Uppumine Hypotermia,KüLmumine, Elektritauma
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Uppumine Hypotermia,KüLmumine, Elektritauma

on

  • 3,952 views

 

Statistics

Views

Total Views
3,952
Views on SlideShare
3,888
Embed Views
64

Actions

Likes
0
Downloads
65
Comments
0

3 Embeds 64

http://lemill.net 55
http://www.slideshare.net 8
http://translate.googleusercontent.com 1

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Uppumine Hypotermia,KüLmumine, Elektritauma Uppumine Hypotermia,KüLmumine, Elektritauma Presentation Transcript

  • Uppumine Õnnetus jääl Alajahtumine Elektritraumad Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
  • Uppumine
    • Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas
    • Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35)
  • Uppumise riskifaktorid
    • A lkohoolne joove (45%)
    • Läbi jää vajumine, allajahtumine
    • Krambisündroom, epilepsia
    • V eesport , traumatism, (pea ees vette hüppamine)
    • Laste jätmine järelvalveta
    • Ravimid , narkootikumid
    • Ujumisoskuse puudumine või selle ülehindamine
    • Paadi ja laevaõnnetused, päästevestide puudumine
  • Õnnetuse äratundmine
    • Osates ära tunda õnnetuse võib päästa elu;
    • Pane tähele kõike ebatavalist;
    • On kahte tüüpi hädaolukordi vees: väsinud ujuja ja uppumine;
    • Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi;
    • Väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või nullilähedane;
    • Väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata;
  • Õnnetuse äratundmine
    • Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma energia pea ülalpool veepinda hoidmiseks;
    • Aktiivne uppuja teeb kätega üles- alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi;
    • Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.
  • Uppumine, esmaabi
    • Kui näed inimest uppumas kutsu kohe abi 112
    • Kui sul pole vajalikke oskusi, ära mine teda päästma, võid ise ohvriks sattuda!
    • Võimalusel ulata kaldalt uppujale mõni pikk ese, millest ta saaks kinni haarata.
    • Jäta meelde uppumise koht
  • Kannatanu abistamine kaldalt
    • Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
    • Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe;
    • Kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
    • Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese.
  • Abistamine kaldavööndis http://health.allrefer.com/health/near-drowning-drowning-rescue-board-assist.html
  • Abistamine kaldavööndis
  • Abistamine kaldavööndis
    • Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
    • Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
    • Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend;
    • Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda;
    • Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
  • Uppumine. Kui otsustad päästa http://www.cartoonstock.com/directory/s/saving_a_person.asp
  • Uppumine. Kui otsustad päästa
    • Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt kui tema haardeulatus
    • Võta uppujal kaenla alt või juustest ja too ta kaldale, hoides tema pead väljas
    • Aseta kannatanu kõvale pinnasele
    • Kontrolli teadvust, hingamist ja pulssi
    • Keera kannatanu korraks külili, et suus ja ninaõõnes olev vesi välja valguks
    • Lapse võib hetkeks ka jalgadest üles tõsta
  • Uppumine. Kui otsustad päästa http://www.health24.com/medical/Condition_centres/777-792-2557-2572,45028.asp http://webhealthcentre.blogspot.com/2009/03/first-aid-for-drowning.html
  • Uppuja päästmine http://www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/health/adam/1132Drowningrescueoniceboardassist.html
  • Uppumine, esmaabi
    • Selgroovigastuse kahtlusel jäta pea otseks, ära painuta kuklasse
    • Südameseiskuse puhul alusta elustamist!
    • Hingamisseiskuse puhul, ava hingamisteed ja alusta kunstliku hingamisega
    • Oksendamise puhul aseta kannatanu külili
    • Teadvusetuse puhul- stabiilne küliliasend
    • Kata soojalt ja oota kiirabi
  • Turvalisus vees
    • Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul;
    • Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi;
    • Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed;
    • Läbi vastavaid kursusi professionaalsete koolitajatega;
    • Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral;
    http://twomilerun.net/images/boating_paddle.jpg
  • Turvalisus vees
    • Vali veeskäimiseks ohutu koht;
    • Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas;
    • Tea kohalikke ilmastikuolusid;
    • Oska ennetada ja toimida alajahtumise (hüpotermia) korral;
    • Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul.
  • Turvalisus
    • Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta;
    • Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest;
    • Värvuselt tume või tundmatu;
    • Madal või sügav vesi;
    • Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad;
  • Turvalisus
    • Enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid;
    • Tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi.
    • Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees.
    http://www.aquaticsandrecreation.org.au/watersafetyweek
  • Ära hüppa vette tundmatus kohas! http://www.cmtc.7atc.army.mil/summer_safety.htm
  • Ära mine kunagi paadisõidule ja ujuma alkoholijoobes! Ka üks õlu võib ohtu seada Sinu elu!
  • Turvalisus rannavalvega rannas
    • Olukord vees on tähistatud signaallippudega:
    • Punane lipp : ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht;
    • Kollane lipp : ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla;
    • Roheline lipp : ujuda võivad kõik;
    http://www.travelpod.com/travel-photo/devineescapes/2/1217990280/green-flag-on-the-beachx.jpg/tpod.html
  • Millist ohutusnõuet on rikutud? http://phuketnews.phuketindex.com/environment/raising-red-flags-along-the-beaches-170961.html
  • Turvalisus rannavalvega rannas
    • Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud;
    • Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud;
    • Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata;
  • Turvalisus
    • Vali omale sobiv ujumise aeg:
    • Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC;
    • Väldi alajahtumist
    • Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid;
    • Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.
  • Turvalisus
    • Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele;
    • Ära uju ülekuumenenult;
    • Ära uju täis kõhuga;
    • Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi;
    • Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult;
    • Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas;
  • Turvalisus
    • Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja;
    • Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja;
    • Tundes külma, tule viivitamatult veest välja;
    • Ära mängi kunagi uppumist;
    • Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega;
    • Ära suru ega tõmba kedagi vee alla.
  • Turvalisus
    • Järgi kohalikke seadusi viibides veekogul;
    • Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning päästevestid seljas;
    • Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas;
    • Paadis viibitakse istudes;
    • Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata;
    • Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga;
    • Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus.
  • Millise ohutusnõude vastu on eksitud? http://www.gettyimages.com/detail/82672728/Lifesize
  • Turvalisus vees
  • Parim turvalisus: õpi ujuma http://www.splashtimeswimming.co.uk/
  • Turvalisus vees
    • Millise ohutusnõude vastu on eksitud?
    http://www.outboardmotoroilblog.com/date/2008/10 /
  • Enesepäästmine vees
    • Hüüa appi!
    • Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele;
    • Vaata ringi ujuvate esemete järele;
    • Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
    • Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
    • Kui kallas on lähedal, uju kaldale.
  • Enesepäästmine vees
    • Proovi ronida paati ahtrist;
    • Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
    • Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele;
  • Turvalisus jääl
    • Jääle minnes võta kaasa:
    • jäänaasklid, mis on abivahendiks jääaugust väljaronimisel;
    • vile/helisignaal, et ennast vajadusel kuuldavaks teha;
    • Vähemalt 20 m pikkune ja 5 mm läbimõõduga päästenöör. Paiguta see seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale;
    • Seljakott, milles on veekindlates kilekottides vahetusriided, aitab sul püsida veepinnal, kui oled vajunud läbi jää. Seljakotti ei tohi suhtuda kui päästevesti, vaid kui vee peal püsimise abivahendisse;
    • päästevest ei ole liialdus ka viibides jääl;
    • seltskond – nii on lõbusam ja ohutum ning abistaja vajadusel ka lähemal.
  • Õnnetus jääl
    • Kui vajud läbi jää, siis:
    • Säilita rahu;
    • Hüüa appi;
    • Keera ennast sinna suunda, kust sa tulid;
    • Murra jääd enda eest, kuni see kannab;
    • Tee jalgadega ujumisliigutusi, nii saavutad horisontaalasendi ja suudad ennast jääaugust välja tõmmata;
    • Rulli ennast jääaugust eemale;
    • Mine kiiresti sooja.
    • NB! Alkohol ja kiire ülessoojendamine loovad petliku soojatunde.
  • Õnnetus jääl
    • Kui sa ei saa jääaugust välja, siis:
    • Hoia kinni jää servast;
    • Kehasoojuse hoidmiseks püüa ennast võimalikult vähe liigutada;
    • Hüüa appi;
    • Tugev tahtejõud suurendab pääsemisvõimalust.
  • Esmaabi jääl
    • Kui keegi teine vajab abi:
    • Kutsu viivitamatult abi, helista 112;
    • tegutse selliselt, et sina ise ei satuks ohtu. Võimalusel abista kaldalt;
    • Otsi juhuslik päästevahend käepikenduseks. Selleks võib olla köis, tugev puuoks, aer või su oma jope;
    • Lähene abivajajale tema mindud teed mööda. Viimased meetrid liigu roomates. Jaota oma keharaskus laiali;
    • Kui abistajaid on mitu, moodustage inimkett;
    • Toimeta kannatanu sooja.
  • Esmaabi jääl
  • Alajahtumine, külmakahjustused Eva Palk
  • Madala välistemperatuuri toimed
    • Lokaalsed külmakahjustused
    • Kogu organismi allajahtumine ehk hüpotermia alla (35 ° ) < 30 ° kaotab inimene teadvuse
      • Põhjused:
      • Keha külmas vees või märgades riietes
      • Pikaajaline madal õhutemperatuur, ka ruumis
      • Teadvushäired (haigushoog, trauma,alkohoolne joove)
      • sport, matkamine külma ilmaga ja talvel ( eksimine, õnnetused)
  • Hüpotermia e. alajahtumise sümptomid nahk Pulss Hingamine Käitumine Teadvus Kerge Kahvatu, hallikas Normis või kiire Normis või kiire Külmavärinad, katkendlik kõne Teadvusel 32 – 35 º C Mõõdukas Hallikas, sinakas Aeglane, nõrk Aeglane Tugevad külmavärinad Unine, segane, ebaadekvaatne 28 – 32 º C Raske Hallikas, sinakas Nõrk, ebaregulaarne, või puudub Aeglane või puudub Värinad puuduvad Teadvuseta, ei liiguta <28 º C Hüpotermia raskusaste
    • . Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist
    • Asenda märjad riided kuivadega
    • Soojenda, et vältida edasist jahtumist, soojad tekid, termokile
    • Käed ja keha mässi eraldi tekkidesse, riietesse, et käed ei jahutaks keha veelgi.
    Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
  • Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral http://www.webtogs.co.uk/Lifesystems /
  • Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
    • Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis
    • Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki ( 37 º )
    • Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d. Nõrgalt töötav süda võib hoopis seiskuda!
    • Teadvuseta kannatanu puhul ära elusta
    • vaid helista 112
  • Hüpotermia ehk alajahtumine
    • Külma vette kukkunu ellujäämisvõimalused:
    • Vee temp °C Teadvus kaob Surm
    • 0 < 15min <45min
    • 0- 10 15-60min 30-120min 10-15 1-2tundi 1-3 tundi
    • 15-20 2-7 tundi 2-40 tundi
    • Keha jahtumisel algavad külmavärinad
    • Edasisel jahtumisel >32 º C külmavärinad lakkavad
    • 30 º C teadvus kaob ( aju võib hapnikupuudus madalal temperatuuril taluda isegi 10-35 minutit
  • Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral
    • Ära anna alkoholi kui kannatanu on külmas keskkonnas
    • Alkohol laiendab veresooni ja alajahtumine suureneb
    • Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäsemeid sooja vette ( võivad tekkida koekahjustused)
    • Ära hõõru külmunud jäset ( see kahjustab külmunud kohta ja nahka, lumi jahutab edasi)
    • Parim ülessoojendamine toimub haiglas.
  • Lokaalsed külmakahjustused
    • Tavaliselt väljaulatuvad kehaosad
    • Nahal on tunda torkeid ja valu
    • Nahk on valkjas, külmumiskoht tundub kõvana, tundlikkus vähene või puudub
    • Võib tekkida märkamatult
    • Võivad tekkida villid
    • Soojenda külmunud kehaosa passiivselt oma kehasoojusega, ära hõõru külmunud kohta
  • Külmakahjustused http://peltgrande.blogspot.com/2007/02/hypothermia.html
  • Külmakahjustused http://www.wildlifeonline.me.uk/hedgehogs.html http://www.offthemark.com/search-results/key/frostbite
  • Külmakahjustused http://projectdisaster.com/?m=20090114
  • Külmumiste vältimine
    • Ära pese enne külma kätte minekut nägu sooja vee ja seebiga. Nahka kattev rasvakiht kaitseb külma eest
    • Ole tähelepanelik külmavastaste kreemidega. Kõrge veesisaldusega kreemid võivad külmumisohtu suurendada
    • Külma käes suitsetades veresooned ahenevad ja suurendavad külmumisohtu
  • Külmumiste vältimine
    • Alkohol laiendab veresooni ja külmumisoht on suurem !!!
    • Külma käes joo piisavalt sooja jooki, sest külmas uriinieritus suureneb. Vedelikukadu halvendab naha vereringet. Kohv suurendab vedelikukaotust
  • Külmumiste vältimine
    • Pane selga mitu kihti rõivaid, õhurikkad rõivad
    • Riided ja jalatsid ei tohi pigistada
    • Märjad sokid-jalatsid, rõivad vaheta kiiresti
    • Liiguta näolihaseid, varbaid, sõrmi naha vereroinge taastamiseks, soojenda kõrvalesti, nina, lõuga sooja käega
    • Kukkudes külma vette ja oodates kaldal päästmist, siis liiguta- vereringe paraneb ja külmumisoht on väiksem
    • Kaitse end tuule eest
    • Vajadusel kohe sooja
  • Külmumiste vältimine
    • Planeeri oma reise, töid ja tegemisi
    • Ilmaprognoosi arvestamine
    • Sobiva riietuse valik
    • Väsimus soodustab külmumiseohtu
    • Personali väljaõpe
    http://www.climbing-high.com/frostbite.html
  • Elektritraumad Eva Palk
  • http://www.melmas.ee/kasulikud_lingid.html http://www.tja.ee/?id=11530
  • http://www.handler.ee/media/maxile_sartsu_2.gif
  • Elektritrauma põhjused
    • Katkised majapidamismasinad, tööriistad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed
    • Kõrgepingeliinid, alajaamad
    • Ohutustehnika eiramine!
    http://www.ohutus.kolmlovi.ee/elektriohutus.htm
  • Elektritrauma
        • Elektrishokk tekib siis, kui elektrivool läheb läbi keha
  • Voolu kulgemise tee http://88.196.75.190/iso/abi/Elektriohutus.ppt#259,4,Elektritraumad http://www.welander.ee/index.php?id=5
  • Elektritrauma
    • Elektrishoki riski suurendavad
    • Märg riietus
    • Suur niiskus (humidity)
    • Higistamine
    • Voolu all olemise aeg
    • Lühike voolu all olemise aeg võib suure voolutugevuse puhul olla raskete kahjustustega
    • Pikem voolu all olemise aeg (mõned sekundid) võib lõppeda surmaga isegi väikese voolutugevuse puhul
  • Elektritrauma
  • Elektrilöögi tunnused Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Ebaregulaarne pulss Südameseiskus, hingamise lakkamine, š okk Tagajärjed: südamekahjustus, hingamisseiskus, põletused, lihaste ja skeleti vigastused
  • Ohutusnõuded abistajale Abistaja peab hoolitsema oma ohutuse eest Ära ürita riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada. Ära lähene enne kannatanule kui vool on välja lülitatud! Niiske keskkond juhib hästi elektrit Kaitsevahenditeks kummikindad, kummijalatsid Kuiv puu, kuiv riie, kuiv ajaleht on isolaatorid
  • Tegutsemine elektrilöögi korral
    • Ohvri eemaldamiseks vooluringist lülita vool välja (pistik seinast, kaitsmed elektrikilbis) ohttsoon kuiva maaga on 15m. Helista 112
    • Kui see pole võimalik – kummikindad, puukepp, astu paksu kuiva ajalehe peale
    • Vooluringist eemaldamise järgselt alusta elustamist
    • Kui inimene on teadvusel- stabiilne küliliasend
    • Elektrilöögi saanud inimene viia haiglasse
  • Lülita vool välja elektrikilbist
  • Ohutu tegutsemine
    • kummikindad,
    • puukepp,
    • astu paksu kuiva
    • ajalehe peale
    http://www.jogevamalev.ee/nooredkotkad/pildid/oppematerjalid/esmaabi/elektras.gif
  • Ohutu tegutsemine
  • Tegutsemine elektrilöögi korral
    • Stabiilne küliliasend
  • Š oki tunnused
    • Nahk kahvatu, kaetud külma higiga
    • Pulss kiire, nõrk
    • Hingamine sage
    • Kannatanu on rahutu, teadvusehäired
  • Š oki esmaabi
    • Pane kannatanu lamama
    • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul ka käed
    • Kata kannatanu soojalt
    • Rahusta, vestle temaga
    • Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava seisundit oksendamise
    • HELISTA 112
    • Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut säästev
  • Š oki esmaabi http://health.howstuffworks.com/enlarge-image.htm?terms=first+aid&gallery=1&page=0
  • Tegutsemine kõrgepinge elektrilöögi korral
    • Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber
    • Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas
    • Päästeteenistuse informeerimine
    • Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist
    • Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal voolumärgid, tuleb ta haiglasse toimetada. Hiljem võivad tekkida südamerütmihäired
    • Pikselöögi kahjustused sarnanevad kõrgepingevoolu
    • kahjustustele.
  • Kasutatud allikad
    • http://esmaabi.kolhoos.ee/
    • K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004
    • M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006
    • K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996
    • http://www.rescue.ee/
    • http://www.ohutusportaal.ee/
    • http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm
    • http://www.redcross.ee/et/firstaid.html
    • http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turva-abc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3
    • http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=185
    • http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,6,95
    • http://www.inimene.ee/?disease=e&sisu=disease&did=973&idr=4GZ2XZ78RdIOpr3JhEkmKGrd2H4
    • Joel Starkopf. ESMAABI:Uppumine. Allajahtumine. Elektritrauma.INTENSIIVRAVI:Äge hingamispuudulikku
    • http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/oppematerjalid/uppumine_hypotermia_hingamispuudulikkus.ppt#362,23,Slide 23
    • http://www.nrk.no/contentfile/file/1.6347916!f169CropList/img650x367.jpg
    • http://www.tarbija24.ee/foto/5/8/6586445bf3d85c0ecf_1.jpg
    • http://www.bio.davidson.edu/COURSES/GENOMICS/2008/Waters/asthma2.jpg
    • http://health.stateuniversity.com/pages/279/Burns.html
    • http://health.msn.com/PopUp.aspx?cp-documentid=100059148