Õpihaldussüsteemid 1. osa
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Õpihaldussüsteemid 1. osa

on

  • 1,994 views

HT

HT

Statistics

Views

Total Views
1,994
Views on SlideShare
1,411
Embed Views
583

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

11 Embeds 583

http://opihaldussysteemid.blogspot.com 215
http://www.htk.tlu.ee 187
http://rrandoja.wordpress.com 157
http://edebeg.havike.eenet.ee 7
http://webcache.googleusercontent.com 5
http://opihaldussysteemid.blogspot.ru 4
http://opihaldussysteemid.blogspot.be 3
http://opihaldussysteemid.blogspot.no 2
http://opihaldussysteemid.blogspot.de 1
http://www.edmodo.com 1
https://rrandoja.wordpress.com 1
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Õpihaldussüsteemid 1. osa Õpihaldussüsteemid 1. osa Presentation Transcript

  • ÕPIHALDUSSÜSTEEMID IFI7064:1. SISSEJUHATUS. ÕHSMÕISTEVeronika RogalevitšHaridustehnoloog, TLÜ e-õppe keskusveronik@tlu.ee
  • Loengu kava2  Aine tutvustus  Õpihaldussüsteemide mõiste, olemus, kujunemine, liigid ja võimalused.  Õpihaldussüsteemide hankimise/paigaldamise võimalused.  Tutvumine Moodle keskkonnaga HAVIKE’se serveris administraatori vaates. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Aine tutvustus3  3 EAP  16 t auditoorset tööd  4 kohtumist (ruum M-217):  22.09.2012 kell 10.00-14.00,  21.10.2012 kell 14.00 – 18.00,  17.11.2012 kell 14.00 -18.00,  16.12.2012 kell 10.00-14.00 Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Kursuse eesmärk4  Anda põhjaliku praktilist ülevaadet enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh. Eestis kasutusel olevatest IVA, Dippler, VIKO ja Krihvel), keskendudes põhiliselt Moodle süsteemile – selle moodulite haldamisele, kursuste loomisele ja läbiviimisele Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Hindamine5  Arvestus (arvestatud/mittearvestatud).  Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad 3 iseseisvat praktilist tööd (40%), 1 rühmatöö (20%) ning kirjaliku testi (40%).  Iseseisvad tööd: vähemalt 70% ülesannetest peavad olema korrektselt tehtud  Test: vähemalt 60% vastuseid peavad olema õiged  2 võimalust testi teha: detsembris ja jaanuaris, kolmas – individuaalse kokkuleppe alusel Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Õpikeskkond6  Moodle (EITSA serveris): https://moodle.e- ope.ee  Registreerige kasutajaks (kes veel ei ole)  Registreeruge kursusele “Õpihaldussüsteemid 2012” (Informaatika Instituudi all)  Kursuse võti: õhs2012  Moodle’s on kursuse programm, materjalid, suhtlemine, ülesanded, rühmatöö ja test  Õppija rollis Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Väike diagnostiline test7  Milliseid õpikeskkondi olete kasutanud õppijana?  Õpetajana?  Administraatorina?  Kas tööte praegu haridustehnoloogina? Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Õpihaldussüsteemi mõiste8  Õpihaldussüsteem, Õpikeskkond (mõistekaart), kuidas on nende mõistetega seotud IKT ja arvuti? Määratlusi:  ÕHS - tarkvara rakendus, mille abil saab automatiseerida koolitusprotsessi haldamist, jälgimist ning aruandlust. ÕHS peaks:  automatiseerima ja tsentraliseerima haldusprotsessi;  võimaldama iseteenindust ning pakkuma selleks teenuseid;  Võimaldama kiiret õppematerjalide kokkupanemist ning edastamist;  Pakkuma erinevaid õpitegevusi paindlikul (arendataval) veebipõhisel platvormil;  olema teisaldatav ning toetama standardeid;  toetama õppeprotsessi personaliseerimist ning võimaldama teadmiste taaskasutamist (Ellis, 2009). Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Õpihaldussüsteem on…9  Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).  ÕHS hõlmab kõiki õpiprotsessi aspekte: kursuse sisu, registreerimine, administreerimine, õpitegevused ja aruanded.  Termin (Learning Management Systems) on kasutuses rohkem Põhja-Ameerikas Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Veidi ajalugu10  ÕHS on üks võimalik lähenemine arvutite rakendamisele hariduses, millel nähakse suurt potentsiaali ja veel avastamata võimalusi  ÕHS-termini eelkäija oli Integreeritud õpisüsteem (Integrated Learning System), mis jättis välja õppesisu ja tegeles vaid haldamise- , jälgimise-, personaliseeritud õpetamise- ning integreerimisega teiste süsteemidega.  ÕHS’i terminit kasutati algselt PLATO õppesüsteemi haldusmooduli tähistamiseks (loodud 1960) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Virtuaalne õpikeskkond11  Euroopas on rohkem levinud mõiste “virtuaalsed õpikeskkonnad”, aga ka “e-õpikeskkonnad” või lihtsalt “õpikeskkonnad” (Põldoja, 2012)  Süsteem, mis loob keskkonda kursuste haldamiseks (eelkõige mõeldud õpetajale)  Virtuaalse õpikeskkonna kujunemine ja areng on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega kaugõppe võimaluste laiendamiseks ja õppeprotsessi parandamiseks. Lähemalt saab lugeda siit.  Tänapäeval ei ole see mõeldud ainult kaugõppe jaoks ning selle tähendus on laienenud Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • ÕHS peaks…12  Tegema koostööd teiste organisatsiooni süsteemidega (ÕIS, raamatukogu, personalijuhtimise ja raamatupidamise süsteemid jm.)  See aitab mõõta ÕHS-i kasutegurit, tasuvust (tasulise süsteemi puhul) ja tõsta tulevikus õppeprotsessi efektiivsust  ÕHS-i valikul tuleb alati analüüsida organisatsiooni vajadusi nii kitsamalt kui laiemalt (nt koostöö teiste organisatsioonidega) V. Rogalevitš 21.09.2012 Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut,
  • ÕHS’i omadused13  Õppeesmärgid on seotud loengute või tundidega;  Teemad ja tunnid on kirjas organisatsiooni standarditele vastavas õppekavas;  Õpitulemusi on võimalik mõõta erinevatel tasanditel ning see protsess on järjepidev;  Haldussüsteem korjab ja haldab õppijate tulemusi;  Tundide (teemade) omandamine toimub vastavalt õppija individuaalsele õpiprogressile Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 või õpitulemustele (Bailey, 1993)
  • ÕHS funktsioonid erasektoris14  Integreerimisvõimalus personalijuhtimise süsteemiga;  Sisseehitatud vahendid kasutajate halduseks (registreerimine profiilid), õppekavade ja sertifikaatide süsteemi seadmiseks , tuutorite määramiseks, eelarve haldamiseks, tunniplaanide ettevalmistamiseks õppijatele, koolitajatele ning ruumide kohta;  Tagatud juurdepääs õppesisule olenemata ruumist (klass või veeb), õppemeetoditest ja õppijatest; TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 Õpihaldussüsteemid,
  • 15  Õppesisu loomise, säilitamise ja vahendamise võimalused;  Sisu integreerimisvõimalused kolmandate osapoolte õppesisu pakettidega (teiste kursustega);  Tühimike tuvastamine õppijate kompetentsides ning puuduvate kompetentside saavutamise võimaldamine, samuti hetkeolukorra (progressi) analüüs  Hindamise ja erinevate õpitegevuste Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 võimaldamine ja toetamine
  • 16  Erienevate e-õppe standardite toetamine (SCORM, AICC), mis võimaldab sisu importida/eksportida olenemata ÕHSi platvormist ja tootjast;  Võimalus konfigureerida ja arendada ÕHSi, et see teeks koostööd olemasolevate organisatsiooni süsteemidega ja arvestaks siseprotsessidega  Turvalisuse tagamine (paroolid, krüpteerimine) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • LMS või CMS17  Course Management System e. kursuste haldussüsteem  Palju ühisjooni, väga raske defineerida nende vahelist erinevust, kasutatakse sünonüümidena  Üks nägemus: LMS – erasektoris ja lühiajaliste kursuste/koolituste puhul; CMS – hariduses, pikemad ainekursused  Arendatud erinevatel eesmärkidel  LMS, CMS, LCMS (Learning Content Management Systems), VLE (Virtual Learning Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 Environments)
  • Watson &Watson näevad seda18 nii ASIO Tudengit e AB ÕIS Õpihaldussüsteem (LMS) CMS Raamatu- (Moodle, pidamise EduFeedr süsteem LCM S (Exe) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Tõde on kusagil vahepeal…19 Tänapäeva õppimise paradigma põhisuundumused:  IKT kasutamine  Standardid (SCORM, Common Cartridge)  Õppijakeskus, personaalne lähenemine  Õpiobjektide vm sisu loomine (nii süsteemisiseselt kui ka erivahendite abil), taaskasutamine (metaandmed, repositooriumid)  Avatud lähtekoodiga rakendused (soodustavad kogukonna tekkimist ja kiiremat arendamist rahvusvahelises mõõtmes) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Ideaalne ÕHS peaks:20  Pakkuma konstruktivistliku lähenemist õpetamisele, keskendudes paindlikkusele ning õppija-kesksetele eesmärkidele;  Toetama koostööpõhist õpet nii auditooriumis kui väljaspool (õpikeskkonna laiendamine);  Pöörama rohkem tähelepanu õppija individuaalsele hindamisele, tagasiside andmisele, õpiprogressi jälgimisele ning õppija vajadustele reageerimisele; Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • 21  Olema süstemaatiline, sujuvalt integreeritud teiste süsteemidega;  Toetama huvirühmade (sh õppejõudude) vajaduste välja selgitamise ja arendamise võimalusi;  Parandama kuluefektiivsust kogu organisatsioonis.  Õppeprotsessi kaasajastamine ja selle paradigma TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 kasutada Õpihaldussüsteemid, muutmine võimaldaks ära ÕHS’i täispotentsiaali
  • Moodle kui ÕHS22  Moodle e. Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment vastab ÕHS’i määratlusele väga suurel määral  Nimetab end CMS-ik, kuid tuntud ka kui LMS ja VLE  Tasuta veebirakendus, mille abil saab luua veebipõhiseid õpikeskkondi või õppeotstarbelisi saite  Toetub konstruktivistlikele õpetamise ja õppimise mudelitele  On paindlik,TLÜ Informaatika Instituut, V. mooduleid, kergesti Õpihaldussüsteemid, sisaldab palju Rogalevitš 21.09.2012
  • Martin Dougiamas23  Moodle on arendatud Martin Dougiamas ’e poolt 2002.a.  Elab ja töötab Austraalias, Perthis  Tegeleb Moodle arendamisega ning uurib sotsiaalkonstruktivistlikke teooriad ja nende rakendusvõimalusi e-õppes  Koduleht: http://dougiamas.com/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Moodle praegu24  Viimane versioon 2.3.2 (10. sept 2012)  68 097 Moodle saiti  220 erinevas riigis  Üle 6,5 mln e-kursuse  Vaata siit:http://moodle.org/stats/  Eestis: 158 saiti (millest 40 on privaatsed): http://moodle.org/sites/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Kust saab Moodle’t endale?25  Saab allalaadida oma serverisse: http://download.moodle.org/  Nõutud serveri skriptimiskeel : PHP 5.3.2, andmebaasimootor: MySQL 5.1.33 või Postgres 8.3 või MSSQL 2005 või Oracle 10.2  Keegi võiks seda paigaldada, hallata ja arendada (administraator vm it-spetsialist)  Saab tellida ja kasutada teenusena (tasuline): http://digitaalmeedia.ee/ , http://www.codespot.ee/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Võimalused Eesti26 haridusasutustele  Hariduse virtuaalkeskkond (HAVIKE): http://havike.eenet.ee  Loojaks ja haldajaks on EENet e. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk  HAVIKE on tasuta teenus, mille kasutajateks kvalifitseeruvad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused ning nende valdkondade projektid  Põhiteenused:  pakkuda veebirakendusi, mis toetavad õpitegevust;  muuta tarkvara kasutamise esimene samm - paigaldamine - niipalju lihtsaks, et sellega saab hakkama iga arvutialaste põhiteadmistega inimene;  propageerida Eestis valminud ja eesti keele toega tarkvara.  HAVIKE-se toetajaks on Tiigihüpe SA Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • HAVIKEse teenuste kirjeldus27 HAVIKEse kasutajakonto võimaldab:  luua kuni 3 veebi kasutaja kohta;  paigaldada kuni 3 veebirakendust veebi kohta;  suunata kuni 3 domeeni ühele veebile;  laadida korraga üles kuni 20 MB andmeid;  kasutada kettaruumi kuni 2 GB.  Moodle versioon 2.1.3. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • E-Õppe Arenduskeskuse serveris28 (haldab EITSA)  https://moodle.e-ope.ee/  Versioon 2.2.5  Eesti kutsekoolid ja kõrgkoolid  Iga kooli admin (Manager-rollis) saab administreerimisõigusi vaid oma rubriigi/kategooria piirides: kategooriate loomine/kustutamine; kursuste loomine/kustutamine Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Meie Moodle29  http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/  Hetkel mõeldud meile õppimiseks  Haldab TLÜ HTK (Mart Laanpere)  Kõik administraatori õigused  Arendamine käib läbi HAVIKEse Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  • Kasutatud kirjandus30  Ellis, R.K. (2009). A Field Guide to Learning Management Systems. American Society for Training & Development (ASTD). http://cgit.nutn.edu.tw:8080/cgit/PaperDL/hclin_091027163029.PDF (11.09.2012)  Szabo, M., & Flesher, K. (2002). CMI theory and practice: Historical roots of learning management systems. Paper presented at the E-Learn 2002 World Conference on E-Learning in Corporate, Government, Healthcare, & Higher Education, Montreal, Canada.  Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/ (21.09.12)  Bailey, G. D. (1993). Wanted: A road map for understanding Integrated Learning Systems. In G. D. Bailey (Ed.), Computer-based Integrated Learning Systems (pp. 3- 9). Englewood Clifs, NJ: Educational Technology Publications.  Watson, W. R. & S. L. Watson. (2007). What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, Vol 51, nr 2. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012