• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida?"
 

Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida?"

on

  • 1,253 views

Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida"

Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida"

Statistics

Views

Total Views
1,253
Views on SlideShare
1,253
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida?" Viive Einfeldt "Kuidas ennast teadlikult programmeerida?" Presentation Transcript

    • KUIDAS ENNAST TEADLIKULT PROGRAMMEERIDA? Viive Einfeldt Koolitaja, NLP treener www.nlpinstituut.ee
    • KUST PÄRINEVAD MEIE PROGRAMMID?
      • KULTUUR, PEREKOND, KOOL, KOGEMUSED ...
      • Enne töö, siis lõbu.
      • Pill tuleb pika ilu peale.
      • Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
      • Eks see inimese elu ole lühike ja sitane kui lapse särk.
      • Kes hirmuta kasvab, see auta elab.
      • Keegi ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad.
      • Varesepesast ei maksa hanemuna otsida.
      • Hea asi kiidab iseennast.
      • Tühi jutt toob igas peres pojad.
      • Nagu pott, nõnda kaas.
      • Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
      • Mis ei tapa, teeb tugevaks jne
    • HARJUMUPÄRASE MÕTLEMISE JA SUHTUMISE KAUDU PROGRAMMEERIME END IGA PÄEV. AGA TUNDUB, ET SEDA TEEB ELU ... Enamasti (90%?) mitteteadlikult.
    • On lihtne märgata, et meie mõtteviis ei kindlusta meile sugugi tingimata õnnelikku ja tervet elu.
      • Meie mõttemudelid moodustavad süsteemi ja juhivad kõiki meie tegusid. Nad eksisteerivad isegi siis, kui me neist mitte midagi ei tea.
      • Läbi oma mõttemudelite filtrite vaatame me ümbritsevat maailma. Me elame oma väärtuslikes mõttemudelites nagu „kala vees“, sellest annab tunnistust keel, mida kasutame.
      • Vaadelda saame enda „mõttekeskkonda“ aga ainult nö „kõrvalt“.
      • SÜNDMUSED, MIS TEKITAVAD EBAMUAVUST
      • „ Meil on kolmapäeval koosolek. Ma pean seal sõna võtma.“
      • 2. ÜLDISTUSED (kõik, kogu aeg, alati jt)
      • „ Mulle pole mitte kunagi sellised asjad meeldinud.“
      • 3. ENNAST ALAHINDAVAD MÕTTED
      • „ Ma ei suuda kõigi teiste tähelepanu korral oma mõtteid väljendada, väga halb tunne on. Olen üldse kehv esineja.“
      • 4. PARATAMATUST/VÕIMALIKKUST VÄLJENDAVAD MÕTTED
      • „ Ma pean ennast kuidagi kokku võtma, et see asi ära teha. Ma ei tohi ka seekord endast halba muljet jätta. Aga ma tean, et see on võimatu .“
      NEGATIIVSE KOGEMUSE LOOMINE
    • TÕEKSPIDAMISED MÕTESTAMINE EMOTS. SEISUND TEGEVUS TULEMUS KOGEMUS SÜNDMUS
    • KESKKOND TEGEVUS/KÄITUMINE OSKUSED/VÕIMED USKUMUSED/VÄÄRTUSED IDENTITEET VAIMSUS/ MAAILMAVAADE ARENG JA MUUTUSED LOOMINE põhjused REALISEERUMINE kogemused G.Bateson R.Dilts
    • Meie mõtteid juhivad teadvuses fikseerunud uskumuste ja väärtuste süsteemid. See on inimese personaalne reaalsus – tema „tegelikkus“.
      • On väga oluline aru saada, vastu võtta et:
      • Minu kogemus ei ole tegelikkus, vaid minu arusaamine, tõlgendus tegelikkusest.
      • Sinu kogemus ei ole tegelikkus, vaid sinu arusaamine, tõlgendus tegelikkusest.
      • Meile on vajalik selline mõtteviis, mis on realistlik ja kasulik kõige laiemate võimaluste ja õnneliku elu kindlustamisel.
      • Seda võib saavutada, kui vaadelda oma mõtlemistrateegiaid erapooletult, eristades need viisid, mida on kasulik kasutada, neist, mille vajadus on juba kadunud.
    • SEE, KES/MIS LOOB KÕRGEMAD RAAMISTIKUD, JUHIB KOGEMUST.
      • Isiksus on nö neuro-lingvistiline süsteem.
      • Kogu süsteemile on võimalik (aga mitte lihtne) ühe korraga anda täiesti uus raamistik.
      • Kõrgemate tasandite areng/muutus muudab meie isiksust ja saatust, kogemustest rääkimata.
      • Positiivne vaimne seisund rajaneb õnnestumise ootustele. 85% edukusest on määratud sinu suhtumisega.
    • Kes ma olen? Mida ma tegelikult tahan? Ma olen ... Ma ei ole ... Ma suudan ... Ma ei suuda ... Ma teen ... Ma ei tee ... Ma saavutan ... Ma ei saavuta ... Positiivsed ootused tulenevad positiivsest minakäsitlusest.
      • Meenutage üht olukorda oma elust, millal olite rõõmus ja õnnelik .
      • Sulgege silmad ja “vaadake”, mida te enda ümber nägite, mis toimus, kellega koos olite, mida kuulsite, mida tundsite. Tunnetage seda seisundit praegu nii täielikult kui võimalik.
      • Valige sellest kogemusest midagi konkreetset (kas pilt, värv, sümbol, kujund, heli, sõna vm), mida meenutades on teil lihtne seda seisundit kättesaadavaks teha just siis, kui seda vajate.
    • MILLINE OLEKS SU ELU...
      • ...kui sinu neuro-lingvistiline süsteem saaks järgmise raamistiku enesemääratluse jaoks:
      • Ma olen õnnelik inimene
      • Ma olen pidevalt valmis õppima midagi uut
      • Ma avastan ja realiseerin oma potentsiaali
      • Ma kasutan tagasisidet alati positiivselt
      • Ma juhin ise oma tundeseisundeid
      • Kõik, mis minuga toimub, toetab mu arengut
      • jne
      MINA
    • EDUKATE ÜHISJOONED
      • Nad pühendavad väga vähe aega ja tähelepanu oma nõrkustele, selle asemel keskenduvad oma tugevatele külgedele ja loomulikele annetele.
      • „ Kui te kulutate liiga palju aega tööle oma nõrkustega, lõpetate sellega, et omandate suure hulga tugevaid nõrkusi “ / Dan Sullivan /.
      MILLELE KESKENDUD, SEDA VÕIMENDAD!
    • MÕNED KASULIKUD „PROGRAMMID“
      • Elu liigub dominantse mõtte suunas.
      • Igaüks reageerib vastavalt oma sisemistele programmidele.
      • Pole olemas läbikukkumisi, on vaid õppetunnid.
      • Igas probleemis peitub lahendus.
      • Igaüks teeb hetkel parima talle kättesaadava valiku .
      • Asjaolud ei määra, milline inimene sa oled, vaid toovad selle esile.
    • Maailm, milles me elame, on maailm, milles me valime elada – kas teadlikult või alateadlikult. © Viive Einfeldt 2010