• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid
 

PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid

on

  • 6,337 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,337
Views on SlideShare
6,306
Embed Views
31

Actions

Likes
2
Downloads
17
Comments
0

1 Embed 31

http://www.slideshare.net 31

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid PsüHholoogiateadus, Uurimismeetodid Presentation Transcript

    • Psühholoogiateadus Uurimismeetodid psühholoogias Eva Palk
    • Psühholoogiateadus
      • Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid
      • Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese( ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise
      • Kr.k.” psyche” - hing/vaim ja “ logos” - õpetus
      • Hingeteadus, vaimuõpetus
    • Psühholoogiateadus
      • Teadus inimese psüühikast
      • Psüühika on inimese võime peegeldada keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist.
      • Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast
      • ( Sternberg,1998)
    • Psühholoogiateadus
      • Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka muutmisega.
      • (nt.psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm)
      • Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult:
      • süsteemne info, terminoloogia,
      • teoreetilised seisukohad, eksperimendid
    • Psühholoogiateadus
      • Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid.
      • Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus.
    • Ajalugu
      • Eelteaduslik psühholoogia
      • Filosoofia ( Hippokrates, Calenos. Kehamahlade teooria)
      • Teaduslik psühholoogia ( W. Wundt 1879)
      • Filosoofiline Loodusteaduslik
    • Psühholoogia seos teiste teadustega PSÜHHOLOOGIA Matemaatika Filosoofia ( Neuro) Füsioloogia Pedagoogika Sotsioloogia, Majandusteadus Antropoloogia Esteetika Geneetika Arstiteadus Bioloogia Lingvistika Semiootika Füüsika Küberneetika Loogika Õigusteadus
    • Teoreetilised psühholoogia harud
      • Üldpsühholoogia
      • terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmised
      • 2. Eksperimentaalpsühholoogia
      • Uurimismeetodid, testid, eksperimendid
    • Psühholoogia struktuur, valdkonnad Tööstus- ja organisatsPS -5% Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38% Õiguspsühholoogia Psühhoanalüüs FarmakoPS Pedagoogiline e kooliPS- 9% Militaarps, InternetiPS Personali ja juhtimis PS Reklaami- ja meediaPS Eripsühholoogia (puuetega in.ps) SpordiPS, LiiklusPS Psüholoogiline nõustamine, konsultats 9%
      • Üldpsühholoogia
      • Psühhofüsioloogia ja EksperimentaalPS- 5%
      • Neuropsüh
      • Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4%
      • Arengupsühholoogia-4%
      • Filosoofiline psühhol
      • Isiksusepsühholoogia
      • NägemisPS
      • Kognitiivpsühholoogia
      • Kunstipsühholoogia
      • Loomapsühholoogia
      Rakenduslik Teoreetiline
    • Psühholoogiateaduse eesmärk
      • Uurida psüühikat
      • 1. Kirjeldada käitumist
      • 2. Seletada käitumist
      • 3. Ennustada käitumist
      • 4. Muuta käitumist
    • Rakenduspsühholoogia harud
      • … on kujunenud ajaloo käigus ja on
      • kunstlikud, peegeldades teaduse arengu
      • taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste
      • valdkonnast
      Meditsiin üld PS Med PS Ex PS
    • Käitumise kontseptsioon
      • Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis
      • loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse
      • neid nähtusi, mida on võimalik mõõta
      • Stiimul Reaktsioon
      • Biheivoristid ( J.Watson)
      PSÜÜHIKA
    • Moodsad teoreetilised seisukohad
      • Psühholoogial on
      • Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja
      • psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge
      • Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju käitumisele
      • Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu
      • Fenomenoloogiline – inimese kogemuste
      • erinevus objektiivsest reaalsusest
    • Moodsad teoreetilised seisukohad
      • Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus
      • Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist
    • Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia
      • Vaga vesi, sügav põhi
      • Käbi ei kuku kännust kaugele
    • Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia
      • Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi
      • Teadmised on saadud teaduslike meetoditega: katsed-eksperimendid jt
      • Ümberlükatavad ( Milgrami katse)
      • Korratav ( täpselt dokumenteeritud)
      • Vastastikku kontrollitav
      • Rakendatavad
    • Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus?
      • Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
      • ( Kus teadvus asub? Dualism, monism).
      • Alateadvus - teadvuse teadvustamatud protsessid e väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S.Freud).
      • Eneseteadvus - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Identiteeditunne, minapilt.
      • ( Mis su nimi on? Kes sa oled?) Peeglitest.
    • Kas loomadel on eneseteadvus? G. Gallupi peeglitest (1970) Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang
    • Laste eneseteadvus
      • Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2.
      • eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
      • Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi,imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus)
      • Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja
      • asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine).
    • Psüühika funktsioonid
      • Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine.
      • Psüühika funktsioonid:
      • Taju
      • Mälu
      • Mõtlemine
      • Keel
      • Tunded
      • Tegevuse juhtimine
      • Kas loomad mõtlevad?
      • Kas loomad mõtlevad?
      • Wolfgang Köhler(1887-19679) “Ahvide mõistus”
    • Teadvustamatus
      • Automatismid
      • Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist.
      • Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum
    • Teadvustamata nähtusi
      • Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid
      • Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt mittetajutavatele ärritajatele
      • Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne
      • deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused,
      • transs, meditatsioon
    • Psüühika ja kultuur
      • Mis on kultuur?
      • Juri Lotman(1922-1993)
      • Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi mittepärilikul viisil
      • Kas loomadel on kultuur?
      • Kultuuri kandjaks on:
      • Keel, jt märgisüsteemid MEEMID?
      • Ayeroni metsik poiss
    • Uurimismeetodid psühholoogias
      • kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid;
      • korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel);
      • eksperiment (aitab seletada mingit käitumist).
      • Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid
    • Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs
      • Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne psüühikahäirega inimest
      • Küsimus? Kuivõrd on antud indiviid tüüpiline, et teha üldistusi.
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil.
      • Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel.
      • E nne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda
      • Introspektsioon e enesevaatlus,
      • Ekstrospektsioon e. teiste inimeste vaatlus.
      • Kasutatakse tehnilisi abivahendeid: filmimine, helisalvestus, mõõtevahendid. Varjatuks jäävad subjektiivsed faktorid: tunded, mõtted, kujutlused
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • VAATLUS e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale
      • Teaduslik vaatlus toimub
      • 1. täpselt määratletud tingimustel
      • 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil
      • 3. hoolika andmete registreerimisega.
      • Vaatlusi võib klassifitseerida vastavalt sellele,
      • mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse situatsiooni;
      • VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus
      • ( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses.
      • 2. VAATLEJA SEKKUMISETA
      • Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • Laboratoorne vaatlus
      • Naturalistlik vaatlus
      • Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas?
      • Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk
      • Miks? Kuidas? Mille pärast?
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • 2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL
      • registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.
      • registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda
      • Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada
      • vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70;
      • nõustumise protsendina: (nõustumiste arv / kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • Vaatlusmeetodi eelised
      • Kasulikud uuringu varases staadiumis
      • kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!)
      • paindlikud, odavad
      • ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat käitumist
      • võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust
      • Vaatlusmeetodi puudused
      • pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid
      • pole kerge korrata
    • Uurimismeetodid. Vaatlus
      • pole kerge säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism ): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada.
      • Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult.
      • Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust
      • harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse,
      • teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures): käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi. ( näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne).
    • Uurimismeetodid. Küsitlus
      • Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel.
      • Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele.
      • Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.
      • Valim peab olema esinduslik ja piisavalt suur
      • Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni
      • Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.)
      • Pikaajalised küsitlused( longitudinal ehk LONGITUUD)), lühiajalised
      • läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms),
      • trendi e ennustuslikud uurimused
    • Uurimismeetodid. Küsitlus
      • Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid.
      • Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks
      • Ei tohiks olla liiga pikk
      • Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine
      • Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega
      • Näiteks: rahulolu
      • 6. Hinnangute leht
      • Näiteks:
      • Hea 1-------2---------3---------4-------5Halb
      • Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu
      • Intervjuu
    • Uurimismeetodid. Testid
      • Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi
      • Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast.
      • Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.
      • Ei selgitata uusi seaduspärasusi
    • Uurimismeetodid. Testid
      • Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvus teatud kategooriasse.
      • Nt võimekus- ja isiksusetestid.Võrreldakse inimeste intelligentsi või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.
      • Isiksusetestid jaotatakse: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid)
      • Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120
      • Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid.
    • NÕUDED PSÜHHOLOOGIA TESTIDELE
      • Teaduslik psühholoogia test peab olema:
      • 1. VALIIDNE – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud
      • 2. RELIABIILNE (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires
      • püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad
      • 3. NORMEERITUD – testi normid peavad olema loodud
      • 4. KORDAMINE peab olema võimalik
      • 5. STANDARDISEERITUD võimaldama kasutamist
      • erinevates kultuurides
      • TESTI NORMEERIMINE
      • Väljavõtu kogum peab olema
      • representatiivne (esinduslik)
      • Näiteks: testi tulemused sõltuvad vanusest ja haridusest
      • haridus vanus (aastad)
      • 25-30 31-35 36-40 41-45 46-50
      • ---------------------------------------------------------------------------
      • Algharidus 33,3 33,3
      • Keskharidus 33,3
      • Kõrgharidus 33,3
      • “ Testide väljatöötamine, nende normeerimine,
      • valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti
      • testimine ise on vastava ettevalmistuse saanud
      • psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja
      • (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne”
      • T. Saksakulm
    • NÕUDED TESTI KASUTAJALE
      • (esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt)
      • Kvalifikatsiooni tase A – PhD (psühholoogia või
      • pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent
      • Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogia
      • või pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent
      • Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseks
      • spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimiseks litsentsi saanud inimene
    • Testide liigid:
      • 1. Saavutustestid
      • Näiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest,
      • ärioskuste test jne
      • 2. Intelligentsustestid
      • Näiteks: Wechsler Adult Intelligence Scale
      • • 6 verbaalset alltesti
      • • 5 tegevusel põhinevat alltesti
      • 3. Erivõimete testid
      • Näiteks: sensoorsed
      • protsessid, psühhomotoorsed
      • vilumused, matemaatilised
      • võimed, muusikalised
      • võimed
    • Korrelatiivsed uurimused
      • Nähtuste omavaheliste seoste uurimine.
      • Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on.
      • Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid.
      • Positiivne ja negatiivne korrelatsioon
      • Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste , seose olemasolu kahe nähtuse vahel
      • Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0
    • Eksperimendid
      • Sir William Hamilton
      • George Miller( 7+-2 reegel)
      • Ernst Weber, Alfred Wilhelm Volkmann- eristusvõime, eristuslävi
      • Gustav Theodor Fechner- fechneri seadus : mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Näitas, et füüsiliste ja vaimsete seaduste vahel esineb kindel seaduspärasus
      • Wilhelm Maximilian Wundt- 1879 maailma eimene psühholoogialaboratoorium.
      • Emil Kraepelin
      • Eksperimentaalpsühholoogia rajajad.
      • Laboratoorne eksperiment
      • Loomulik eksperiment- tavapärases keskkonnas, katseisik ei tea
    • Eksperimentide mudelid
      • Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga)
      • Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari, Linda, Getter
      • B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin, Kristiina, Eino
      • Mõõtmine---------------Tulemus
      • Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus
      Mõjutamine Mõjutuse lõpp
    • Eksperimendid
      • Põhjuslike seoste leidmiseks.
      • Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad.
      • Juhised ja instruktsioonid,
      • Korratavad
      • Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta.
      • Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks .
      • Aset leidvat efekti või muutust nim sõltuvaks muutujaks.
      • Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad
      • Kontrollrühm, katserühm
    • Eetika
      • Probleeme, millega uurimistöös arvestada:
      • EETILISED PROBLEEMID
      • Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline
      • TÜ Eetikakeskus
      • “ ... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;”
      • http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60
      • üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse ;
      • - füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine;
      • - konfidentsiaalsusnõue;
      • -informeeritud nõusolek (informed consent).
      • (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).
      • -loobumisõigus;
      • -tagasiside ja ’debriefing’.
    • Eetika
      • Eetikakomiteed Eestis:
      • Eesti Bioeetika Nõukogu
      • Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
      • Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
      • Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee
      • Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee
      • Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee
      • Eesti Geenivaramu eetikakomitee
      • TÜ inimuuringute eetika komitee
      • http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee
    • Eetika
      • Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded www.epl.org.ee
      • 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
      • 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.
      • 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse.
      • 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t.
      • a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse;
      • b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
    • Kasutatud allikad
      • T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003
      • Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus.2002
      • http://www.eetika.ee/
      • J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002.
      • Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia töövihik.Koolibri, 2004.
    •