Andrei Korobeinik - Otsedemokraatia uus tulemine sotsiaalmeedia ajastul

826 views
771 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
826
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Andrei Korobeinik - Otsedemokraatia uus tulemine sotsiaalmeedia ajastul

  1. 1. Osalusdemokraatia ehk otsedemokraatia ajalugu on päris pikk. Ateena keskväljakul langetasidotsuseid kodanikud ise – vahendajaid poliitikute näol ei olnud, hääletada sai iga mees (naistega olidlood keerulisemad). Paljud arvavad, et see oligi tõeline demokraatia, ehk siis rahva võim.Samas levinud on ka arvamus, et just osalusdemokraatia sai kreeklaste jaoks saatuslikuks. Väikseslinnas toimis see hästi, kuid kiiresti kasvav impeerium värises kokkukommunikatsiooniprobleemide tõttu. Rahvas sai targalt otsustada, kus võiks uue turgu avada, kuidnäiteks välispoliitilise strateegiaga või maksude küsimustega ei saanud nad nii hästi hakkama.Osalusdemokraatia õppetunnidJa tõepoolest, mis juhtuks siis, kui täna saaks rahvas otsustada ja hääletamisel oleks näiteksmaksude suuruse küsimus. Mis oleks maksude koormus, millega keskmine Eesti elanik rahul oleks?Sisetunne ütleb, et see võiks olla 0% ja et selline riik väga jätkusuutlik ei oleks. Kas tavalineinimene suudab ohverdada lühiajalist kasu strateegilise võidu nimel?Jean-Jacques Rousseau väitis, et kui eksisteeriks jumalate rahvas, siis nende riik oleks kindlastidemokraatlik; paraku ei sobi nii üllas valitsemise viis tavalistele inimestele. Antud seisukoht on eritihuvitav, kuna tsitaat pärineb tema „Ühiskonna leppest“ - raamatust, kus olid kirjeldatud kaasaegseosalusdemokraatia printsiibid.Tegemist on väga vastuolulise teemaga, nii et milleks meil üldse osalusdemokraatia? Vaatame aga,millised on teiste riikide kogemused. Šveits korraldab mitukümmend referendumit iga aasta – kasseal võidutsevad äärmuslikud või populistlikud otsused? Ei. Valdav enamus referendumitest lõppesvalitsuse ettepanekute toetamisega – ja põhjus on ilmselt selles, et osalusdemokraatia kaudu õpibvõim rahva vajadustest paremini aru saama.Paljude riikide jaoks on mureks langev valijate aktiivsus. Ja Šveits on siin erand – kui rahvastunneb, et poliitilised otsused on läbipaistvad ja rahvas saab otsuste langetamisel kaasa rääkida, siison põhjus ka hääletamises osaleda.Uuel Meremaal saab rahvas lausa seadusi kirjutada – neid pannakse internetti ja igaüks saab tekstiredigeerida. Lõplik tekst peab muidugi läbima parlamendi kinnituse. Tundub, et kuritarvitamise ohton päris suur – kuid reaalselt on tulemuseks seadused, mis on kvaliteetsemad kui saadikute poolttehtud. Midagi unikaalset siin ei ole – Wikipedia artiklid, mis on kirjutatud tavainimeste pooltsisaldavad kolm korda vähem vigu kui Britannica artiklid. Kuigi Britannicat teevad eksperdid.Eesti olukordEestis on olemas nii seaduslikud kui ka tehnilised osalusdemokraatia elemendid. Riigikogu saabalgatada referendumi (ja ühe korra on see ka tehtud – Euroliiduga liitumise puhul), rahvas saab 1%omavalitsuse elanike allkirjadega viia seaduse eelnõu volikokku (ma ei ole kindel, kuid kahtlustanet seda pole veel kordagi juhtunud). Lisaks oli meil tom.ee (Täna Otsustan Mina) keskkond, missuri loomuliku surma ja ka selle järglane osale.ee, mida ootab ilmselt samasugune kurb saatus.Tundub, et kuigi mõned mosaigi tükikesed on paigas, ei piisa sellest tervikpildi loomiseks. Toimubväga selge rahva võõrandamine poliitikast. Kui kakskümmend aastat tagasi kujutati poliitikuidkangelastena, siis täna on nad kahtlased tüübid, kelle majoneesitšekke maksab kinni Eesti rahvas. Japrobleem ei ole majoneesis – probleem on selles, et rahval ei ole lihtne poliitiliste otsuste tegemiseskaasa rääkida.Peame tunnistama, et Eestist ei ole saanud osalusdemokraatia eeskuju, kuid rong ei ole veel läinud.
  2. 2. Lähiajal peame uuesti käsile võtma e-riigi projekte, mis on mõeldud rahva arvamuse algatamiseks –kui Osale.ee ei toimi piisavalt hästi, siis probleem ei pruugi olla ühiskonnas, kes seda ei vaja.Võimalik, et toode lihtsalt ei ole piisavalt hea.Samas Osale.ee projektile on mõistlik teist võimalust igal juhul anda – kui riik näeb, et kodanikudon osalusdemokraatiast huvitatud, siis küll muutub see jälle riigi prioriteediks. Täna on meil rohkemvõimalusi kui kümme aastat tagasi – ID-kaartide kasutajate arv on suur ja väga paljud oskavad neidlõpuks ka kasutada.Oluline on ka erasektori panus. Garage48-l valminud projektid on tihti kvaliteetsemad kui riigipoolt tellitud. Hea näide on meieraha.eu, mis annab arusaadavat ülevaadet Eesti riigieelarvest. Riikpole sellega hakkama saanud, Garage-i meeskond teostas projekti ühe nädalavahetusega. Võimalik,et järgmine (ja ka esimene edukas) otsedemokraatia startup tuleb hoopis erasektori poolt – ma eivälista, et häid ideid leiame ka siit saalist.Üleriigilised initsiatiivid, nagu „Teeme Ära!“ või Arengufondi poolt korraldatud „Eesti 2018“näitavad, et rahvas on koostööks valmis. Nüüd on riigi ja kõiki meie ülesanne võimaldada sedakoostööd ka riiklikul tasemel - osalusdemokraatia kaudu.

×