Your SlideShare is downloading. ×
0
ÕPIHALDUSSÜSTEEMID IFI7064:1. SISSEJUHATUS. ÕHSMÕISTEVeronika RogalevitšHaridustehnoloog, TLÜ e-õppe keskusveronik@tlu.ee
Loengu kava2       Aine tutvustus       Õpihaldussüsteemide mõiste, olemus,        kujunemine, liigid ja võimalused.    ...
Aine tutvustus3       3 EAP       16 t auditoorset tööd       4 kohtumist (ruum M-217):         22.09.2012  kell 10.00...
Kursuse eesmärk4       Anda põhjaliku praktilist ülevaadet        enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh.        Eestis ka...
Hindamine5       Arvestus (arvestatud/mittearvestatud).       Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad 3        iseseisvat...
Õpikeskkond6       Moodle (EITSA serveris): https://moodle.e-        ope.ee       Registreerige kasutajaks (kes veel ei ...
Väike diagnostiline test7       Milliseid õpikeskkondi olete kasutanud        õppijana?       Õpetajana?       Administ...
Õpihaldussüsteemi mõiste8     Õpihaldussüsteem, Õpikeskkond (mõistekaart), kuidas on      nende mõistetega seotud IKT ja ...
Õpihaldussüsteem on…9       Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada        ning hallata õppesisu, määratleda nin...
Veidi ajalugu10        ÕHS on üks võimalik lähenemine arvutite         rakendamisele hariduses, millel nähakse suurt     ...
Virtuaalne õpikeskkond11        Euroopas on rohkem levinud mõiste “virtuaalsed         õpikeskkonnad”, aga ka “e-õpikeskk...
ÕHS peaks…12        Tegema koostööd teiste organisatsiooni         süsteemidega         (ÕIS, raamatukogu, personalijuhti...
ÕHS’i omadused13        Õppeesmärgid on seotud loengute või         tundidega;        Teemad ja tunnid on kirjas organis...
ÕHS funktsioonid erasektoris14        Integreerimisvõimalus personalijuhtimise         süsteemiga;        Sisseehitatud ...
15        Õppesisu loomise, säilitamise ja vahendamise         võimalused;        Sisu integreerimisvõimalused kolmandat...
16        Erienevate e-õppe standardite toetamine         (SCORM, AICC), mis võimaldab sisu         importida/eksportida ...
LMS või CMS17        Course Management System e. kursuste         haldussüsteem        Palju ühisjooni, väga raske defin...
Watson &Watson näevad seda18     nii                                                ASIO                        Tudengit  ...
Tõde on kusagil vahepeal…19     Tänapäeva õppimise paradigma põhisuundumused:      IKT kasutamine      Standardid (SCORM...
Ideaalne ÕHS peaks:20        Pakkuma konstruktivistliku lähenemist         õpetamisele, keskendudes paindlikkusele ning  ...
21        Olema süstemaatiline, sujuvalt integreeritud         teiste süsteemidega;        Toetama huvirühmade (sh õppej...
Moodle kui ÕHS22        Moodle e. Modular Object-Oriented Dynamic         Learning Environment vastab ÕHS’i määratlusele ...
Martin Dougiamas23                                                      Moodle on arendatud                              ...
Moodle praegu24        Viimane versioon 2.3.2 (10. sept 2012)        68 097 Moodle saiti        220 erinevas riigis    ...
Kust saab Moodle’t endale?25        Saab allalaadida oma serverisse:         http://download.moodle.org/        Nõutud s...
Võimalused Eesti26     haridusasutustele        Hariduse virtuaalkeskkond (HAVIKE):         http://havike.eenet.ee      ...
HAVIKEse teenuste kirjeldus27     HAVIKEse kasutajakonto võimaldab:      luua kuni 3 veebi kasutaja kohta;      paigalda...
E-Õppe Arenduskeskuse serveris28     (haldab EITSA)        https://moodle.e-ope.ee/        Versioon 2.2.5        Eesti ...
Meie Moodle29        http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/        Hetkel mõeldud meile õppimiseks        Haldab TLÜ HTK...
Kasutatud kirjandus30        Ellis, R.K. (2009). A Field Guide to Learning Management Systems. American         Society f...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Õpihaldussüsteemid 1. osa

1,900

Published on

HT

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,900
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Õpihaldussüsteemid 1. osa"

  1. 1. ÕPIHALDUSSÜSTEEMID IFI7064:1. SISSEJUHATUS. ÕHSMÕISTEVeronika RogalevitšHaridustehnoloog, TLÜ e-õppe keskusveronik@tlu.ee
  2. 2. Loengu kava2  Aine tutvustus  Õpihaldussüsteemide mõiste, olemus, kujunemine, liigid ja võimalused.  Õpihaldussüsteemide hankimise/paigaldamise võimalused.  Tutvumine Moodle keskkonnaga HAVIKE’se serveris administraatori vaates. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  3. 3. Aine tutvustus3  3 EAP  16 t auditoorset tööd  4 kohtumist (ruum M-217):  22.09.2012 kell 10.00-14.00,  21.10.2012 kell 14.00 – 18.00,  17.11.2012 kell 14.00 -18.00,  16.12.2012 kell 10.00-14.00 Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  4. 4. Kursuse eesmärk4  Anda põhjaliku praktilist ülevaadet enamlevinud õpihaldussüsteemidest (sh. Eestis kasutusel olevatest IVA, Dippler, VIKO ja Krihvel), keskendudes põhiliselt Moodle süsteemile – selle moodulite haldamisele, kursuste loomisele ja läbiviimisele Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  5. 5. Hindamine5  Arvestus (arvestatud/mittearvestatud).  Arvestuse saamiseks sooritavad õppijad 3 iseseisvat praktilist tööd (40%), 1 rühmatöö (20%) ning kirjaliku testi (40%).  Iseseisvad tööd: vähemalt 70% ülesannetest peavad olema korrektselt tehtud  Test: vähemalt 60% vastuseid peavad olema õiged  2 võimalust testi teha: detsembris ja jaanuaris, kolmas – individuaalse kokkuleppe alusel Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  6. 6. Õpikeskkond6  Moodle (EITSA serveris): https://moodle.e- ope.ee  Registreerige kasutajaks (kes veel ei ole)  Registreeruge kursusele “Õpihaldussüsteemid 2012” (Informaatika Instituudi all)  Kursuse võti: õhs2012  Moodle’s on kursuse programm, materjalid, suhtlemine, ülesanded, rühmatöö ja test  Õppija rollis Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  7. 7. Väike diagnostiline test7  Milliseid õpikeskkondi olete kasutanud õppijana?  Õpetajana?  Administraatorina?  Kas tööte praegu haridustehnoloogina? Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  8. 8. Õpihaldussüsteemi mõiste8  Õpihaldussüsteem, Õpikeskkond (mõistekaart), kuidas on nende mõistetega seotud IKT ja arvuti? Määratlusi:  ÕHS - tarkvara rakendus, mille abil saab automatiseerida koolitusprotsessi haldamist, jälgimist ning aruandlust. ÕHS peaks:  automatiseerima ja tsentraliseerima haldusprotsessi;  võimaldama iseteenindust ning pakkuma selleks teenuseid;  Võimaldama kiiret õppematerjalide kokkupanemist ning edastamist;  Pakkuma erinevaid õpitegevusi paindlikul (arendataval) veebipõhisel platvormil;  olema teisaldatav ning toetama standardeid;  toetama õppeprotsessi personaliseerimist ning võimaldama teadmiste taaskasutamist (Ellis, 2009). Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  9. 9. Õpihaldussüsteem on…9  Infrastruktuur (taristu), mis võimaldab edastada ning hallata õppesisu, määratleda ning hinnata individuaalseid ja institutsionaalseid õpi- ja õppeeesmärke, jälgida teekonda nende eesmärkide saavutamiseks, koguda, analüüsida ning esitleda andmeid õppeprotsessi kohta selleks, et saaks seda arendada ja juhtida terve organisatsiooni kontekstis (Szabo & Flesher, 2002).  ÕHS hõlmab kõiki õpiprotsessi aspekte: kursuse sisu, registreerimine, administreerimine, õpitegevused ja aruanded.  Termin (Learning Management Systems) on kasutuses rohkem Põhja-Ameerikas Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  10. 10. Veidi ajalugu10  ÕHS on üks võimalik lähenemine arvutite rakendamisele hariduses, millel nähakse suurt potentsiaali ja veel avastamata võimalusi  ÕHS-termini eelkäija oli Integreeritud õpisüsteem (Integrated Learning System), mis jättis välja õppesisu ja tegeles vaid haldamise- , jälgimise-, personaliseeritud õpetamise- ning integreerimisega teiste süsteemidega.  ÕHS’i terminit kasutati algselt PLATO õppesüsteemi haldusmooduli tähistamiseks (loodud 1960) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  11. 11. Virtuaalne õpikeskkond11  Euroopas on rohkem levinud mõiste “virtuaalsed õpikeskkonnad”, aga ka “e-õpikeskkonnad” või lihtsalt “õpikeskkonnad” (Põldoja, 2012)  Süsteem, mis loob keskkonda kursuste haldamiseks (eelkõige mõeldud õpetajale)  Virtuaalse õpikeskkonna kujunemine ja areng on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega kaugõppe võimaluste laiendamiseks ja õppeprotsessi parandamiseks. Lähemalt saab lugeda siit.  Tänapäeval ei ole see mõeldud ainult kaugõppe jaoks ning selle tähendus on laienenud Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  12. 12. ÕHS peaks…12  Tegema koostööd teiste organisatsiooni süsteemidega (ÕIS, raamatukogu, personalijuhtimise ja raamatupidamise süsteemid jm.)  See aitab mõõta ÕHS-i kasutegurit, tasuvust (tasulise süsteemi puhul) ja tõsta tulevikus õppeprotsessi efektiivsust  ÕHS-i valikul tuleb alati analüüsida organisatsiooni vajadusi nii kitsamalt kui laiemalt (nt koostöö teiste organisatsioonidega) V. Rogalevitš 21.09.2012 Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut,
  13. 13. ÕHS’i omadused13  Õppeesmärgid on seotud loengute või tundidega;  Teemad ja tunnid on kirjas organisatsiooni standarditele vastavas õppekavas;  Õpitulemusi on võimalik mõõta erinevatel tasanditel ning see protsess on järjepidev;  Haldussüsteem korjab ja haldab õppijate tulemusi;  Tundide (teemade) omandamine toimub vastavalt õppija individuaalsele õpiprogressile Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 või õpitulemustele (Bailey, 1993)
  14. 14. ÕHS funktsioonid erasektoris14  Integreerimisvõimalus personalijuhtimise süsteemiga;  Sisseehitatud vahendid kasutajate halduseks (registreerimine profiilid), õppekavade ja sertifikaatide süsteemi seadmiseks , tuutorite määramiseks, eelarve haldamiseks, tunniplaanide ettevalmistamiseks õppijatele, koolitajatele ning ruumide kohta;  Tagatud juurdepääs õppesisule olenemata ruumist (klass või veeb), õppemeetoditest ja õppijatest; TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 Õpihaldussüsteemid,
  15. 15. 15  Õppesisu loomise, säilitamise ja vahendamise võimalused;  Sisu integreerimisvõimalused kolmandate osapoolte õppesisu pakettidega (teiste kursustega);  Tühimike tuvastamine õppijate kompetentsides ning puuduvate kompetentside saavutamise võimaldamine, samuti hetkeolukorra (progressi) analüüs  Hindamise ja erinevate õpitegevuste Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 võimaldamine ja toetamine
  16. 16. 16  Erienevate e-õppe standardite toetamine (SCORM, AICC), mis võimaldab sisu importida/eksportida olenemata ÕHSi platvormist ja tootjast;  Võimalus konfigureerida ja arendada ÕHSi, et see teeks koostööd olemasolevate organisatsiooni süsteemidega ja arvestaks siseprotsessidega  Turvalisuse tagamine (paroolid, krüpteerimine) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  17. 17. LMS või CMS17  Course Management System e. kursuste haldussüsteem  Palju ühisjooni, väga raske defineerida nende vahelist erinevust, kasutatakse sünonüümidena  Üks nägemus: LMS – erasektoris ja lühiajaliste kursuste/koolituste puhul; CMS – hariduses, pikemad ainekursused  Arendatud erinevatel eesmärkidel  LMS, CMS, LCMS (Learning Content Management Systems), VLE (Virtual Learning Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 Environments)
  18. 18. Watson &Watson näevad seda18 nii ASIO Tudengit e AB ÕIS Õpihaldussüsteem (LMS) CMS Raamatu- (Moodle, pidamise EduFeedr süsteem LCM S (Exe) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  19. 19. Tõde on kusagil vahepeal…19 Tänapäeva õppimise paradigma põhisuundumused:  IKT kasutamine  Standardid (SCORM, Common Cartridge)  Õppijakeskus, personaalne lähenemine  Õpiobjektide vm sisu loomine (nii süsteemisiseselt kui ka erivahendite abil), taaskasutamine (metaandmed, repositooriumid)  Avatud lähtekoodiga rakendused (soodustavad kogukonna tekkimist ja kiiremat arendamist rahvusvahelises mõõtmes) Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  20. 20. Ideaalne ÕHS peaks:20  Pakkuma konstruktivistliku lähenemist õpetamisele, keskendudes paindlikkusele ning õppija-kesksetele eesmärkidele;  Toetama koostööpõhist õpet nii auditooriumis kui väljaspool (õpikeskkonna laiendamine);  Pöörama rohkem tähelepanu õppija individuaalsele hindamisele, tagasiside andmisele, õpiprogressi jälgimisele ning õppija vajadustele reageerimisele; Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  21. 21. 21  Olema süstemaatiline, sujuvalt integreeritud teiste süsteemidega;  Toetama huvirühmade (sh õppejõudude) vajaduste välja selgitamise ja arendamise võimalusi;  Parandama kuluefektiivsust kogu organisatsioonis.  Õppeprotsessi kaasajastamine ja selle paradigma TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012 kasutada Õpihaldussüsteemid, muutmine võimaldaks ära ÕHS’i täispotentsiaali
  22. 22. Moodle kui ÕHS22  Moodle e. Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment vastab ÕHS’i määratlusele väga suurel määral  Nimetab end CMS-ik, kuid tuntud ka kui LMS ja VLE  Tasuta veebirakendus, mille abil saab luua veebipõhiseid õpikeskkondi või õppeotstarbelisi saite  Toetub konstruktivistlikele õpetamise ja õppimise mudelitele  On paindlik,TLÜ Informaatika Instituut, V. mooduleid, kergesti Õpihaldussüsteemid, sisaldab palju Rogalevitš 21.09.2012
  23. 23. Martin Dougiamas23  Moodle on arendatud Martin Dougiamas ’e poolt 2002.a.  Elab ja töötab Austraalias, Perthis  Tegeleb Moodle arendamisega ning uurib sotsiaalkonstruktivistlikke teooriad ja nende rakendusvõimalusi e-õppes  Koduleht: http://dougiamas.com/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  24. 24. Moodle praegu24  Viimane versioon 2.3.2 (10. sept 2012)  68 097 Moodle saiti  220 erinevas riigis  Üle 6,5 mln e-kursuse  Vaata siit:http://moodle.org/stats/  Eestis: 158 saiti (millest 40 on privaatsed): http://moodle.org/sites/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  25. 25. Kust saab Moodle’t endale?25  Saab allalaadida oma serverisse: http://download.moodle.org/  Nõutud serveri skriptimiskeel : PHP 5.3.2, andmebaasimootor: MySQL 5.1.33 või Postgres 8.3 või MSSQL 2005 või Oracle 10.2  Keegi võiks seda paigaldada, hallata ja arendada (administraator vm it-spetsialist)  Saab tellida ja kasutada teenusena (tasuline): http://digitaalmeedia.ee/ , http://www.codespot.ee/ Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  26. 26. Võimalused Eesti26 haridusasutustele  Hariduse virtuaalkeskkond (HAVIKE): http://havike.eenet.ee  Loojaks ja haldajaks on EENet e. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk  HAVIKE on tasuta teenus, mille kasutajateks kvalifitseeruvad haridus-, teadus- ja kultuuriasutused ning nende valdkondade projektid  Põhiteenused:  pakkuda veebirakendusi, mis toetavad õpitegevust;  muuta tarkvara kasutamise esimene samm - paigaldamine - niipalju lihtsaks, et sellega saab hakkama iga arvutialaste põhiteadmistega inimene;  propageerida Eestis valminud ja eesti keele toega tarkvara.  HAVIKE-se toetajaks on Tiigihüpe SA Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  27. 27. HAVIKEse teenuste kirjeldus27 HAVIKEse kasutajakonto võimaldab:  luua kuni 3 veebi kasutaja kohta;  paigaldada kuni 3 veebirakendust veebi kohta;  suunata kuni 3 domeeni ühele veebile;  laadida korraga üles kuni 20 MB andmeid;  kasutada kettaruumi kuni 2 GB.  Moodle versioon 2.1.3. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  28. 28. E-Õppe Arenduskeskuse serveris28 (haldab EITSA)  https://moodle.e-ope.ee/  Versioon 2.2.5  Eesti kutsekoolid ja kõrgkoolid  Iga kooli admin (Manager-rollis) saab administreerimisõigusi vaid oma rubriigi/kategooria piirides: kategooriate loomine/kustutamine; kursuste loomine/kustutamine Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  29. 29. Meie Moodle29  http://ahejuz.havike.eenet.ee/moodle/  Hetkel mõeldud meile õppimiseks  Haldab TLÜ HTK (Mart Laanpere)  Kõik administraatori õigused  Arendamine käib läbi HAVIKEse Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  30. 30. Kasutatud kirjandus30  Ellis, R.K. (2009). A Field Guide to Learning Management Systems. American Society for Training & Development (ASTD). http://cgit.nutn.edu.tw:8080/cgit/PaperDL/hclin_091027163029.PDF (11.09.2012)  Szabo, M., & Flesher, K. (2002). CMI theory and practice: Historical roots of learning management systems. Paper presented at the E-Learn 2002 World Conference on E-Learning in Corporate, Government, Healthcare, & Higher Education, Montreal, Canada.  Põldoja, H. (2012). Õpihaldussüsteemid. http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/ (21.09.12)  Bailey, G. D. (1993). Wanted: A road map for understanding Integrated Learning Systems. In G. D. Bailey (Ed.), Computer-based Integrated Learning Systems (pp. 3- 9). Englewood Clifs, NJ: Educational Technology Publications.  Watson, W. R. & S. L. Watson. (2007). What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become? TechTrends, Vol 51, nr 2. Õpihaldussüsteemid, TLÜ Informaatika Instituut, V. Rogalevitš 21.09.2012
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×