental Divorce on MentalHealth Throughout the Life Course. American Sociological Review, Vol. 63, No. 2 (Apr., 1998), pp. 239-2498 Kathleen E. Kiernan and Andrew J. Cherlin. Parental divorce and partnership dissolution in adulthood:Evidence from a British cohort study. Population Studies, Vol. 53, No. 1 (Mar., 1999), pp. 39-489 Frank F. Furstenberg and Kathleen E. Kiernan. Delayed Parental Divorce: How Much Do ChildrenBenefit. Journal of Marriage and Family, Vol. 63, No. 2 (May, 2001), pp. 446-457
  6. 6. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 6 2005.aastal Kanadas kogutud statistiliste andmete põhjal läbi viidud uurimuses püütileida seost vanemate lahutuse ja enesetapule kalduvuse vahel. Uurimuse käigus järeldati,et naiste seas enesetappu mõtteid ei mõjuta nii palju vanemate lahutus kui teisedlapsepõlves kogetud kogumused näiteks vanemate alkoholism, vägivald ja pikaajalinevanemate töötus. Kalduvust enesetapule naiste puhul suurendas vanemate lahutuskombinatsioonis perevägivallaga. Meeste puhul aga kalduvust enesetapule mõjutasoluliselt ka vanemate lahutus eraldiseisvana. Võrreldes kahe vanemaga perekonnast päritmeestega lahutatud perekonnast tulnud meeste puhul oli enesetappu sooritamisetõenäosus kaks korda suurem. Uurijad teiste uurimuste alusel võimaliku seletusenatoovad asjaolu, et lahutuse tagajärjel kaotavad poisid lähedast kontakti isaga ja sellega kaisafiguuri, mis tekitab emotsionaalseid probleeme, mis jäävad alles ka täiskasvanuikkajõudmisel. 10 Eelpool toodud uuringutes selgub, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutus jätabteatud mõju inimesele ka pärast seda, kui ta on saanud täisealiseks. Kahe vanemagaperekonnast pärit täiskasvanud on aga kohanemisvõimelisemad eluraskuste japsühholoogiliste probleemide suhtes, ka täiskasvanueas kogetud vanemate lahutus eikahjusta oluliselt kohanemisvõimet. Kas sellest peaks järeldama, et vanemad peaksidoma laste huvides säilitama oma abielu vähemalt selle ajani, kui nad on saanudtäiskasvanuks? 4. Kas vanemad peaksid jääma kokku laste pärast? 1994.aastal Ameerika Ühendriikides avaldatud uuringu teostamise käigus nelja aastavältel uuriti vanemate konflikti ja lahutuse mõju lastele, kelle vanus oli uuringu alguses11,2-15,7 aastat. Uuringu käigus iga aasta tagant küsitleti lapsi, nende vanemaid(valdavalt emasid) ja õpetajaid. Uurimuse tulemusel järeldati, et abielus olevate vanematepideval tülitsemisel on vähemalt samavõrdselt negatiivne mõju kui lahutusel. Kõigehalvim olukord on uurijate arvates siis, kui vanemad lahutavad ning jätkavad tülitsemistlaste silmi ees. Lõppkokkuvõttes on uurijate sõnul raske leida selget, kõikidele10 Esme Fuller-Thomson, Angela D. Dalton. Suicidal ideation among individuals whose parents havedivorced: Findings from a representative Canadian community survey. Psychiatry Research, in press.Accepted 2 December 2010
  7. 7. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 7olukordadele sobiva vastuse küsimusele "Kas vanemad peaksid jääma kokku lastepärast?" 11 Veidi täpsemalt on püütud sellele küsimusele vastata Hollandis 1994.aastal kogutudstatistiliste andmete põhjal teostatud uurimuses, mis keskendub vanematevaheliste tülideja lahutuse mõjule laste rahulolule eluga. Uurimuse käigus järeldati, et ühe vanema pooltkasvatatud laps on vähem rahul oma eluga kui ta oleks sel juhul, kui vanemad, kellel poletõsiseid konflikte, oleksid jäänud kokku. Samas ühe vanema poolt kasvatatud laps onrohkem rahul oma eluga kui ta oleks sel juhul, kui tõsiste konfliktidega vanemad oleksidjäänud kokku – seda eeldusega, et vanemad tülitsevad sageli või väga sageli. See kehtibisegi sel juhul, kui lahutatud vanemad jätkavad tülitsemist. Samal ajal uurimuse teostajaaga paneb südamele, et järelduste kinnitamiseks tuleks teostada pikemaajalisiuuringuid. 12 5. KokkuvõteEestis puudutab perekondade purunemine palju lapsi, mistõttu tuleb teadvustada sellegakaasnema võivaid riske. Maailmas teostatud uuringud näitavad, et vanemate lahutus võibsuurendada lastele depressiooni sümptomite ilmnemist, rahulolematust oma eluga,enesehinnangu langust ning põhjustada kooliga seotud probleeme. On olemas ka mitmeduuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju võib kesta katäiskasvanueas põhjustades näiteks emotsionaalseid probleeme, liialdast alkoholikasutamist või suitsetamist, ka kalduvus enesetapule võib olla suurem kui kahe vanemagaperekonnast pärit täiskasvanute puhul. Ilmnema võivate probleemide teadvustamine agasunnib küsima, kas laste tuleviku ja heaolu nimel ei peaks vanemad siiski kokku jäämavaatamata oma lahkarvamustele. Ka selle teema paremaks mõistmiseks on teostatuduuringud, mis näitavad, et juhul, kui vanemad pidevalt tülitsevad ja ei suuda jõudakokkuleppele, lapsed kannatavad rohkem kui vanemate lahutuse korral.11 Rex Forehand, Bryan Neighbors, Danielle Devine, Lisa Armistead. Interparental Conflict and ParentalDivorce: The Individual, Relative, and Interactive Effectson Adolescents across Four Years. FamilyRelations, Vol. 43, No. 4, Family Processes and Child and Adolescent Development (Oct., 1994), pp. 387-39312 Jaap Dronkers. The Effects of Parental Conflicts and Divorce on the Well-Being of Pupils in DutchSecondary Education. European Sociological Review, Vol. 15, No. 2 (Jun., 1999), pp. 195-212
  8. 8. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 8 6. Viited1. Statistikaamet. Abielud ja lahutused. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV047&ti=ABIELUD+JA+LAHUTUSED&path=../Database/Rahva stik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=LAHUTUSED&lan g=22. Statistikaamet. Lahutused ühiste alaealiste laste arvu, mehe elukoha ja asutusüksuse liigi järgi. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV35&ti=LAHUTUSED+%DCHISTE+ALAEALISTE+LASTE+ARVU%2C+ MEHE+ELUKOHA+JA+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/03Rahvastikus undmused/04Abielulahutused/&search=LAHUTUSED&lang=23. Statistikaamet. Sündimuse näitajad. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV033&ti=S%DCNDIMUSE+N%C4ITAJAD&path=../database/Rahvastik/01R ahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=S%DCND&lang=24. Aita Keerberg. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. Viimati külastatud 11.02.2011, http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html5. John Ormel, Rene Veenstra, Andrea F. De Winter, Frank C. Verhulst Parental Divorce and Offspring Depressive Symptoms: Dutch Developmental Trends During Early Adolescence. Journal of Marriage and Family 70 (May 2008): 284–2936. Ingunn Størksen, Espen Røysamb, Torbjørn Moum, Kristian Tambs.7. Adolescents with a childhood experience of parental divorce: a longitudinal study of mental health and adjustment. Journal of Adolescence 28 (2005) 725–7398. Andrew J. Cherlin, P. Lindsay Chase-Lansdale, Christine McRae.Effects of Parental Divorce on Mental Health Throughout the Life Course. American Sociological Review, Vol. 63, No. 2 (Apr., 1998), pp. 239-2499. Kathleen E. Kiernan and Andrew J. Cherlin. Parental divorce and partnership dissolution in adulthood: Evidence from a British cohort study. Population Studies, Vol. 53, No. 1 (Mar., 1999), pp. 39-4810. Frank F. Furstenberg and Kathleen E. Kiernan. Delayed Parental Divorce: How Much Do Children Benefit. Journal of Marriage and Family, Vol. 63, No. 2 (May, 2001), pp. 446-45711. Esme Fuller-Thomson, Angela D. Dalton. Suicidal ideation among individuals whose parents have divorced: Findings from a representative Canadian community survey. Psychiatry Research, in press. Accepted 2 December 201012. Rex Forehand, Bryan Neighbors, Danielle Devine, Lisa Armistead. Interparental Conflict and Parental Divorce: The Individual, Relative, and Interactive Effectson Adolescents across Four Years. Family Relations, Vol. 43, No. 4, Family Processes and Child and Adolescent Development (Oct., 1994), pp. 387-39313. Jaap Dronkers. The Effects of Parental Conflicts and Divorce on the Well-Being of Pupils in Dutch Secondary Education. European Sociological Review, Vol. 15, No. 2 (Jun., 1999), pp. 195-212

×