Your SlideShare is downloading. ×
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Eesti Maavarad
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Eesti Maavarad

2,668

Published on

Published in: Technology, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,668
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. mi.ttu.ee Eesti maavarad Veiko Karu TTÜ mäeinstituut
  • 2. mi.ttu.ee Maavarad • Maapõu peidab endas palju erinevaid maavarasid ning selleks, et neid paremini kasutada on vaja teada millised on nende omadused ning kvaliteet. • Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel.
  • 3. mi.ttu.ee • Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi: • Põlevad maavarad; • Looduslikud ehitusmaterjalid; • Maagid; • Keemiline toore; • Muud
  • 4. mi.ttu.ee Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. • Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.
  • 5. mi.ttu.ee Lubjakivi • Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. • • Lubjakivi on karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
  • 6. mi.ttu.ee
  • 7. mi.ttu.ee Dolokivi • Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
  • 8. mi.ttu.ee
  • 9. mi.ttu.ee Liiv • Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed.
  • 10. mi.ttu.ee • Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne
  • 11. mi.ttu.ee Kruus • Kasutusalade järgi liigitatakse kruusa: 1. Ehituskruus; 2. Eriotstarbeliseks kruus
  • 12. mi.ttu.ee
  • 13. mi.ttu.ee Savi • Savi on maailmas väga levinud ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi napib, on saviehitus valdav. Kuiva kliimaga maades kasutatakse põletamata savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud savikivi ehk telliste kasutamist. • Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse.
  • 14. mi.ttu.ee
  • 15. mi.ttu.ee Kristalliinne ehituskivi • Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Sellele on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust ja esmased menetlustoimingud on tehtud. Graniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150 m. Maardu maardla avamisega väheneks graniitkillustiku importimise vajadus.
  • 16. mi.ttu.ee
  • 17. mi.ttu.ee Põlevkivi • Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja diktüoneemaargilliiti. • Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud Eesti põlevkivi nime all. • Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks.
  • 18. mi.ttu.ee Kus kasutatakse? • Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses; 3) tsemendi valmistamiseks.
  • 19. mi.ttu.ee
  • 20. mi.ttu.ee Turvas • Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. • Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk siirdesood. Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Turba juurdekasv on Eestis ca 1 mm aastas; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil.
  • 21. mi.ttu.ee
  • 22. mi.ttu.ee Fosforiit • Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas.
  • 23. mi.ttu.ee
  • 24. mi.ttu.ee Mere- ja järvemuda • Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest.
  • 25. mi.ttu.ee
  • 26. mi.ttu.ee Järvelubi • Järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist • Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.
  • 27. mi.ttu.ee

×